Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Ubukwazi Yini?

Ubukwazi Yini?

Wayengubani ubaba kaJosefa?

UJosefa umbazi waseNazaretha nguye ubaba owakhulisa uJesu. Kanti yena uJosefa wayezalwa ngubani? Ivangeli likaMathewu lithi nguJakhobe, kodwa kuLuka kuthiwa ‘wayeyindodana kaHeli.’ Yindaba sekukhanya kungasahambelani?—ULukha 3:23; UMathewu 1:16.

Ivangeli likaMathewu lithi: “UJakhobe enguyise kaJosefa,” ibala lesiGiriki elisetshenziswe lapha licacisa ukuthi uJakhobe nguye owayezala uJosefa. UMathewu ulonda usendo lukaJosefa ngokuzalana kwaboyise etshengisa umzila wamakhosi endlu kaDavida kuze kuyefika kuJosefa, onguye owakhulisa uJesu ukuze kucace ukuthi uJesu ulelungelo lobukhosi.

Besekusithi uLukha yena ulandisa esithi: ‘uJosefa, indodana kaHeli.’ Amazwi la athi “indodana,” angatsho “umkhwenyana.” Indaba efanana laleyi siyithola kuLukha 3:27, lapho esithola khona uSheyalithiyeli ozalwa nguJekhoniya kuthiwa ‘uyindodana kaNeri.’ (1 ImiLando 3:17, The Holy Bible in Ndebele; UMathewu 1:12) Kungenzakala ukuthi uSheyalithiyeli wayethethe indodakazi kaNeri engaqanjwanga ngebizo, wasesiba ngumkhwenyana wakhe. UJosefa laye wayebizwa ngokuthi ‘yindodana’ kaHeli, njengoba wayethethe uMariya indodakazi kaHeli. ULukha ulonda usendo lukaJesu ‘ngokwemvelo yakhe’ elususela kunina owamzalayo uMariya. (KwabaseRoma 1:3) IBhayibhili lilonda usendo lukaJesu ngendlela ezimbili, olukayise lolukanina.

Yiwaphi amalembu lamadayi kumbe umphendulo okwakusetshenziswa endulo?

llembu elidayiweyo elatholakala ebhalwini oluseduze lolwandle letshwayi, okungenzeka lalenziwe kungakabi ngu-135 C.E

Endulo emazweni aweMiddle East kwakujayele ukusetshenziswa uboya bezimvu lobembuzi kanye lobamakamela nxa babesenza amalembu. Amalembu ayejayelekile ayelungiswe ngoboya bezimvu njalo iBhayibhili landise ukukhuluma ngezimvu lokugundwa kwazo. (1 USamuyeli 25:2; 2 AmaKhosi 3:4; UJobe 31:20) Isikusha okwakusenziwa ngaso ilineni sasilinywa ko-Israyeli laseGibhithe. (UGenesisi 41:42; UJoshuwa 2:6) Kungenzeka ukuthi endulo ama-Israyeli ayengalimi utshinda, lanxa kunjalo imiBhalo ikhuluma ngamalembu asePhesiya ayeyenziwe ngotshinda. (U-Esta 1:6) Isilika lalibiza kakhulu njalo kungenzeka ukuthi lalibuya labantu abathengisayo ababevela empumalanga ye-Asia.—ISambulo 18:11, 12.

Ibhuku elithi Jesus and His World lithi: “Amanye amalembu ayesibamhlophe nke amanye elombala onsundu kanye leminye etshiyeneyo.” Okunye njalo yikuthi amalembu ayejayele ukuphendulwa umbala. Babesebenzisa imihlobo ethile yeminenke ukuze benze umphendulo oyibubende owawudula. Ukuze kuphume eminye imibala enjengeluhlaza, ebomvu, elithanga kanye lemnyama babesebenzisa izihlahlakazana, impande, amahlamvu kanye lezibungu.