Skip to content

Al lor tablo konteni

Eski To Ti Kone?

Eski To Ti Kone?

Kifer fason ki Zezi ti tret bann ki ena lalep ti diferan ar bann sef relizie?

Bann Zwif dan lepase ti bien per enn tip lalep ki ti ena dan bann lepok ki mansione dan Labib. Sa maladi kontazie la ti kapav atak ner enn dimounn ek lerla afekte li pou touletan ek defigir li. Pa ti ena okenn gerizon pou sa maladi-la. Okontrer, bann ki ti ena lalep ti bizin res an karantenn ek ti oblize fer lezot kone ki zot malad.​—Levitik 13:45, 46.

Bann sef relizie Zwif ti etabli bann lalwa konsernan lalep. Sa bann lalwa-la ti boukou pli sever ki bann lalwa ki ti ena dan bann Lekritir ek ti rann lavi bann ki ti ena lalep difisil pou nanye. Par exanp, dapre lalwa bann rabin, bann dimounn ti oblize res enn distans 4 koude ouswa anviron 6 pie (2 met) ar enn kikenn ki ena lalep. Me si ti ena labriz, bann dimounn ti bizin res enn distans 100 koude ouswa anviron 150 pie (45 met). Lekritir dir ki bann ki ena lalep ti bizin res “andeor kan.” Me sertin exper dan Talmud ti interpret sa enn lot fason ek ti dir ki bizin met bannla andeor bann miray lavil. Akoz sa, enn rabin ki ti trouv enn dimounn ki ti ena lalep dan lavil, ti avoy li kout ros ek ti dir: “Retourn kot twa ek pa fer lezot dimounn vinn inpir.”

Zezi ti vremem diferan ar sa bann sef relizie-la! Olie ki li ti pous bann ki ena lalep, li ti dispoze pou tous zot​—ek mem geri zot.​—Matie 8:3.

Dapre bann sef relizie Zwif pou ki rezon enn dimounn ti kapav divorse?

Sertifika divors an 71/72 Nou Lepok

Dan premie siek Nou Lepok, souvan bann sef relizie Zwif pa ti dakor ant zot lor divors. Akoz sa, enn zour, sertin Farizien ti teste Zezi avek sa kestion-la: “Eski lalwa permet enn mari kit so fam [“pou ninport ki rezon,” NW]?”​—Matie 19:3.

Dapre Lalwa Mozaik, enn misie ti kapav divors avek so madam si “li ti ena kitsoz pou repros li.” (Deteronom 24:1) Dan lepok Zezi, ti ena de lekol rabin ki pa ti pe interpret sa lalwa-la parey. Lekol Shammai, ki ti pli strik, ti dir ki dapre sa verse-la sel rezon valab pou divorse se kan finn ena “limoralite,” setadir adilter. Parkont, Lekol Hillel, ti dir ki enn misie kapav demann divors pou ninport ki dezakor ki ena dan so koup, mem pou enn ti zafer. Dapre sann lekol-la, enn misie ti kapav divorse si so madam pa ti bien kwi so manze ouswa si li ti trouv enn lot madam ki pli zoli.

Me ki Zezi ti reponn sa bann Farizien-la? Li ti dir zot dan enn fason kategorik: “Si kikenn divors ar so fam, exsepte dan ka infidelite, e marye avek enn lot dimoun, li komet adilter.”​—Matie 19:6, 9.