1, 2. Ta apañ ko rar wal̦o̦k me bokin Jenesis ej kwal̦o̦k kaki, im etke jej aikuj katak kaki?

 KWÕNAÑIN ke l̦õmn̦ak kõn bwebwenato ko ilo Baibõl̦ kõn armej ro me ear wal̦o̦k apañ ikõtaaer ippãn ro jet? Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak m̦õk kõn jet iaan bwebwenatoun armej rein ilo jebta ko jinoin ilo bokin Jenesis. Kein ear m̦an Ebel (Jenesis 4:3-8); Lemek ear m̦an juon likao kõn an kar deñõte (Jenesis 4:23, UBS); jabõt ro an Ebream im jabõt ro an Lot rar akwããl (Jenesis 13:5-7); Hegar ear jino utiej bũruon im kũtõtõik Sera, im Sera ear inepata ippãn Ebream (Jenesis 16:3-6, UBS); Ishmael ear jum̦aik aolep, im aolep rar jum̦aiki.​—Jenesis 16:12.

² Etke bwebwenato kein repãd ilo Baibõl̦? Kõnke jemaroñ katak jãn waanjoñak kein an armej rein rejjab weeppãn me ear wal̦o̦k apañ ko ikõtaaer im ro jet. Kõj bareinwõt jejjab weeppãn, im ñe jej iiooni apañ ko ilo mour ko ad me rej ãinl̦o̦kwõt apañ kein an rein, jemaroñ anõke joñak ko rem̦m̦an Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kaki im jab anõke joñak ko rejjab em̦m̦an. (Rom 15:4) Men in emaroñ jipañ kõj ñan jel̦ã wãween ad maroñ kõm̦m̦an wõt aenõm̦m̦an ippãn ro jet.

3. Ta ko jenaaj katak kaki ilo katak in?

³ Ilo katak in, jenaaj katak etke jej aikuj kõm̦adm̦õdi apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaad im ro jet im wãween ad maroñ kõm̦m̦ane men in. Jenaaj bareinwõt etale jet naanin kakapilõk ko jãn Baibõl̦ me remaroñ  jipañ kõj ñan kõm̦adm̦õdi apañ ko im kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an wõt jem̦jerã eo ad ippãn Jeova im ro jet.

4. Kain l̦õmn̦ak rot eo el̦ap an ajeeded ilo lal̦ in, im ta ko rej wal̦o̦k jãn men in?

⁴ Unin an wal̦o̦k bõro jepel im apañ ko ikõtaan armej ro ej kõn Setan. Etke jej ba men in? Ilo Iden, Setan ear ba bwe aolep remaroñ im rej aikuj kããlõt ñan er make ta ko rem̦m̦an im ta ko renana im jab reilo̦k ñan Anij. (Jenesis 3:1-5) Bõtab, ñe jej lale jukjukun pãd in rainin, jej loe bwe wãween l̦õmn̦ak rot in ej kõm̦m̦an bwe en lõñ apañ im jorrããn ko rej wal̦o̦k. Elõñ armej rej bõk l̦õmn̦ak in bwe ewõr aer jim̦we im maroñ ñan peek ta ko rekõn̦aan kõm̦m̦ani ilo mour ko aer. Elukkuun utiej bũrueer, rej l̦õmn̦ak wõt kõn er make, rej jiãiik doon, im rejjab kea ñe men ko rej kõm̦m̦ani rej kõmetak ro jet. L̦õmn̦ak rot kein rej kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k dike doon. Baibõl̦ ej kakeememej kõj bwe el̦aññe em̦õkaj ad illu, enaaj ikkutkut an wal̦o̦k akwããl ikõtaad im ro jet im elõñ jerawiwi ko jenaaj kõm̦m̦ani.​—Jabõn Kõnnaan 29:22.

5. Ta naanin kakapilõk ko rem̦m̦an Jijej ear katakin armej ro kaki ñe ej wal̦o̦k apañ ikõtaaer im ro jet?

⁵ Bõtab, ke Jijej ear kwal̦o̦k Katak eo an Ioon Tol̦ eo, ear katakin armej ro bwe ren kõm̦m̦an aenõm̦m̦an meñe emaroñ pen im remaroñ aikuj kaarmejjete er make. Ear lel̦o̦k naanin kakapilõk ko rem̦m̦an kõn ta ko remaroñ kõm̦m̦ani ñe ej wal̦o̦k apañ ikõtaaer im ro jet im bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an. Ñan waanjoñak, ear jiroñ er bwe ren kwal̦o̦k jouj ñan ro jet, kõm̦m̦an aenõm̦m̦an, jol̦o̦k l̦õmn̦ak im eñjake ko rej kõm̦m̦an aer illu, m̦õkaj im kõm̦adm̦õdi apañ ko, im ñan yokwe ro rej kõjdate er.​—Matu 5:5, 9, 22, 25, 44, NW.

6, 7. (1) Etke eaorõk ñan m̦õkaj im kõm̦adm̦õdi apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaad im ro jet? (2) Ta kajjitõk ko aolep armej ro an Jeova rej aikuj kajitũkin er make kaki?

⁶ Jej kabuñ ñan Jeova ilo ad jar, kwal̦o̦k naan, im pãd ilo kweilo̦k ko. Bõtab, enaaj ejjel̦o̦k tokjãn ad kõm̦m̦ani men kein ñe jejjab kõn̦aan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn ro jet. (Mark 11:25) Bwe jen maroñ jem̦jerãik Jeova, jej aikuj jol̦o̦k an ro jet bõd ñe rej kõm̦m̦an likjab.​—Riit Luk 11:4; Epesõs 4:32, UBS.

⁷ Jeova ekõn̦aan bwe aolep rũkarejar ro an ren m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an doon bõd im bwe en aenõm̦m̦an kõtaer ippãn ro jet. Jemaroñ kajitũkin kõj make im ba: ‘Em̦õkaj ke aõ jol̦o̦k an rũttõmak ro jeiũ im jatũ bõd? Im̦õn̦õn̦õ ke in kepaake er im bwebwenato ippãer?’ Ñe kwõj kile bwe kwõj aikuj kal̦apl̦o̦k am̦ m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an ro jet bõd, jar ñan Jeova im kajjitõk ippãn bwe en jipañ eok. Ad jar kõn men in ej kaalikkar an ettã bũruod. Kõn men in, Jemãd ilañ enaaj roñjake jar ko ad im uwaaki.​—1 Jon 5:14, 15.

8, 9. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane ñe jej l̦õkatip kõn men ko ro jet rej ba ak kõm̦m̦ani?

⁸ Kõnke kõj aolep jejjab weeppãn, jejel̦ã bwe jet iien armej ro remaroñ ba ak kõm̦m̦ani jet men ko remaroñ kal̦õkatip kõj. (Ekklisiastis 7:20; Matu 18:7) Ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane ñe men in ewal̦o̦k ñan kwe? Jemaroñ katak juon men eaorõk jãn juon waanjoñak. Juon iien, juon jeid im jatid kõrã ear yokyokwe ruo jeid im jatid em̦m̦aan. Bõtab, juon iaan em̦m̦aan ro ear l̦õkatip kõn wãween an kõrã eo yokyokwe e. Ke em̦m̦aan ro rar makel̦o̦k iaaer, em̦m̦aan eo ear l̦õkatip ear jino kõnnaan kõn kõrã eo. Bõtab, em̦m̦aan eo juon ear kakeememeje bwe kõrã eo jeid im jatid eto an karejar ñan Jeova ilo tiljek ium̦win 40 iiõ meñe elõñ apañ ko ear iiooni ilo mour eo an. Ear tõmak bwe kõrã eo ear jab kajjioñ kõmetake. Ãlikin an em̦m̦aan eo me ear l̦õkatip kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men in, ear ba, “Kwõj m̦ool.” Innem, ear pepe in mel̦o̦kl̦o̦k men eo ear wal̦o̦k.

⁹ Ta eo men in ej katakin kõj kake? Ej katakin kõj bwe ñe juon ej kal̦õkatip kõj, jemaroñ kããlõt el̦aññe jen illu ippãn armej eo ke ak  jaab. Juon eo el̦ap yokwe ippãn em̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an ro jet bõd. (Riit Jabõn Kõnnaan 10:12, UBS; 1 Piter 4:8.) Ej juon men eaiboojoj ippãn Jeova im menin nõbar ñe jej “kõjekdo̦o̦n bõd ko an ro jet” n̦ae kõj. (Jabõn Kõnnaan 19:11, UBS; Ekklisiastis 7:9) Kõn men in, ñe juon enaaj ba ak kõm̦m̦ane juon men ej kal̦õkatip eok, kajjitõk ippam̦ make im ba: ‘Imaroñ ke kõjekdo̦o̦n bõd in an? Ij aikuj ke wõnm̦aanl̦o̦k im l̦õmn̦ak kõn men in ear kõm̦m̦ane?’

10. (1) Ta kar eñjake eo an juon bainier ilo jinoin ke ro jet rar ba jet men ko rejjab em̦m̦an kõn e? (2) Ta eoon ko rar jipañ bainier in bwe en jab inepata kõn men ko ro jet rar ba kõn e?

¹⁰ Ñe ro jet rej ba jet men ko rejjab em̦m̦an kõn kõj, emaroñ pen ñan kõjekdo̦o̦n men in rar kõm̦m̦ane n̦ae kõj. L̦õmn̦ak m̦õk kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan juon bainier etan Lucy. Jet ilo eklejia eo rar ba jet men ko rejjab em̦m̦an kõn wãween an kwal̦o̦k naan im kõjerbal iien ko an. Ear lukkuun metak kõn men in im ear kajjitõk naanin rõjañ jãn jet em̦m̦aan ilo eklejia eo me rerũtto ilo tõmak. Ta eo ear wal̦o̦k? Ej ba bwe em̦m̦aan rein rar kõjerbal Baibõl̦ eo ñan jipañe bwe en jab l̦ap an l̦õmn̦ak kõn men ko ro jet rej ba kõn e im bwe en kal̦apl̦o̦k an l̦õmn̦ak kõn wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn e. Ke ear riiti bokin Matu 6:1-4, UBS (riit), men in ear lukkuun kakajoore. Eoon kein rar kakeememeje bwe men eo eaorõktata ej aikuj kõm̦m̦ane ej kam̦õn̦õn̦õik bũruon Jeova. Kõn men in, ear kããlõt ñan kõjekdo̦o̦n men ko ro jet rar ba kõn e. Kiiõ, meñe ro jet rej ba men ko rejjab em̦m̦an kõn wãween an kwal̦o̦k naan, ak ej m̦õn̦õn̦õ wõt kõnke ejel̦ã bwe ej kate joñan wõt an maroñ ñan kam̦õn̦õn̦õik Jeova.

11, 12. (1) Ta eo juon Kũrjin ej aikuj kõm̦m̦ane ñe ej kile bwe ejjab em̦m̦an kõtaan ippãn juon iaan rũttõmak ro jein im jatin? (2) Ta eo jemaroñ katak jãn wãween an kar Ebream kõm̦adm̦õde juon apañ ear wal̦o̦k? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

¹¹ Baibõl̦ ej ba: “Kõj otemjej emmakijkij ad bõd.” (Jemes 3:2, UBS) Jen ba bwe juon iaan rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦ ear l̦õkatip kõn juon men kwaar ba ak kõm̦m̦ane. Ta eo kwõj aikuj kõm̦m̦ane ñe kwõjel̦ã kõn men in? Jijej ear ba: “El̦aññe kwõj katok kõn am̦ joortak ilokatok, im ijo kwõj keememej bwe ewõr am̦ nana ñan jeim̦ im jatũm̦, Kwõn likũt am̦ joortak n̦a im̦aan lokatok, im ilo̦k; kwõn kaenõm̦m̦an jeim̦ im jatũm̦ m̦okta, innem itõm katok.” (Matu 5:23, 24) Kõn men in, kwõj aikuj kõnnaan ippãn rũttõmak eo jeim̦ im jatũm̦. El̦aññe kwõj kõnnaan ippãn, kõttõpar eo am̦ ej ñan kwal̦o̦k bõd eo am̦ im kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn. Kwõjjab aikuj kajjioñ kam̦ool ñane bwe e eo ebõd. Men eo eaorõktata ej bwe en aenõm̦m̦an kõtaad ippãn rũttõmak ro jeid im jatid.

¹² Baibõl̦ ej kwal̦o̦k wãween an rũkarejar ro an Anij maroñ kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn doon ñe ej wal̦o̦k pok ikõtaaer. Ñan waanjoñak, ear jim̦or lõñ nejin Ebream im l̦eo mañden etan Lot menninmour, im jabõt ro aer rar jino akwããl kõnke ejabwe jikin ñan aolep menninmour kein aer. Kõnke Ebream ear kõn̦aan bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an, ear kõtl̦o̦k bwe Lot en m̦okta kããlõt jikin eo em̦m̦an ippãn. (Jenesis 13:1, 2, 5-9) Elukkuun em̦m̦an waanjoñak in ñan kõj! Ebream ear kõn̦aan bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an, im ear jab l̦õmn̦ak kõn e make. Mel̦el̦ein ke bwe ear luuji elõñ jeraam̦m̦an ko kõn an kar kõtl̦o̦k an Lot kããlõt jikin eo em̦m̦antata? Ear jab ñan jidik. Ejjabto ãlikin iien in, Jeova ear kallim̦ur bwe enaaj kajeraam̦m̦an Ebream. Jeraam̦m̦an kein an relukkuun l̦ap jãn men ko ear kaarmejjeteiki. (Jenesis 13:14-17) Ta eo jej katak jãn men in? Jej katak bwe jet iien jenaaj aikuj kaarmejjete kõj make ñan ad maroñ kõm̦adm̦õde apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaad im ro jet. Meñe ãindein, ak Jeova enaaj kajeraam̦m̦an kõj ñe jej kõm̦adm̦õdi apañ ko ilo yokwe.​—Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in. ^[1]

13. Ta eo juon em̦m̦aan ear kõm̦m̦ane ke ear jab em̦m̦an an juon em̦m̦aan kõnnaan ñane, im ta eo jemaroñ katak jãn men in?

¹³ L̦õmn̦ak m̦õk kõn juon waanjoñak ilo raan  kein. Em̦m̦aan eo ekããl me ej loloorjake juon jerbal ilo iien kweilo̦k el̦ap ear ko̦o̦l̦e juon jeid im jatid em̦m̦aan bwe en kajjitõk el̦aññe emaroñ jerbal ippãn ilo iien kweilo̦k el̦ap eo. Bõtab, ke em̦m̦aan eo ear uwaak, ear ba jet men ko rejjab jouj ñane im kajju kune talboon eo kõnke ear illu wõt ippãn kar em̦m̦aan eo m̦okta me ear loloorjake jerbal eo. Em̦m̦aan in me ej kiiõ loloorjake jerbal eo ear jab l̦õkatip, bõtab ear jab maroñ kõjekdo̦o̦n men in ear wal̦o̦k. Juon awa tokãlik, ear bar ko̦o̦l̦e em̦m̦aan eo im kajjitõk bwe erro en iioon doon im bwebwenato. Wiik eo tok juon, em̦m̦aan rein rar iioon doon ilo Im̦õn Kweilo̦k eo, im ãlikin aer kar jar ñan Jeova, rar kõnnaan ium̦win juon awa. Em̦m̦aan eo me ear illu ear kwal̦o̦k kõn ta eo ear wal̦o̦k ke em̦m̦aan eo m̦okta ear loloorjake jerbal eo. Em̦m̦aan in me ej kiiõ loloorjake jerbal eo ear lukkuun roñjake im ear kwal̦o̦k jet eoon ko ñan jipañe. Ãlikin men in, erro kar kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn doon im erro kar maroñ jerbal ippãn doon ilo kweilo̦k eo el̦ap. Em̦m̦aan eo ear lukkuun m̦õn̦õn̦õ kõnke ear jouj im mera wãween an em̦m̦aan eo ej loloorjake jerbal eo kõnnaan ñane.

14, 15. (1) Ñããt jemaroñ l̦oore naanin kakapilõk eo ilo Matu 18:15-17? (2) Ta buñtõn ne ko jilu Jijej ear kwal̦o̦ki, im ta mejãnkajjik eo ad ñe jej l̦oori buñtõn ne kein?

¹⁴ Enañin aolep apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaan ruo Kũrjin remaroñ kõm̦adm̦õdi ippãer make. Ilo m̦ool, rej aikuj kõm̦m̦ane men in. Bõtab, jet iien rejjab maroñ kõm̦m̦ane men in. Remaroñ aikuji jipañ eo an ro jet ilo eklejia eo, ãinwõt an alikkar ilo bokin Matu 18:15-17, UBS. (Riit.) Jijej ear ba bwe ñe eo ear jerawiwi ejjab kõn̦aan kõm̦m̦an oktak ãlikin an kõnnaan ippãn eo jein im jatin, rũkam̦ool ro, im em̦m̦aan ro rej lale eklejia, renaaj aikuj “watõke ãinwõt juon ruwamãejet ak juon rũtõl eowõj.” Ilo raan kein, mel̦el̦ein bwe armej in enaaj aikuj bukwel̦o̦k. Men in ej kaalikkar  bwe jerawiwi eo armej eo ej kõm̦m̦ane ejjab juon pok ak apañ jidikdik. Ej juon bõd me armej ro remaroñ kõm̦adm̦õdi ikõtaaer make bõtab ej bar juon bõd ebwe an l̦ap kõnke armej eo emaroñ aikuj bukwel̦o̦k kake el̦aññe ejjab kõm̦m̦an oktak. “Jerawiwi” eo me eoon in kwal̦o̦k kake ekitibuj an juon riab n̦ae juon ñan kõm̦m̦an bwe en nana etan ak kõm̦m̦ani jerbal ko rejjab jim̦we me rekitibuj ko̦o̦t. Ejjab kitibuj jerawiwi ko ãinwõt l̦õñ, em̦m̦aan ñan em̦m̦aan ak kõrã ñan kõrã, jum̦ae katak ko rem̦ool, kabuñ ñan ekjab, ak jerawiwi ko jet rel̦l̦ap. Etke? Kõnke jerawiwi rot kein rej aikuj kajju kõm̦adm̦õdi ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia.

¹⁵ Ke Jijej ear kwal̦o̦k naanin kakapilõk in, mejãnkajjik eo an ej ñan katakin kõj wãween ad maroñ jipañ juon jeid im jatid ilo yokwe. (Matu 18:12-14) Ewi wãween ad maroñ l̦oore naanin kakapilõk in? Buñtõn ne eo kein kajuon jej aikuj kõm̦m̦ane ej ñan kate kõj ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn eo jeid im jatid ilo ad jab kitibuji ro jet. Jemaroñ aikuj kõnnaan ippãn elõñ alen. Ak ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane ñe ejjel̦o̦k oktak ej wal̦o̦k? Eokwe, buñtõn ne eo kein karuo jej aikuj kõm̦m̦ane ej ñan kõnnaan ippãn eo jeid im jatid ilo ad bõktok ro remaroñ kam̦oole ta ko rar wal̦o̦k ak ro ewõr aer maroñ ñan lale el̦aññe men eo ear wal̦o̦k ej lukkuun juon bõd. Ñe kwõj kõm̦m̦ane buñtõn ne in kein karuo im lo tõprak, ej ãinwõt ñe “kwaar bar kõjepl̦aaktok jeim̦ ak jatũm̦.” Bõtab ñe jaar kõnnaan ippãn eo jeid im jatid elõñ alen ak ejjañin wõr aenõm̦m̦an, buñtõn ne eo kein kajilu jej aikuj kõm̦m̦ane ej ñan kwal̦o̦k kõn apañ in ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia.

16. Ta eo ej kwal̦o̦k bwe buñtõn ne ko jilu Jijej ear kwal̦o̦ki rej jet wãween ko rem̦m̦an ñan kõm̦adm̦õdi apañ ko ilo yokwe?

¹⁶ Enañin aolep iien, ejjab menin aikuj ñan kõm̦m̦ane buñtõn ne eo kein karuo ak buñtõn ne eo kein kajilu ilo Matu 18:15-17 (UBS). El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ kõnke men in ej kaalikkar bwe enañin aolep iien ro rej kõm̦m̦an bõd rej kile bõd ko aer im kõm̦m̦an oktak. Mel̦el̦ein bwe reban bukwel̦o̦k. Innem, armej eo me ear l̦õkatip im inepata ippãn rũttõmak eo jein ak jatin emaroñ kiiõ jol̦o̦k an bõd bwe en maroñ wõr wõt aenõm̦m̦an. Elukkuun alikkar an kar Jijej kwal̦o̦k bwe jejjab aikuj m̦õkaj im bõkl̦o̦k apañ eo ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Jej kwal̦o̦k wõt kõn apañ eo ñan er ñe em̦õj ad kõm̦m̦ane buñtõn ne eo kein kajuon im kein karuo im ñe ewõr kein kam̦ool bwe eo jeid im jatid ear kõm̦m̦ane juon men ebõd.

17. Ta ko renaaj wal̦o̦k ñe jej kate kõj ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an?

¹⁷ Toon wõt ad jab weeppãn, jenaaj wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦ani ak ba men ko rej kal̦õkatip ro jet. Rũkal̦oor Jemes ear ba: “Jabdewõt eo ejjab bõd ilo naan ko an, ewãnõk, im emaroñ dãpij aolepen ãnbwinnin.” (Jemes 3:2, UBS) Bwe jen maroñ kõm̦adm̦õdi apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaad im ro jet, jej aikuj kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan ‘pukot aenõm̦m̦an im kate kõj bwe jen tõpare.’ (Sam 34:14, UBS) Ñe jej wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦an aenõm̦m̦an, enaaj em̦m̦an jem̦jerã eo ad ippãn rũttõmak ro jeid im jatid, im men in enaaj kõm̦m̦an bwe jen bõrokuk wõt. (Sam 133:1-3) Men eo eaorõktata ej bwe enaaj epaak jem̦jerã eo ad ippãn Jeova, “eo ej ad unin aenõm̦m̦an.” (Rom 15:33, UBS) Jenaaj loi aolep jeraam̦m̦an kein ñe jej kõm̦adm̦õdi apañ ko ilo yokwe.