Inda koshikalimo

Inda koshikalimo

Pandula esilohenda lyaKalunga

Pandula esilohenda lyaKalunga

‘Tseni atuheni otwa pewa esilohenda lya gwedhele kesilohenda.’ JOHANNES 1:16.

OMAIMBILO: 95, 13

1, 2. (a) Hokolola eyele lyaJesus kombinga yomunashitsambe shomiviinu. (b) Ehokololo otali thaneke ngiini uukwatya wokugandja nowesilohenda lyaJehova?

OMUNASHITSAMBE shomiviinu okwa menekele komalandelo a ka kongele eyana lye lyomiviinu aalongi. Omuntu ngoka a mono ko okwa zimine ondjambi ndjoka yu uvathana naye nokwa yi a ka tameke iilonga. Ihe mwene gweyana okwa li natango a pumbwa aaniilonga oyendji. Okwa shuna komalandelo omutenya a ka konge aalongi ya gwana. Aaniilonga ayehe mwa kwatelwa mboka ya tameke komatango, okwa tokola e ya fute shi thike pamwe noshaamboka ya tameke ongula. Sho kwa toko, okwe yi ithana e ya pe oondjambi dhawo. Mboka ya tameke ongula naamboka ya tameke komatango okwe ya pe oshimaliwa shi thike pamwe. Sho mboka ya tameke ongula ye shi mono, oya tameke okutamaneka mwene gweyana. Mwene gweyana okwe ya pula a ti: “Inatu uvathana nani ondjambi oyo tuu ndjono? Ondi indikwa nani okuninga ngaashi nda hala niimaliwa yandje? Nenge ou na efupa molwashoka ngame ndi na ohenda?”—Mateus 20:1-15.

2 Eyele lyaJesus otali tu dhimbulukitha uukwatya wumwe waJehova mboka wa tumbulwa olundji mOmbiimbeli, “esilohenda.” [1] (Lesha 2 Aakorinto 6:1.) Aalongi mboka ya longo owala owili yimwe kaya li ya gwana okupewa ondjambi ya gwana po, ihe mwene gweyana okwe ya sile ohenda onene. Oshitya “esilohenda” momatoloko gOmbiimbeli ogendji ohashi tolokwa olundji “ohenda.” Omulongwa gumwe okwa nyola a ti: “Oshitya shoka otashi ti kutya omagano gesilohenda ngoka ga pewa omuntu inee ga longela sha nenge inaa gwana oku ga pewa.”

OMAGANO NGOKA JEHOVA A GANDJA

3, 4. Omolwashike Jehova u ulukile aantu esilohenda, nokwe shi ningi ngiini?

3 Omanyolo otaga popi kombinga ‘yomagano gesilohenda lyaKalunga.’ (Aaefeso 3:7) Omolwashike Jehova a gandja “omagano” ngaka, nokwe shi ningi ngiini? Ando otwa li hatu gwanitha po iitegelelwa ayihe yaJehova thiluthilu, ando ohenda ndjoka he tu ulukile otwe yi ilongela. Ihe iitegelelwa mbyoka ohatu ndopa oku yi gwanitha po. Omukwaniilwa omunandunge Salomo okwa nyola a ti: “Kombanda yevi kaku na omuyuuki ngoka ta longo uuwanawa auke ye ita yono.” (Omuuvithi 7:20) Omuyapostoli Paulus naye okwa ti: “Aantu ayehe oya yona, kaye na oonkondo dhoku ya hupitha.” (Aaroma 3:23; 6:23a) Shoka osho twi ilongela.

4 Jehova oku ulukile aantu aalunde ohole momukalo itaagu vulu okuyelekwa nasha. Okwa gandja omagano ge omanenenene kaaku na we, sho a tumu “Omwana awike” kombanda yevi, opo e tu sile. (Johannes 3:16) Ano Paulus okwa nyola kombinga yaJesus a ti kutya okwa “sile aantu ayehe omolwesilohenda lyaKalunga. Otu mu wete nena a zalekwa eadhimo nesimano, molwaasho a sile ayehe.” (Aahebeli 2:9) Eeno, “omwenyo gwaaluhe ogwo omagano gesilohenda lyaKalunga muukumwe naJesus Kristus, Omuwa gwetu.”—Aaroma 6:23b.

5, 6. Iizemo yini tatu ka mona ngele tatu pangelwa (a) kuulunde? (b) kesilohenda lyaJehova?

5 Oshe ende ngiini opo aantu ya thigulule uulunde neso, onkalo ndjoka ye tu gumeni atuheni? Ombiimbeli otayi yelitha tayi ti: “Omolwokuyona kwomuntu gumwe [Adam] eso olya tameke okupangela maantu.” (Aaroma 5:12, 14, 17) Ihe lago enene, otatu vulu okuhogolola kaatu kale we tatu pangelwa kuulunde. Ngele otu na eitaalo tali longo mekuliloyambo lyaKristus, otatu kala mepangelo lyesilohenda lyaJehova. Ngiini mbela? Ombiimbeli otayi ti: “Mpoka oondjo dha ningi odhindji, opo mpoka wo esilohenda lyaKalunga tali ningi olindji. Oshoka ngashika uulunde wa pangele mokweeta eso, osho tuu wo esilohenda lyaKalunga otali pangele li na uuyuuki, li tu fale momwenyo gwaaluhe omolwaJesus Kristus.”—Aaroma 5:20, 21.

6 Nonando otu li aalunde, itatu vulu okuza mo mepangelo lyuulunde kutse yene. Uuna twa yono, ohatu pula Jehova e tu dhimine po. Paulus okwa londodha Aakriste a ti: “Uulunde kau na oku mu pangela, oshoka kamu li kohi yompango, ihe okohi yesilohenda lyaKalunga.” (Aaroma 6:14) Onkee ano, otu li kohi yepangelo lyesilohenda lyaKalunga. Uuwanawa wuni tatu vulu okumona mulyo? Paulus ota yelitha ta ti: ‘Esilohenda lye otali tu longo, tu ethe okudhina Kalunga nuuhalu wuuyuni, tse tu kale muuyuni mbuka meikwatonawa, muuyuuki nomokusimaneka Kalunga.’—Titus 2:11, 12.

ESILOHENDA LYAKALUNGA OLYA HOLOLWA ‘MOMIKALO DHI ILI NODHI ILI’

7, 8. Otashi ti shike sho esilohenda lyaJehova hali ‘ulikwa momikalo dhi ili nodhi ili’? (Tala omathano gopetameko.)

7 Omuyapostoli Petrus okwa nyola a ti: “Kehe gumwe na longithe omagano ngoka e ga pewa okukwatha yakwawo, ongaashi sho opalela aatonateli aawanawa yomagano gaKalunga gi ili nogi ili.” (1 Petrus 4:10) Shika otashi ti shike? Otashi ti, kutya nduno omahepeko ngoka tashi vulika ge tu adhe monkalamwenyo oga kale ga fa peni, Jehova ote ke tu pa oonkondo tu gi idhidhimikile. (1 Petrus 1:6) Ote ke tu pa wo ashihe shoka twa pumbwa, opo tu vule okwiidhidhimikila omamakelo.

8 Ano Jehova ohu ulike esilohenda lye momikalo dhi ili nodhi ili. Omuyapostoli Johannes okwa nyola a ti: ‘Mowindji wesilohenda lye tseni atuheni otwa pewa mo esilohenda lya gwedhele kesilohenda.’ (Johannes 1:16) Molwaashoka Jehova okwe tu ulukila esilohenda lye momikalo dhi ili nodhi ili, ohatu mono omayambeko ogendji. Mbela gamwe gomugo ogeni?

9. Ongiini tatu mono uuwanawa mesilohenda lyaJehova, nongiini tatu vulu okuulika kutya otwe li pandula?

9 Omayono getu otaga vulu okudhimwa po. Jehova ohe tu dhimine po omayono getu omolwesilohenda lye, ihe ohe shi ningi owala ngele twi iyele ombedhi nongele tatu tsikile okukondjitha omaunkundi getu. (Lesha 1 Johannes 1:8, 9.) Esilohenda lyaKalunga nali tu inyengithe tu mu pandule notu mu simanekithe. Paulus okwa nyolele Aakriste ooyakwawo aagwayekwa a ti: “Kalunga oye e tu nakula mo mepangelo lyomilema nokwe tu eta moshilongo shOmwana omuholike. Omwana oye tuu ngoka e tu mangulula nokwa dhimi po oondjo dhetu.” (Aakolossa 1:13, 14) Okudhiminwa po oondjo dhetu okwe tu etela omayambeko ogendji omawanawa.

10. Oshike hatu nyanyukilwa omolwesilohenda lyaKalunga?

10 Otu na ekwatathano ewanawa naKalunga. Molwaashoka otu li aalunde, ano otu li aatondi yaKalunga okuza kevalo. Paulus shika okwe shi zimine a ti: “Manga twa li aatondi yaKalunga, Kalunga okwe tu hanganitha naye mwene meso lyOmwana.” (Aaroma 5:10) Okuhanganithwa huka okwe tu kwathela tu kale tu na ombili naJehova. Paulus shika okwe shi yelitha nawa nkene shi na ekwatathano nesilohenda lyaJehova, sho a ti: “Ngashingeyi sho twa ningwa aayuuki koshipala shaKalunga molweitaalo, otu na ombili naKalunga omolwOmuwa gwetu Jesus Kristus. Oshoka molweitaalo Kristus okwe tu thikitha mesilohenda lyaKalunga, moka tu li mo ngashingeyi.” (Aaroma 5:1, 2) Inatu lalekwa tuu nuuyamba!

Omautumbulilo ngoka taga yelitha kutya esilohenda lyaKalunga oshike: Uuthembahenda wokuuvitha onkundana ombwanawa (Tala okatendo 11)

11. Aagwayekwa oya kwathela ngiini ‘oonzi dhilwe,’ ano aantu yalwe ya kale aayuuki?

11 Otatu vulu okukala aayuuki koshipala shaKalunga. Atuheni ihatu ningi shoka shu uka. Ihe omupolofeti Daniel okwa hunganeke kutya pethimbo lyehulilo, “aawiliki aanandunge”, ano oshihupe shaagwayekwa, otaya ka “nongeka aantu oyendji okuninga shoka shu uka.” (Lesha Daniel 12:3.) Okupitila miilonga yokuuvitha noyokulonga aantu, aagwayekwa oya kwathela ‘oonzi dhilwe,’ ano aantu yalwe omamiliyona ya kale aayuuki koshipala shaJehova. (Johannes 10:16) Ihe shika otashi wapa owala okupitila mesilohenda lyaJehova. Paulus okwa yelitha a ti: “Molwomagano gesilohenda lye Kalunga ote ya ningi aayuuki, oshoka Jesus Kristus okwe ya kulila.”—Aaroma 3:23, 24.

Omayambeko ge na ko nasha negalikano (Tala okatendo 12)

12. Egalikano olya pambathana ngiini nesilohenda lyaKalunga?

12 Otatu vulu okuhedha popepi naKalunga okupitila megalikano. Jehova molwesilohenda lye okwe tu laleka nuuyamba, opo tu kale hatu hedha koshipangelapundi she shomegulu megalikano. Paulus oshipangelapundi shaJehova okwe shi ithana ‘oshipangelapundi shesilohenda,’ note tu ithana tu hedhe kusho “tu na omukumo.” (Aahebeli 4:16a) Jehova okwe tu pa uuthembahenda mbuka okupitila mOmwana, ngoka ‘muukumwe naye nomolweitaalo lyetu oku mu itaala, tu na ompito okuhedha koshipala shaKalunga neinekelo lya kola.’ (Aaefeso 3:12) Ompito yokuhedha kuJehova megalikano oyi li lela euliko ewanawa lyesilohenda lye.

Okukwathelwa pethimbo lyo opala (Tala okatendo 13)

13. Ongiini esilohenda lyaKalunga tali “tu kwatha pethimbo lyo opala”?

13 Otatu vulu okumona ekwatho pethimbo tali opalele. Paulus okwe tu kumagidha tu hedhe kuJehova twa manguluka megalikano, “hoka tatu ka silwa ohenda nolukeno. Esilohenda ndyoka otali tu kwatha pethimbo lyo opala.” (Aahebeli 4:16b) Ethimbo kehe tatu adhika kuupyakadhi monkalamwenyo, otatu vulu okupula ekwatho kuJehova. Jehova ohe tu yamukula, nolundji ohe shi ningi okupitila mAakriste ooyakwetu, opo tu kale “tu na omukumo, tse tu tye: ‘Omuwa oye omukwathi gwandje, itandi tila sha. Omuntu ota ningi ndje shike? ’”—Aahebeli 13:6.

14. Esilohenda lyaJehova ohali tu etele ngiini uuwanawa?

14 Otatu vulu okumona ehekeleko. Omayambeko ogendji ngoka hatu mono okupitila mesilohenda lyaJehova ohaga hekeleke omutima gwa nyanyagulwa. (Episalomi 51:17) Paulus okwa li a nyolele Aakriste yomuTessalonika mboka ya li momahepeko a ti: “Omuwa gwetu Jesus Kristus mwene naKalunga Tate yetu, ngoka e tu hole nokwe tu pa kesilohenda lye omukumo gwaaluhe netegameno ewanawa, ne mú tse omukumo ye ne mú koleke.” (2 Aatessalonika 2:16, 17) Itashi hekeleke tuu okutseya kutya Jehova oku tu hole nohe tu sile oshimpwiyu!

15. Etegameno lini tu na omolwesilohenda lyaKalunga?

15 Otatu vulu okukala netegameno lyokukala nomwenyo sigo aluhe. Ngele kapu na ekwatho lyaKalunga, itatu vulu okukala netegameno lyasha, molwaashoka tse aalunde. (Lesha Episalomi 49:7, 8.) Ihe Jehova okwe tu pa etegameno ekumithi. Jesus okwa li u uvanekele aalanduli ye a ti: “Ehalo lyaTate olyo ndika: Kehe ngoka ta mono Omwana note mu itaale, oku na omwenyo gwaaluhe.” (Johannes 6:40) Eeno, etegameno lyomwenyo gwaaluhe olyo omagano ga dhenga mbanda gesilohenda lyaKalunga ngoka e tu pa. Paulus ngoka a li e ga pandula shili okwa ti: “Kalunga okwa holola esilohenda lye, opo a hupithe aantu ayehe.”—Titus 2:11.

INO LONGITHA NAYI ESILOHENDA LYAKALUNGA

16. Ongiini Aakriste yamwe yonale ya li ya longitha nayi esilohenda lyaKalunga?

16 Nonando esilohenda lyaKalunga ohali tu etele omayambeko ogendji, katu na oku li longitha nayi neipopilo kutya tse aalunde. Mokati kAakriste yonale omwa li yamwe mboka ya li ya kambadhala ‘okugoyokitha elaka lyesilohenda lyaKalunga nokwaaneidhiliko kwawo.’ (Judas 4) Aakriste mboka ya li kaaye shi aadhiginini, osha yela kutya oya li taya dhiladhila kutya otaya vulu okuyona, ye Kalunga te ya dhimine po. Onkalo oya tsikile okunayipala sho ya kambadhala okuningitha aamwahe ye ya landule mokuyona kwawo. Kunena kehe gumwe ngoka te shi ningi, ota “sheke Ombepo yohenda.”—Aahebeli 10:29.

17. Ekumagidho lini lya kwata miiti Petrus a gandja?

17 Kunena, Satana okwa pukitha Aakriste yamwe ya dhiladhile kutya otaya vulu okuyona, ye Jehova te ya dhimine po. Ihe nonando Jehova oha dhimine po nehalo ewanawa aalunde mboka yi iyela ombedhi, okwa tegelela tu kondjithe twa mana mo egamo lyetu lyokuyona. Jehova okwa nwetha mo Petrus a nyole ta ti: “Ihe ne, ookuume kandje, shika omu shi shi nale. Onkee ano kaleni mwa tonata, opo mwaa pukithwe komapukitho gaantu kaaye na ompango e tamu gu ko kekankameno lyeni lya kola. Ihe kaleni tamu koko mesilohenda nomokutseya Omuwa gwetu nOmukulili Jesus Kristus.”—2 Petrus 3:17, 18.

ESILOHENDA LYAKALUNGA OLYE TU PA IINAKUGWANITHWA

18. Iinakugwanithwa yini tu na, omolwesilohenda ndyoka Jehova e tu ulukila?

18 Otwa pandula noonkondo esilohenda lyaJehova. Onkee ano, otu na ongunga yoku mu pandula, nomolwaashono tu na okulongitha omagano getu moku mu simaneka nomokukwathela yalwe. Omomikalo dhini mbela tatu vulu oku shi ninga? Paulus okwa ti: ‘Onkee ano otu na okulongitha omagano getu gi ili nogi ili pasilohenda ndyoka twe li pewa kuKalunga. Ngele okuyakula, natu yakule. Ngele okulonga aantu, natu longe. Ngele okutsa yakwetu omukumo, natu shi ninge. Ngoka ta kwatha mboka ye li moluhepo, ne shi ninge nenyanyu.’ (Aaroma 12:6-8) Molwaashoka Jehova okwe tu ulukila esilohenda lye, otu na oshinakugwanithwa shokulonga nuudhiginini muukalele, shokulonga aantu Ombiimbeli, shokuladhipika Aakriste ooyakwetu noshokudhimina po kehe gumwe ngoka e tu yemateka.

19. Oshinakugwanithwa shetu oshini tashi ka kundathwa moshitopolwa tashi landula?

19 Molwaashoka Jehova okwe tu laleka nuuyamba nesilohenda lye, esilohenda ndyoka oli na oku tu inyengitha tu ninge ngaashi tatu vulu, opo ‘tu uvithe elaka etoye tali hokolola esilohenda lye.’ (Iilonga 20:24) Oshinakugwanithwa shika shokuuvitha otashi ka kundathanwa muule moshitopolwa tashi landula.

^ [1] (okatendo 2) Tala kohi yokapalanyolo “Undeserved kindness” (“Esilohenda”) “moGlossary of Bible Terms” mOmbiimbeli yo-New World Translation.