Bai pa asuntu

Rezolve prublémas ku amor

Rezolve prublémas ku amor

‘Nhos mante pas ku kunpanheru.’ MARCOS 9:50.

KÁNTIKUS: 39, 77

1, 2. Ki prublémas kontise entri pesoas nu ta atxa na livru di Génesis, i modi ki kes izénplu li pode djuda-nu?

 DJA bu para pa bu pensa na kes stória ki sta na Bíblia di pesoas ki tinha prublémas ku kunpanheru? Na kes primeru kapítlu di Génesis, nu ta atxa alguns di kes stória li. Kain mata Abel (Gén. 4:3-8); Lameki mata un jóven pamodi el da-l pankada (Gén. 4:23); kes pastor di Abraon (Abron) i kes pastor di Ló ka staba ta ntende ku kunpanheru (Gén. 13:5-7); Agar dispreza Sara (Sarai), i Sara fika xatiadu ku Abraon (Gén. 16:3-6); Ismael tinha prubléma ku tudu algen i tudu algen tinha prubléma ku el. — Gén. 16:12.

2 Pamodi ki kes stória li sta na Bíblia? Es ta djuda-nu odja pamodi ki nu meste mante pas ku kunpanheru. Tanbê es ta mostra-nu modi ki nu pode faze kel-li. Kes algen éra inperfeitu sima nos, i es tinha kes mésmu prubléma ki nu ta pasa pa el. Ses izénplu ta djuda-nu odja kuzê ki nu debe i kuzê ki nu ka debe faze óras ki nu ta pasa pa situasons sima di ses. — Rom. 15:4.

3. Kuzê ki nu sta ben odja na es studu?

3 Na kel artigu li nu sta ben odja pamodi ki sérvus di Jeová meste rezolve prublémas ku kunpanheru i ki rezultadu es ta ten si es faze kel-li. Tanbê nu sta ben odja alguns prinsípiu di Bíblia ki pode djuda-nu lida ku prublémas i mante pas ku otus algen i ku Jeová Deus.

PAMODI KI SÉRVUS DI DEUS DEBE REZOLVE PRUBLÉMAS

4. Ki pensamentu sta ta spadja na mundu, i kal ki sta ser rezultadu?

4 Satanás é kel prinsipal kulpadu pa prublémas ki ten entri pesoas. Na jardin di Éden, el fla ma kada un algen pode disidi kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu, sen djobe kal ki é vontadi di Deus. (Gén. 3:1-5) Nu sta odja ti undi ki kel manera di pensa li sta ta leba-nu. Mundu sta xeiu di pesoas ki krê ser indipendenti, i pamodi kel-li es sta ta bira orgulhozu, ta pensa sô na ses kabésa i ta konpiti ku kunpanheru. Si algen dexa pa kes manera di mundu li influensia-l, é sima ki el sta ta apoia kel pensamentu di Satanás li: kada algen debe faze kel ki el krê, ka ta nporta modi ki kel-li ta afeta otus algen. Kel tipu di atitudi li ta traze sô prublémas. Má nu debe lenbra ma ‘un ómi ki ta xatia faxi ta ranja prublémas, i kenha ki ta irita faxi ta fadja txeu.’ — Pro. 29:22.

5. Kuzê ki Jizus fla se disiplus ma es devia faze pa rezolve prublémas?

5 Diferenti di kel ki nu ta odja na mundu, Jizus fla ma nu meste sforsa pa mante pas. Nu debe faze kel-li sikrê ta parse ma nu sta fika prujudikadu. Na kel diskursu ki Jizus faze na monti, el da bons konsedju sobri kuzê ki nu pode faze óras ki nu ta ten prublémas ku kunpanheru. Pur izénplu, el fla se disiplus ma es debe ser mansu, poi pas, kaba ku kalker sentimentu di raiba, rezolve prublémas i ama ses inimigu. — Mat. 5:5, 9, 22, 25, 44.

6, 7. (a) Pamodi ki é inportanti rezolve lógu prublémas ku nos irmons? (b) Ki perguntas tudu kes ki ta sirbi Jeová debe faze ses kabésa?

6 Si nu ka ta sforsa pa faze pas ku nos irmons, tudu kes kuza ki nu ta faze pa adora Deus, sima faze orason, sisti runion, bai pa pregason i otus kuza, ka ta ten valor. (Mar. 11:25) Nu ka pode ser amigu di Deus si nu ka ta púrdua érus di otus algen. — Lucas 11:4; Efésios 4:32.

7 Tudu sérvus di Deus meste ntende ma é inportanti púrdua i sta na pas ku otus algen. Bu ta púrdua bus irmon di korason? Bu ta konsigi pasa ténpu djuntu ku es, sikrê es magua-u? Jeová ta spéra ma se sérvus ta sta sénpri prontu pa púrdua. Si bu xinti ma bu meste midjora, faze orason ta pidi Jeová pa djuda-u. Jeová ta obi i el ta responde orason di kes ki é umildi. — 1 João 5:14, 15.

BU TA KONSIGI SKESE UN FADJA?

8, 9. Kuzê ki nu debe faze si un algen ofende-nu?

8 Pamodi nos tudu é inperfeitu, más sédu ô más tardi, nu pode fla ô faze algun kuza ki pode ofende otu algen. É difísil pa kel-li ka kontise. (Ecl. 7:20; Mat. 18:7) Modi ki bu ta reajiba? Nu ben odja kel izénplu li: Un irman ba kunprimenta dôs irmon, má kel irman pâpia un kuza ki ofende un di kes irmon. Dipôs ki el bai, kel irmon ki fika ofendidu fika ta pâpia mal di kel irman pamodi kel ki el fla. Má kel otu irmon lenbra-l ma kel irman dja tinha 40 anu ta sirbi Jeová di manera lial, sikrê ku txeu dizafiu. I el tinha sertéza ma kel irman ka fla kes kuza ku maldadi. Dipôs, kel irmon ki fika ofendidu fika ta pensa i el fla: “Bu ten razon.” I kel asuntu kaba kel óra.

9 Kuzê ki kel izénplu li ta inxina-nu? É bo ki ta disidi kuzê ki bu ta faze si bu xinti ma un algen ofende-u. Un algen ki ta mostra amor ta dexa pasa kes fadja pikinoti di otus algen. (Lé Provérbios 10:12; 1 Pedro 4:8.) Jeová ta atxa ‘bunitu’ óras ki un algen ta ‘dexa un ofénsa pasa.’ (Pro. 19:11; Ecl. 7:9) Si bu atxa ma un algen trata-u mariadu ô ka mostra-u ruspetu, primeru kuza ki bu debe pergunta é: ‘N pode dexa kel-la pasa? N meste ranja prubléma pamodi kel-li?’

10. (a) Modi ki un irman reaji kantu el kritikadu? (b) Modi ki Mateus 6:1-4 djuda kel irman ka perde alegria?

10 Pode ser difísil ka liga óras ki algen pâpia mal di nos. Odja kuzê ki kontise ku un pionera ki txoma Lucy. Alguns irmon pâpia mal di se sirvisu di pioneru i modi ki el staba ta uza se ténpu. Lucy fika xatiadu ku kel-li, pur isu el bai pidi ajuda na irmons más maduru. El fla: “Kes konsedju ku bazi na Bíblia ki es da-m, djuda-m nkara opinion di otus di manera puzitivu i konsentra na kel ki é más inportanti, Jeová.” Lucy fika txeu nkorajadu dipôs ki el lé Mateus 6:1-4. (Lé.) Kel testu la lenbra-l ma kuzê ki debe ser más inportanti pa el, é poi Jeová kontenti. El fla: “Sikrê otus algen pâpia mal di nha trabadju di pregason, N ta kontinua kontenti pamodi N sabe ma N sta tenta faze nha midjór pa poi Jeová ta fika kontenti ku mi.” Dipôs ki Lucy konsigi pensa di kel manera li, el konsigi skese kes kuza ki otus algen staba ta fla.

ÓRAS KI KA TA DA PA DEXA UN OFÉNSA PASA

11, 12. (a) Kuzê ki un sérvu di Deus debe faze si el ta atxa ma algun irmon ‘tene algun kuza kóntra el’? (b) Kuzê ki nu ta prende di manera ki Abraon lida ku un prubléma? (Odja fotu na kapa.)

11 ‘Nos tudu nu ta fadja txeu bês.’ (Tia. 3:2) Imajina ma bu obi ma un irmon fika ofendidu pamodi un kuza ki bu fla ô faze. Kuzê ki bu debe faze? Jizus fla: ‘Si bu leba bu oférta pa poi na altar, i la, bu lenbra ma bu irmon tene algun kuza kóntra bo, dexa bu oférta frenti di altar i bai. Primeru faze pas ku bu irmon i dipôs volta i oferese bu oférta.’ (Mat. 5:23, 24) Di akordu ku kel ki Jizus fla, nu debe pâpia ku nos irmon. Pamodi ki nu debe pâpia ku el? É ka pa mostra nos irmon ma el é kulpadu, má é pa rekonhese nos fadja i faze pas. Sta na pas ku nos irmons é kuza más inportanti.

12 Nu ta odja un izénplu di kel-li óras ki nu ta lé na Bíblia kuzê ki Abraon faze pa rezolve un prubléma ku se subrinhu Ló. Es tudu dôs es tinha ribanhu, i ses pastor staba ta briga pamodi ka tinha kumida ki ta txigaba pa tudu ses animal. Pa rezolve kel prubléma li, Abraon dexa Ló skodje primeru na undi ki el ta moraba el ku se família. (Gén. 13:1, 2, 5-9) Kel-li é un bon izénplu! Pa Abraon mante pas éra más inportanti di ki se interesi. El perde algun kuza pamodi el aji si? Klaru ki nau. Lógu dipôs di kel-li, Jeová promete txeu benson pa Abraon. (Gén. 13:14-17) Si nu sigi prinsípius di Deus i nu rezolve prublémas ku amor, Jeová sénpri ta djuda-nu i el ta kuida di nos. [1]

13. Modi ki un enkaregadu reaji kantu un irmon pâpia ku el mariadu, i kuzê ki nu ta prende ku se izénplu?

13 Odja un izénplu di nos ténpu. Un enkaregadu di dipartamentu di kongrésu tilifona un irmon pa pergunta-l si el pode sirbiba kómu voluntáriu. Má kel irmon ki el txoma, pâpia ku el di manera mariadu i disliga-l tilifóni. Kel irmon ki el txoma, inda staba maguadu pamodi alguns prubléma ki el tevi ku kel otu enkaregadu. Má, envês di kel novu enkaregadu fika ofendidu ku atitudi di kel irmon, el disidi pâpia ku el. Un óra dipôs el liga pa kel irmon. I dja ki inda es ka konxeba, el fla-l ma ta sérba midjór si es nkontraba pa rezolve kel prubléma li. Un simana dipôs es nkontra na Salon di Reinu. Dipôs di faze orason, es pasa un óra ta pâpia. I kel irmon splika-l pamodi ki el staba maguadu. Dipôs di obi-l ku atenson, kel enkaregadu mostra kel irmon alguns testu di Bíblia i es konsigi rezolve kel prubléma. Dipôs kel irmon oferese pa djuda na kongrésu. Kel-li kontise pamodi kel enkaregadu pâpia ku el ku kalma i ku amor.

BU MESTE KONTA ANSIONS?

14, 15. (a) Na ki situasons nu debe sigi konsedju di Jizus ki sta na Mateus 18:15-17? (b) Ki três pasu Jizus fla ma nu debe sigi, i kal ki debe ser nos obijetivu na faze kel-li?

14 Óras ki dôs irmon tene un prubléma, kuazi sénpri ta da pa es rezolve es dôs. Má Jizus fla ma ten alguns situason ki pode meste di ajuda di ansions na kongregason. (Lé Mateus 18:15-17.) Kuzê ki ta fazedu si un irmon ki magua un otu irmon, nega faze pas ku el, el ka obi ku tistimunhas i nen ku ansions? El debe tratadu ‘sima un algen di nasons i sima un kobrador di inpostu.’ Gósi nu ta fla ma kel algen dizasosiadu. Kel-li ta mostra ma kel irmon faze un ‘pekadu’, é ka sô un dizentendimentu. (1) É un pekadu ki es pode rezolve es dôs, má tanbê (2) é un pekadu sériu ki si es ka rezolve es dôs, kel irmon debe dizasosiadu. I kel tipu di pekadu li talvês ta inklui kalúnia un algen ô ngana-l, i kel-li pode suja nómi di un algen. Jizus ka staba ta pâpia di pekadus sima adultériu, omoseksualismu, bira kóntra organizason di Jeová, idolatria ô kalker otu pekadu gravi ki ansions debe kuida di el na kongregason.

Pa bu pode ganha kel irmon, talvês bu meste pâpia ku el más di ki un bês. (Odja parágrafu 15.)

15 Obijetivu di kel konsedju ki Jizus da é djuda-nu rezolve un prubléma ku amor. (Mat. 18:12-14) Nton nu pode obi ku kel konsedju di Jizus si nu faze kel-li: (1) Tenta rezolve kel asuntu sen nvolve otus algen. Talvês bu meste pâpia ku kel algen más di ki un bês. I si kel-li ka rezolve prubléma? (2) Pâpia ku kel irmon djuntu ku otus algen ki odja kuzê ki kontise ô djuntu ku otus irmon ki pode djuda-u rezolve kel prubléma. Si kes algen djuda-u rezolve kel prubléma, ‘dja bu ganha bu irmon.’ Má, si bu tenta txeu bês i bu ka konsigi faze pas, nton (3) bu debe leba kel asuntu pa ansions.

16. Pamodi ki sigi konsedju di Jizus é un manera sinplis di rezolve prubléma ku amor?

16 Inda ben ki maioria di irmons ka meste da tudu kes pasu li ki Jizus fla pa es pode rezolve un prubléma ku un irmon. Txeu bês un algen ka meste ser dizasosiadu pa rezolve kel prubléma. Normalmenti kel algen ki peka ta seta se éru i ta koriji kel situason. Kel algen ki fika ofendidu pode disidi púrdua i skese. Ka ta nporta kal ki é situason, kes palavra di Jizus ta mostra ma ansions ka debe fadiga pa rezolve kel situason. Ansions debe ba tenta rezolve kel prubléma sô dipôs ki kel dôs pasu dja dadu i si ten próva ma kel kuza mariadu kontise mê.

17. Ki bensons nu ta resebe si nu ‘buska pas’ ku kunpanheru?

17 Timenti nos é inperfeitu, nu ta kontinua ta faze kuzas ki ta magua kunpanheru. Disiplu Tiagu skrebe: ‘Si algen ka ta fadja na pâpia, el é un ómi perfeitu, ki ta konsigi kontrola tanbê tudu se korpu.’ (Tia. 3:2) Nton, pa rezolve un prubléma, nu meste faze tudu kel ki nu pode pa ‘buska pas i npenha pa el.’ (Sal. 34:14) Si nu faze si, nu ta ten un bon amizadi ku irmons i nu ta djuda kongregason fika unidu. (Sal. 133:1-3) I más inportanti inda, nu ta ten un amizadi fórti ku Jeová, ki é ‘kel Deus ki ta da pas’. (Rom. 15:33) Kel-li é kes benson ki kes algen ki ta rezolve prubléma ku amor ta resebe.

^ [1] (parágrafu 12.) Otus algen ki tanbê rezolve prublémas na pas é: Jakó, ku Izaú (Gén. 27:41-45; 33:1-11); Juzé, ku se irmons (Gén. 45:1-15); i Jidion, ku kes efraimita. (Juí. 8:1-3) Talvês bu ta lenbra di otus izénplu ki sta na Bíblia.