Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Noored, kas olete valmis laskma end ristida?

Noored, kas olete valmis laskma end ristida?

„Kes teie seast, kes tahaks ehitada torni, ei istuks esmalt maha ega arvutaks kokku kulusid, et näha, kas tal on kõik vajalik, et torn valmis saada?” (LUUKA 14:28)

LAULUD: 120, 64

See ja järgmine artikkel on suunatud noortele, kes kaaluvad ristimisele minekut

1., 2. a) Mis pakub Jumala rahvale tänapäeval rõõmu? b) Kuidas saavad kristlikud lapsevanemad ja kogudusevanemad aidata noortel mõista, mida ristimine tähendab?

„MA TUNNEN sind juba sünnist saati,” ütles üks kogudusevanem 12-aastasele Christopherile, „ja ma olen väga rõõmus, et sa soovid lasta end ristida. Ma tahan sinult aga küsida, miks sa soovid seda sammu astuda?” See oli igati põhjendatud küsimus. Loomulikult on meil kõigil väga hea meel, et igal aastal laseb kogu maailmas tuhandeid noori end ristida. (Kog. 12:1.) Samal ajal tahavad nende vanemad ja kogudusevanemad olla kindlad, et see on tõesti iga noore enda otsus ja et ta ka mõistab, mis sellega kaasneb.

2 Jumala sõna näitab, et pühendumine ja ristimine on inimesele otsekui uue elu algus. See toob talle palju Jehoova õnnistusi, kuid samas kogeb ta ka Saatana vastupanu. (Õpet. 10:22; 1. Peetr. 5:8.) Seepärast võtavad kristlikud lapsevanemad aega, et õpetada oma lastele, mida tähendab olla Kristuse jünger. Neil noortel, kelle vanemad pole kristlased, aitavad seda mõista kogudusevanemad. (Loe Luuka 14:27–30.) Nagu ehitusprojekti edukas elluviimine nõuab eelnevat planeerimist, nii tuleks ka noortel enne ristimist selle sammu astumine hoolikalt läbi mõelda, et jääda Jehoovale kuni lõpuni ustavaks. (Matt. 24:13.) Mida saavad noored ise teha, et jõuda otsusele teenida Jehoovat kogu elu? Arutame seda.

3. a) Mida me õpime Jeesuse ja Peetruse sõnadest ristimise tähtsuse kohta? (Matt. 28:19, 20; 1. Peetr. 3:21.) b) Mis küsimusi me hakkame arutama ja miks?

3 Kas sina oled noor, kes kaalub ristimisele minekut? See on tõesti kiiduväärt mõte! On suur au olla ristitud Jehoova tunnistaja. Ristimine on tegelikult nõue igale kristlasele ja see on tähtis samm selleks, et saada pääste. (Matt. 28:19, 20; 1. Peetr. 3:21.) Kuna sul on siiras soov täita Jehoovale antavat tõotust, tuleks selle tähtsa sammu astumiseks hästi valmistuda. Seega oleks hea läbi mõelda järgmised kolm küsimust, mis aitavad sul näha, kas oled ristimiseks valmis. 1) Kas ma olen piisavalt küps, et sellist otsust teha? 2) Kas ristimisele minek on minu enda soov? 3) Kas ma mõistan, mida tähendab olla Jehoovale pühendunud? Arutagem nüüd neid küsimusi.

KAS OLED PIISAVALT KÜPS?

4., 5. a) Miks võib öelda, et ristimine pole vaid täiskasvanutele? b) Mida tähendab olla küps kristlane?

4 Piibel ei näita, et ristimisele võiks minna vaid see, kes on jõudnud vanuseni, mis tagab talle teatud seaduslikud õigused. Kirjakoht Õpetussõnad 20:11 ütleb: „Juba last tuntakse tema tegudest, sellest, kas need on puhtad ja õiged.” Tõepoolest, isegi laps võib mõista, mida tähendab õigesti käitumine ja Loojale pühendumine. Seega võib öelda, et ristimine on tähtis ja kohane samm sellisele noorele, kes on piisavalt küps ja Jehoovale pühendunud. (Õpet. 20:7.)

5 Mida tähendab olla küps? Küpsus ei tähenda üksnes füüsilist väljaarenemist. Piibel ütleb, et küps inimene „on oma eristusvõimet harjutamise teel treeninud vahet tegema õige ja vale vahel”. (Heebr. 5:14.) Niisiis teab küps inimene, mis on õige Jehoova silmis, ja ta on teinud oma südames kindla otsuse sellest kinni hoida. Tänu sellele ei saa teda kergesti mõjutada tegema seda, mis on väär. Samas ei pea teda ka muudkui tagant torkima, et ta teeks seda, mis on õige. Täiesti õigustatult võib oodata, et noor, kes laseb end ristida, järgib Jumala põhimõtteid ka siis, kui tema vanemaid või teisi täiskasvanuid pole läheduses. (Võrdle Filiplastele 2:12.)

6., 7. a) Kirjelda, millised väljakutsed Taanielil Babülonis olid. b) Millest ilmnes Taanieli küpsus?

6 Kas noored võivad tõesti ilmutada sellist küpsust? Vaadelgem Piiblist Taanieli näidet. Ta võis olla varajases teismeeas, kui võeti oma vanemate juurest ära ja pagendati Babüloni. Ootamatult sattus Taaniel elama inimeste keskele, kel oli sootuks erinev arusaam õigest ja valest. Lisaks seisis Taaniel silmitsi veel ühe väljakutsega. Nimelt koheldi teda Babülonis kui väga erilist inimest. Taaniel oli üks vähestest hoolikalt valitud noortest, kes pidid astuma kuninga teenistusse. (Taan. 1:3–5, 13.) Võiks arvata, et Taanielil olid Babülonis tunduvalt suuremad võimalused kui Iisraelis.

7 Kuidas noor Taaniel kõigele sellele reageeris? Kas ta lasi end ahvatleda Babüloni hiilgusel ja säral? Kas ta lasi uuel keskkonnal muuta oma isiksust või kõigutada oma usku? Üldsegi mitte! Piibel ütleb, et Babülonis olles Taaniel „otsustas oma südames mitte rüvetada end” mitte millegagi, mis on seotud ebajumalateenimisega. (Taan. 1:8.) Taaniel ilmutas tähelepanuväärset küpsust!

Küps noor ei käitu kuningriigisaalis nagu Jumala sõber, kuid koolis nagu maailma sõber (vaata lõiku 8)

8. Mida sa võid Taanielilt õppida?

8 Mida sa võid Taanielilt õppida? Kõigepealt seda, et küps noor on oma veendumustes kindel. Ta pole nagu kameeleon, kes muudab värvi vastavalt ümbruskonnale. Ta ei käitu kuningriigisaalis nagu Jumala sõber, ent koolis nagu maailma sõber. Ta ei lase end siia-sinna pillutada, vaid jääb kindlaks ka siis, kui tema usk proovile pannakse. (Loe Efeslastele 4:14, 15.)

9., 10. a) Miks oleks noorel hea mõelda, kuidas ta on viimasel ajal toiminud, kui tema usk on pandud proovile? b) Mida ristimine tähendab?

9 Loomulikult pole keegi täiuslik, nii noored kui ka vanad teevad aeg-ajalt vigu. (Kog. 7:20.) Siiski, kui kaalud ristimisele minekut, oleks tark analüüsida, mil määral sa oled oma südames otsustanud Jehoova põhimõtteid järgida. Kuidas saaksid mõõta, kui kindel sa oled oma otsuses Jehoovale kuuletuda? Küsi endalt: „Kuidas olen ma siiani suutnud Jumala seadusi täita?” Mõtle, kuidas sa oled viimasel ajal käitunud, kui su usk on proovile pandud. Kas sinu tegudest on näha, et sa oskad eristada õiget valest? Kuidas oled reageerinud siis, kui Saatana maailm on kohelnud sind kuidagi eriliselt, nagu juhtus Taanieliga? Kas suudad „mõista, mis on Jehoova tahe” ka siis, kui sind ahvatletakse tegema midagi, mis läheb tema tahtega vastuollu? (Efesl. 5:17.)

10 Miks me tõstatame nii otsekoheseid küsimusi? Need aitavad sul näha, kui tõsine samm on ristimine. Ristimine sümboliseerib seda, et oled andnud Jehoovale pühaliku tõotuse. Sa lubad teda kogu südamest armastada ja igavesti teenida. (Mark. 12:30.) Igaüks, kes laseb end ristida, peaks otsustavalt pidama oma tõotust. (Loe Koguja 5:4, 5.)

KAS SEE ON SINU ENDA SOOV?

11., 12. a) Milles peab olema kindel inimene, kes soovib minna ristimisele? b) Mis aitab sul mõista, mis on Jehoova vaade ristimisele?

11 Piibel ütleb, et Jehoova rahvas, sealhulgas noored, „on meeleldi valmis” teda teenima. (Laul 110:3.) Kui keegi mõtleb minna ristimisele, peab ta olema kindel, et see on tema enda soov. See nõuab sult enese läbiuurimist, iseäranis siis, kui oled kasvanud üles Jehoova tunnistajate peres.

12 Aastate jooksul oled ilmselt näinud paljude inimeste ristimist, ka mõnede oma eakaaslaste ja võib-olla isegi oma õdede-vendade ristimist. Sellises olukorras tuleks sul aga olla ettevaatlik. Ära mõtle, et sa peaksid laskma end ristida pelgalt sellepärast, et oled jõudnud teatud ikka või et kõik teised noored on seda juba teinud. Mida saaksid teha, et selgelt mõista, mis on Jehoova vaade ristimisele? Võta aega, et mõelda, miks on ristimine nii tähtis. Sellest ja järgmisest artiklist võid leida palju häid põhjusi.

13. Kuidas teha kindlaks, kas ristimisele minek on sinu enda soov?

13 Vaadelgem valdkondi, mis aitaksid sul mõista, kas otsus lasta end ristida, tuleb su enda südamest. Sinu siiras soov teenida Jehoovat peaks kajastuma näiteks su palvetes. See, kui sageli sa palvetad ja kui konkreetsed on sinu palved, võib hästi näidata, kui lähedased on sinu suhted Jehoovaga. (Laul 25:4.) Tihtipeale vastab Jehoova meie palvetele Piibli kaudu. Seega näitab ka meie piibliuurimisharjumus, kas me ikka tõesti soovime Jehoovaga lähedaseks saada ja teda kogu südamest teenida. (Joosua 1:8.) Küsi endalt: „Kui konkreetsed on minu palved? Kas ma uurin Piiblit korrapäraselt? Kas osalen meelsasti oma pere piibliõhtul?” Sinu vastused neile küsimustele aitavad sul näha, kas otsus lasta end ristida on tõesti sinu enda soov.

MIS ON PÜHENDUMINE

14. Kirjelda, mis vahe on pühendumisel ja ristimisel.

14 Mõned ei pruugi täpselt aru saada, mis vahe on pühendumisel ja ristimisel. Mõni noor võib öelda, et ta on Jehoovale pühendunud, kuid pole veel valmis laskma end ristida. Kas see on loogiline? Pühendudes tõotab inimene Jehoovale, et soovib teda igavesti teenida. Ristimisega näitab inimene aga teistele, et ta on Jumalale pühendunud. Seega on ristimine otsekui avalik tunnistus selle kohta, et inimene on isiklikus palves Jehoovale juba pühendunud. Enne ristimisele minekut peaksid tegema kindlaks, et mõistad, mis on pühendumine.

15. Mida tähendab pühendumine?

15 Kokkuvõtlikult võiks öelda, et kui pühendad oma elu Jehoovale, ei kuulu sa enam enesele. Sa tõotad Jehoovale, et sead tema tahte täitmise ettepoole kõigest muust oma elus. (Loe Matteuse 16:24.) Iga tõotust tuleb võtta tõsiselt, eriti veel Jumalale antud tõotust! (Matt. 5:33.) Kuidas saaksid siis näidata, et sa ei ela enam iseendale, vaid kuulud Jehoovale? (Rooml. 14:8.)

16., 17. a) Too näide, mida tähendab mitte elada iseendale. b) Mida lubab sisuliselt inimene, kes pühendub Jumalale?

16 Oletame näiteks, et sõber kingib sulle auto. Ta annab sulle dokumendid ja ütleb: „See auto on nüüd sinu oma.” Siis ta sõnab: „Võtmed ma jätan aga enda kätte ja sõidan ise selle autoga.” Mida sa arvaksid säärasest kingitusest ja kinkijast?

17 Mõtle nüüd, mida Jehoova õigustatult ootab inimeselt, kes talle pühendub ja ütleb: „Ma annan oma elu sulle. Ma kuulun sulle.” Aga mis siis, kui see inimene hakkab elama kaksikelu, käies näiteks salaja kohtamas uskmatuga? Või mis siis, kui ta võtab vastu töökoha, mis takistab tal kuulutustöö tegemist või mille tõttu ta ei jõua sageli koguduse koosolekutele? Kas ei sarnane see autovõtmete enda kätte jätmisega? Inimene, kes pühendub Jehoovale, otsekui ütleb: „Mu elu kuulub pigem sulle kui mulle endale. Kui tekib vastuolu sinu ja minu tahtmise vahel, jääb alati peale sinu tahtmine.” See peegeldab mõtteviisi, mis oli Jeesusel, kes maa peal olles lausus: „Ma ei ole tulnud taevast alla, et teha enda tahtmist, vaid selle tahtmist, kes on mu läkitanud.” (Joh. 6:38.)

18., 19. a) Kuidas näitavad Rose’i ja Christopheri mõtteavaldused, et ristimine on suur au, millega kaasneb palju õnnistusi? b) Mida arvad sina ristimisest?

18 Tõepoolest, ristimine on kaalukas samm, mida ei sina ega keegi teine tohiks astuda kergekäeliselt. On suur au olla pühendunud ja ristitud jumalateenija. Noored, kes armastavad Jehoovat ja mõistavad, mida pühendumine tähendab, ei hoidu ristimisele minemast ega kahetse hiljem oma otsust. „Ma armastan Jehoovat ja miski ei valmista mulle suuremat rõõmu kui tema teenimine,” sõnab ristitud teismeline Rose. „Ma pole oma elus olnud milleski kindlam kui otsuses lasta end ristida.”

19 Kuidas on läinud Christopheril, kellest rääkisime artikli alguses? Mida ta arvab praegu sellest, et lasi end 12-aastaselt ristida? Christopher on väga rõõmus, et tegi sellise otsuse. Ta alustas 17-aastaselt pioneerteenistust, 18-aastaselt määrati ta koguduseabiliseks ja praegu teenib ta Peetelis. Christopher sõnab: „Ristimisele minek oli õige otsus. Mu elu on täis rahuldust pakkuvat tööd Jehoova ja tema organisatsiooni heaks.” Kui sinul on soov minna ristimisele, siis kuidas saad selleks valmistuda? Järgmine artikkel vastab sellele küsimusele.