Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Bewati Yini?

Bewati Yini?

Bekungubani babe waJosefa?

Babe waJesu wasemhlabeni bekunguJosefa waseNazaretha lobekangumbati. Bekungubani babe waJosefa? LiVangeli laMatewu litsi bekunguJakobe kantsi liVangeli laLukha lona litsi Josefa ‘abeyindvodzana yaHeli.’ Yini leyenta kutsi letincwadzi letimbili tikhulume tintfo letingafani?​—Lukha 3:23; Matewu 1:16.

Incwadzi yaMatewu itsi: “Jakobe watala Josefa,” kulelivesi kusetjentiswe ligama lesiGriki lelikhombisa kutsi lona bekungubabe waJosefa lomtalako. Matewu watfola lusendvo lwaJosefa, kusukela enkhosini Davide kuze kufike kuJesu. Lwaveta kutsi Jesu loyindvodzana yaJosefa nguye lonelilungelo lekubusa.

Kantsi incwadzi yaLukha itsi: ‘Josefa abeyindvodzana yaHeli.’ Lamavi latsi “indvodzana ya-” angaphindze asho kutsi “umkhwenyane wa-.” Loku kuphindze kwenteke nasendzabeni lekuLukha 3:27, lekhuluma ngaSheyaltiyeli lobekatalwa nguJowanani kepha lophindze abitwe ngekutsi ‘ngumsa waNeri.’ (1 Tikhronike 3:17; Matewu 1:12) Kungenteka kutsi Sheyaltiyeli abeshade nendvodzakati yaNeri lokwamenta waba yindvodzana yakhe. Ngendlela lefanako, Josefa abeyindvodzana yaHeli ngoba watsatsa Mariya lobekayindvodzakati yaHeli. Ngako Lukha walandzela luhla lwekutalwa kwaJesu lwakhabomake wakhe ngobe vele Jesu watalwa nguMariya. (Roma 1:3) LiBhayibheli lisitjela ngelusendvo lwakuboJosefa nelwakuboMariya futsi luyasisita kutsi sati ngemlandvo waJesu.

Nguyiphi indvwangu nemadayi lebekusentjentiswa ngetikhatsi tekubhalwa kweliBhayibheli?

Indvwangu ledayiwe letfolakele emhumeni loseceni kwelwandle lolubovu lebeyikhona ngaphambi kwa-135 C.E

Endvulo, boya betimvu, betimbuti kanye nebemakamela bebusetjentiswa kakhulu nakwakhiwa emayadi emaveni laseMphumalanga Lesekhatsi. Tindvwangu lebetisetjentiswa kakhulu betakhiwa ngeboya betilwane. LiBhayibheli likhuluma tikhatsi letinyenti ngetimvu, kuhhulwa kwato kanye netembatfo letakhiwe ngeboya betilwane. (1 Samuweli 25:2; 2 Emakhosi 3:4; Jobe 31:20) Iflekisi bekwakhiwa ngayo ilineni futsi beyilinywa eGibhithe naka Israyeli. (Genesisi 41:42; Joshuwa 2:6) Kungenteka kutsi ema-Israyeli angetikhatsi tekubhalwa kweliBhayibheli bekangamlimi kotini, kodvwa liBhayibheli lisitjela kutsi kotini bekasetjentiswa ePheresiya. (Esta 1:6) Isilika bekuyindvwangu ledule kakhulu, kungenteka beyitsengwa bantfu labatsengisako lebebasuka emaveni laseMpumalanga Lesekhatsi.​—Sembulo 18:11, 12.

Incwadzi lenesihloko lesitsi Jesus and His World, itsi: “Indvwangu beyitfolakala ngemibala leminyenti, bekunalemhlophe nke kuphindze kube nalensundvu kanye naleminye imibala leminyenti.” Bekuvamile kutsi emayadi adaywe. Idayi lebeyidulile beyibukhwebeletane, beyakhiwa ngetingwegwebuta tetilwane letihlala emantini. Kuze kwakhiwe idayi lebovu, lemtfubi, leluhlata sasibhakabhaka nalemnyama bekusetjentiswa tinhlonhlobo tetihlahla, timphandze, emacembe kanye netilokatana.