Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Funani UMbuso Hatshi Izinto Zomhlaba

Funani UMbuso Hatshi Izinto Zomhlaba

‘Funani uMbuso [kaNkulunkulu], izinto zonke lezi lazo lizaziphiwa.’—LUK. 12:31.

IZINGOMA: 40, 44

1. Yiwuphi umahluko okhona phakathi kwezinto esizidingayo lesizifunayo?

ZILUTSHWANA kakhulu izinto abantu abazidingayo ukuze baphile, kodwa izinto abazifunayo zona ngeke sizibale siziqede. Kukhanya abantu abanengi kabawuboni umahluko okhona phakathi kwezinto abazidingayo empilweni lezinto abazifunayo. Vele ukhona yini umahluko? Ye ukhona sibili. Phela izinto “esizidingayo” yilezo esingeke siphile singelazo, njengokudla, izigqoko lendawo yokuhlala. Izinto “esizifunayo” yilezo esingaphila singelazo futhi ezingadingakaliyo ekuphileni kwansuku zonke.

2. Yiziphi ezinye izinto ezifunwa ngabantu?

2 Izinto ezifunwa ngabantu ziyatshiyana kusiya ngokuthi bahlala ngaphi. Emazweni asathuthuka abantu bengabe befuna ukuba lemali ukuze bathenge omakhalekhukhwini, okokuhambisa loba indawo yokuhlala ebiza bona. Ikanti emazweni anothileyo umuntu angabe efisa ukuthenga uvava lwemota, izigqoko ezidulayo loba inkalakatha yendlu. Kungelani lokuthi sihlala ngaphi loba ukuthi silemali enganani, kumele sinanzelele singabanjwa ngumjibila wokufuna ukubuthelela inqwabanqwaba yezinto ezinengi esingaphila singelazo.

NANZELELA INGOZI YOKUTHANDA INOTHO

3. Kutshoni ukuthanda inotho?

3 Kutshoni ukuthanda inotho? Kutsho ukuqakathekisa ukuba lezinto ezinengi empilweni ukwedlula ukukhonza uJehova. Nxa isifiso sokuthanda inotho sesingenile emuntwini kasuthiseki ngokuba lezinto eziqakathekileyo empilweni, kodwa uyabe elokhu efuna ukuba lezinto ezinenginengi. Ngamanye amazwi isifiso lesi simenza ahlale ekugxozela indenda ukuba yisinothi. Lokhu akwenzakali ebantwini abalemali kuphela, ngitsho labayanga bangaba yizigqili zokufuna ukunotha baze bakhohlwe ukufuna uMbuso kuqala.—Heb. 13:5.

4. USathane ukusebenzisa njani “ukulangazela kwamehlo”?

4 USathane usebenzisa izinto ezithengiswayo ezikhutshwa ukusa kwamalanga ukuze asikhohlise. Akufunayo yikuthi sicine sikholwa ukuthi ukuba lezinto ezinengi yikho okungasenza sithokoze empilweni. Usebenzisa izindlela ezicatshileyo ukuze asibambe esebenzisa “ukulangazela kwamehlo.” (1 Joh. 2:15-17; Gen. 3:6; Zaga. 27:20) Emhlabeni lo kulezinto ezinengi ezihuga abantu. Sewake waqabuka usuthenge into ethile yini ngenxa yokuthi uyibone ikhangiswa kumbe ibukiswa esitolo esithile? Mhlawumbe wakunanzelela ngemva kwesikhathi ukuthi vele ubungayidingi, ubungaphila ungelayo. Izinto ezinjalo ezingaqakathekanga zingasithwalisa qatha empilweni futhi zisincitshe ubuthongo. Zingasiphambanisa lasekukhonzeni sicine sisehluleka ukubala iBhayibhili, ukulungiselela imihlangano, ukuyingena kanye lokuya ekutshumayeleni. Khumbula ukuthi umphostoli uJohane waxwayisa wathi: “Umhlaba lezinkanuko zawo kuyadlula.”

5. Kuyini okungenzakala kulabo abasebenza ubusuku lemini bebuthelela inotho?

5 USathane ufuna sibe yizigqili zenotho kulokuthi sikhonze uJehova. (Mat. 6:24) Abantu abasebenza ubusuku lemini bebuthelela inotho bacina bephila impilo engelanjongo. Bahlala bekhathazekile futhi kwezinye izikhathi bangena ezikweledeni ezesabekayo. Okubi kakhulu yikuthi bacina bengaselalo ukholo kuJehova. (1 Tim. 6:9, 10; Isam. 3:17) Okwenzakala kubo kufanana xathu lalokho okwakhulunywa nguJesu emzekelisweni wakhe womhlanyeli. Walandisa ukuthi lapho umlayezo woMbuso ‘uhlanyelwa emeveni . . . , izinkanuko zezinye izinto ziyeza ziliminyanise ilizwi, zilenze lingatheli.’—Mak. 4:14, 18, 19.

6. Yisiphi isifundo esisitholayo endabeni kaBharukhi?

6 Khumbula okwenzakala kuBharukhi indoda eyayingumabhalani kaJeremiya. Lanxa kwasekuseduze ukuthi iJerusalema ibhujiswe, uBharukhi waqalisa ‘ukuzifunela izinto ezinkulu.’ UJehova wayemthembise ukuthi ‘wayezamenza aphephe lokuphila kwakhe.’ Lokhu yikho kuphela okwakumele afake ithemba lakhe kukho hatshi ezintweni ezazizaphelela emoyeni. (Jer. 45:1-5) UNkulunkulu wayengasoze alondoloze loba yini umuntu ayelayo lapho lelodolobho libhujiswa. (Jer. 20:5) Ukuphela komhlaba lo sekuseduze, ngakho lesi kayisiso sikhathi sokuthi sibe silokhu sibuthelela inotho. Akumelanga sikhohlwe ukuthi izinto esilazo kasisoze sidlule lazo ekuhluphekeni okukhulu lanxa singabe sizithanda kangakanani loba sizibona zilugugu kakhulu.—Zaga. 11:4; Mat. 24:21, 22; Luk. 12:15.

7. Sizaxoxa ngani futhi ukwenza njalo kuzasinceda njani?

7 Manje singenzani ukuze senelise ukuzinakekela thina lezimuli zethu singazange sijikele eceleni izinto eziqakathekileyo? Singakubalekela njani ukuthanda inotho? Kuyini okungasinceda ukuthi singakhathazeki kakhulu ngokuthi sizakudlani, sizagqokani lokuthi sizahlala ngaphi? Entshumayelweni yakhe yaseNtabeni uJesu wasinika iseluleko esihle esingasisiza endabeni le. (Mat. 6:19-21) Ake sixoxeni ngaso iseluleko lesi esikuMathewu 6:25-34. Ukwenza njalo kuzasinceda ukuthi sibe ledlabuzane lokuqhubeka ‘sifuna uMbuso,’ hatshi izinto zomhlaba lo.Luk. 12:31.

UJEHOVA UYASINIKA ESIKUDINGAYO

8, 9. (a) Kungani kungamelanga sizihluphe kakhulu ngezinto esizidingayo? (b) Kuyini uJesu ayekwazi ngabantu kanye lalokho abakudingayo?

8 Bala uMathewu 6:25. Lapho uJesu etshela ababemlalele ukuthi ‘banganqinekeli ukuphila kwabo,’ kwakufanana lokuthi wayebatshela ukuthi ‘bangazihluphi.’ Kukhanya babekhathazeka ngezinto okwakungamelanga bazihluphe ngazo. Yikho uJesu wabatshela ukuthi bangazihluphi, ngoba ukuzihlupha kakhulu kungenza umuntu aswele ukuthi abambe ngaphi, kumphambanise aze ehluleke lokufaka ukukhonza uJehova kuqala ekuphileni kwakhe. UJesu wayebazwela kakhulu abafundi bakhe okokuthi wabaxwayisa kwaze kwaba kane ngengozi yokuzihlupha.—Mat. 6:27, 28, 31, 34.

9 Kungani uJesu wathi abafundi bakhe bangazihluphi ngokuthi bazakudlani, bazanathani lokuthi bazagqokani? Phela izinto lezi ziqakathekile empilweni futhi siyakhathazeka nxa singaziswela. UJesu wayekwazi mhlophe lokho njalo wayezazi izinto abantu abazidingayo nsuku zonke. Kanti njalo wayekwazi lalokho okwakuzakwehlela abafundi bakhe ababezaphila “ezinsukwini zokucina” ezazizakuba ‘nzima’ kakhulu. (2 Tim. 3:1) Lobobunzima babuzagoqela ukuswelakala kwemisebenzi, ukukhuphuka kwentengo yezinto, ukuswelakala kokudla kanye lobuyanga obabuzahlasela abantu abanengi. Kodwa uJesu wayenanzelela lokuthi impilo ‘iqakatheke kakhulu ukwedlula ukudla lomzimba ukwedlula izigqoko.’

10. UJesu wathi kuyini okwakumele abalandeli bakhe bakuqakathekise?

10 Esanda kuqalisa intshumayelo yakhe uJesu watshela ababemlalele ukuthi bacele uYise osezulwini abanike izinto abazidingayo nsuku zonke. Wabatshela ukuthi bakhuleke bathi: “Siphe lamuhla ukudla kwethu kwensuku zonke.” (Mat. 6:11) Kwesinye njalo isikhathi wabatshela ukuthi bathandaze bathi: “Siphe usuku ngosuku isinkwa sethu sansuku zonke.” (Luk. 11:3) Kodwa lokho akutsho ukuthi sekumele sihlale sicabanga ngezinto esizidinga nsuku zonke. UJesu watshengisa ukuthi okwakumele bakuqakathekise kakhulu yikuthandazela ukuthi uMbuso kaNkulunkulu uze. (Mat. 6:10; Luk. 11:2) Waphinda wabanceda ukuthi bangakhathazeki ngokubakhumbuza indlela uJehova anakekela ngayo izidalwa zakhe.

11, 12. Sifundani endleleni uJehova anakekela ngayo izinyoni? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.)

11 Bala uMathewu 6:26. ‘Khangelani izinyoni zasemoyeni.’ Lanxa zizincane kakhulu zidla ukudla okunengi okugoqela izithelo, intanga, izibungwana kanye lamawemusi. Aluba bezilingana labantu bezizabe zisidla ukudla okunengi kakhulu ukwedlula lokho umuntu akudlayo. Kodwa kazilimi kumbe zihlanyele ukuze zithole ukudla. UJehova uyazinika konke ezikudingayo. (Hubo. 147:9) Lanxa kunjalo kafaki ukudla emilonyeni yazo. Zona yizo okumele zihambe ziyekudinga futhi lakanye ziyakuthola.

12 UJesu wayekubona kungelangqondo ukuthi uYise osezulwini anganika izinyoni ukudla kodwa ayekele ukunakekela abantu bakhe ngezinto abazidinga nsuku zonke. [1] (1 Phet.5:6, 7) Lathi uJehova kasifunzi ukudla emilonyeni yethu, akwenzayo yikubusisa yonke imisebenzi esiyenzayo ukuze sithole ukudla kwansuku zonke. Nxa izinto zinzima angasebenzisa abanye ukuthi basihlephunele abalakho. Kanti njalo izinyoni zezulu zilayo indawo yokuhlala ngoba uJehova wathi ezidala wazinika ukuhlakanipha lobuciko bokwenza izidleke zazo. UJehova angasinceda lathi ukuba sithole indawo yokuhlala esenelayo thina lezimuli zethu.

13. Kuyini okutshengisa ukuthi siqakathekile ukwedlula izinyoni zasemoyeni?

13 UJesu wabuza abalandeli bakhe wathi: “Kaliqakathekanga okudlula [izinyoni zasemoyeni] na?” Akuthandabuzwa ukuthi okwenza wabuza umbuzo lo yikuthi wayekwazi ukuthi kwasekuseduze ukuba anikele ngokuphila kwakhe ngenxa yabantu. (Khangela loLukha 12:6, 7) Phela umhlatshelo kaKhristu wenzelwa abantu hatshi izinyamazana. UJesu kazange afele izinyoni kodwa wafela thina abantu ukuze sithole ukuphila okungapheliyo.—Mat. 20:28.

14. Kwenzakalani emuntwini ohlala ekhathazekile?

14 Bala uMathewu 6:27. Kungani uJesu wathi kakho ongathi ngokuzihlupha angezelele ihola elilodwa empilweni yakhe? Ngoba wayekwazi ukuthi ukuphonguzihlupha ngalokho esikudingayo nsuku zonke kuyasinciphisa isikhathi umuntu asiphilayo.

15, 16. (a) Sifundani endleleni uJehova anakekela ngayo amaluba eganga? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.) (b) Yiphi imibuzo okufanele sizibuze wona futhi kungani?

15 BalauMathewu6:28-30. Kambe ukhona yini ongakufuniyo ukuceca nxa esiya ekutshumayeleni, emihlanganweni yebandla loba kweminye imihlangano? Kodwa lokhu sekumele kusenze ‘sizihluphe ngezivunulo’ yini? Lasendabeni le uJesu wakhumbuza abafundi bakhe indlela uJehova anakekela ngayo indalo yakhe. Wabatshela ngokunengi abangakufunda ngokukhangela ‘amaluba eganga.’ Kungenzakala ukuthi uJesu wayekhuluma ngamaluba amanengi amahle ayetholakala kuleyondawo. Amaluba la kawazithungeli izigqoko. Lanxa kunjalo indlela abukeka ngayo itshiya umuntu ebambe owangaphansi. Ngitsho “laye uSolomoni ebunkanyankanyeni bakhe wayengaceciswanga njengawo”!

16 UJesu waqhubeka wathi: “Nxa kuyiyo indlela uNkulunkulu agqokisa ngayo utshani beganga . . . , pho lina kazukuligqokisa ngcono yini, hawu lina bokukholwa okuncinyane?” Asikuthandabuzi ukuthi uzakwenza lokhu! Abafundi bakaJesu bona babengelalo ukholo oluqinileyo. (Mat. 8:26; 14:31; 16:8; 17:20) Kwakumele babe lokholo oluqinileyo futhi bamethembe uJehova. Thina ke? Siyakukholwa yini ukuthi uJehova ulamandla okusinakekela lokuthi ulaso isifiso sokwenza njalo?

17. Kuyini okungaphambanisa ubuhlobo bethu loJehova?

17 Bala uMathewu 6:31, 32. Akumelanga silingisele abantu bomhlaba lo abangakholwayo kuBaba wethu osezulwini obanakekelayo labo abafuna kuqala uMbuso wakhe. Ukuzama ukubuthethelela “zonke izinto” ezigijinyiswa ngabantu kungaphambanisa ubuhlobo bethu loJehova. Nxa singazimisela ukuqakathekisa ukumkhonza ukwedlula loba yini ekuphileni kwethu, uJehova kasoze ayekele ukusinika esikudingayo. ‘Ukulalela uNkulunkulu’ kumele kusenze sisuthiseke ‘ngokudla lezigqoko,’ kanye lendawo yokuhlala.—1 Tim. 6:6-8.

UWUFAKA KUQALA YINI UMBUSO KANKULUNKULU EMPILWENI YAKHO?

18. Kuyini uJehova akwaziyo ngalokho esikudingayo njalo uzakwenzani ngakho?

18 Bala uMathewu 6:33. Abafundi bakaKhristu kumele bahlale befaka kuqala uMbuso kaNkulunkulu ukwedlula loba yini ekuphileni kwabo. UJesu wathi nxa singakwenza lokhu, ‘zonke lezizinto sizaziphiwa lazo.’ Kungani watsho njalo? Nansi isizatho: “UYihlo wasezulwini uyakwazi ukuthi liyaziswela.” UJehova uyakwazi ukuthi ngamunye wethu udingani; kungaba yikudla, izigqoko loba indawo yokuhlala. Okumangalisayo yikuthi uyabe esekwazi lanxa thina singakananzeleli ukuthi siyakudinga. (Flp. 4:19) Uyakwazi ukuthi yisiphi isigqoko sakho esesizadabuka. Uyakwazi lokudla okudingayo lokuthi ngengakanani indawo yokuhlala engakwenela wena lemuli yakho. UJehova uzakuba leqiniso lokuthi uyazithola izinto eziqakathekileyo ozidingayo.

19. Kungani kungamelanga sizikhathaze ngezinto ezingakenzakali?

19 Bala uMathewu 6:34. Lasevesini le uJesu uphinda athi: “Lingazihluphi.” Usikhuthaza ukuthi singazihluphi ngelakusasa, kodwa sithembe ukuthi uJehova uzasisiza. Phela nxa umuntu ephonguzikhathaza nje ngezinto ezingakenzakali ucina esezithemba kakhulu kulokuthi athembe uNkulunkulu. Ukwenza njalo kuyabuphambanisa ubuhlobo bakhe loJehova.—Zaga. 3:5, 6; Flp. 4:6, 7.

FUNA UMBUSO KUQALA, UJEHOVA UZAKUNAKEKELA

Ungenza impilo yakho ibe lula yini ukuze wenze okunengi enkonzweni? (Khangela indima 20)

20. (a) Kuyini ongahlela ukukwenza enkonzweni kaJehova? (b) Kuyini ongakwenza ukuze wenze impilo yakho ibe lula?

20 Akuncedi ngitsho lakancane ukuthi umuntu adonse nzima ekukhonzeni ngenxa yokuthi ugijimisana lokubuthelela inotho. Kodwa okuhle esingakwenza yikuqakathekisa ukukhonza uJehova. Ngokwesibonelo, ungathuthela kwelinye ibandla elilabamemezeli abalutshwana yini? Ungahlela yini izimo zakho ukuze ube liphayona? Nxa uvele uphayona sewake wacabanga ngokuyangena iSikolo Sabavangeli BoMbuso yini? Ungancedisa yini ewofisini yegatsha loba ewofisini yokuhumutsha okwamalanga athile ngeviki? Ungaphathisa yini emsebenzini wokwakha amaWolu oMbuso elizweni ohlala kulo okwesikhathi esithile? Cabanga ngalokho ongakwenza ukuthi ukuphila kwakho kube lula ukuze wenze okunengi enkonzweni kaJehova. Thandaza kuJehova ubusucabangisisa ngemicijo esebhokisini elithi “ Indlela Yokwenza Impilo Ibe Lula.” Ngemva kwalokho qalisa ukwenza untshintsho oludingakalayo ukuze ufeze lokho okuhlosileyo.

21. Kuyini okuzakunceda ukuthi usondele kuJehova?

21 UJesu wasifundisa ukuthi sifune kuqala uMbuso hatshi izinto zomhlaba lo. Lakanye wasinceda sibili. Akumelanga lanini sizihluphe ngezidingo zethu zansuku zonke. Ukwenza njalo kuzasisiza ukuthi sihlale siseduze loJehova futhi simethembe. Kuzasinceda ukuthi singaphonguthatheka nje ngezinto esizibona zithengiswa emhlabeni lo lanxa singabe silemali yokuzithenga. Kanti njalo ukwenza impilo yethu ibe lula kuzasisiza lokuthi ‘sibambe ukuphila okuyikuphila okuqotho.’—1 Tim. 6:19.

^ [1] (indima 12) Ukuze uzwisise ukuthi kungani kwezinye izikhathi uJehova engavumela ukuthi umKhristu aswele ukudla, khangela isihloko esithi “Imibuzo Evela Kubafundi” ku-Nqabayokulinda yesiZulu ka-September 15 2014 ikhasi 22.