Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ole?

Ani Ole?

Namɔ ji Yosef tsɛ?

Yosef, ni ji kapintafonyo ni jɛ Nazaret lɛ, ŋɔ Yesu efee ebi. Shi namɔ ji Yosef tsɛ? Yesu wekutɔkpãa ni Mateo Sanekpakpa lɛ wie he lɛ tsĩ nuu ko ni atsɛɔ lɛ Yakob lɛ tã, ni Luka Sanekpakpa lɛ hu kɛɛ Yosef ji “Heli bi.” Mɛni hewɔ amɛtsĩ mɛi srɔtoi enyɔ tã lɛ?​—Luka 3:23; Mateo 1:16.

Mateo ŋma akɛ: “Yakob Yosef,” ni Hela wiemɔ ni ekɛtsu nii lɛ maa nɔ mi akɛ Yakob ji Yosef tsɛ diɛŋtsɛ ni fɔ lɛ. No hewɔ lɛ Mateo miitsɔɔ wekutɔkpaa mli ni Yosef jɛ; ni ji David wekutɔkpaa ni Yosef bi Yesu ni yɔɔ hegbɛ akɛ eyeɔ maŋtsɛ lɛ jɛ.

Shi Luka wie akɛ: ‘Heli bi ji Yosef.’ Abaanyɛ anu wiemɔ ni ji “bi” lɛ shishi hu akɛ “shaanuu.” Wɔnaa enɛ he nɔkwɛmɔnɔ yɛ Luka 3:27. Jɛmɛ lɛ awie Shealtiel he akɛ “Neri bi,” shi etsɛ diɛŋtsɛ ji Yekonia. (1 Kronika 3:17; Mateo 1:12) Eeenyɛ efee akɛ Shealtiel kɛ Neri biyei lɛ eko ni atsĩii egbɛ́i tã lɛ bote gbãla mli, ni no hã etsɔ Neri shaanuu. Yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ lɛ, Yosef ji Heli “bi” akɛni ekɛ Heli biyoo Maria bote gbãla mli lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ, Luka miitsɔɔ wekutɔkpaa mli ni Yesu jɛ “yɛ heloo gbɛfaŋ” kɛjɛ enyɛ Maria sɛɛ. (Romabii 1:3) No hewɔ lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ wɔ wekutɔkpai srɔtoi enyɔ ni Yesu jɛ mli lɛ, ni enɛ ji nɔ ko ni he hiaa waa.

Mɛɛ mamai kɛ tsofai ni akɛwoɔ mama kɔla akɛtsu nii yɛ Blema?

Kuntu ni awo lɛ kɔla ni ana yɛ tɛkpolo ko mli yɛ he ko ni bɛŋkɛ Ŋshɔ ni Egbo lɛ, afee dani afi 135 Ŋ.B. shɛ

Akɛ gwantɛŋ, abotia, kɛ afukpɔŋɔ hetsɔi tsu nii waa kɛfee mamai yɛ blema Israel kɛ ehewɔ maji lɛ amli. Mama ni akɛtsu nii waa ji nɔ ni akɛ kooloo hetsɔi fee, ni Biblia lɛ fɔɔ gwantɛŋ, too hetsɔi kuu, kɛ atade ni akɛ kooloo hetsɔi fee lɛ he wiemɔ. (1 Samuel 25:⁠2; 2 Maŋtsɛmɛi 3:⁠4; Hiob 31:​20) Anáa tso ni atsɛɔ gblɔ (Flax) ni akɛfeɔ klala yɛ Ejipt kɛ Israel. (1 Mose 41:​42; Yoshua 2:⁠6) Eeenyɛ efee akɛ Israelbii ni hi shi yɛ blema lɛ duuu odonti, shi Biblia lɛ wie akɛ, akɛ afee mama fɛfɛji yɛ Persia, ni eeenyɛ efee akɛ odonti akɛfee kpai ni akɛlo mamai lɛ. (Ester 1:⁠6) Sliki ji mama ko ni jara wa waa, ni eeenyɛ efee akɛ jarayelɔi ni jɛɔ Asia niiaŋ lɛ pɛ ji mɛi ni hɔ̃ɔ.​—Kpojiemɔ 18:​11, 12.

Wolo ko (Jesus and His World) wie akɛ, ‘Kooloo hetsɔi ni akɛfeɔ mama lɛ hiɛ kɔlai srɔtoi, tamɔ eyɛŋ futaa, ediŋ kɛ kɔlai krokomɛi.’ Agbɛnɛ hu lɛ, bei pii lɛ awoɔ kooloi ahe tsɔi lɛ kɔla. Aná afaseo kɔla ni jara wa ni akɛwoɔ mama lɛ kɛjɛ akolo henɔi komɛi amli, ni aná kɔla tsuru, wuɔfɔ, bluu kɛ ediŋ ni akɛwoɔ mama lɛ kɛjɛ tsei, tsei ashishifã, baji kɛ kooloi bibii komɛi amli.