Murowe mpantta wa sirimuhina

Murowe mpantta wa myaha sirimuhina

Mphukeke Myaha Moophenta

Mphukeke Myaha Moophenta

“Mukhalaneke murettele mukina ni mukhw’awe”.​MAR. 9:50.

ISIPO: 39, 35

1, 2. Matakiheryo xeeni aniromoliwa eliivuru ya Maphattuwelo, nto xeeni vanitthuneya ahu othokorerya?

MOOTOKO wuupuwela matakiheryo a atthu yaawana-wana, yaawo anihimmwa mBiibiliyani? Nkahaya muupuwele ikapiitulu vakhaani soopacerya sa Maphattuwelo. Iyo sinnooniherya wira Kayini aahimwiiva Abeli (Maph. 4:3-8); Lameki aahimwiiva mmiravo mmosa, yoowo anvulalinhe (Maph. 4:23); amakampusi a Abrahamu yaaninyakulihana ni amakampusi a Lothi (Maph. 13:5-7); Hagari aaninveeha Sara, nave Sara aahinanariwa ni Abrahamu (Maph. 16:3-6); Iximayeli aahinyokhana atthu otheene, nave atthu otheene yaahinyokhana yena.​—Maph. 16:12.

2 Xeeni Biibiliya vaniromola awe matakiheryo a atthu awo? Mwaha woowi hiyo pooti wiixutta etthu ni matakiheryo ala a atthu oohimalela, yaawo yaarina mixankiho. Hiyo-tho khanimalenle, nto okathi onirowa ahu okhalana mixankiho ntoko iyo, nnoowerya otthara matakiheryo ooloka ari mBiibiliyani, ni osyaka ale oohiloka. Nto eyo enoonikhaliherya wiixutta moota wookhalihana ni murettele.​—aRom. 15:4.

3. Itthu xeeni ninrowa ahu othokorerya mwaha ola?

3 Mwaha ola, ninrowa othokorerya nthowa naya vanireerela aya ophuka oratteene myaha sahu, wala okathi onikhalana ahu mixankiho ni akina. Nave-tho, ninrowa othokorerya malakiheryo a Biibiliya anrowa onikhaliherya ophuka myaha sahu, ni ovikaniha okhalana murettele ni Yehova Muluku ni atthu akina.

XEENI ARUMEYI A MULUKU ANITTHUNEYA AYA OPHUKA MYAHA SAYA?

4. Muupuwelo xeeni omwarenle mulaponi, nto exeeni ekhumelenle?

4 Satana torina nthowa nuulupale mwaha wa ohiiwanana wa apinaatamu. Ojardim ya wEdeni, Satana aahimmye wira khula mutthu onoowerya ni ohaana othanla mekhawe ele enoona awe okhala yooloka wala yoohiloka, ohimwiiwelelaka Muluku. (Maph. 3:1-5) Muupuwelo owo onnikumiherya itthu soohiloka. Olumwenku ola, atthu anceene annooniherya munepa wa wiilamulela, yoowo oniwiiriha wiixinnuuha, onanrima ni ovoothana, ni awo khanicikha akhala wira mweettelo aya onnaawereya akina. Mweettelo owo onniwiiriha atthu owana-wana. Tivonto, nohaana wuupuwelaka wira “mutthu òviruwa, okumiherya milattu: onakuva onanariwa, onttottela sotakhala”.​—Mir. 29:22.

5. Yesu aawiixuttinhe sai atthu moota woophuka myaha saya?

5 Yesu, okathi aalavula awe Mwaha awe va Mwaako, aahiwiixuttiha atthu wira aphaveleke murettele, hata opaka eyo okhalaka wira onimwaakumiherya mixankiho. Ohiya-vo, aahaahimeerya wira yaareereleke murima akina, aphaveleke murettele ni akina, ni amaliheke onanariwa, yaakuveke ophuka myaha saya, ni yaaphenteke awanani aya.​—Math. 5:5, 9, 22, 25, 44.

6, 7. (a) Xeeni vanitthuneya aya waakuvela ophuka mixankiho sahu? (b) Makoho xeeni arumeyi otheene a Yehova anireerela aya wiikoha?

6 Olelo-va, hiyo ninnimukokhorela Yehova naavekelaka, naalaleeryaka, ni naarowaka omuthukumanoni. Akhala wira khanrina murettele ni annihu, Yehova khonrowa weemererya okokhorela wahu. (Mar. 11:25) Khivaniweryaneya okhala apatthani a Muluku, akhala wira khanimphavela waalevelela ale annitthekela.​—Mmusome Luka 11:4; aÉfeso 4:32.

7 Khula muKristau ohaana wuupuwelela oratteene enamuna ekhanle awe oowaakuva waalevelela akina ni okhalihana ni murettele. Niireke munnaalevelela akhwiinyu ni murima wotheene? Vannoosivelani okhala vamosa ni awo? Yehova onlipelela wira arumeyi awe yaakuveke olevelelana. Nto mwaweha wira nlelo muhaana wooniherya mukhalelo ola, munvekeleke Yehova wira ookhaliheryeni. Tiithi ihu a wiirimu onimwiiwa ni waakhula mavekelo awo.​—1 Yoh. 5:14, 15.

NIIREKE MUNOOWERYA OLIYALA ETTHU YOOHILOKA YIIRELIWE ANYU?

8, 9. Nipakeke exeeni okathi onveehiwa ahu?

8 Okhala wira na atthu oohimalela, okathi mukina atthu pooti olavula wala opaka etthu enniwereya. (Mus. 7:20; Math. 18:7) Nto munrowa opaka exeeni? Yowiiraneya enittharelana, enooniixuttiha etthu: Murokora mmosa aahaakoha ihaali anna anli yaari nipuro naatthekuliwa. Masi munna mmosa khivaamusivenle enamuna murokora ole aalavunle awe. Okathi mukina, anna ale aryeene anli paahi, ole oona wira ooveehiwa, aahipacerya omulavula murokora owo voohiloka. Masi munna ole mukina aahimuupuxerya wira murokora ole oniira iyaakha 40 omurumeelaka Yehova moororomeleya, hata ovirihaka mixankiho. Aanikupali wira murokora ole khaaphavela onveeha. Nuumala wuupuwelela okathi vakhaani, munna ole aahaakhula oriki: “Enihimya anyu ekeekhai”. Nto mwaha ole waahimala vaavale.

9 Yowiiraneya ela enniixuttiha exeeni? Okathi oniveehiwa ahu, hiyo nnoowerya othanla etthu enrowa ahu opaka. Mutthu oophenta, waakuva olevelela. (Musome Miruku 10:12; 1 Pedru 4:8.) ‘Wavilela anniveha’, onnimuhakalaliha Yehova. (Mir. 19:11; Mus. 7:9) Nto, ekwaha ekina mutthu onrowa awe olavula wala owiirelani etthu yoohiloka, mwiikoheke so: ‘Kiireke kinoowerya oliyala etthu ela? Kiireke kihaana tthiri ovikaniha wuupuwela etthu ela?’

10. (a) Etthu xeeni murokora mmosa aapanke awe wanipacerya okathi aalavuliwa awe moohiloka? (b) Yoolepa xeeni yaamukhalihenrye ovikaniha okhalana murettele ni annawe?

10 Okathi atthu annilavula aya moohiloka, ikwaha sikina pooti ovila oliyala. Muthokorerye ele yiiraneyale ni murokora onrowa ahu omwiitthanaka Lucia. Anna akina a mmulokoni yaanimulavula ahimyaka wira khaavara saana muteko woolaleerya ni khaarumeela saana okathi awe. Etthu eyo yaahinwereya vanceene, nto aahiphavela nikhaliheryo na anna akina oolipa omunepani. Exeeni yaakhumelenle? Owo onihimya so: “Miruku sinikhuma mBiibiliyani yaakivahale aya, saahikikhaliherya ohimakela wuupuwelela itthu soohiloka kiireliwe aka, masi omuupuwelelaka Yehova”. Lucia aahilipihiwa vanceene okathi aamusomme awe Matheyo 6:1-4. (Mmusome.) Yoolepa ele yaahimuupuxerya wira omuhakalaliha Yehova teri etthu yuulupale. Vano onihimya so: “Hata akina alavulaka voohiloka muteko aka woolaleerya, miyo kinnihakalala maana koosuwela wira kinniimananiha omuhakalaliha Yehova”. Nuumala vo, Lucia aahoona wira fataari oliyala mwaha ole.

AKHLA WIRA KHAMUNIWERYA OLIYALA ETTHU ETTHEKELIWE ANYU

11, 12. (a) MuKristau opakeke exeeni asuwela wira munnawe “khakhanle sana” ni yena? (b) Enniixuttiha exeeni enamuna Abrahamu aaphunke awe mwaha aarina awe ni Lothi? (Nwehe elatarato yoopacerya.)

11 “Othene ahu ninnittheka n’inamuna sinjene”. (Yak. 3:2) Nkahaya muupuwele vaakhanle wira moosuwela wira munna mmosa oonyoonyiwa mwaha wa ele ehimmya ahu aahiiso opaka. Nto mwaarowa opaka exeeni? Yesu aahimmye so: “Mwarowaka ovelela yovah’anyu waltari, weiwo mùpuwelá wira munn’inyu khakhanle sana ni nyuwo, muhiye yovah’anyu oholo w’altari, murowé toko, mwatàne ni munn’iny’uwo. Vano-nto muhalé murwaka ovelela yovah’anyu”. (Math. 5:23, 24) Moovarihana ni masu ala a Yesu, mulavule ni munninyu. Okathi munilavulana anyu, muhaana ophavela okhaliha murettele, ohiya omwiiriha weemererya wira ohootthekelani. Okhalana murettele ni annihu teri etthu yuulupale.

12 Biibiliya onnooniherya moota arumeyi a Muluku anrowa aya okhalihana ni murettele ni ophuka myaha saya. Mwa ntakiheryo, Abrahamu ni Lothi yaahikhalana mihuwo sinceene, nto amakampusi aya yaahipacerya onyakulihana, okhala wira khiwaakhanle opuro waaphiyerya olyiha inama sotheene. Masi okhala wira Abrahamu aaphavela murettele, aahimuhiyerya Lothi opacerya othanla opuro aaphavela awe. (Maph. 13:1, 2, 5-9) Tthiri nla ntakiheryo nooloka! Niireke Abrahamu aahipweteiwa etthu mwaha wa oreera wawe murima? Nnaari. Nuumala wiiraneya ela, Yehova aahimuleiherya omureeliha vanceene, ovikana itthu saalenve awe. (Maph. 13:14-17) Yehova khoneemererya wira arumeyi awe apweteiwe moomalela, mwaha wa otthara malakiheryo awe, okathi aniphuka aya myaha saya moophenta. [1]

13. Muhooleli mmosa a edepartamento, aapanke exeeni nuumala othokoreriwa voohiloka, nto nniixutta exeeni?

13 Muthokorerye ntakiheryo na mahiku ala. Okathi munna musya aahoolela edepartamento ya kongresu aamuligarenle awe munna mmosa wira omukhaliherye edepartamento eyo, munna owo aahimwaakhula olavulaka itthu sinceene soohiloka ni aahimuttipiha telefoni awe, ohinatthi munna ole aaliganri omaliha olavula. Munna ole aaligareliwe nlelo aahinanariwa vanceene ni munna mukina aahoolela edepartamento eyo khalai. Muhooleli ole musya khaananariwe, masi khaawerya oliyala ele yiiraneyale. Nuuvira ewoora emosa, aahimulattula munna ole wira avaanele voohimya sa mwaha owo. Nuuvira esumana emosa, awo yaahikumana oSalau, ni nuumala ovekela, yaahiviriha ewoora emosa evaanelaka, nto munna ole aahitthokiherya etthu yaamwiiranenle ni muhooleli oopacerya a edepartamento ele. Muhooleli ole musya aahinwiriyana oratteene ni yaahithokorerya miruku sa mBiibiliyani, nto mwaha ole waahimalela vaavale. Muhoolo mwaya, munna ole aahikhaliherya okongresuni ni aahimuxukhurela muhooleli ole mwaha wa ophuka mwaha ole ni murettele ni omureerela murima.

NIIREKE VANNIREERELA WAALEELA AXITOKWEENE?

14, 15. (a) Okathi xeeni miruku silempwe ni Matheyo 18:15-17, sinivareleya aya muteko? (b) Mavalo xeeni mararu Yesu ovahale awe, nto mphaveleke exeeni okathi onitthara anyu mavalo awo?

14 Myaha sinceene sinikhalana ahu ni annihu, sinniweryaneya ophuka oowanli ahu paahi. Masi, Yesu oohimya wira myaha sikina sinitthuneya waasuweliha atthu akina. (Mmusome Matheyo 18:15-17.) Exeeni enrowa omwiiraneela munna ole onimutthekela mukhwaawe, masi khuhiyaphavela onwiriyana ole omutthekenle awe, wala anna akina, nnakhala axitokweene a muloko? Biibiliya onihimya wira mutthu owo ohaana othokoreriwa “ntoko mutthu òhamini walá ntoko mulipa-òttheka”. Eyo enitaphulela wira mutthu owo ohaana okumihiwa mmulokoni. Nto ela enooniherya wira ‘yottheka’ eyo khahiyo mwaha mwaamukhaani. Woonasa wene, ‘yottheka’ eyo enihela muhina onwoka wala omootherya mukhwaawe, masi khenihela muhina itampi ntoko oraruwa, orupihana alopwanaru wala athiyanaru, onammwareya aahiiso waakokhorela amuluku eethiru. Itampi iya, sihaana oleeliwa axitokweene a mmulokoni.

Pooti otthuneya ovaanela ikwaha sinceene ni munnihu wira niphuke myaha sahu (Nwehe ettima 15)

15 Yoolakela ya Yesu ovahaka miruku iya, oniphavela onooniherya moota woomukhaliherya munna moophenta. (Math. 18:12-14) Ninrowa otthara sai miruku iya? (1) Nihaana weererya ophuka myaha sahu ni annihu, oowanli ahu paahi. Ikwaha sikina pooti otthuneyaka olavulana ikwaha sinceene. Masi nipakeke exeeni akhala wira nlelo mwaha owo khomanle? (2) Nihaana omulattula mutthu mukina onisuwela mwaha ole wala oniwerya oweha wira yookhala etthu yoohiloka epakiwe, wira oniwiriyane okathi onivaanela ahu. Mwaha owo wamalela vaavo, weeso “momuttikiherya munn’inyu ephiro yorera”. Masi akhala wira muheererya olavulana ikwaha sinceene, hata vari siiso ole otthenke khoniphavela ottharuwa, weeso (3) muhaana waaleela axitokweene.

16. Xeeni vanihimmwa aya wira otthara miruku sa Yesu wira niphuke myaha, ti enamuna yookhalela ni yoophenta?

16 Ikwaha sinceene khivanitthuneya omaliha mavalo oomararu alempwe ni Matheyo 18:15-17. Eyo etthu yoohakalaliha, maana enitaphulela wira vanniweryaneya ophuka myaha sahu, ahinatthi oleeliwa axitokweene. Ikwaha sinceene ole otthenke onneemererya yoottheka awe ni onnittharuwa moohipisa. Akhala wira ti siiso, ole otthekeliwe pooti omulevelela munnawe, ni ovikaniha okhalihana ni murettele. Nto, miruku sivahiwe ni Yesu sinnooniherya wira khivanitthuneya waakuvela waaleela axitokweene. Nihaana waaleela axitokweene paahi akhala wira nootthara mavalo manli oopacerya, ni nihoona wira munna ole oottheka tthiri ni khoniphavela ottharuwa.

17. Mareeliho xeeni anrowa ahu ophwanya ‘naphavelasa murettele’ ni annihu?

17 Mwaha wa ohimalela, ninnaatthekela akhwiihu. Murummwa Yakobo olempe so: “Vano, akhalá mutthu ohinttheka mwaha wa molumo, mutth’uwo t’òrera murima vomalela: owo onniwerya wettiha erutthu awe yothene”. (Yak. 3:2) Wira niphuke myaha sahu ni annihu, nohaana wiimananiha ‘ophavela murettele, wettela wìwanana’. (Esal. 34:15) Wiimananiha ophavela murettele ni akina, nnookhalana apatthani ooloka mmulokoni, ni wiiraana ni annihu. (Esal. 133:1-3) Etthu yootepa otthuneya ti yoowi nnoolipiha ompatthani ahu ni Yehova, “Muluku, yowo onvaha murettele”. (aRom. 15:33) Nnoophwanya mareeliho awo otheene, akhala wira nnoophuka myaha sahu moophenta.

^ [1] (ettima 12) Atthu akina yaaphunke myaha saya ni murettele ti: Yakobo ni Esawú (Maph. 27:41-45; 33:1-11); Yosefe ni annawe (Maph. 45:1-15); ni Gedeyoni ni atthu a nihimo na Efrayimi. (Makh. 8:1-3) Woonasa wene munnuupuwela soohimmwa sikina siri mBiibiliyani.