Kʼelo li kʼusi yichʼoje

Batan ta saʼobil

¿Mi anaʼoj xa?

¿Mi anaʼoj xa?

¿Buchʼu van stot li Josee?

Li Josee jaʼ jun karpintero ti te nakal ta Nazarete ti jaʼ li buchʼu la stsʼites Jesuse. ¿Buchʼu van stot li Josee? Li snitilulal Jesus ti chal ta Evanjelio yuʼun Mateoe, chal ti jaʼ la li Jakobe, pe li ta Lukase chal ti jaʼ la «xnichʼon Eli». ¿Kʼu yuʼun chib biiletik chal? (Lukas 3:23; Mateo 1:16).

Xi la stsʼiba li Mateoe: «Li xnichʼon Jakobe jaʼ li Jose». Li jpʼel kʼop ti laj yichʼ tunesel ta griegoe, jaʼ skʼan xal ti Jakobe jaʼ sbatsʼi nichʼon li Josee. Li Mateoe laj yalbe skʼoplal ti bu likem talel yutsʼ yalal li Josee. Li kʼusi laj yale jaʼ chakʼ ta ilel ti Josee jaʼ oy sderecho x-och ta ajvalil li ta ajvalilal tspas Davide xchiʼuk ti jaʼ te chkʼot ta stojolal li Jesuse, li stsʼitesbil nichʼone.

Yan li Lukase xi laj yale: «Jose, xnichʼon Eli». Li kʼusi laj yale xuʼ van xichʼ aʼibel smelolal ti «jaʼ niʼile». Jaʼ jechtik chal ek li Lukas 3:27. Te chal ti Sealtiele, jaʼ la «xnichʼon Neri», pe ta melele jaʼ xnichʼon li Jekoniase (1 Crónicas 3:17; Mateo 1:12). Yaʼeluke, li Sealtiele nupunem xchiʼuk stseb Neri, ti mu jnabetik sbi li tseb taje, jaʼ niʼil kʼotem li Sealtiele. Jaʼ yuʼun li Lukase chal ti yutsʼ yalal Jesuse jaʼ te lik talel «kʼuchaʼal jun krixchano», ta stojolal li Mariae (Romanos 1:3). Jaʼ yuʼun li Vivliae, chalbutik ti ta chaʼvokʼ nitilulal lik talel li Jesuse, ti ep kʼusitik chakʼ jchantike.

¿Kʼusitik jolobal xchiʼuk kolor oy li ta skʼakʼalil Vivliae?

Laj yichʼ tael jlik kʼuʼil pasbil ta tsots xchiʼuk ti bonbile, taje te laj yichʼ tael ta jun chʼen nopol ta Nab Muerto kʼalal skʼan toʼox li jabil 135.

Li ta Oriente Medioe tstunesik stsotsil chij, stsotsil tentsun xchiʼuk stsotsil kameyo sventa chjalomajik-o. Li kʼusi mas ojtikinbile jaʼ li kʼusi pasbil ta tsotse, yuʼun li Vivliae chalbe skʼoplal chijetik, ti kʼalal chichʼ lokʼbel stsotsil li chije xchiʼuk kʼuʼiletik ti pasbil ta tsotse (1 Samuel 25:2; 2 Reyes 3:4; Job 31:20). Li linoe, jaʼ tstunesbeik li xchial ti chtun sventa chichʼ pasel pokʼetik ti lino sbi eke, taje te tstsʼunik ta Ejipto xchiʼuk Israel (Génesis 41:42; Josué 2:6). Muʼyuk bu chal Vivlia mi oy toʼox tstsʼunik tuxnukʼ li ta Israele, li kʼusi noʼox chale jaʼ ti tstunesik li ta Persiae (Ester 1:6). Li xela pokʼe toj toyol stojol, yuʼun toj kʼupil sba xchiʼuk xuʼ van jaʼ chichʼik tal li jpʼolmaletik ta namal osil ta Orientee (Apokalipsis 18:11, 12).

Ta sventa li koloretike, jlik Diccionario de la Biblia xi chale: «Li tsotse [...] ikʼ onoʼox li skolorale xchiʼuk tsojtsojtik o kʼonkʼontik sakil pe stakʼ bonel xtok». Li tinta kuxul moradoe, toj toyol stojol xchiʼuk te tslokʼesik ta puyetik ti chchʼi ta nabe. Sventa tspasik li tinta kolor tsoje, li kʼone, li asul xchiʼuk ikʼe, tstunesik tsʼiʼlel, yibel tsʼiʼlel, yanal tsʼiʼlel xchiʼuk uni bikʼtal chonetik.