1., 2. Millistest konfliktidest räägitakse Esimeses Moosese raamatus ja miks need meile huvi pakuvad?

KAS oled kunagi mõtisklenud Piiblisse kirja pandud isiklikku laadi tüliküsimuste üle? Mõelgem vaid mõningatele näidetele Esimesest Moosese raamatust: Kain tapab Aabeli (1. Moos. 4:3–8); Lemek tapab noore mehe, kes teda lõi (1. Moos. 4:23); Aabrahami (Aabrami) ja Loti karjaste vahel puhkeb tüli (1. Moos. 13:5–7); Haagar põlgab Saarat (Saaraid), kes süüdistab selles Aabrahami (1. Moos. 16:3–6); Ismael on kõigi vastu ja kõik on tema vastu (1. Moos. 16:12).

² Miks on sellised konfliktid Piiblisse kirja pandud? Üks põhjus on, et see aitab ebatäiuslikel inimestel õppida, miks neil tuleb rahu hoida. Nendest me õpime ka, kuidas seda teha. Meil on palju abi sellest, kui loeme piiblijutustusi reaalselt elanud inimestest ja nende probleemidest. Me näeme, mis tulemused olid nende pingutustel, ja saame võtta neist eeskuju, kui meil tekib elus samasuguseid probleeme. Tõepoolest, see kõik aitab meil mõelda sellele, kuidas meil tuleks või ei tuleks sarnases olukorras käituda. (Rooml. 15:4.)

3. Mida selles artiklis arutatakse?

 ³ Selles artiklis arutatakse, miks tuleb Jehoova teenijatel tüliküsimused lahendada ja kuidas seda teha. Lisaks on siin toodud esile Piibli põhimõtted, mis aitavad konflikte lahendada ning säilitada head suhted ligimeste ja Jumalaga.

4. Milline hoiak on levinud üle kogu maailma ja mis on selle tagajärjed?

⁴ Saatan on peamine süüdlane selles, et inimesed omavahel võitlevad ja tülitsevad. Ta väitis Eedeni aias, et iga inimene võib ise Jumalast sõltumatult otsustada, mis on hea ja mis halb, ja peakski seda tegema. (1. Moos. 3:1–5.) Sellise arutluskäigu viljad on praegu selgelt näha. Maailm on täis inimesi ja rühmitusi, keda tõukab tagant sõltumatuse vaim, mis ärgitab uhkust, isekust ja võistlushimu. Igaüks, kes on lasknud end mõjutada sõltumatuse vaimul, on võtnud omaks Saatana argumendi, et omaenda huvide taotlemine on tark tegu, ega hooli sellest, kuidas see mõjutab teisi. Säärane isekas hoiak viib tülideni. Meil oleks hea meeles hoida mõtet: „Vihastuma kalduv mees õhutab tüli ja raevutsejal on palju üleastumisi.” (Õpet. 29:22.)

5. Millist nõu andis Jeesus selle kohta, kuidas tegutseda konfliktide korral?

⁵ Vastupidi Saatanale õpetas Jeesus inimesi taotlema rahu, isegi kui see näib kahjustavat nende endi huve. Oma mäejutluses andis Jeesus suurepäraseid soovitusi, kuidas tegutseda võimalike konfliktide korral. Ta õhutas jüngreid olema tasase meelega, taotlema rahu, mitte kandma viha, lahendama tülid kiiresti ja armastama oma vaenlasi. (Matt. 5:5, 9, 22, 25, 44.)

6., 7. a) Miks on tähtis lahendada tülid kiiresti? b) Mis küsimuste üle oleks kõigil Jehoova teenijatel hea mõtiskleda?

⁶ Kogu meie jumalateenistus, sealhulgas palved, koosolekutel käimine ja kuulutustöö, on tühine, kui me ei pea teistega rahu. (Mark. 11:25.) Me ei saa olla Jumala sõbrad, kui me pole valmis teistele andestama. (Loe Luuka 11:4; Efeslastele 4:32.)

⁷ Iga kristlane peaks olema enda vastu aus ja hoolsalt mõtlema, kuidas olla andestav ja hoida teistega rahumeelseid suhteid. Kas sina andestad oma usukaaslastele heldelt? Kas sa seltsid meelsasti ka nendega, kes on sinu vastu võib-olla eksinud? Jehoova ootab igalt oma teenijalt, et ta oleks andestav. Kui sinu südametunnistus ütleb sulle, et sul tuleks selles osas end parandada, siis otsi palves Jehoovalt abi, et suudaksid seda teha. Meie taevane isa kuuleb meid ja vastab sellistele alandlikele palvetele. (1. Joh. 5:14, 15.)

8., 9. Mida me peaks tegema, kui meid solvatakse?

⁸ Kuna kõik inimesed on ebatäiuslikud, siis juhtub varem või hiljem, et keegi ütleb või teeb midagi, mis sind solvab. See on paratamatu. (Kog. 7:20; Matt. 18:7.) Kuidas sa aga sellises olukorras reageerid? Vaadelgem, mis juhtus ühel seltskondlikul koosviibimisel. Üks meie õde tervitas seal kaht meie venda viisil, mis tundus ühele neist kohatu. Kui need vennad jäid kahekesi, hakkas solvunud vend seda õde tema sõnade pärast kritiseerima. Ent teine vend tuletas meelde, et see õde on paljudest raskustest hoolimata teeninud Jehoovat ustavalt juba 40 aastat  ning et päris kindlasti ei mõelnud ta midagi halba. Pärast hetkelist mõtlemist ütles esimene vend: „Sul on õigus.” Nii oli see lugu lahendatud.

⁹ Mida see juhtum näitab? See, kas sa mingis olukorras solvud või mitte, on sinu enda teha. Armastav inimene katab kinni väikesed üleastumised. (Loe Õpetussõnad 10:12; 1. Peetruse 4:8.) Jehoova on öelnud, et eksimusest möödavaatamine kaunistab inimest. (Õpet. 19:11; Kog. 7:9.) Kui siis keegi kohtleb sind viisil, mis tundub sulle ebaviisakas ja lugupidamatu, oleks hea endalt küsida: „Kas võiksin sellest mööda vaadata? Kas ikka peaksin sellest numbrit tegema?”

10. a) Kuidas reageeris üks õde alguses kriitikale? b) Milline pühakirja mõte aitas sel õel säilitada rahu?

¹⁰ Pole just kerge teiste kriitikast mitte välja teha. Mõelgem näiteks ühele pioneerile, keda me nimetame Lucyks. Tema ajakasutuse ja teenistuse kohta tehti negatiivseid kommentaare. See tegi Lucyle haiget ja ta otsis abi küpsetelt vendadelt. Ta jutustab: „Nad aitasid pühakirja abil mul teiste arvamustesse õigesti suhtuda ja mõelda sellele, et kõige tähtsam on see, mida Jehoova minust arvab.” Lucy sai julgustust kirjakohast Matteuse 6:1–4 (loe). Need salmid tuletasid talle meelde, et tema eesmärgiks peaks olema Jehoovale rõõmu valmistada. Ta sõnab: „Isegi kui teised teevad minu tegevuse kohta negatiivseid kommentaare, ei kaota ma meelerahu, sest ma tean, et püüan Jehoova rõõmustamiseks anda oma parima.” Kui Lucy sellele järeldusele jõudis, suutis ta toimida targalt ja negatiivsetest kommentaaridest üle olla.

11., 12. a) Kuidas peaks kristlane toimima, kui ta arvab, et tema usukaaslasel on midagi tema vastu? b) Mida me õpime sellest, kuidas Aabraham lahendas tüli? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹¹ „Me kõik ju eksime tihti.” (Jaak. 3:2.) Oletame, et sa saad teada, et keegi vend solvus selle peale, mida sa ütlesid või tegid. Mida sul tuleks teha? Jeesus ütles: „Kui sa oma ohvriandi altarile tood ja seal meenub sulle, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine tee esmalt oma vennaga rahu. Seejärel tule ja too oma ohvriand.” (Matt. 5:23, 24.) Kooskõlas Jeesuse nõuandega tuleks sul selle usukaaslasega rääkida. Aga pane tähele, mis peaks olema sinu eesmärk: mitte lükata osa süüd oma venna peale, vaid tunnistada oma viga ja teha rahu. Rahumeelsed suhted usukaaslastega on ülimalt tähtsad.

¹² Piiblijutustus Aabrahamist ja tema vennapojast Lotist räägib, kuidas need jumalateenijad lahendasid rahumeelselt ühe konfliktse olukorra. Mõlemal mehel oli palju kariloomi ja nende karjaste vahel puhkes tüli ilmselt karjamaade pärast. Aabraham, kes soovis pinget maandada, pakkus Lotile võimalust valida esimesena piirkond, kus oma majapidamine sisse seada. (1. Moos. 13:1, 2, 5–9.) Kui hea eeskuju! Aabraham taotles rahu, mitte ei ajanud taga omaenda huve. Kas ta kannatas oma suuremeelsuse pärast kahju? Mitte sugugi! Üsna kohe pärast juhtumit Lotiga tõotas Jehoova Aabrahamile suuri õnnistusi. (1. Moos. 13:14–17.) Jumal ei lase kunagi oma teenijatele osaks saada püsivat kahju, kui need toimivad  kooskõlas tema põhimõtetega ja lahendavad tüliküsimused armastuse vaimus. ^[1]

13. Kuidas reageeris üks ülevaataja teravatele sõnadele ja mida me sellest õpime?

¹³ Vaatame üht nüüdisaegset näidet. Kui kokkutuleku ühe osakonna uus ülevaataja helistas ühele vennale ja küsis temalt, kas too saaks abiks olla, vastas see vend paari terava lausega ja lõpetas kõne. See vend oli haavunud eelmise ülevaataja asjaajamise tõttu. Uus ülevaataja ei solvunud venna teravuste peale, kuid ta ei saanud seda asja ka sinnapaika jätta. Umbes tunni aja pärast helistas ta uuesti ja mainis, et nad pole veel omavahel kohtunud, ning tegi ettepaneku olukord koos läbi arutada. Nädal hiljem kohtusid nad kuningriigisaalis. Pärast ühist palvet vestlesid nad umbes tunni ning vend rääkis oma loo. Ülevaataja kuulas osavõtlikult ja tõi esile mõningaid Piibli mõtteid ning nad lahkusid sõbralikus meeleolus. See vend teeniski kokkutulekul ning ta on tänulik ülevaatajale, kes teda nii rahulikult ja lahkelt kohtles.

14., 15. a) Millal tuleks rakendada kirjakohas Matteuse 18:15–17 toodud nõuannet? b) Millised kolm sammu tõi Jeesus välja ja mis peaks olema meie eesmärk neid astudes?

¹⁴ Enamik kristlastevahelisi tüliküsimusi on asjaosalistel võimalik lahendada omavahel ning seda tulekski teha. Ent Jeesus märkis, et mõningad olukorrad nõuavad teiste kaasamist. (Loe Matteuse 18:15–17.) Mis oli tagajärg, kui patustanu keeldus oma venda, tunnistajaid ja kogudusevanemaid kuulda võtmast? Jeesuse sõnul tuli temasse sel juhul suhtuda „nagu mittejuuti või  maksukogujasse”. Tänapäeval me ütleksime sellise inimese kohta, et ta tuleb kogudusest eemaldada. Kuna see on väga tõsine samm, näitab see, et tegemist polnud mingi väikse lahkarvamusega. See pidi olema 1) väärtegu, mida oleks saanud lahendada asjaosaliste vahel, kuid samas 2) piisavalt tõsine väärtegu, et selle lahendamata jätmise korral tuli kõne alla eemaldamine. Sääraste väärtegude hulka kuulub näiteks teatud laadi pettus või kellegi maine kahjustamine laimamise teel. Jeesuse välja toodud kolme sammu rakendatakse vaid väärtegude korral, mis vastavad eelmainitud kahele tingimusele. Antud juhul me ei räägi abielurikkumisest, homoseksuaalsest tegevusest, usust taganemisest, ebajumalateenimisest või mingist muust rängast patust, mis nõuavad kindlasti kogudusevanemate tähelepanu.

¹⁵ Jeesuse nõuande eesmärk oli see, et saaksime patustanut armastuse vaimus aidata. (Matt. 18:12–14.) Kõigepealt tuleks püüda lahendada tüli asjasse mittepuutuvaid isikuid kaasamata. Võib-olla tuleb patustanuga asja arutada rohkem kui vaid korra. Kui see ei too soovitud tulemusi, tuleks rääkida süüdistatavaga väärteo tunnistajate või teiste juuresolekul, kes saavad aidata teha kindlaks, kas ikka tõepoolest oli tegemist väärteoga. Kui teiste abiga õnnestub olukord lahendada, siis oled sa oma venna tagasi võitnud. Asi tuleks üle anda kogudusevanematele vaid juhul, kui süüaluse aitamine on korduvalt ebaõnnestunud.

16. Miks on Jeesuse nõuanne tõhus ja armastav viis konfliktide lahendamiseks?

¹⁶ Juhtumid, mis nõuavad, et astutaks kõik kolm sammu, mis on kirjas Matteuse 18:15–17, on üsna haruldased. See on julgustav, sest see tähendab, et lahendus leitakse tavaliselt enne, kui olukord läheb nii kaugele, et mittekahetsev patustaja tuleb kogudusest eemaldada. Sageli tunnistab väärteo teinu oma eksimust ja seab asjad korda. See, kelle vastu eksiti, näeb, et pole enam põhjust seda asja käsitleda, ja ta on valmis andestama. Mis juhtumiga tegu ka poleks, näitavad Jeesuse sõnad seda, et kogudusevanemaid ei peaks tüliküsimusse ennatlikult kaasama. Kogudusevanemad sekkuvad olukorda vaid siis, kui kaks esimest sammu on astutud ning kui juhtunu kohta on olemas usaldusväärsed tõendid.

17. Mis on tulemuseks, kui otsime teistega rahu?

¹⁷ Kuni kestab praegune maailm, on inimesed ikka ebatäiuslikud ja eksivad üksteise vastu. Jaakobus kirjutas: „Kui keegi sõnas ei eksi, siis on ta täiuslik ja suudab talitseda kogu oma keha.” (Jaak. 3:2.) Tülide lahendamiseks tuleb meil tõsimeelselt otsida rahu ja nõuda seda taga. (Laul 34:14.) Kui taotleme rahu, siis naudime häid suhteid oma usukaaslastega ja edendame koguduse ühtsust. (Laul 133:1–3.) Mis kõige tähtsam, siis on meil head suhted Jehoovaga, „Jumalaga, kes annab rahu”. (Rooml. 15:33.) Sellised õnnistused saavad osaks neile, kes lahendavad tüliküsimusi armastuse vaimus.