Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

Peidek kan Sang Sounwadawad kan

Peidek kan Sang Sounwadawad kan

Iahd me sapwellimen Koht aramas akan wie sensel pahn Papilon Lapalap?

Dahme kahrehda padahk wet anahne kapwungpwungla?

Mehn kadehde kan koaros kasalehda me irair en sensel wet imwila nan pahr 1919 ni ahnsou me Kristian keidi kan kohpene nan mwomwohdiso me kamwakeldahr. Medewehla met: Mwurinte Wehin Koht tepida kakaun nanleng nan pahr 1914, sapwellimen Koht aramas akan lelohng songosong oh ekisekis kamwakelda sang kaudok likamw. * (Mal. 3:1-4) Mwuhr, nan pahr 1919, Sises ketin idihada “ladu lelepek oh loalokongo” pwehn nehkohng sapwellimen Koht aramas akan me mwakelekeldahr kanarail “mwenge ahnsou me konehng.” (Mad. 24:45-47NW) Ih pahro me sapwellimen Koht aramas akan saledekla sang arail sensel, ni karasaras, pahn Papilon Lapalap. (Kaud. 18:4) Ahpw iahd me sapwellimen Koht aramas akan senselki?

Mahso, kitail kawehwehda me sapwellimen Koht aramas akan wie sensel pahn Papilon Lapalap erein ahnsou mwotomwot kis tepida nan pahr 1918. Kahn Iroir en September 1, 1992, koasoia me duwehte mehn Israel ko ar selidi nan Papilon, sapwellimen Siohwa ladu kan selidi pahn Papilon Lapalap nan pahr 1918. Roporop pil wiawi mwuhr oh kasalehda me sapwellimen Koht aramas akan wie sensel erein sounpar tohto mwohn pahr 1918.

Esekiel 37:1-14 kohpada me sapwellimen Koht aramas akan pahn selidi oh mwuhr pahn saledekla. Nan kaudiahl ehu, Esekiel kilangada wahu ehu me direkihla tihn aramas. Siohwa ketin mahsanih: “Aramas en Israel kan rasehng tih pwukat.” (Iretikitik 11) Met dokedoke wehin Israel oh pil “Israel en Koht,” me iei me keidi kan. (Kal. 6:16, NW; Wiewia 3:21) Nan kaudiahlo, tih ko mourda oh wiahla karis en sounpei laud ehu. Met kin karasaraskihong sapwellimen Koht aramas akan ar saledeksang pahn Papilon Lapalap nan pahr 1919. Ahpw ia duwen kaudiahl wet eh kasalehda me re wie senselki erein ahnsou werei ehu?

Keieu, Esekiel tehkada me tihn aramas ako “inenen madekeng.” (Esek. 37:2, 11) Met wehwehki me aramas ako melahr erein ahnsou me inenen werei. Keriau, Esekiel kilang me me melahr ako sohte mwadangete iasada, ahpw re ekisekis iasada. E rongada “ngihl ehu, ngilen tih kan me mwamwahnd, re tapihadahr ospene.” Mwuhr, e kilangada “selin mour oh uduk pa pwarapwarada pohn tih ko” oh kilirail ko eri pwainla udukarail ko. Mwurin met, “engin mour eri pedolong nan paliwar pwukat, irail eri mourda.” Kaimwiseklahn met, mwurin aramas ako iasada, Siohwa ketikihong sapwarail pwe ren kousoan loale. Mepwukat koaros anahne ahnsou laud pwehn wiawi.​—Esek. 37:7-10, 14.

Duwehte dahme kokohpdahr, mehn Israel ko wie senselki ahnsou werei. Re tepida sensel nan pahr 740 mwohn Krais, ahnsou me keinek eisek en Israel, me mi paliepeng, anahne kalipilipala sang sapwarailo. Mwuhr, nan pahr 607 mwohn Krais, mehn Papilon ko kasohrehla Serusalem, oh keinek riau teio, wehin Suda me mi palieir, pil kalipilipala sang sapwarailo. Mwuhr, nan pahr 537 mwohn Krais, irail saledekla ni ahnsou me mehn Suhs malaulau kei pwurala pwehn pwurehng kauwada tehnpas sarawio oh pwurehng kaudokiong Siohwa nan Serusalem.

Eri ire pwukat koaros kasalehda me Kristian keidi kan wie sensel pahn Papilon Lapalap erein ahnsou werei, a kaidehn ihte sang pahr 1918 lel 1919. Sises pil mahsanih duwen ahnsou werei wet oh mahsanih me Kristian likamw kan, me iei dihpw suwed kan, pahn iangete “aramas akan me towedahr Wehin Koht,” me iei tuhke mwahu ko, kekeirda. (Mad. 13:36-43) Erein ahnsowo, Kristian mehlel malaulaute me mie. Pali laud en irail kan me dene irail Kristian kei alehda padahk likamw kan oh kesehla oh uhwongada kaudok mehlel. Ihme kahrehda kitail kak ndahki me mwomwohdisohn Kristian wie sensel pahn Papilon Lapalap. Sensel wet tepida nan pahr 100 samwa oh pousehlahte wiawi lao sapwellimen Koht tehnpas sarawio ni karasaras kamwakelda ni imwin rahn akan.​—Wiewia 20:29, 30; 2 Des. 2:3, 6; 1 Sohn 2:18, 19.

Erein ahnsou reirei wet, kaunen pelien lamalam kan ahneki manaman laud, pil pohn kaunen politik kan, oh men kolokol aramas akan pahn arail manaman. Karasepe, e sohte mweimwei aramas akan en naineki de wadek Paipel ni lokaia me re kak wehwehki. Ekei me wadek Paipel pil isihsla ni tuhkehn kalokolok. Oh irail kan me pelianda dahme kaunen pelien lamalam ko padahngki kin ale kalokolok laud. Kereniong sohte emen kak sukuhlki de padahkihong meteikan padahk mehlel.

Kitail pil sukuhlkihsang kaudiahl me Esekiel kilangadao me sapwellimen Koht aramas akan iasada oh ekisekis saledeksang pelien lamalam likamw. Eri iahd oh ia duwen met eh tepida wiawi? Kaudiahlo koasoia duwen “ngilen . . . mwamwahnd.” Met tepida wiawi sounpar ko me kohkohlahng imwin rahn akan. Erein sounpar ko, mie ekei me lelepek me men diarada padahk mehlel oh papah Koht mendahki mie padahk likamw tohto. Re onopki Paipel oh wia uwen arail kak en padahkihong meteikan dahme re sukuhlki. Ekei irail doadoahk laud en kawehwehda Paipel ni lokaia me aramas akan wehwehki.

Eri, nan pahr 1870 samwa, e mwomwen me uduk oh kihl pwarapwarada ni tihn aramas. Charles Taze Russell oh ienge kan doadoahk laud pwehn diarada padahk mehlel en Paipel oh papah Siohwa. Irail pil sewese meteikan en wehwehki padahk mehlel ni arail doadoahngki Kahn Iroir en mahs (Zion’s Watch Tower) oh pwuhk teikan. Mwuhr, kasdohn “Photo-Drama of Creation” nan pahr 1914 oh pwuhk me oaralape The Finished Mystery (lokaiahn wai) nan pahr 1917 sewese sapwellimen Siohwa aramas akan en kakehlakahda arail pwoson. Nan pahr 1919, e mwomwen me sapwellime kan pwurehng mourda oh ale sahpw kapw ehu. Sang ahnsowo, irail kan me ahneki koapworopwor en mour nin sampah iangala me keidi kan. Irail koaros kin kaudokiong Siohwa oh koaros wiahla “karis en sounpei” me inenen laud.​—Esek. 37:10; Sek. 8:20-23. *

Eri e sansal me sapwellimen Koht aramas akan selidi pahn Papilon Lapalap mwurin pahr 100. Ih ahnsowo me aramas tohto kesehla oh uhwongada kaudok mehlel ni arail alehda padahk likamw kan. Erein sounpar tohto, e kin uhdahn apwal en papah Siohwa, duwehte dahme mehn Israel en mahs ako lelohng erein arail selidi. Ahpw rahnwet padahk mehlel kin lohkla rehn aramas koaros. Ia uwen atail peren me kitail mi ni ahnsou ehu me irail me “kupwurokong kan pahn lingalingki marain.” Me tohto pahn kakehr “kamwakelda” oh iangala kaudok mehlel!​—Dan. 12:3, 10.

Ahnsou me Sehdan song en kasonge Sises, e uhdahn kahluwahla Sises ni tehnpas sarawio, de e kasalehiong Sises kaudiahl ehu?

 

Sounnting en Paipel Madiu oh Luk ntingihedi dahme wiawi. Madiu nda me ‘Tepilo ahpw kahluwalahng’ Sises nan Serusalem oh “pwilikihdi pohn kengkeng en Tehnpas Sarawio.” (Mad. 4:5) Luk nda me Tepilo “kahrelahng Serusalem oh kidahng pohn kengkeng en Tehnpas Sarawio.”​—Luk 4:9.

Mahso, neitail pwuhk kan kasalehda me Sehdan ele sohte uhdahn kahluwahla Sises ni tehnpas sarawio ni ahnsou me e song en kasonge ih. Kahn Iroir en March 1, 1961 kapahrekiong met ong ahnsou me Sehdan song en kasonge Sises ni eh kasalehiong Sises wehi kan koaros en sampah sang nahna ileile ehu. Kahn Iroiro koasoia me sohte nahna ehu me uhdahn ileile pwe emen en mi powe oh kak kilang wehi kan koaros en sampah. Kahn Iroiro eri koasoia me ni ahlohte, Sehdan ele sohte kahluwahla Sises ni tehnpas sarawio. Ahpw, oaralap kan mwuhr nan Kahn Iroir koasoia me ma Sises ketin lusdihsang tehnpaso, e pahn kakete mehla.

Ekei nda me pwehki Sises kaidehn mehn Lipai men, e sohte sapwellimanki pwuhng en ketin kesihnen pohn tehnpas sarawio. Eri re nda me Sehdan ele song en kasonge Sises ni eh doadoahngki kaudiahl ehu. Met duwehte dahme wiawiong soukohp Esekiel sounpar epwiki kei mwoweo.​—Esek. 8:3, 7-10; 11:1, 24; 37:1, 2.

Ahpw, ma en Sises ketila ni tehnpaso wia kaudiahl ehu, ele ekei pahn medewe:

  • Ia duwe, Sises uhdahn kak ketin pehm kasongosong en lusdihsang tehnpaso?

  • Nan songosong teiko me Sehdan wiahiong Sises, e ndaiong Sises en kawekila takai kan ong pilawa oh e pil men Sises en ketin poaridi oh kaudokiong ih. Eri ia duwe, Sehdan sou kakete pil men Sises en ketin lusdihsang tehnpas sarawio?

Ma Sehdan sohte doadoahngki kaudiahl ehu ahpw e uhdahn kahluwahlahng Sises ni tehnpas sarawio, eri ele ekei pahn medewe:

  • Ia duwe, Sises ketin kauwehla Kosonnedo ni eh ketin kesihnen pohn tehnpas sarawio?

  • Ia duwen Sises eh ketisang sapwtehno lella ni tehnpas sarawio nan Serusalem?

Kitail tehk ekei ire kan me pahn sewese kitail sapengala peidek riau pwukat.

Professor D. A. Carson ntingihedi me lepin lokaiahn Krihk ong “Tehnpas Sarawio” me kileldi nan pwuhken Madiu oh Luk ele kin dokedoke wasao pwon, a kaidehn ihte wasa sarawio me mehn Lipai kan kelehpw mweimwei en kohla ie. Mie wasa patapat ehu me keieu ileile ni keimw me mi palieir en palimesen tehnpaso. Sises kakete kesihnen wasao. Sang wasao leldihlahng Wahu en Kidron ileilehki mpen piht 450. Soupoad en mahs Josephus koasoia me wasakiset inenen ileile oh ma aramas men kesihnen wasao oh kilengdihla pah, e “pahn salielkihda.” Mehnda ma Sises kaidehn mehn Lipai, e kak ketin kesihnen wasao oh met sohte pahn kahrehda mwoarong laud.

Ahpw ia duwen Sises eh ketisang sapwtehno lella ni tehnpas sarawio nan Serusalem? Kitail sohte uhdahn ese met. Ihte me Paipel mahsanih iei me Sehdan kahluwahla Sises nan Serusalem. E sohte nda ia uwen Sises eh ketin dohsang Serusalem de ia uwen werei Sehdan eh kasonge Sises. Eri Sises kakete ketin sapal kohla Serusalem, mehnda ma met ele wia ahnsou reirei ehu.

Ni ahnsou me Sehdan kasalehiong Sises “wehi koaros en sampah,” e ele doadoahngki kaudiahl ehu, pwehki sohte nahna ieu nan sampah me emen pahn mi powe oh kak kilang wehi pwukat koaros. Met ele duwehte atail kak doadoahngki projector oh screen pwehn kasalehiong emen kilel en soangsoangen wasa kan nin sampah. Sehdan doadoahngki kaudiahl ehu, ahpw e uhdahn men Sises en poaridi oh pwongih ih. (Mad. 4:8, 9) Eri ni ahnsou me Sehdan kahluwahla Sises ni tehnpas sarawio, kitail kak nda me e uhdahn men Sises en ketin kahrehiong eh mour en mihla nan keper sang eh pahn ketin lusdihsang tehnpas sarawio. Ahpw Sises soikala Sehdan. Kasongosongo sohte pahn wia kasongosong laud ehu ong Sises ma e wiawihte nan kaudiahl ehu!

Eri kitail kak nda me Sises uhdahn ketila Serusalem oh kesihnenda wasa me keieu ileile ni tehnpas sarawio. Ei mehlel, nin duwen me kitail koasoiaier nin tapio, kitail sohte uhdahn ese ia duwen Sehdan eh kasalehiong Sises tehnpas sarawio. Ahpw kitail kak kamehlele me Sehdan doulahte songosong en kahrehiong Sises en ketin wia mehkot me sapwung oh me Sises ketin soikala ih ni ehuehu ahnsou ko.

^ Esekiel 37:1-14 oh Kaudiahl 11:7-12 kin koasoia duwen dahme wiawi nan pahr 1919. Nan pwuhken Esekiel 37:1-14, kokohpo kin dokedoke sapwellimen Koht akan koaros arail pwuralahng kaudok mehlel nan pahr 1919 mwurin arail senselki ahnsou werei. Ahpw, kokohpo nan pwuhken Kaudiahl 11:7-12 kin dokedoke pahr 1919 duwen idihdahn pwihn tikitik me wiawihkihda brother keidi kan me kin tiengla mwowe nanpwungen sapwellimen Koht aramas akan.