Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OSAPI YOKONDYE | OPI OVE UPONDOLA OKUVASA EKUATESO?

Ekuateso Momuvo Wovitateka

Ekuateso Momuvo Wovitateka

Ovitateka viya mononkhalelo mbelikalaila. Onthue tyotyili katupondola okulityilika ovitateka ovinyingi tukala navio, mahi tuna okuholovona okutalela konongeleka ononkhuana tuapopia. Tala oñgeni ovanthu ovo valambela movitateka vielikalaila vapola ouwa kekuateso lia Huku.

TYINA OVILINGA VIHAMONEKA

“Ame nelilongesa okutavela kese tyilinga dyivasa, atulitepulula ovipuka viehesukisile unene.”​—Jonathan

Sete * wapopia okuti: “Ame nomukai wange tuakala tyihena ovilinga mokueenda kuomuvo omunyingi.” “Momanima evali tuakala tyehena ovilinga, opo tutekule ombunga, ankho tulinga vala kese tyilinga. Atukala notyitateka, omukai wange Priscilla, asoyo unene iya ame andyilitehelela ngoti ndyitupu vali esilivilo.

“Oñgeni tuatetulula otyitateka otyo? Apeho ankho Priscilla uhinangela onondaka mba Jesus mu Mateus 6:34 wapopia okuti muhakalei notyiho nonthiki yomuhuka, mokonda kese onthiki ina omasukalalo ayo. Nomutima wae auho elikuambela opo etyivile okukoleleya. Konthele yange, o Salmo 55:22 yamphameka. Ngo omuhoneki wo no salmu, naame andyipakula omulemo wange ku Jeova iya andyilitehelela okuti ukahi nokunkhuatesako. Namphila pahatyino ndyina ovilinga ovikuavo, mahi onthue tuna omuenyo wapola pokati ngetyi tyapopia Jesus mu Mateus 6:20-22. Tyihetyo vala, onthue pahe tuafuena vali ku Huku iya tupu nonthue muene tueliwaneka vali.”

Jonathan wapia okuti: “Ame ankho ndyina owoma no komutwe wandyila, mokonda tuna ombunga mahi ankho tutupu ovilinga. Mokonda yonombongo mbahamoneka, tuakala omanima 20 otyo tuhavasi ovilinga. Ame no mukai wange atuhimbika okutañguna mokonda yonombongo. Onthue ankho tuna owoma wokulevala mokonda ankho katutyii inkha matutyivili okufeta.”

“Mahi Ondaka ya Huku no ospilitu yae yetukuatesileko okulinga omatokolo ekahi nawa. nelilongesa okutavela kese tyilinga ndyivasa, atulitepulula ovipuka viehesukisile unene. Mokonda Tunombangi mba Jeova, atutambula ekuateso liavana tuumbila kumwe navo. Vapameka onkhalelo yetu ankho tukahi, avetukuatesako momuvo una ankho wovitateka.”

TYINA MOTYINEPO MUNA OVITATEKA

Raquel wati: “Etyi omulume wange anthyapo, atyindyihama unene andyikala nononyengo, andyiponwa iya andyisoyo unene.” Mahi andyifuene vali ku Huku iya Huku amphameka. Ombembwa ya Huku aiyakulila omutima wange apeho tyina ndyilikuambela. Ame ndyilitehelela okuti Huku wapameka omutima wange.

“Ndyipandula Ondaka yae Ombimbiliya, mokonda yankhuatesako okufinda olusoke luokunumana nokukula nonkhongo. Napaka momutima wange onondaka mba apostolu Paulu mu Romanos 12:21 mbati: ‘Uhayeke ovivi vikufinde, mahi, tualako okufinda ovivi noviwa.’

“Pena omuwo umwe tuna ‘okutavela oviponga tukala navio.’ . . . Ame pahe ndyina evi nahanda okulinga momuenyo wange.”​—Raquel

“Omunthu umwe omunongo wankhuatesako okukoleleya. Wandekesa Eclesiastes 3:6 iya noluembia amphopila okuti pena omuwo umwe tuna okutavela oviponga tukala navio. Ankho elondolo limwe liepuiya unene, mahi ankho olio umwe nesukisa. Pahe ndyina ovipuka ovipe nahanda okulinga momuenyo wange.”

Elisabete wati: “Tyina otyinepo tyove tyivasiwa movitateka, ove wesukisa okukoleleya. Ame ankho ndyina epanga liange ankho linkhuatesako ononthiki ambuho. Walila naame, wamphameka iya wankhuatesako okulitehelela okuti ndyiholwe iya hasiluepo. Ame ndyipondola okupopia okuti Jeova wemuundapesa opo ankhuateseko okulitehelela nawa.”

MOMUVO WOUVELA INE HAMWE OKUAKULUPA

“Tyina namelikuambela ku Huku, ame ndyilitehelela okuti ospilitu yae yamphameka.”​—Luis

Luis, wapopiwa konthyimbi yomukanda ou, ankho una otyitateka tyimwe otyinene ko mutima iya wahupa tuvali kononkhia. Pahetyino opo afime nawa wesukisa okupakua onovola 16 kese nthiki ko nomakina mbo kosipitali. Wapopia okuti “Ame ndyilikuambela apeho ku Jeova. Etyi nelikuambela ku Huku, ame andyilitehelela okuti ospilitu yae yamphameka.” Elikuambelo lindyavela ononkhono mbo kukoleleya, mokonda ame ndyina ekolelo mu Huku iya ndyityii okuti unkhuatesako.”

Petra una omanima 80 wapopia okuti: “Ame pamwe nahanda okulinga vipuka ovinyingi, mahi hityivili. Ndyiete okuti ononkhono mbange mbatepuluka unene. Ndyilitehela ngatyina nahasilivila vali. Ame apeho ndyisoka onkhalelo Jesus aita ku Tate etyi ati: Inkha otyo tyitavela mphole ovitateka evi. Jeova aavela Jesus ononkhono iya etyivili okukoleleya. Omalikuambelo ovihemba viange. Ndyilitehelela vali nawa tyipona kohale tyina ndyipopia na Huku.”​—Mateus 26:39.

Julian wati: nesukisa okulwa nouvela ndyinao omanima 30 utiwa sclerosis (endurecimento da pele). Wati: “Ame ankho ndyina okupilulula otyipundi tyange tyikahi nawa notyipundi tyo malola.” “Mahi omuenyo wange pahe ukahi nawa mokonda ndyikuatesako vakuetu. Okukuatesako vakuetu tyipondola okumphameka tyina ndyina ovitateka iya Jeova matualako okufuisapo omulao wae wokutupameka putyina tukahi momuvo wovitateka. Nga apostolu Paulu, ndyipondola okupopia nonthumbi okuti: ‘Ame ndyina ononkhono movipuka aviho, mokonda ya una umphameka.”​—Filipenses 4:13.

TYINA UMWE TUHOLE AMANKHI

António wapopia okuti: Puetyi tate yange aliatwa netuku-tuku ankhi, ame ankho tete hetyitavelele. “Ankho kuame katyaviukile​—ankho omuviuki unene opo ankhile metapalo haunene apa pataulukila ovanthu. Petupu etyi ame nalinga tyapenga. Wakala ononthiki ononthano poula tyehei natyiki konyima ankhi. Ame ankho nesukisa okulikuatehila okuhalilila ponthele ya me yange, mokonda ankho hikahi nokutyivila, andyihondoloka ponthele yae andyikala andyike pokanthele. Andyitualako okulipula okuti: ‘Omokonda yatyi? Omokonda yatyi?’ Ankho otyo ndyitualako okulipula.

“Mokueenda kuononthiki mbuna, andyitualako okuita ku Jeova opo ankhuateseko okuyunga oluihamo luange nomalusoke ange iya opo amphe ombembwa. Katutu-katutu andyihimbika okulitehelela nawa. Ndyihinangela etyi Ombimbiliya ihangununa okuti ‘omuvo novitateka viuhulukila vala ovanthu aveho.’ Ovitateka vipondola okumonekela ovanthu aveho. Mokonda Huku kapondola okukemba, andyikala nonthumbi yokuti mandyikamona vali tate yange putyina amatutiliswa.”​—Eclesiastes 9:11; João 11:25; Tito 1:2.

“Namphila ankho tuasoka ovipuka ovinyingi pala omona wetu, onthue tuna ehambu enene liokukevelela omuvo matukakala vali nae.”​—Robert

Robert, wapopiwa konthyimbi yononthele ombu, nae ankho usoka ngotyo, wati: Ame nomukai wange ankho tulitehelela okuti tuna ombembwa momalusoke, yapopiwa mu Filipenses 4:6, 7. Ankho ndyilikuambela apeho ku Jeova. Ombembwa oyo yetukuatesako okupopila vakuetu onondaka onongwa konthele yetutilo. Namphila ankho tuasoka ovipuka ovinyingi pala omona wetu, onthue tuna ehambu enene liokukevelela omuvo matukakala vali kumwe nae. Onthue apeho tumusoka.

Ngotyo onongeleka ombo tueiva mbalekesa okuti Huku upondola okukuatesako ovanthu ovanyingi vena ovitateka. Oityi ove usoka? Katyesukisile otyitateka patyi unatyo, ekuateso opo likahi iya mokuatesuako mukese tyitateka. * Omokonda yatyi wahaitila ekuateso ku Jeova? Oe o “Huku weungumaneso aliho.”​—2 Coríntios 1:3.

^ pal. 5 Omanyina monthele ei apilululwa.

^ pal. 22 Inkha ove uhanda okukuatesuako okufuena ku Huku iya otavela ekuateso liae, mbambavo popia no Nombangi mba Jeova potyilongo tyove ine honekela otyisangela tyo Nombangi mba Jeova.