Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Abantu Abathokoziswa Mumusa KaZimu

Abantu Abathokoziswa Mumusa KaZimu

“Saphiwa soke umusa phezu komusa.”—JWA. 1:16.

IINGOMA: 95, 13

1, 2. (a) Hlathulula umfanekiso kaJesu okhuluma ngomninisidiribe. (b) Indaba le izifanekisa njani izenzo zomusa nokuphana?

UMNIKAZI wesimu yamadiribe waya emakethe ekuseni ngamasa wayokufuna iinsebenzi ezingasebenza esiminakhe yamadiribe. Wazifumana iinsebenzezo bavumelana nangomrholo, bebathewukela. Umninisidiribe lo bekasafuna iinsebenzi ezingeziweko, wabuyela godu emakethe phakathi nelanga waqatjha ezinye iinsebenzi, wavumelana nazo ngomrholo olingana neweensebenzi azifumene ekuseneza, nanyana iinsebenzezi bezifike ngemva kwamadina. Kwathi nakufika intambama, umninisidiribe wahlanganisa iinsebenzi zoke wazirholela zoke njalo umrholo olinganako, nofana abanye bebathewukele ekuseni abanye bathewukela ngemva kwamadina. Kuthe laba abaqatjhwe ekuseni nababona ukuthi bafumene umrholo olinganako banghonghoyila. Wabaphendula umninisidiribe lo, wathi: ‘Akhenge sivumelane ngomrholo na? Kghani anginalungelo na lokunikela iinsebenzi zami lokho okuthandwa ngimi? Ninomona ngokuthi ngenze umusa na?’—Mat. 20:1-15.

2 Umfanekiso kaJesu usikhumbuza ngobuntu bakaJehova okukhulunywa ngabo kanengi eBhayibhelini, “umusa.” [1] (Funda 2 Korinte 6:1.) Iinsebenzi ezifike zasebenza i-awara linye kwaphela, kubonakala ngasuthi bekungakafaneli zifumane umrholo opheleleko, kodwana umninisidiribe wazitjengisa umusa. Ibizo elithi “umusa” livela kanengi khulu emaBhayibhelini atjhugululiweko. Esinye isazi nasitlolako sathi: “Umqondo webizweli uphathelene nesipho sesihle ophiwa sona, uthi nawusiqalako usibone singakufaneli.”

ISIPHO SOMUSA KAJEHOVA

3, 4. UJehova ubatjengise njani abantu boke umusakhe?

3 ImiTlolo ikhuluma ‘ngesipho somusa kaZimu.’ (Efe. 3:7) UJehova uwutjengisa njani “umusa” lo? Nasingenza ngokuya ngokwemfuneko zakaJehova, sizokufumana umusakhe. Kanengi into le iyasibhalela. Ngikho iKosi ehlakaniphileko uSolomoni yathi: “Akunamuntu olungileko ephasini owenza okuhle kwaphela, angoni nakanye.” (UMtj. 7:20) Nompostoli uPowula watlola into efanako nakathi: “Boke bonile, batlhayelelwa yiphazimulo kaZimu. Umvuzo wesono kukufa.” (Rom. 3:23; 6:23a) Okuyinto esayizuzako.

4 Iyarara indlela uJehova athanda ngayo abantu bewabapha nomusakhe. Wathumela “iNdodanakhe ebelethwe yodwa,” yasifela kwaba sisipho ebantwini boke. (Jwa. 3:16) UPowula nakakhuluma ngoJesu wathi, “sele athweswe isihlohlo esinephazimulo nedumo ngebanga lokubandezeleka kwakhe ngokufa.” (Heb. 2:9) “Isipho somusa kaZimu sikuphila okungapheliko ngoKrestu Jesu iKosethu.”—Rom. 6:23b.

5, 6. Ubayini umphumela nasilawulwa (a) sisono? (b) nalokha nasilawulwa mumusa?

5 Ukufa kwarhatjheka njani ebantwini? IBhayibheli iyakuhlathulula: “Ngebanga lesiphambeko somuntu oyedwa [u-Adamu], ukufa kwabusa” neenzukulwana. (Rom. 5:12, 14, 17) Sithokoza ilungelo lokuthi asisabuswa sisono. Nasikholelwa esihlengweni sakaKrestu, sisuke sivumelana nokubuswa mumusa kaJehova. Sikwenza njani lokho? “Ngaleyondlela ukuphambeka kwanda, nokho lapha kwande khona isono, nomusa uba kangako ukuze kuthi njengombana isono sabusa ngokufa, ngokunjalo-ke nomusa ubusa ngokulungisiswa okurholela ekuphileni okungapheliko ngoJesu Krestu iKosethu.”—Rom. 5:20, 21.

6 Nanyana sizizoni sinjalo, asikuvumeli ukulawulwa sisono. Nakhe kwenzeka sangena emrarweni ngebanga lesono, sibawa uJehova asilibalele. UPowula wayelelisa amaKrestu ngokuthi: “Isono angeze sabusa phezu kwenu njengombana ningasingaphasi komthetho kodwana ningaphasi komusa.” (Rom. 6:14) Ngikho sithi sibuswa mumusa. Umusa lo usibusa bekufikelephi? UPowula wathi: “Umusa kaZimu . . . usifundisa bona sihloboke ubumbi neenkanuko zephasi, siphile ngokuziphatha kuhle, ngokulunga nangokwesaba uZimu esikhathini sanamhlanje.”—Tit. 2:11, 12.

UMUSA “UHLATHULULWA NGEENDLELA EZINENGI”

7, 8. Sisuke sikhuluma ngani nasithi, umusa “uhlathululwe ngeendlela ezinengi?” (Qala iinthombe ezisekuthomeni.)

7 UPitrosi yena wathi: “Loyo naloyo owamukele isipho somusa, akasisebenzise ukusiza abanye njengenceku elungileko yomusa owandileko wakaZimu.” (1 Pit. 4:10) Kutjho ukuthini lokho? Kubhala nanyana singaqalana nemiraro engangani, uJehova nguye osisiza siqalane nayo. (1 Pit. 1:6) Umusa kaZimu uzokuhlale usilwela keminye neminye imiraro esiqalana nayo.

8 Siyakuvuma ukuthi, umusa kaJehova uhlathululwa ngeendlela ezinengi. Umpostoli uJwanisi wathi: “Ngokuzala kwakhe umusa saphiwa soke umusa phezu komusa.” (Jwa. 1:16) Iimbusiso esizifumana ngomusa kaJehova ngizo ezihlathulula ukuhluka kweendlela zawo umusa lo. Ngiziphi iindlelezo?

9. Umusa kaJehova usizuzisa njani, begodu singatjengisa njani ukuthi siyawuthokoza?

9 Ukulitjalelwa kwezono zethu. Ngebanga lomusa kaJehova, sithethelelwa izono zethu, lokho kuhlanganisa nokuthi siyaphenduka besilwisane nemikghwa esinayo. (Funda u-1 Jwanisi 1:8, 9.) Umusa kaZimu lo kufuze usitjhukumisele ekutheni simdumise. UPowula nakatlolela amaKrestu wathi: “[UJehova] wasikhupha emandleni wobumnyama, wasibeka embusweni weNdodanakhe ethandekako, esinokuhlengwa nokulitjalelwa kwezono zethu kiyo.” (Kol. 1:13, 14) Ukulitjalelwa kwezono zethu kusivulele amathuba amanengi khulu.

10. Ngiziphi izinto ezisithokozisako ngebanga lomusa kaJehova?

10 Ukuba nokuthula noZimu. Sabelethwa sine sono, saba manaba kaZimu. UPowula wayivuma indaba le nakazakuthi: “Kwathi sisesezizitha, senziwa bona sibuyisane noZimu ngokufa kweNdodanakhe.” (Rom. 5:10) Ukubuyisanokhu ngikho okusivulele ithuba lokuthula noJehova. UPowula walihlobanisa bunje ilungelo lomuseli wathi: “Njengombana [sesibafowabo lakaKrestu abakhethiweko], sinokuthula noZimu ngeKosethu uJesu Krestu, esifunyene ngayo ubungeno emseni lo esidzimelele kiwo begodu siyazigqaja ethembeni lethu lokuhlanganyela ephazimulweni kaZimu.” (Rom. 5:1, 2) Isibusiso esingaka!

Ihlathululo yomusa kaZimu: Lilungelo lokuzwa iindaba ezimnandi (Qala isigaba 11)

11. Abantu abakhethiweko bazilethe njani ‘ezinye izimvu’ ekulungeni?

11 Ukufikelela ukulunga. Akakho namunye umuntu olungileko kithi. Umphorofidi uDanyela naye wabikezela ngokuthi hlangana nesikhathi sokuphelesi, “abahlakaniphileko” abangabakhethiweko, ‘bazakudosela abanye emthethweni wokulunga.’ (Funda uDanyela 12:3.) Abakhethiwekwaba ngomsebenzi wokutjhumayela nokufundisa lo, balethe iingidigidi ‘zezinye izimvu’ ebujamweni obuhle, phambi kwakaJehova. (Jwa. 10:16) Koke lokhu kwenzeke ngebanga lomusa kaJehova. UPowula wathi: “Kwanjesi sele balungisiswa ngomusakhe njengesipho ngokuhlengwa okukuKrestu Jesu.”—Rom. 3:23, 24.

Isibusiso sokuthandaza (Qala isigaba 12)

12. Umthandazo uhlobana njani nomusa kaZimu?

12 Ukuthandaza kuZimu. UJehova ngomusakhe usiphe nesibusiso sokwazi ukukhuluma naye asezulwini ngomthandazo. UPowula indawo leyo uyibiza ngokuthi “sihlalo somusa” begodu nasithandazako “sitjhidele ngesibindi.” (Heb. 4:16a) UJehova usiphe ilungelweli ngeNdodanakhe “nangokukholwa kuye, singaya kuZimu ngokukhululeka nangesibindi.” (Efe. 3:12) Ukuthandaza sitjhaphulukile kuJehova kuwuhlathulula kuhle umusakhe.

Ukusizwa ngesikhathi esifaneleko(Qala sigaba 13)

13. Umusa kaJehova “usisiza njani ngesikhathi esifaneleko”?

13 Ukusizwa ngesikhathi esifaneleko. UPowula usikhuthaza ngokuthi sithandaze sitjhaphulukile kuJehova, “khona sizakwamukeliswa isirhawu, sizuze umusa, sisizeke ngesikhathi esifaneleko.” (Heb. 4:16b) Nasivelelweko ekuphileni singalilela kuJehova asisize. Nanyana sibambi sinjalo, akadinwa kuphendula imithandazwethu, kanengi usebenzisa amaKrestu esikunye nawo, Ngalokho singatjho ngesibindi sithi: “‘[UJehova] umsizi wami, angeze ngesaba; umuntu angangenzani na?’”—Heb. 13:6.

14. Umusa kaJehova uzizuzisa njani iinhliziyo zethu?

14 Siduduzwa neenhliziyo. Isibusiso esikhulu esivela kuJehova ngomusakhe, siba yinduduzo eenhliziyweni zethu ezigandelelekile. (Rhu. 51:17) UPowula nakakhuluma namaKrestu weThesalonika ebewavelelwe wathi: “Sengathi iKosethu uJesu Krestu ngokwayo noZimu uBaba wethu owasithandako bewathi ngesisa sakhe wasipha ukududuzeka okungapheliko kanye nethemba elihle ingaduduza iinhliziyo zenu beyiziqinise.” (2 Thes. 2:16, 17) Sithokoza asiqedi ngokulemuka indlela uJehova asithanda ngayo nomusakhe!

15. Kubayini singawuvali umlomo ngomusa kaZimu lo malungana nethemba esinalweli?

15 Umbono ngokuphila unomphela ngomuso. Izoni bengeze zaba nethemba. (Funda IRhubo 49:7, 8.) Kodwana uJehova usiphe ithembelo. UJesu wathembisa abalandeli bakhe wathi: “Lokhu kuyintando kaBaba kobana omunye nomunye obona iNdodana akholwe kiyo uzokuba nokuphila okungapheliko.” (Jwa. 6:40) Ithembe lokuphila unompheleli nalo liwuhlathulula kuhle umusa kaZimu. UPowula naye belimthokozisa ithembeli ngikho athi: “Umusa kaZimu ubonakalisiwe ukuletha isindiso kibo boke.”—Tit. 2:11.

UNGATHOMI UDLALE NGOMUSA KAZIMU

16. AmaKrestu wendulo bewadlala njani ngomusa kaZimu?

16 Ngebanga lokuthi sifumana iimbusiso eziza nomusa kaZimu, akukafaneli-ke sicabange ukuthi uJehova uzakuvumela zoke izinto esizenzako. Phakathi kwamaKrestu wokuthoma, bekunamanye akhe azama ‘ukuphendulela umusa kaZimethu emesweni.’ (Jud 4) AmaKrestu la bewadlumbana bona azakwenza izono bese abawe ukulitjalelwa nguJehova. Okumbi khulu bewalinga ukufaka nabafowabo ngehloko ezigeni zabezo. Nanamhlanjesi, nanyana ngubani owenza lokho, ‘uhlambalaze nomoya womusa.’—Heb. 10:29.

17. UPitrosi wawayala wathini amaKrestu wendulo?

17 Namhlanjesi uSathana uhlahlathisa amanye amaKrestu ngokuthi awenze acabange ukuthi angenza izono atjhaphulukile ngaphandle kokusaba. Nanyana uJehova azimisele ukusilibalela, kodwana ulindele ukuthi silwe ngamandla nemikghwa emimbi. Watjhukumisela uPitrosi bona atlole athi: “Ngalokho nina bathandekako, njengombana senikwazi lokhu, yelelani, nakungasinjalo ningahle nithatheke ngemitjhapho yabantu abangenamthetho beze niwe ekuqineni kwenu. Kodwana khulani emseni nelwazini leKosethu noMsindisi uJesu Krestu.”—2 Pit. 3:17, 18.

UMUSA UNEZINTO OKHAMBISANA NAZO

18. Ngebanga lomusa kaZimu, ngiwuphi umsebenzi esiwenzako?

18 Nasibabantu sinje sikoloda uJehova ngomusakhe ongaka, sibuye sikolode nabomakhelwana bethu ngokuthi sisebenzise izipho zethu simdumise besizuzise nabazalwana bethu. Singakwenza njani lokho? UPowula wayitjho ipendulo yalokho: “Sinezipho ezahlukeneko ukuya ngokomusa esiwuphiweko, . . . ophiwe ukufundisa, akafundise, ophiwe ukuyala, akayale, ophiwe ukupha, akaphe ngokungagodli; ophiwe ukurhola, akarhole ngokukhuthala nophiwe ukurhawukela abanye, akakwenze ngethabo.” (Rom. 12:6-8) Umusa lo ngiwo osenza sihlale simajadu sitjhumayele, sifundise abanye ngeBhayibheli, sikhuthaze esikholwa nabo besithethelele nabasonako.

19. Ngiwuphi umsebenzi esiwenzako esizokucoca ngawo ngokuzako?

19 Njengabantu bakaZimu, umusa lo kufuze usitjhukumise senze koke esingakwenza, “sikhulume ubufakazi obuphelele ngeendaba ezimnandi zomusa kaZimu.” (IzE. 20:24, NW) Indaba yomsebenzi le sizokunaba nayo esihlokweni esilandelako..

^ [1] (isigaba 2) Qala igama elithi “Undeserved kindness” ku “Glossary of Bible Terms” eBhayibhelini le-New World Translation elibuyekeziweko.