Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Funani UmBuswakhe, Ingasi Ezinye Izinto

Funani UmBuswakhe, Ingasi Ezinye Izinto

“Kodwana funani umbuswakhe, yeke koke lokhu nakho nizakuphiwa khona.”—LUK 12:31.

IINGOMA: 40, 98

1. Uyini umehluko phakathi kwezinto esizitlhogako nezinto esizifunako?

IZAZI zithi zimbalwa khulu iindingo zomuntu kodwana izinto azifunako azipheli. Kubonakala kwanga abantu abanengi abawazi umehluko phakathi kweendingo nezinto abazifunako. Umehluko uyini? “Isidingo” yinto umuntu okufanele abe nayo bonyana aphile. Kungaba kukudla, izembatho nendawo yokuhlala, lezo kuphela kweendingo zomuntu eziqakathekileko. “Into oyifunako” yinto mhlamunye ebewungathanda ukuba nayo, kodwana ayikaqakatheki kangako epilwenakho.

2. Ngiziphi izinto abantu abazigijimisa ngemva?

2 Izinto abantu abazifunako zihluke khulu, lokho kuya ngendawo abahlala kiyo. Eenarheni ezithuthukako, inengi labantu liba nemali eyaneleko yokuthenga mhlamunye, i-cell phone, isikuta namkha indawo yokuhlala. Kuthi eenarheni ezinomnotho, abantu batjhisakalela ukuba nezambatho ezinengi, iinthabathaba zemizi, nofana ikoloyi kanokutjho. Kinanyana ngikuphi, kungaba yingozi khulu ukugijimisana nezinto zakanokutjho. Umbono onjalo ungakhambe ube sithiyo. Kodwana kungakhathaliseki ukuthi sihlalaphi, sinemali namkha asinayo, nasingakayeleli singathoma sifune izinto ezinengi ngitjho nesibhalelwa kuzithenga.

SITJHEJE ISITHIYO SOKUTHANDA IZINTO ZAKANOKUTJHO

3. Ukuthanda izinto zakanokutjho kuyinto bani?

3 Nasikhuluma ngokuthanda izinto zakanokutjho khulu, sisuke sikhuluma ngani? Sisuke sikhuluma ngokuphilela uburego kunokuthi sakhe itjhebiswano noZimu. Amarhamaru la aba sifiso esingenelelako emuntwini, kube yinto eza qangi epilwenakhe. Kesinye isikhathi, ukuthanda izinto akuyi ngokuthi umumuntu onemali enengi. Nomuntu odobha phasi angaba ngungazimbi womukghwa lo, akuphayele eqadi ukubeka umBuso qangi.—Heb. 13:5.

4. USathana uzisebenzisa njani “iinkanuko zamehlo”?

4 USathana usebenzisa zomnotho zephasi lakhe bona asiyenge, sikholelwe ukuthi nasingakhamba sibuthelelana nezinto esingazitlhogiko, kulapho sifumana khona ithabo. Uhlakaniphe khulu nakuziwa endabeni yokusiganukeja ‘ngeenkanuko zamehlo.’ (1 Jwa. 2:15-17; Gen. 3:6; IzA. 27:20) Akunanto engekho ephasineli, kusukela ezintweni eziphuma phambili bekuyokufika kezingatjho litho, ezinye zazo uthi nawuziqalako zikubalekele ehloko. Wakhe wazifumana uthenge into ongayitlhogiko, ulingwa kukuthi uyibone emkhangisweni nofana esitolo? Kuthi kamva ubone ukuthi into le nanyana beyingekho bewuzokuvele uphile? Izinto ezinjalo ngizo ezisibophela phasi epilweni. Zingaba sithiyo bezisiphazamise nendleleni esifunda ngayo iBhayibheli, endabeni yokulungiselela, ukuya esifundweni nokuya esimini. Khumbula isiyeleliso sakampostoli uJwanisi nakathi: “Iphasi neenkanuko zalo kuyadlula.”

5. Khuyini engenzeka nange abantu bakhandlekela ukuba nezinto ezinengi?

5 USathana ufuna sibe ziingqila zobuRego kunokuba ziingqila zakaJehova. (Mat. 6:24) Abantu abakhandlekela ukuba nezinto zakanokutjho bagcina sele banomrhobholo namkha balahlekelwe litjhebiswano labo noZimu, baswaphelise ngokuhlala batshwenyekile. (1 Thim. 6:9, 10; IsAm. 3:17) Indaba le ifana naleya uJesu akhe wakhuluma ngayo emfanekisweni womtjali. Wathi umlayezo womBuso, ‘utjalwe hlangana nameva . . . , neenkanuko zezinto ezinye, kuyafika kubhibhe ilizwi, kulenze lingatheli.’—Mar. 4:14, 18, 19.

6. Indaba kaBharurhu isifundisani?

6 Akhesikhulume ngoBharurhu unobhala kaJoromiya. Njengombana bekusele kancani ukuthi iJerusalema libhujiswe, uBharurhu besele ‘azifunela izinto ezikulu,’ ebengeze zamusa ndawo. Into ebekufanele angatjhidi kiyo lithemba lalokho akuthenjiswa nguJehova nakathi: “Ngizakusindisa ipilwakho.” (Jor. 45:1-5) UZimu bengeze avikele ipahlo yamuntu edorobheni ebelilindelwe kubhujiswelo. (Jor. 20:5) Nathi njengombana sitjhidela ekupheleni kwephasi nje, lesi akusiso isikhathi sokubuthelelana nezinto zakanokutjho. Singathomi sicabange nokuthi nakufika iinhlupheko ezimbi sizokusinda nezinto zethu esizibuthelelele zona, ngitjho nanyana besizithanda kangangani!—IzA. 11:4; Mat. 24:21, 22; Luk. 12:15.

7. Khuyini esizokucoca ngayo ngokuzako, begodu kubayini?

7 UJesu waseluleka ngendlela ephuma phambili, nakathi kungakghonakala sitlhogomele iindingo zethu ngaphandle kokutjharaganiswa zizinto zakanokutjho ezingagqina zisibangele imiraro. ETjumayelwenakhe yeNtabeni wakhuluma nangesinye iseluleko. (Mat. 6:19-21) Asifundeni besihlaziye okulandiswe kuMatewu 6:25-34. Ukwenza njalo kuzosisiza ‘sifune umbuswakhe,’ kunokuthi sifunane nezinye izinto.Luk. 12:31.

UJEHOVA UYAZITLHOGOMELA IINDINGO ZETHU

8, 9. (a) Kubayini kungakafaneli sitshwenyeke khulu ngezinto esizitlhogako? (b) Khuyini ebeyaziwa nguJesu malungana nabantu neendingo zabo?

8 Funda uMatewu 6:25. UJesu nakatjela iinlaleli zakhe ukuthi ‘zingakhathazeki ngepilwazo bona zizokugomani namkha zizokuselani.’ Amezwi lawo bewafana ntse nalawo athi lisani ‘ukukhathazeka.’ Abantwaba bebatshwenyeke ngezinto ebekufuze zingabatshwenyi nakancani. UJesu nakathi balise intwele bekatjho aqinisile. Ukuzihlupha ngezinto ezingatjho litho, kungatjharaganisa ipilo yomuntu, kumenze angasabona ukuqakatheka kwesikhozi sakhe noZimu. UJesu wabayelelisa kanengi khulu abafundi bakhe ngeengozezi etjumayelwenakhe.—Mat. 6:27, 28, 31, 34.

9 Kubayini uJesu athi singatshwenyeki ngokuthi sizokudlani, siseleni namkha sembatheni? Kghani izintwezi azisizo na iindingo zepilo? Akubuzwa kunjalo! Akhesithi ngizo-ke izinto onganazo, bewungeze na utshwenyeke? Nakanjani bewuzokutshwenyeka, begodu noJesu bekakwazi lokho. Bekazi kuhle ukuthi abantu batlhogani ilanga nelanga. Bekazi nokuthi abafundi bakhe ngemva kwamakhulu weminyaka bebazokuphila ngaphasi kobujamo obubudisi, “imihla yokuphela,” eyaziwa ngokuba “budisi kwamambala.” (2 Thim. 3:1) Ubujamobo bukhambisana nokusweleka kwemisebenzi, intengo ephakemeko, ukutlhayela kokudla, nokutlhaga okungaka ngaka, abantu abaqalene nakho. Khonapho, uJesu wabona ukuthi ‘ipilo iqakatheke ukudlula ukudla nezambatho.’

10. UJesu nakafundisa abalandeli bakhe ukuthandaza, wathi khuyini okufanele ibe ngeqakathekileko ekuphileni kwethu?

10 Ngaphambilini etjumayelwenakhe wafundisa iinlaleli zakhe ukuthi zibawe iindingo zazo kuBabazo osezulwini nazithandazako zithi: “Usiphe namhlanjesi isikwa sethu sangemihla.” (Mat. 6:11) Okwathi kamva wathi: “Yewusiphe ngamalanga isikwa sethu sangemihla.” (Luk. 11:3) Lokho akutjho ukuthi sekufuze siphilele khona kwaphela. Emthandazweni osibonelo loyo, uJesu watjho ukuthi akunanto eqakatheke ukudlula ukuthandazela ukufika komBuso kaZimu. (Mat. 6:10; Luk. 11:2) Wenza iingqondo zabafundi bakhe bona zicabange lula nangokukhanyisa iphuzu lokuthi akekho uMondli ofana noJehova!

11, 12. Sifundani endleleni uJehova atlhogomela ngayo iinyoni zomkayi? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

11 Funda uMatewu 6:26. Kufuze ‘siqaleni, iinyoni zomkayi.’ Nanyana zizincani zinjalo iinlwanezo, zidla iinthelo ezinengi, imbewu neengogwana. Iinlwanyanezi zidla ukudlula abantu. Khonapho, azilimi nofana zitjale ezizokudla. UJehova uzipha koke ezikutlhogako. (Rhu. 147:9) Kuliqiniso ukuthi akazifunzi iinlwanezi. Zikhamba zona ziyozifunela okuya ngendeni, nokudlokho kusuke kusabalele iphasi loke!

12 KuJesu indaba yokuthi uYise wezulwini angatlhogomela iinyoni bese ahlulwe kutlhogomela iindingo zabantu, beyizwakala inganangqondo into enjalo. [1] (1 Pit. 5:6, 7) UJehova angeze asifunza, kodwana angabusisa imizamwethu sifumane imadlana yokuthenga iindingo zaqobe langa. Kesinye isikhathi angasebenzisa abanye babelane nathi abanakho. Nanyana uJesu angakhenge abale isiphephelo seenyoni zomkayi, kodwana uJehova uziphe iindleke, zinazo nezinto ezizisebenzisela ukwakha iindleke zazwezo. Nathi uJehova angakwazi ukusisiza sakhele imindenethu izindlu ezisilingeneko.

13. Sibona ngani ukuthi siqakatheke ukudlula iinyoni?

13 UJesu wabuza iinlaleli zakhe wathi: “Alo, nina anikaqakatheki khulu kuneenyoni na?” Asingabazi nakancani ukuthi uJesu engqondwenakhe bekacabanga ngokuthi ingasikade bekazokunikela ngokuphila kwakhe ebantwini. (Madanisa noLuk. 12:6, 7.) Isihlengo sakaKrestu besingakenzelwa ukuzuzisa nanyana ngiziphi iimbunjwa. Akhenge afele iinyoni, kodwana wafela thina ukwenzela bona sikwazi ukufumana ipilo engapheliko.—Mat. 20:28.

14. Ukutshwenyeka ngeendingo zethu khuyini okungeze kwavuka kusilethele yona?

14 Funda uMatewu. 6:27. Khuyini eyenza uJesu athi umuntu otshwenyekako angeze angezelela i-awara linye epilwenakhe ngokukhathazeka kwakhe? Kungombana ukukhathazeka ngeendingo zethu angeze kusenze siphile isikhathi eside. Kunalokho, ukuhlala sitshwenyekile ngikho kanengi okusiphungulela amalanga wokuphila.

15, 16. (a) Sifundani endleleni uJehova atlhogomela ngayo amabhlomu wommango? (Qala isithombe esisekuthomeni.) (b) Ngimiphi imibuzo ekungenzeka sizibuze yona, begodu kubayini kunjalo?

15 Funda uMatewu 6:28-30. Ngubani ongathi akazifuni izembatho ezihle, khulukhulu nakuyiwa esifundweni, esimini nofana nakuyiwa emhlanganweni? Lokho kutjho bona kufuze ‘sikhathazeke ngezambatho’? UJesu ufuna sitjheje umsebenzi kaJehova. Kilokhu singafunda likhulu endleleni amabhlomu “wommango amila” ngayo. Mhlamunye engqondweni kaJesu bekacabanga ngamabhlomu anjengama-gladiolus, hyacinths, irises, nama-tulips woke njalo mahle ngendlelawo. Amabhlomu la akatlhogi ukuzenzela amatjhila nofana azithungele izambatho. Nakuyindlela afanelwa ngayo ayihlathululeki! “Ngitjho noSolomoni kibo boke ubuphaziphazi bakhe azange akhe embathe njengamanye wawo.”!

16 Lingakulahlekeli iphuzu lendaba etjhiwo nguJesu le: “Nakube uZimu wembesa utjani bommango . . . , akazunembesa ukwedlula nina bokukholwa okuncani na?” Sazi kuhle ukuthi uzokwenza lokho! Nokho ngasikhathi abafundi bakaJesu ukukholwa kwabo bekubogaboga. (Mat. 8:26; 14:31; 16:8; 17:20) Bebatlhoga ukukholwa okunzinzileko, bathembele nakuJehova. Kuthiwani-ke ngathi? Thina ukukholelwa kwethu kuJehova kunzinze kangangani?

17. Khuyini engonakalisa isingani sethu noJehova?

17 Funda uMatewu 6: 31, 32. Singalingisi abantu “abangakholwako,” abenza ngasuthi bathanda uBaba osezulwini, otlhogomela abantu abazithathela phezulu iindaba zomBuso. Nasingalinga ukugijimisa izintwezi zoke nje eziwalazelelwa ‘ngabangakholwako,’ lokho kungona isingani sethu noJehova. Thina ekufuze sikwenze kuqiniseka ngokuthi nasibeka ubuhlobo bethu phambili ekuphileni, uJehova angeze asidime okusifaneleko. ‘Ukwesaba kwethu uZimu’ kufuze kusitjhukumise sibe babantu abanelisekileko, “nasinokudla nezambatho.”—1 Thim. 6:6-8.

UWUTHATHELA PHEZULU NA UMBUSO KAZIMU EKUPHILENI KWAKHO?

18. Khuyini uJehova ayaziko ngathi, begodu khuyini angayenza ngalokho?

18 Funda uMatewu 6:33. Abafundi bakaKrestu bahlale bawubeka phambili umBuso kaZimu ekuphileni kwabo. Nasenza njengokutjho kwakaJesu, ‘koke lokhu nakho sizakuphiwa khona.’ Khuyini ebeyenza uJesu atjho njalo? Wahlathulula lokho evesini elilandelako: “UYihlo osezulwini uyazi bona niyazidinga izintwezi.” UJehova angakghona ukufeza iindingo zomuntu ngamunye, kungaba kukudla, izambatho nendawo yokufihla ihloko ngaphambi kokuthi simtjele. (Flp. 4:19) Wazi kuhle ukuthi ngakusasa sizokwembathani. Wazi indlela esidla ngayo, ukuthi simndeni ongangani, nokuthi singanelwa yindawo engangani. UJehova ukwazi kuhle esikutlhogako.

19. Ngiliphi ibanga elisenza singatshwenyeki ngengomuso?

19 Funda uMatewu 6:34. Tjheja into nasi, sekukwesibili uJesu athi: “Ningakhathazeki.” Akafuni sizididanise ngokuthi lakusasa lisiphatheleni, kodwana sithembe ukuthi uJehova uzosirhelebha. Phela nange umuntu azi ukuthi ingomuso limphatheleni angazithemba yena kunokuthi athembe uZimu. Into enjalo ingathikazisa isingani sabo noJehova.—IzA. 3:5, 6; Flp. 4:6, 7.

FUNA UMBUSO QANGI, OKUNENGI UJEHOVA UYOKUNGEZA

Ungakghona na ukuphila ipilo elula, ukwenzela bona iindaba zomBuso kaZimu zikhambe phambili? (Qala isigaba 20)

20. (a) Ngimiphi imigomo ongazibekela yona ekonzweni kaJehova? (b) Ungakwenza njani ukuphila kwakho kube lula?

20 Kubudlhadlha ukudela isikhozi sakho noJehova, khisibe ngapha uphasi phezulu ufunana nezinto zakanokutjho. Kunalokho kufuze itjhebiswano lethu noJehova kube ngilo elikhamba phambili. Akhesithi ungakghona na ukuthuthela ebandleni elitlhoga abatjhumayeli bomBuso? Vane khewungenele na ikonzo yobuphayona? Nangabe sewuliphayona khewazibuza ngokuya esiKolweni sabaTjhumayeli bomBuso? Ungakghona na ukusiza ngamalangana athileko eBhetheli nofana ema-ofisini wokutjhugulula? Nofana usize kezoKwakhiwa kwamaWolo? Mhlamunye wenze ipilwakho ibelula ukwenzela bona ufake isandla emisebenzini le. Akhuthandaze ngendaba le, bese ke uqale nebhoksi elithi “ Ungayiphila Njani Ipilo Elula?,” bese uthathe amagadango afaneleko azokuthatha akubeke emigomwenakho.

21. Khuyini ezokusiza utjhidele hlanu kwakaJehova?

21 Anengqondo amezwi esawafundiswa nguJesu la nakathi sifune umBuso qangi. Nasenza njalo angeze nanini sitshwenyeke ngezinto esizitlhogako. Sizitjhideza kuJehova ngokumthemba nokuthi singathomi sizibibhelanise ngezinto ezikhangiswa liphaseli, sengitjho nanyana sikghona ukuzithenga. Nasiphila ipilo elula sizokwazi ‘ukubambelela ekuphileni okungikho.’—1 Thim. 6:19.

^ [1] (isigaba 12) Nawuzakuzwisisa okwenza uJehova kesinye isikhathi avumele umKrestu angabi nokudla okwaneleko, qala ingcenye ethi, “Imibuzo Evela Ebafundini” esiThaleni sakaSeptemba 15, 2014, k. 22.