1. Mis erinevus on soovide ja vajaduste vahel?

ÖELDAKSE, et vajadusi on inimesel vähe, aga tema soovidel pole lõppu. Näib, et paljud ei suuda teha vahet oma soovide ja tegelike vajaduste vahel. Aga mis see vahe siis on? Sellest, mida me tõesti vajame, sõltub meie elu. Näiteks me vajame toitu, riideid ja eluaset. Samas me võime soovida midagi rohkemat, kuid see pole meie igapäevaeluks hädavajalik.

2. Mida võivad inimesed endale soovida?

² Inimeste soovid võivad olla väga erinevad sõltuvalt sellest, kus nad elavad. Vaesemates maades võib inimestel olla soov saada piisavalt raha, et osta endale mobiiltelefon, mopeed või väike maalapike. Jõukamates riikides aga võivad inimesed soovida endale üha rohkem rõivaid, suuremat maja või kallimat autot. Mõlemal juhul on oht sattuda materialismi püünisesse: hakata ihaldama üha rohkem  asju, sõltumata sellest, kas neid on vaja või kas neid saab endale lubada.

3. Mis on materialism?

³ Mis on materialism? See on materiaalsete huvide esiplaanile seadmine, nende pidamine vaimsetest huvidest tähtsamaks. See, kas inimene on materialist või mitte, ilmneb tema soovidest ja prioriteetidest. Materialistil on pidev soov uute asjade järele. Sellisel inimesel ei tarvitse olla palju raha ning ta ei pruugi osta kalleid asju. Ka vaene inimene võib langeda materialismi lõksu, nii et ta ei pea Jumala kuningriiki oma elus enam kõige tähtsamaks. (Heebr. 13:5.)

4. Kuidas kasutab Saatan ära meie silmahimu?

⁴ Saatan püüab praeguse ärimaailma kaudu panna meid uskuma, et kui meil on asju rohkem, kui me tegelikult vajame, on meie elu nauditavam. Ta on osav kasutama ära meie silmahimu. (1. Moos. 3:6; Õpet. 27:20; 1. Joh. 2:15–17.) Meile pakutakse igat sorti kaupu, nii vajalikke kui ka tarbetuid, kusjuures mõned neist võivad tunduda väga ahvatlevad. Kas oled kunagi ostnud midagi lihtsalt selle tõttu, et see püüdis su pilku reklaamil või poeriiulil, mitte aga seepärast, et sa seda vajasid? Kas mõistsid hiljem, et oleksid võinud vabalt ilma selleta edasi elada? Selline ebavajalik kraam teeb elu vaid keerulisemaks ja koormab meid. See võib viia meie tähelepanu kõrvale usuliselt tegevuselt, nagu Piibli uurimine, koosolekutel käimine ja nendeks valmistumine ning kuulutustöö. Ära unusta apostel Johannese hoiatust „Maailm kaob, samuti kaovad selle ihad”.

5. Mis juhtub nendega, kes keskenduvad vara kogumisele?

⁵ Saatan tahab, et me kummardaksime rikkust, mitte Jumalat. (Matt. 6:24.) Ent neil, kes keskenduvad kõiksuguste asjade hankimisele ja oma himude rahuldamisele, on elu parimal juhul ilma sügava mõtteta, halvimal juhul aga täis muret ja pettumust ning vaimset tühjust. (1. Tim. 6:9, 10; Ilm. 3:17.) Sellist olukorda kirjeldas Jeesus oma mõistujutus külvajast. Kui kuningriigisõnum kukub nende südamesse, „kes on nagu ohakane maa”, siis nende „himu kõige muu järele” lämmatab sõnumi ära ja see muutub viljatuks. (Mark. 4:14, 18, 19.)

6. Mida me võime õppida Baaruki juhtumist?

⁶ Mõelgem prohvet Jeremija kirjutajale Baarukile. Kui Jeruusalemm oli ennustatud hävingu äärel, hakkas Baaruk ihaldama suuri asju, taotlema seda, millel polnud kestvat väärtust. Ent ainus, millele ta oleks pidanud oma lootuse panema, oli Jumala lubadus „Sina pääsed eluga”. (Jer. 45:1–5.) Jehoova ei kavatsenud kaitsta kellegi omandit linnas, mis pidi hävitatama. (Jer. 20:5.) Praegu, kui lähenemas on selle ajastu lõpp, pole aeg endale üha rohkem asju muretseda. Me ei peaks ootama, et meie vara, olgu see kui väärtuslik tahes, on pärast suurt viletsust alles. (Õpet. 11:4; Matt. 24:21, 22; Luuka 12:15.)

7. Mida me käsitlema hakkame ja miks?

⁷ Jeesus andis mäejutlust pidades hea nõuande selle kohta, kuidas hoolitseda oma igapäevaste vajaduste eest  nii, et see ei hõivaks liigselt meie tähelepanu ning et me ei hakkaks materiaalseid asju üle tähtsustama ega tekitaks nõnda endale tarbetuid muresid. (Matt. 6:19–21.) Käsitleme nüüd sellest jutlusest üht osa, mis on kirjas tekstis Matteuse 6:25–34. Seda tehes võime veenduda, kui oluline on pidada kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki. (Luuka 12:31.)

8., 9. a) Miks ei peaks me ülearu muretsema eluks vajalike asjade pärast? b) Mida teadis Jeesus inimeste ja nende vajaduste kohta?

⁸ Loe Matteuse 6:25. Jeesus teadis, et tema jüngrid kipuvad eluks hädavajaliku pärast mures olema, ja seetõttu ta ütles: „Ärge olge mures oma elu pärast.” Jüngrid muretsesid selliste asjade pärast, mille pärast poleks pidanud. Jeesus käskis neil muretsemise lõpetada ja selleks oli hea põhjus. Asjatu mure või hool isegi hädatarviliku pärast võib haarata liigselt inimese tähelepanu ja panna teda unustama palju olulisemaid, vaimseid asju. Jeesus soovis nii väga oma jüngreid aidata, et ütles mäejutluse jooksul veel neli korda, et nad ei muretseks. (Matt. 6:27, 28, 31, 34.)

⁹ Miks ütles Jeesus, et me ei peaks olema mures selle pärast, mida süüa, mida juua ja millega riietuda? Kas pole need eluks hädavajalikud asjad? Kahtlemata on. Kas pole siis loomulik olla mures, kui neid esmavajadusi ei saa rahuldada? On küll ja Jeesus teadis seda. Ta teadis hästi, mida inimesed vajavad. Veelgi enam, ta teadis ka seda, milliste raskustega seisavad silmitsi tema jüngrid, kes elavad sajandeid hiljem, viimseil päevil, kui „tulevad karmid ajad”. (2. Tim. 3:1.) Sellisteks raskusteks on näiteks tööpuudus, inflatsioon, toidunappus ja vaesus. Samas Jeesus ütles, et elu on enam väärt kui toit ning keha enam väärt kui riided.

10. Mille eest on Jeesuse sõnul kõige olulisem palvetada?

¹⁰ Mäejutluse alguse poole oli Jeesus ergutanud oma kuulajaid rääkima taevasele isale enda ainelistest vajadustest ja paluma: „Anna meile meie tänase päeva leib.” (Matt. 6:11.) Ja ükskord hiljem õpetas ta oma järelkäijaid palvetama: „Anna meile igaks päevaks leiba, mida me vajame.” (Luuka 11:3.) See aga ei tähenda, et peaksime mõtlema eelkõige oma ainelistele vajadustele. Jeesuse sõnadest ilmneb, et kõige olulisem on paluda Jumala kuningriigi tuleku eest. (Matt. 6:10; Luuka 11:2.) Oma kuulajate julgustuseks selgitas Jeesus mäejutlust jätkates, et Jehoova suudab oma loodute eest hoolt kanda.

11., 12. Mida me võime õppida sellest, kuidas Jehoova hoolitseb lindude eest? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹¹ Loe Matteuse 6:26. Jeesus soovitas jälgida linde. Olgugi et nad on väikesed, söövad nad palju, kas siis puuvilju, seemneid, putukaid või ussikesi. Oma kehakaalu kohta söövad linnud rohkem kui inimesed. Kuid nad ei hari maad ega külva seemet. Jehoova hoolitseb kõige eest, mida nad vajavad. (Laul 147:9.) Muidugi ei pane ta neile toitu noka vahele. Nad peavad seda ise otsima, kuid seda on külluses.

¹² Jeesuse meelest oli mõeldamatu, et tema taevane isa hoolitseb küll  lindude, kuid mitte inimeste eest. ^[1] (1. Peetr. 5:6, 7.) Jehoova ei pane ka meile toitu suhu, kuid ta õnnistab meie pingutusi kasvatada endale toitu või teenida raha, et seda osta. Kui keegi kannatab puudust, siis võib Jehoova ajendada teisi teda aitama. Ja kuigi Jehoova ei valmista lindudele pesa, on ta andnud neile instinktid, oskused ja materjalid, et nad saaksid ise endale pesa ehitada. Jehoova võib aidata ka meil endale sobiva eluaseme leida.

13. Mis tõendab, et inimesed on palju väärtuslikumad kui linnud?

¹³ Jeesus küsis oma kuulajailt: „Eks teie ole väärtuslikumad kui nemad [linnud]?” Tal võis olla mõttes see, et ta annab peagi oma elu inimeste eest. (Võrdle Luuka 12:6, 7.) Jeesus ei surnud mitte lindude ja loomade, vaid meie eest, et me võiksime saada lõputu elu. (Matt. 20:28.)

14. Mida pole muretsemisega võimalik saavutada?

¹⁴ Loe Matteuse 6:27. Miks Jeesus ütles, et muretsemisega ei suuda keegi oma elu küünragi võrra pikendada? Sellepärast et ebavajalik muretsemine igapäevaste vajaduste pärast ei pikenda meie elu. Vastupidi, ülemäärane muretsemine pigem lühendab eluiga.

15., 16. a) Mida me võime õppida sellest, kuidas Jehoova hoolitseb lillede eest? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Millele meil tasuks mõelda ja miks?

¹⁵ Loe Matteuse 6:28–30. Kes ei tahaks kanda ilusaid riided, eriti veel kuulutustööl, koosolekul ja kokkutulekul? Kas me aga peaksime riiete pärast  muretsema? Jeesus juhtis veel kord tähelepanu Jehoova kätetööle, öeldes: „Õppige lilledelt aasal.” Ta võis pidada silmas selliseid lilli nagu gladioolid, hüatsindid, iirised ja tulbid – kõik väga kaunid. Nad ei ketra, ei õmble ega koo endale riideid, ometi on nad võrratult ilusad. Tõesti, „isegi Saalomon kogu oma hiilguses polnud riietatud nagu üks nendest”.

¹⁶ Mida aga tahtis Jeesus selle näitega õpetada? Ta ütles: „Kui nüüd Jumal nõnda rüütab aasataimi ..., kas ta siis veel enam ei riieta teid, te nõrgausulised?” Kindlasti ta teeb seda. Ent Jeesuse jüngritel polnud piisavalt usku. (Matt. 8:26; 14:31; 16:8; 17:20.) Neil oli tarvis oma usku Jehoovasse ja usaldust tema vastu tugevdada. Kuidas on lugu meiega? Kui kindlalt meie usume, et Jehoova soovib ja suudab meie eest hoolitseda?

17. Mis võib halvendada meie suhteid Jehoovaga?

¹⁷ Loe Matteuse 6:31, 32. Me ei tohiks olla nagu Jeesuse mainitud „teised rahvad”, kel pole usku sellesse, et taevane isa hoolitseb nende eest, kes peavad tema kuningriiki oma elus kõige tähtsamaks. Kui me mõtleksime vaid söögi, joogi ja riiete peale, halveneksid meie suhted Jehoovaga. Me võime olla täiesti kindlad, et kui me teeme nii, nagu Jehoova meilt ootab – hoiame vaimseid asju oma elus esikohal –, siis ei jäta ta meid ilma oma hoolitsusest. Pühendumus Jumalale peaks ajendama meid olema  rahul, kui meil on olemas toit, riided ja peavari. (1. Tim. 6:6–8, allmärkus.)

18. Mida Jehoova meist igaühe kohta teab ja mida ta meie heaks teeb?

¹⁸ Loe Matteuse 6:33. Kristuse jüngrid peaksid alati Jumala kuningriiki oma elus kõige tähtsamaks pidama. Kui me seda teeme, siis kõike muud antakse meile, nagu Jeesus tõotas. Miks me võime selles kindlad olla? Jeesus ütles meie igapäevavajaduste kohta: „Teie taevane isa teab ju, et te seda kõike vajate.” (Matt. 6:32.) Jehoova teab juba enne kui me ise, millised on meie vajadused seoses toidu, riiete ja peavarjuga. (Filipl. 4:19.) Ta teab, milline riideese meil varsti väljavahetamist vajab, millist toitu me vajame ja milline oleks meile sobiv eluase. Jehoova hoolitseb selle eest, et meil oleks olemas kõik, mida me tõesti vajame.

19. Miks me ei peaks tuleviku pärast üleliia muretsema?

¹⁹ Loe Matteuse 6:34. Jeesus ütles oma jüngritele veel kord: „Ärge olge mures.” Ta tahab, et me poleks mures homse pärast, vaid oleksime kindlad Jehoova abis. Kui inimene on ülemäära mures selle pärast, mis kõik võib tulevikus juhtuda, võib ta hakata toetuma pigem endale kui Jumalale ja see võib tema suhteid Jumalaga kahjustada. (Õpet. 3:5, 6; Filipl. 4:6, 7.)

20. a) Milliseid eesmärke Jehoova teenistuses on meil võimalik endale seada? b) Mida saab teha oma elu lihtsustamiseks?

²⁰ Kui rumal oleks kuningriigi huvid materialistliku elustiili pärast ohvriks tuua. Me peaksime seadma endale vaimseid eesmärke. Kas sul oleks näiteks võimalik minna mõnda teise kogudusse, kus on vaja rohkem kuulutajaid? Või on sul ehk võimalik alustada pioneerteenistust? Kui juba teenid pioneerina, siis kas oled mõelnud sellele, et esitada avaldus kuningriigi kuulutajate kooli? Või kas saaksid Peetelis, tõlkebüroos või mõnel kuningriigisaali ehitusel abis käia? Mõtle, mida sa saaksid oma elu lihtsustamiseks teha, et kuningriigitöös rohkem kaasa lüüa. Loe palvemeelselt mõtteid kastist „ Kuidas oma elu lihtsustada” ja tee vajalikud muudatused.

21. Mis aitab meil Jehoovaga lähedasemaks saada?

²¹ Jeesus õpetas, et me peaksime pidama kõige tähtsamaks oma elus Jumala kuningriiki. Kui me nii teeme, pole meil kunagi põhjust oma materiaalsete vajaduste pärast mures olla. Me saame Jehoovaga lähedasemaks, kui loodame tema peale ning ei anna järele igale oma kapriisile ega osta kõike, mida hing ihaldab, isegi kui saaksime seda endale lubada. Elu lihtsustamine aitab meil „haarata kõvasti kinni tõelisest elust”, mida Jehoova on meile tõotanud. (1. Tim. 6:19.)