Guruka oze aha biriho

Guruka oze aha birimu

Shoboorora Obutaikirizana omu Muringo gwa Rukundo

Shoboorora Obutaikirizana omu Muringo gwa Rukundo

“Mugire obusingye omuntu na mugyenzi we.”—MAK. 9:50.

EKYESHONGORO: 39, 35

1, 2. Ni ndwano ki ezirikugambwaho omu kitabo ky’Okutandika, kandi ahabw’enki twine kuzimanya?

ORATEEKATEEKIRE aha ndwano ezirikugambwaho omu Baibuli? Yetegyereze eshuura z’okubanza ez’ekitabo ky’Okutandika. Kaini akaita Abeeli (Kut. 4:3-8); Lameka akaita omutsigazi ahabw’okumuteera (Kut. 4:23); Abariisa b’Abrahamu (Abramu) n’aba Looti bakagira empaka (Kut. 13:5-7); Hagari akagaya Saara (Sarai), Saara yaagirira Abrahamu ekiniga (Kut. 16:3-6); Ishimaeli akarwanisa abantu boona n’abantu boona baamurwanisa.—Kut. 16:12.

2 Ahabw’enki Baibuli neegamba aha ndwano nk’ezo? N’ahabw’okugira ngu eki nikihwera abantu abatahikiriire kwega oku baine kugira obusingye. Kandi nikituhwera n’oku turikubaasa kukikora. Nitugasirwa twashoma omu Baibuli ebirikukwata aha bantu abaabaire baine oburemeezi obwabuzima. Nitwega aha byarugire omu kuteeraho kwabo kandi naitwe nitubaasa kubigyenderaho omu mbeera ezi turikurabamu. Buzima, ebi byona nibituhwera kuteekateeka aha ku twine kutwaza omu mbeera nk’ezo.—Rom. 15:4.

3. Ekicweka eki nikiza kugamba ahari ki?

3 Omu kicweka eki nituza kushwijuma ahabw’enki abaheereza ba Yehova baine kuguma nibashoboorora obutaikirizana n’oku barikubaasa kuba abasinguzi omu kukora eki. Okwongyera ahari ekyo, nituza kureeba emisingye ya Baibuli erikubaasa kutuhwera kushoboorora obutaikirizana tukagira omukago murungi na bataahi baitu na Yehova Ruhanga.

ENSHONGA HABW’ENKI TWINE KUSHOBOORORA OBUTAIKIRIZANA

4. Ni miteekateekyere ki ejanjaire omu nsi yoona, kandi niki ekirugiremu?

4 Sitaane niwe arikukirayo kureetera abantu kutongana n’okugira obutaikirizana. Omuri Edeni, Sitaane akagira ngu buri muntu naabaasa kwecweramu ekirungi n’ekibi, atari hansi y’obushoboorozi bwa Ruhanga. (Kut. 3:1-5) Kwonka ensi yoona hati eijwire oburemeezi. Abantu baingi nibateekateeka ngu baine obugabe bw’okwecweramu ekirungi n’ekibi. Baine amaryo, nibeeyendeza, nibahayahayana n’abandi, kandi tibarikufayo yaaba ebi barikucwamu nibisaasa abandi. Okutwaza omu muringo nk’ogu nikurugamu entongane. Ni kirungi kwijuka ebigambo ebi: “Omunyakiniga aimutsya entongane, orikurahuka kuguubwa kubi akanyisa ebicumuro.”—Enf. 29:22.

5. Yesu akeegyesa ata abantu oku barikubaasa kushoboorora obutaikirizana?

5 Ekirikutaana n’ekyo, Yesu akeegyesa abantu kusherura obusingye, n’obu kyabaire nikireebeka nk’ekigumire. Obu Yesu yaabaire naayegyesa aha rushozi, akaha obuhabuzi burungi aha bikwatiraine n’okushoboorora obutaikirizana. Nk’eky’okureeberaho, akahiga abeegi be kuba abacureezi, kugarukana omu busingye, bakeetantara ebirikureeta ekiniga, okushoboorora enshonga ahonaaho, kandi bakakunda n’abazigu baabo.—Mat. 5:5, 9, 22, 25, 44.

6, 7. (a) Ahabw’enki ni kikuru kushoboorora obutaikirizana ahonaaho? (b) Ni bibuuzo ki ebi abaheereza ba Yehova boona bashemereire kwebuuza?

6 Twayanga kugarukana n’abandi omu busingye, okuteeraho kwaitu kuheereza Ruhanga kurabira omu kushaba, enteerane, okubuurira, n’ebindi ebiine akakwate n’okuramya, nikuba kuri okwabusha. (Mak. 11:25) Titurikubaasa kuba banywani ba Ruhanga twaba tutarikusaasira abandi enshobi zaabo.—Shoma Luka 11:4; Abaefeso 4:32.

7 Buri Mukristaayo aine kuteekateeka oku ashemeire kuguma naasaasira kandi akagira obusingye n’abandi. Mbwenu shi noosaasira ab’eishe-emwe bagyenzi baawe otataireho bushonshorekye? Nooshemererwa ahabw’okuba nabo? Yehova naayenda ngu abaheereza be basaasire abandi. Omutima gwawe ku guraabe nigukugambira ngu oine kukora empindahinduka, shaba Yehova akuhwere kubaasa kuzikora! Tataitwe ow’omu iguru naija kuhurira okushaba nk’okwo okw’obucureezi kandi akugarukyemu.—1 Yoh. 5:14, 15.

NOOBAASA KWEHUZYA EBI BAAKUSHOBEZA?

8, 9. Twine kukora ki omuntu yaatugwisa kubi?

8 Ahabw’okugira ngu abantu boona tibahikiriire, omuntu naabaasa kugamba nari akore ebintu ebirikubaasa kukugwisa kubi. Eki tihaine orikubaasa kukyetantara. (Mub. 7:20; Mat. 18:7) Noija kutwaza ota? Yetegyereza ekyabaireho omu mbeera egi: Aha mukoro gumwe, munyaanyazi-itwe akaramutsya ab’eishe-emwe babiri, kwonka omwe aharibo yaateekateeka ngu omuringo ogu yaabaramutsyamu gwaba gutari murungi. Ab’eishe-emwe abo ku baabaire bari bonka, ogwo ou kyakozire kubi akatandika kugamba kubi ahari munyaanyazi-itwe. Kwonka, mugyenzi we akamwijutsya ngu munyaanyazi-itwe amazire emyaka 40 naaheereza Yehova ari omwesigwa omu mbeera zigumire. Akaba naamanya ngu munyaanyazi-itwe yaaba ataine kigyendererwa kibi. Bwanyima y’okukiteekateekaho, ow’eishe-emwe owaayehuriire kubi akagira ati : “Ohikire.” N’ekyarugiremu, akacwamu kwehuzya ekyabaho.

9 Eky’okureeberaho eki nikitwegyesa ki? Omuntu yaatugwisa kubi, nitubaasa kucwamu oku turaatwaze. Omuntu oine rukundo naayehuzya ebishobyo ebitari by’amaani. (Shoma Enfumu 10:12; 1 Petero 4:8.) ‘Okwehuzya eki batushobeize,’ Yehova naakireeba nk’ekintu ekirikuhaisa “ekitiinisa” nari ekintu kirungi. (Enf. 19:11; Mub. 7:9) N’ahabw’ekyo, omuntu yaakutwariza omu muringo ogurikureebeka nk’ogutari gw’embabazi nari gw’ekitiinisa, ekintu ky’okubanza eki oine kwebuuza ni: ‘Eki nimbaasa kukyehuzya? Mbwenu shi nshemereire kuguma ninkiteekateekaho?’

10. (a) Abandi ku baagambire kubi ahari munyaanyazi-itwe akabanza kutwaza ata? (b) Ni kyahandiikirwe ki ekyamuhweraire kuguma aine obusingye?

10 Omuntu yaakugambaho kubi nikibaasa kuguma kukyehuzya. Yetegyereze ekyabaire ahari Payoniya ou turaayete Lucy. Bamwe omu kibiina bakaba nibagamba kubi aha kubuurira kwe n’oku arikukoresa obwire bwe. Eki kikateganisa Lucy yaasherura obuhabuzi aha b’eishe-emwe abakuzire omu by’omwoyo. Naagira ati: “Obuhabuzi obu baampaire bukampwera kugira emiteekateekyere mirungi aha bi abandi barikugamba kandi naaguma ntaire omutima ahari Yehova.” Okushoma Matayo 6:1-4, kikagaruramu Lucy amaani. (Kishome.) Ekyahandiikirwe ekyo kikamwijutsya ngu okushemeza Yehova nikyo kirikukirayo obukuru. Naayongyeraho ati: “N’obu abandi baakuba nibagamba kubi aha bi ndikukora ninguma nshemereirwe, ahakuba nimmanya ngu ninteeraho kushemeza Yehova.” Eki kikahwera Lucy kuguma naayehuzya ebintu bibi ebi abandi barikumugambaho.

WAABA OTARIKUBAASA KWEHUZYA ENSHONGA

11, 12. (a) Omukristaayo ashemereire kutwaza ata yaamanya ngu hariho eki ‘ashobeize’ mugyenzi we? (b) Nitwega ki aha ku Abrahamu yaashobooroire oburemeezi? (Reeba ekishushani aha kutandika.)

11 “Twena tushobya omuri bingi.” (Yak. 3:2) Ka tugire ngu waamanya ngu ebi ogambire nari ebi okozire bigwisize kubi ow’eishe-emwe. Niki eki oshemereire kukora? Yesu akagira ati: “Ku oraabe oreetsire empongano yaawe aha itambiro, waijukira aho eki oshobeize mugyenzi waawe, otsigye empongano yaawe omu maisho g’eitambiro, ogyende, obanze ogarukane nawe, bwanyima ogarukye oheyo empongano yaawe egyo.” (Mat. 5:23, 24) Okuhikaana n’obuhabuzi bwa Yesu, oshemereire kugamba n’ow’eishe-emwe. Yetegyereze ekigyendererwa eki oshemereire kuba oine. Toshemereire kujunaana ow’eishe-emwe ngu nawe aine oku akushobeize, beitu ikiriza enshobe kandi ogarukane nawe omu busingye. Okugira obusingye n’ab’eishe-emwe bagyenzi baitu ni kikuru munonga.

12 Baibuli neeyoreka oku abaheereza ba Ruhanga barikubaasa kurinda obusingye haabaho obutaikirizana. Nk’eky’okureeberaho, Abrahamu na mwihwa we Looti bombi bakaba baine amatungo, kwonka abariisa baabo bakagira empaka ahakuba amatungo gaabo gakaba gari maingi, ekyareeteire omwanya ogu baabaire barimu kutabamara. Ahabw’okugira ngu Abrahamu akaba naayenda kurinda obusingye, akareka Looti yaabanza kuba niwe yaatoorana omwanya murungi. (Kut. 13:1, 2, 5-9) Ekyo ka n’eky’okureeberaho kirungi! Abrahamu akasherura obusingye, omu mwanya gw’okwesherurira ebye. Mbwenu shi hariho eki yaafeereirwe ahabw’okuba efura? Ngaaha buzima. Ahonaaho bwanyima ya Abrahamu kurinda obusingye na Looti, Yehova akaraganisa Abrahamu emigisha mingi. (Kut. 13:14-17) N’obu twakugira eki twafeerwa ahabw’okwenda kushoboorora obutaikirizana omu muringo gwa rukundo, Yehova naija kutuha emigisha. [1]

13. Omureeberezi akatwaza ata ku yaahurire ebigambo bibi, kandi eky’okureeberaho eki nitukyegaho ki?

13 Yetegyereze eky’okureeberaho ky’obunaku obu. Omureeberezi omusya w’oruteerane oruhango rw’ebiro bishatu ku yaateereire ow’eishe-emwe esimu arikumubuuza yaaba naabaasa kuhwera aha ruteerane, ow’eishe-emwe ogwo akagamba ebigambo bibi, kandi yaacwaho esimu. Akaba akiine ekiniga ahabw’oku omureeberezi ondiijo yaabaire yaamutwariize aha ruteerane orw’enyima. Kwonka omureeberezi omusya ogu taragizire kiniga kandi taraayehugize ekyabaireho. Bwanyima y’eshaaha emwe, akagaruka yaamuteerera esimu, yaamugira ngu tibakareebanahoga, kandi yaamushaba ngu bashoboorore enshonga. Bwanyima ya saabiiti emwe, bombi bakabuganira aha Kyombeko ky’Obukama. Bwanyima y’okushaba, bakagaaniira kumara eshaaha, reero ow’eishe-emwe yaamugambira ekyabaireho. Omureeberezi akamuhurikiza n’obwegyendesereza, reero yaamushomera ebyahandiikirwe, kandi bombi baagyenda baine obusingye. N’ekyarugiremu, ow’eishe-emwe akahwera aha ruteerane, kandi hati naasiima omureeberezi ogwo ahabw’okumutwariza omu muringo gw’embabazi n’obucureezi.

MBWENU SHI OSHEMEREIRE KUGAMBIRA ABAREEBEREZI?

14, 15. (a) Ni ryari obu twine kugyendera aha buhabuzi oburi omu Matayo 18:15-17? (b) Ni madaara ki ashatu agu Yesu yaagambire, kandi twine kuba na kigyendererwa ki twaba nitugagyenderaho?

14 Obutaikirizana oburikukira obwingi obu ab’eishe-emwe babiri barikutunga bashemereire kubushoboorora bombi omu kihama. Kwonka, Yesu akeetegyereza ngu obutaikirizana obumwe nibubaasa kwetengyesa ngu abandi omu kibiina bahwere. (Shoma Matayo 18:15-17.) Niki ekirikubaasa kubaho oshobize yaayanga kuhurikiza ow’eishe-emwe mugyenzi we, akanga kuhurikiza abajurizi, nari abareeberezi? Ashemereire kutwarizibwa “nk’omunyaihanga n’omuhooza.” Omu bunaku obu, nitubaasa kugira ngu omuntu nk’ogwo ashemereire kubingwa omu kibiina. Omuntu yaabingwa omu kibiina nikiba nikimanyisa ngu “ekibi” kye bubaire butari butaikirizana bukye. Kureka, bubaire (1) nibubaasa kushoboororwa abantu babiri abu kirikukwataho kandi (2) ekibi kibaire kiri eky’amaani kubingisa omuntu kyaba kitashobooroirwe. Ekibi nk’ekyo nikitwariramu okuryangatanisa, nari okushiisha eiziina ry’omuntu orikumubeiherera. Enshonga ishatu ezi Yesu yaagambireho nizikora omu mbeera nk’ezo. Kwonka tizirikutwariramu ebibi nk’obushambani, obushwere bw’abarikushushanisa obuhangwa, okwehagura aha mazima, okuramya ebishushani, nari ekibi ekindi kyona ekirikwetengyesa kushoboororwa abareeberezi b’ekibiina.

Nikibaasa kwetengyesa kugaaniira n’ow’eishe-emwe emirundi erengire ahari gumwe kubaasa kugarukana nawe (Reeba akacweka 15)

15 Ekigyendererwa ky’obuhabuzi bwa Yesu kikaba kiri eky’okuhwera ow’eishe-emwe omu muringo gwa rukundo. (Mat. 18:12-14) Mushemereire kubanza kuteeraho kushoboorora enshonga zaanyu muri mwembi. Obumwe nikibaasa kukwetengyesa kugamba nawe emirundi erengire ahari gumwe. Ekyo kyarema, noobaasa kugamba n’okushobeize ori n’ow’eishe-emwe orikumanya embeera eriho, nari ori n’ondiijo orikubaasa kureeba yaaba hariho ekibi ekikozirwe. Baakuhwera kushoboorora enshonga egyo, “biri waabona mwene sho.” Enshonga eshemereire kuza omu bareeberezi bwanyima y’okuteeraho emirundi mingi kugishoboorora n’okushobeize bikarema.

16. Niki ekirikworeka ngu okugyendera aha buhabuzi bwa Yesu n’omuringo murungi kandi gwa rukundo?

16 Enshonga ezirikwetengyesa ngu ab’eishe-emwe bakuratire amadaara ashatu agari omu Matayo 18:15-17, ninkye munonga. Ekyo nikigaruramu amaani, ahakuba nikimanyisa ngu enshonga nizibaasa kushoboororwa owaashobya atahikire aha kubingwa omu kibiina. Obwire obwingi, oshobize naareeba enshobe ze kandi ateeraho kuzishoboorora. Ou baashobeize naabaasa kucwamu kusaasira omushobeize. Omu muringo gwona, ebigambo bya Yesu nibyoreka ngu ekibiina tikishemereire kwejumba omu butaikirizana ahonaaho. Abareeberezi nibabaasa kutaaha omu nshonga amadaara ashatu gaaheza kukuratirwa, kandi haaba hariho n’obuhame oburikworeka ngu haine ekibaireho.

17. Nitwija kutunga birungi ki twagarukana n’abandi omu busingye?

17 Ensi egi embi yaaba ekiriho, abantu nibaija kuguma batahikiriire kandi barikushobeza abandi. Yakobo akahandiika ati: “Omuntu weena otashobya omu kugamba, ogwo n’omuntu ohikire, naabaasa kutegyeka n’omubiri gwona.” (Yak. 3:2) Kubaasa kumaraho obutaikirizana, twine ‘kusherura obusingye, kandi tukabukuratira.’ (Zab. 34:14) Nk’abantu ab’obusingye, nitwija kugira omukago murungi n’ab’eishe-emwe bagyenzi baitu kandi tureete obumwe omu kibiina. (Zab. 133:1-3) Ekikuru munonga, nitwija kugira omukago murungi na Yehova, “Ruhanga Mukama w’obusingye.” (Rom. 15:33) Abantu abarikushoboorora obutaikirizana omu muringo gwa rukundo nibatunga emigisha.

^ [1] (akacweka 12) Abandi abaabaasize kushoboorora oburemeezi ni: Yakobo, na Esau (Kut. 27: 41-45; 33: 1-11); Yosefu, na beene ishe (Kut. 45:1-15); hamwe na Gideoni, na Efuraimu. (Bar. 8:1-3) Noobaasa n’okuteekateeka aha by’okureeberaho ebindi nk’ebyo ebiri omu Baibuli.