Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Udlakela Luzake Luphele Yini?

Udlakela Luzake Luphele Yini?

Sewake waphathwa ngodlakela yini? Likhona ilunga lemuli yangakini elake laphathwa ngodlakela? Kukhona okukwenza uhlale usesaba ukuthi ngelinye ilanga ziyalala ngawe? Udlakela luchazwa ngokuthi “ngumkhuhlane omemethekayo osukhathaze abantu emhlabeni.” Ake sihlole okunye.

UDLAKELA EZINDLINI LOKUHLUKULUZWA KWEZEMACANSINI: I-United Nations ibika ukuthi: “Owesifazana oyedwa phakathi kwababili kulesikhathi lapho ayake atshaywe khona kumbe ahlukuluzwe kwezemacansini ngumuntu omthetheyo.” Okubuhlungu yikuthi “kucatshangelwa ukuthi emhlabeni wonke phose owesifazana oyedwa phakathi kwabahlanu usengozini yokubanjwa iganyavu kumbe ukuhlukuluzwa kwezemacansini.”

UBUGEBENGU: Kubikwa ukuthi e-United States kulamaqembu ezigelekeqe adlula 30 000. ELatin America oyedwa phakathi kwabathathu useke wayamangala ngemva kokuba ehlaselwe yizigebengu.

UKUBULALANA: Kucatshangelwa ukuthi kufe abantu abangadlula 500 000 ngomnyaka owodwa bebulawa ngabanye okulinani elidlula elalabo ababulewe yizimpi. ESouthern Africa laseCentral America kulamanani aphezulu abantu ababulalanayo. Kulabantu abadlula 100 000 ababuleweyo ngomnyaka owodwa eLatin America kanti eBrazil bangaba yi-50 000. Ikhona yini indlela engaluqeda nya udlakela?

LUNGAQEDWA YINI UDLAKELA?

Kuyini okubangela ukuthi lusabalale kangaka? Okunye okunanzelelweyo yikuthi lubangelwa yikwehla kwezomnotho, abantwana abakhuliswa endaweni elodlakela, ukudakwa lokunatha imithi edakayo, ukungabi lendaba labanye abantu kanye lokuthi ngezinye izikhathi izigebengu azijeziswa.

Kwamanye amazwe bayazama ukuthi bavimbele ubugebengu. Eminyakeni edlulileyo eSão Paulo, eBrazil ukubulalana kwabantu kunciphe ngamaphesenti angaba ngu-80. Lanxa kusenziwa njalo udlakela lulokhu luqhubekela phambili ngoba abantu abangaba ngu-10 phakathi kwe-100 000 bayahlaselwa. Kungenziwani ukuze udlakela luqedwe nya?

Ukuze udlakela luphele nya kumele abantu balungise indlela abacabanga ngayo labaziphatha ngayo. Lokho kutsho ukuthi kumele batshiye ukuzigqaja, ubugovu lokuzenzisa babe lothando lenhlonipho njalo bakhathalele abanye.

Kuyini okungenza ukuthi umuntu olodlakela enze untshintsho olungaka? Cabanga ngalokho okutshiwo liBhayibhili:

  • “Ukuthanda uNkulunkulu yilokho: ukulalela imilayo yakhe.”—1 UJohane 5:3.

  • “Ukwesaba uJehova yikuzonda ububi.” *IZaga 8:13.

Ukuthanda uNkulunkulu lokwesaba ukumthukuthelisa kungafuqa umuntu obeyisigebengu ukuthi antshintshe indlela abephila ngayo aze antshintshe ngitsho lobuntu bakhe. Kuyenzeka yini lokhu?

Asikhulume ngo-Alex, * owayesejele laseBrazil okweminyaka engu-19 ngenxa yamacala obugebengu. Wafundiswa iBhayibhili ngoFakazi BakaJehova kwathi ngomnyaka ka-2000 laye wabanguFakazi. Usentshintshile yini? U-Alex uyazisola ngezinto ezimbi ayezenza. Uthi: “Sengimthanda uNkulunkulu ngoba wangithethelela. Ukubonga lokuthanda uJehova kungenze ngantshintsha izindlela zami.”

Okweminyaka engaba ngu-15 uCésar oseBrazil wayephila ngokugqekeza ehlomile. Kuyini okwamenza wantshintsha? Waqalisa ukufunda iBhayibhili laboFakazi BakaJehova ngesikhathi esejele. UCésar uyalandisa uthi: “Kwakungokokuqala empilweni ukwazi ukuthi ngiphilelani. Ngafunda ukuthanda uNkulunkulu lokumesaba okutsho ukwesaba ukuphinda ngenze okubi ngidanise uJehova. Ngangifuna ukumbonga ngomusa ayengenzele wona. Uthando kanye lokumesaba kwangifuqa ukuthi ngintshintshe sibili.”

Funda ukuthi ungenzani ukuze uphile emhlabeni ongelalo udlakela

Sifundani ezibonelweni lezi? Sifunda ukuthi iBhayibhili lilamandla okuntshintsha ukuphila komuntu lendlela acabanga ngayo. (Kwabase-Efesu 4:23) U-Alex esike sakhuluma ngaye uphinda athi: “Engakufunda eBhayibhilini kwaba njengamanzi athelwe phezu kwami akhukhula imicabango emibi esengqondweni yami. Kwakuyizinto engangingacabangeli ukuthi ngingaziyekela.” Yikho singagcwalisa izingqondo zethu ngomlayezo ohlanzekileyo oseBhayibhilini konke okubi esikucabangayo kuyakhukhuleka. ILizwi likaNkulunkulu lilamandla okusihlambulula. (Kwabase-Efesu 5:26) Liyenelisa ukwenza umuntu obelesihluku futhi engelandaba labanye ukuthi abelomusa lokuthula. (KwabaseRoma 12:18) Kanti njalo uba lokuhlaliseka uma esebenzisa izimiso zeBhayibhili.—U-Isaya 48:18.

OFakazi BakaJehova abadlula 8 miliyoni emazweni angu-240 bathole indlela abanganqoba ngayo udlakela. Kungelani lokuthi badabuka ngaphi lokuthi bakhuliswe njani abantu laba bayathandana futhi bahlalisana ngokuthula. Bonke bayamthanda njalo bayamesaba uNkulunkulu. (1 UPhetro 4:8) Indlela abaphila ngayo ifakazela ukuthi ungabakhona umhlaba ongelalo udlakela.

UMHLABA ONGELALO UDLAKELA USUSEDUZE!

IBhayibhili lisitshela ukuthi sekuseduze ukuthi uNkulunkulu ahlambulule umhlaba lo ogcwele udlakela. UNkulunkulu uselumisile “usuku lokwahlulela lokubhujiswa kwabantu abangamesabiyo.” (2 UPhetro 3:5-7) Uzasusa abantu abalodlakela abasiqhobisa ukhethe ngamazinyo. Kuyini okungasenza sithembe ukuthi uNkulunkulu uzangenela aqede lonke udlakela?

IBhayibhili lithi uNkulunkulu uyabazonda abantu “abathanda udlakela.” (AmaHubo 11:5) UMdali ulokuthula njalo ulungile. (AmaHubo 33:5; 37:28) Yikho uzabasusela amanqe abantu abathanda udlakela.

Umhlaba ogcwele ukuthula ususeduze. (AmaHubo 37:11; 72:14) Funda okunengi ngokuthi ungenzani ukuze uphile emhlabeni ongelalo udlakela.

^ Isigaba 14 Amabizo antshintshiwe.