Skip to content

Skip to table of contents

Hao Nao Iumi Savve Mekem Olketa Wise Disison?

Hao Nao Iumi Savve Mekem Olketa Wise Disison?

“Gohed for luksavve long samting wea Jehovah laekem iufala for duim.”—EPH. 5:17.

SONG: 69, 57

1. Wanem nao samfala law insaed Bible, and hao nao wei for obeyim olketa law hia savve helpem iumi?

INSAED Bible Jehovah talem olketa law for helpem iumi savve wanem hem laekem and wanem hem no laekem. Olsem example, hem tambuim iumi for no worshipim idol, no steal, no drunk, and no durong. (1 Cor. 6:9, 10) And tu, Son bilong Jehovah, Jesus talem disfala komand long olketa disaepol bilong hem: “Iufala go and teachim pipol long evri kantri for kamap disaepol bilong mi. Baptaesim olketa hia long nem bilong Dadi and bilong Son and bilong holy spirit. Teachim olketa for followim evri samting wea mi laekem iufala for duim. Bae mi stap witim iufala go kasem taem wea world hem finis.” (Matt. 28:19, 20) Evri law and komand wea iumi kasem from Jehovah and Jesus hem for helpem iumi. Taem iumi followim olketa law hia datwan helpem iumi and famili bilong iumi for stap gud, for healthy, and for hapi. And important samting nao, taem iumi obeyim olketa komand bilong Jehovah, wea wanfala nao for iumi mas preach, datwan mekem hem hapi and hem blessim iumi.

2, 3. (a) Why nao Bible no garem rul for evri samting long laef? (b) Olketa wanem kwestin nao bae iumi storyim long disfala study? (Lukim piksa long start bilong study.)

2 Nomata olsem, Bible no garem rul for evri samting long laef. Olsem example, Bible no garem rul abaotem wanem kaen kaleko nao olketa Christian shud werem. Diswan showimaot Jehovah hem barava wise. Stael kaleko bilong evri kantri hem no semsem. And tu, kaleko wea pipol werem bifor hem difren from distaem, so sapos Bible garem rul saed long kaleko, olketa rul hia bae no fitim nao distaem. Semsem tu, saed long waka, health, and hapitaem. Bible no garem olketa rul long olketa samting hia. Jehovah letem man seleva and olketa hed long famili for mekem disison long olketa samting olsem.

3 So taem iumi mas mekem wanfala important disison and no eni law insaed Bible abaotem datwan, maet iumi ting olsem: ‘Waswe, wanem mi disaedem hem important long Jehovah? Waswe, bae hem hapi nomoa long eni samting wea mi disaedem sapos datwan hem no brekem eni law long Bible? Hao nao bae mi savve Jehovah hem hapi long olketa disison bilong mi?’

WANEM IUMI DISAEDEM HEM IMPORTANT LONG JEHOVAH

4, 5. Hao nao olketa disison wea iumi mekem savve affectim iumi and olketa narawan?

4 Samfala pipol tingse olketa savve duim eni samting olketa laekem. Bat iumi laek for evritaem duim samting wea mekem Jehovah hapi. So bifor iumi mekem wanfala disison, iumi mas ting raonem wanem Bible talem and followim datwan. Olsem example, Bible talem iumi tingting bilong God abaotem blood, so iumi followim wanem hem talem. (Gen. 9:4; Acts 15:28, 29) Iumi savve prea long Jehovah for helpem iumi mekem olketa disison wea bae mekem hem hapi.

5 Olketa disison wea iumi mekem savve affectim iumi. Sapos iumi mekem gudfala disison, datwan savve helpem iumi for fren gud witim Jehovah. Sapos iumi mekem nogud disison, datwan savve spoelem wei wea iumi fren witim God. Wanem iumi disaedem savve affectim tu nara pipol. Iumi no laek for duim eni samting wea bae mekem olketa brata and sista bilong iumi feel nogud or wea bae mekem faith bilong olketa wik. And tu, iumi no laek for mekem olketa brata and sista long kongregeson for no stap gud tugeta. Dastawe wanem iumi disaedem hem barava important.—Readim Rome 14:19; Galatia 6:7.

6. Wanem nao iumi shud duim taem iumi mas disaedem eni samting wea Bible no talem eni law abaotem?

6 So wanem nao iumi shud duim taem iumi mas disaedem eni samting wea Bible no talem eni law abaotem? Winim wei for duim nomoa wanem iumiseleva laekem, hem gud for ting raonem samting wea happen and mekem disison wea bae mekem Jehovah hapi. Then iumi sure hem bae blessim disison wea iumi mekem.—Readim Psalm 37:5.

LUKSAVVE LONG WANEM JEHOVAH LAEKEM

7. Taem iumi mas mekem eni disison wea Bible no talem eni law abaotem, wanem nao iumi shud duim?

7 Bat hao nao bae iumi savve samting wea Jehovah bae hapi long hem? Ephesus 5:17 sei: “Gohed for luksavve long samting wea Jehovah laekem iufala for duim.” Taem iumi mas mekem eni disison wea Bible no talem eni law abaotem, iumi mas luksavve long wanem Jehovah laekem iumi for duim. Hao nao bae iumi duim datwan? Iumi mas prea long hem, and letem holy spirit bilong hem for leadim iumi.

8. Wanem nao helpem Jesus for luksavve long wanem Jehovah laekem hem for duim? Storyim example.

8 Jesus evritaem luksavve long wanem Jehovah laekem hem for duim. Olsem example, tufala taem nao Jesus prea long Jehovah and duim mirakol for feedim staka pipol wea hangre. (Matt. 14:17-20; 15:34-37) Bat taem Jesus stap long wilderness and hem hange and Satan talem hem for mekem ston for kamap bred, Jesus no duim datwan. (Readim Matthew 4:2-4.) From Jesus savve gud long Dadi bilong hem, hem savve Jehovah bae no laekem hem for iusim holy spirit for kasem samting for hemseleva. Jesus depend long Dadi bilong hem for leadim hem and givim hem kaikai wea hem needim.

9, 10. Wanem nao savve helpem iumi for mekem olketa wise disison? Storyim example.

9 Olsem Jesus, iumi tu savve mekem olketa gudfala disison sapos iumi depend long Jehovah for leadim iumi. Bible sei: “Trustim Jehovah long full heart bilong iu and no depend long savve bilong iuseleva. Tingim hem long evri samting wea iu duim, and hem nao bae showim iu stretfala wei for iu followim. No tingse iu wise. Fraet long Jehovah and stap klia long olketa nogud samting.” (Prov. 3:5-7) Sapos iumi studyim Bible and savve long tingting bilong Jehovah, datwan bae helpem iumi for savve long wanem hem laekem iumi for duim taem eni samting kamap. Taem iumi gohed for savve gud moa long tingting bilong Jehovah, bae iumi faendem hem moa isi for disaedem samting wea bae mekem hem hapi.—Ezek. 11:19, footnote.

10 Olsem example, wanfala marit woman hem go long stoa and hem lukim wanfala naes dress. Bat dress hia hem expensive fogud. Nomata hasband bilong hem no long there, woman hia savve wanem nao bae hasband bilong hem talem sapos hem peim datfala dress. Hao nao hem savve long datwan? From tufala marit for lelebet longtaem, hem savve long tingting bilong hasband bilong hem abaotem haomas selen olketa shud spendem bikos olketa no garem staka selen. Olsem tu, taem iumi savve long tingting bilong Jehovah and lane from olketa samting wea hem duim bifor, datwan bae helpem iumi for savve long wanem hem laekem iumi for duim.

HAO FOR SAVVE LONG TINGTING BILONG JEHOVAH

11. Olketa wanem kwestin nao hem gud for tingim taem iumi readim Bible or study seleva? (Lukim box “ Taem Iu Studyim Bible, Ting Raonem Olketa Kwestin Hia.”)

11 Wanem nao iumi savve duim for savve long tingting bilong Jehovah? Barava important samting iumi savve duim hem nao for readim and studyim Bible evritaem. Taem iumi duim datwan, iumi savve ting raonem olketa kwestin hia: ‘Wanem nao mi lanem abaotem Jehovah from diswan? Why nao hem duim diswan?’ And iumi laek for olsem David wea askem Jehovah for helpem hem savve long tingting bilong hem. David sei: “Jehovah, teachim mi mekem mi savve long olketa wei bilong iu, and olketa road bilong iu. Mekem mi followim trufala toktok bilong iu and teachim mi, from iu God wea sevem mi. Evri hope bilong mi long iu.” (Ps. 25:4, 5) Taem iu ting raonem samting wea iu readim long Bible, hem gud for tingim wanem taem nao iu savve iusim datwan. Waswe, maet iu savve iusim long famili, long waka ples, long skul, or long ministry? Taem iu luksavve long datwan, bae hem isi for iu savve hao for iu followim wanem iu lanem.

12. Hao nao olketa meeting and olketa pablikeson helpem iumi for savve long tingting bilong Jehovah abaotem wanfala samting?

12 Nara samting wea helpem iumi for savve long tingting bilong Jehovah hem nao olketa samting wea iumi lanem from Bible wea organization bilong hem teachim iumi. Olsem example, taem iumi mas mekem disison long wanfala samting, Watch Tower Publications Index and Research Index for Olketa Jehovah’s Witness savve helpem iumi for savve long tingting bilong Jehovah. Iumi savve kasem gud samting tu from olketa meeting bilong iumi taem iumi lisin gud, givim koment, and ting raonem wanem iumi herem long olketa meeting. Diswan bae helpem iumi for garem sem tingting olsem Jehovah, and bae iumi mekem olketa disison wea hem bae hapi long hem and wea hem bae blessim.

TING RAONEM WANEM JEHOVAH LAEKEM BIFOR IU DISAEDEM ENI SAMTING

13. Storyim example wea showimaot hao wei for savve long tingting bilong Jehovah bae helpem iumi for mekem olketa wise disison.

13 Distaem bae iumi storyim wanfala example wea showimaot hao wei for savve long tingting bilong Jehovah bae helpem iumi for mekem olketa wise disison. Maet iu tingting for pioneer. Iu changem samfala samting long laef bilong iu mekem iu savve duim moa samting long ministry. Bat maet iu wari nogud iu no hapi from iu bae garem lelebet selen nomoa, and no garem staka samting. Hem tru, Bible no sei evriwan wea worshipim Jehovah mas pioneer. Nomata iumi wanfala pablisa, iumi savve faithful for worshipim Jehovah. Bat Jesus sei Jehovah bae blessim olketa wea willing for sakrifaesim samfala samting for Kingdom. (Readim Luke 18:29, 30.) And tu, Bible sei Jehovah hem hapi taem iumi traem best bilong iumi for praisem hem, and hem laekem iumi for hapi taem iumi worshipim hem. (Ps. 119:108; 2 Cor. 9:7) Taem iumi ting raonem olketa samting hia and prea abaotem, datwan bae helpem iumi for mekem disison wea fitim living bilong iumi and wea Jehovah bae blessim.

14. Hao nao bae iumi luksavve long tingting bilong Jehovah abaotem kaleko wea iumi chusim?

14 Tingim narafala example: Maet iu laekem tumas wankaen stael long kaleko bat iu savve samfala long kongregeson tingse hem no fitim wanfala Christian for werem. Bible no storyim eni rul abaotem datkaen kaleko. Sapos olsem, hao nao bae iu savve long tingting bilong Jehovah abaotem datwan? Bible sei: “Mi laekem . . . for olketa woman werem kaleko wea fitim and wea showimaot respect and gudfala tingting. Mi no laekem olketa for staelem tumas hair bilong olketa or werem staka gold or pearl or werem kaleko wea hem expensive tumas. Bat lukluk bilong olketa mas fitim olketa woman wea sei olketa worshipim God. Samting wea savve mekem olketa luk naes nao hem gudfala samting wea olketa duim.” (1 Tim. 2:9, 10) Disfala principle hem for evriwan wea worshipim Jehovah, wea minim olketa man tu. Iumi showimaot respect for olketa narawan taem iumi tingim feeling bilong olketa narawan abaotem kaleko wea iumi chusim. And from iumi lovem olketa brata and sista bilong iumi, iumi no laek for mekem olketa feel nogud or wikdaon. (1 Cor. 10:23, 24; Phil. 3:17) Sapos iumi ting raonem wanem Bible talem and wanem nao tingting bilong Jehovah, bae iumi mekem olketa disison wea mekem hem hapi.

15, 16. (a) Hao nao bae Jehovah feel sapos iumi gohed ting raonem olketa dirty samting? (b) Taem iumi chusim hapitaem, wanem nao bae helpem iumi for savve long wanem Jehovah laekem? (c) Wanem nao hem gud for iumi duim taem iumi mas mekem wanfala important disison?

15 Bible talem iumi hao Jehovah hem barava sorre taem pipol duim nogud samting and taem tingting bilong olketa hem nogud. (Readim Genesis 6:5, 6.) Diswan mekem iumi luksavve Jehovah no laekem iumi for ting raonem olketa dirty samting. Sapos iumi gohed for ting raonem olketa nogud samting hia, maet gogo bae iumi duim olketa samting hia. Jehovah laekem iumi for tingim olketa samting wea gud and klin. Disaepol James sei: “Wisdom from heven hem mekem man for klin, stap gud witim narawan, no forcem tingting bilong hem, willing for obey, showimaot mercy long narawan, duim gudfala samting, no favorim eniwan, and no laea.” (Jas. 3:17) So Bible showimaot iumi mas stap klia long eni hapitaem wea savve mekem iumi for tingim or laek duim olketa dirty samting. And sapos iumi savve gud long wanem Jehovah laekem and wanem hem heitim, datwan bae mekem hem isi for chusim olketa buk, movie, or game wea Jehovah bae hapi long hem. Bae iumi no need for askem eni narawan long wanem for duim.

16 Staka samting iumi savve disaedem long tu-thri difren wei, and Jehovah bae hapi long wanem iumi disaedem. Bat taem iumi mas mekem wanfala important disison, maet hem gud for askem wanfala elder or wanfala mature brata or sista for helpem iumi. (Titus 2:3-5; Jas. 5:13-15) Hem tru, iumi shud no askem olketa for disaed for iumi. Iumi mas ting raonem wanem Bible talem, and then iumiseleva nao disaed. (Heb. 5:14) Aposol Paul sei: “Samting wea man seleva mas duim, hem no waka bilong narawan bat hem waka bilong hemseleva nao.”—Gal. 6:5.

17. Wanem gud samting nao bae iumi kasem taem iumi mekem disison wea Jehovah bae hapi long hem?

17 Taem iumi mekem olketa disison wea Jehovah bae hapi long hem, datwan helpem iumi for fren gud witim hem, and hem bae blessim iumi. (Jas. 4:8) Then faith bilong iumi long Jehovah bae kamap moa strong. So iumi laek for ting raonem wanem iumi readim long Bible mekem iumi savve minim tingting bilong Jehovah. Hem tru, no enitaem bae iumi stop for lanem niu samting abaotem Jehovah. (Job 26:14) Bat sapos iumi waka hard for lane abaotem hem distaem, bae iumi kamap wise and bae iumi fit for mekem olketa wise disison. (Prov. 2:1-5) Olketa idea and tingting bilong olketa man savve change evritaem, bat Jehovah no savve change. Man wea raetem psalm sei: “Olketa samting wea Jehovah disaedem hem for olowe. Olketa tingting wea stap insaed heart bilong hem bae stap for olowe.” (Ps. 33:11) Iumi savve mekem olketa wise disison taem iumi lane for garem sem tingting olsem Jehovah and then duim samting wea mekem hem hapi.