BAJ l̦õmn̦ake l̦o̦k m̦õk am̦ etetal in lukwõn boñ im kwõj eñjake an juon armej l̦oore eok. Kwõl̦ak bõjrak jidik, armej eo ebar bõjrak. Kwõl̦ak kam̦õkajl̦o̦k am̦ etetal, armej eo ebar kam̦õkajl̦o̦k an etetal. Innem kwõj jino ekkaiuriur im ettõrl̦o̦k ñan m̦õn juon m̦õttam̦. Ke ej kõpel̦l̦o̦k kõjãm eo im ba kwõn del̦o̦ñ, kwõj jol̦o̦k kũtuom̦ im ejako am̦ mijak.

Bõlen ejjañin wal̦o̦k men in ñan kwe, ak emaroñ wõr apañ ko jet kwõj iiooni ilo mour eo am̦ im rej kõm̦m̦an am̦ inepata. Ñan waanjoñak, ewõr ke juon am̦ m̦õjn̦o̦ kwõj kate eok ñan anjo̦ ioon ak eitok wõt bwe kwõn kõm̦m̦ane? Eto ke am̦ jañin bar jerbal im kwõj kate eok ñan bar pukot juon am̦ jerbal ak kwõjjañin ellolo? Kwõj ke inepata kõn am̦ naaj rũttol̦o̦k im lõñ am̦ nañinmej? Ak ewõr ke bar men en̦ ej kõm̦m̦an am̦ inepata?

Jekdo̦o̦n ta apañ eo kwõj iioone, ak kwõnaaj ke m̦õn̦õn̦õ ñe ewõr juon eo kwõmaroñ kwal̦o̦k inepata ko am̦ ñane im enaaj jipañ eok jabdewõt iien kwõj aikuj jipañ? Ewõr ke juon m̦õttam̦ epaak ãinwõt in? Aet, ewõr! Jeova ej juon m̦õttam̦ im epojak in jipañ eok. Ear bar ãindein ñan Ebream ãinwõt an alikkar ilo bokin Aiseia 41:8-13. Ilo eoon 10 im 13 Jeova ej ba ñan ro doon: “Kwõn jab mijak, bwe Ña ippam̦; kwõn jab lõl̦ño̦ñ, bwe Ña am̦ Anij; Inaaj kõkajoor eok, aet, Inaaj jipañ eok; aet Inaaj bo̦ur eok kõn pein anmoon̦in wãnõk eo Aõ. Bwe Ña Jeova, am̦ Anij, Inaaj jibwe peim̦ anmoon̦ im ba ñan eok, ‘Kwõn jab mijak; Inaaj jipañ eok.’”

Naan kein rejjab ke kõkajoor eok? Baj pijaikl̦o̦k m̦õk men in ej wal̦o̦k ilo eoon kein. Meñe enaaj kar juon men em̦m̦an ñan l̦õmn̦ake, ak eoon kein rejjab kaalikkar bwe komiro Jeova ej etetal im jibwe pein doon. Etke? Kõnke ñe komiro ear etetal ippãn doon, Jeova enaaj kar jibwe peim̦ ituanmiiñ kõn pein ituanmoon̦. Bõtab ilo eoon kein, ej kwal̦o̦k bwe Jeova ej lewaj ‘pein anmoon̦in wãnõk eo an’ im jibwe ‘peim̦ ianmoon̦’ im ãinwõt ñe ej lelõñtak eok jãn apañ eo kwõj iioone ilo mour n̦e am̦. Im ilo an kõm̦m̦ane men in, ej kõkajoor eok ilo an ba naan kein: “Kwõn jab mijak; Inaaj jipañ eok.”

Kwõj ke watõk Jeova ãinwõt juon Jem̦am̦ im M̦õttam̦ eo epojak in jipañ eok ñe kwõj iioon apañ? Jeova ekõn̦aan jipañ eok kõnke ej kea kake eok im ej inepata ñe kwõj iioon apañ. Ñe kwõj iioon wãween ko reppen, Jeova ekõn̦aan jipañ im kõjparok eok kõnke el̦ap an yokwe eok. “Epojak iien otemjej in jipañ kõj ñe jej jorrããn.”​—Sam 46:1, UBS.

Jet rej lukkuun inepata kõn men ko rekõn kõm̦m̦ani m̦okta im rej l̦õmn̦ak ippãer make el̦aññe em̦õj an Anij jol̦o̦k aer bõd. El̦aññe ãindein bar kwe, l̦õmn̦ak kõn em̦m̦aan eo etiljek etan Job, eo ear nana an mour kõn bõd ko ear kõm̦m̦ani ‘ke ear dik.’ (Job 13:26) Ãindein kar bar eñjake eo an  rijeje sam eo Devid kõn bõd ko ear kõm̦m̦ani. Eñin unin ear akwel̦ap ñan Jeova im ba: “Kwõn jeorl̦o̦k jerawiwi im bõd ko iar kõm̦m̦ani ke ear em̦m̦an detta.” (Sam 25:7, UBS) Kõnke jejjab weeppãn, kõj aolep jej ‘jerawiwi im likjab jãn aiboojoj eo an Anij.’​—Rom 3:23.

Ennaan eo ilo bokin Aiseia jebta 41 ear ñan armej ro an Anij ilo iien ko etto. Joñan an kar nana men ko rein rar kõm̦m̦ani, Jeova ear kaje er ilo an kar kõtl̦o̦k bwe RiBabil̦on ro ren anjo̦ ioer im bõk er bwe ren jipo̦kwe ilo Babil̦on. (Aiseia 39:6, 7) Meñe ãindein, ak Anij ear pojak wõt ñan iien eo enaaj kar lo̦mo̦o̦ren ro rej m̦oolin ukel̦o̦k im bar jepl̦aak ñane! (Aiseia 41:8, 9, UBS; 49:8, UBS) Ilo raan kein, Jeova ej bar kwal̦o̦k an yokwe im tũriam̦okake ro rej m̦ool ilo aer ukel̦o̦k im kõn̦aan kabuñbũruon.​—Sam 51:1, UBS.

L̦õmn̦ak m̦õk kõn bwebwenato in an Takuya. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Em̦m̦aan in ear kate bwe en bõjrak jãn an alwõj pija nana im iukkure kõn m̦õttan ko ilo ãnbwinnin make. Meñe ear kajjioñ bõjrak jãn m̦anit kein ak ewõr iien ear bar kõm̦m̦ani. Kar ta eñjake eo an? Ej ba, “Iar l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokja, ak ke iar kepaake Jeova ilo aõ jar ñane im akwel̦ap bwe en jol̦o̦k aõ bõd, ear jipañ eõ.” Ewi wãween an kar Jeova jipañe? Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rar ba ñane bwe en ko̦o̦l̦e er ñe ebar kõm̦m̦ani m̦anit kein. Takuya ej ba: “Ear jab pidodo ñan aõ kar ko̦o̦l̦e er, ak aolep iien ij ko̦o̦l̦e er, iar bõk kõketak.” Bareinwõt, em̦m̦aan rein rar karõk bwe em̦m̦aan eo ej lol̦o̦k eklejia ko en lol̦o̦k Takuya im bwebwenato ippãn. Em̦m̦aan in ear ba ñan Takuya: “Ear jab jide bwe in pãd ijin. Ij pãd ijin kõnke em̦m̦aan ro rej lale eklejia rar kõn̦aan bwe in pãd. Rar kõn̦aan bwe kwõn bõk jipañ ilo iien in.” Takuya ej ba: “Meñe ña eo iar kõm̦m̦an bõd ak Jeova eo ear pukot kilen an jipañ eõ, ikijjeen em̦m̦aan ro rej lale eklejia.” Takuya ear kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k im tokãlik ear maroñ erom juon rekũl̦ar bainier im kiiõ ej jerbal ilo juon iaan ra ko. Anij ebar pojak in jipañ eok ãinwõt an kar kõm̦m̦ane ñan em̦m̦aan in.

Elõñ rej inepata kõn an ejjel̦o̦k aer jerbal. Jet rej luuji jerbal ko aer im epen aer bar kappok aer jerbal. Enaaj kar ewi wãween am̦ eñjake el̦aññe elukkuun lõñ jikin ko kwaar etal im kappok am̦ jerbal ie ak kwõjab teru? Ilo iien rot kein, jet armej rej l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãer. Ewi wãween an Jeova maroñ jipañ eok? Emaroñ jab kajju lewaj juon jerbal em̦m̦an ñan kwe ilo iien eo wõt, ak emaroñ jipañ eok ñan keememej men eo Kiiñ Devid ear jel̦ã kõn E ke ear ba: “Jãn ke iar dik ñan kiiõ irũtto Ijjañin lo an Irooj el̦l̦o̦k jãn juon armej em̦m̦an, ak an ajri ro nejin owar kijeer.” (Sam 37:25, UBS) Kwõaorõk ippãn Jeova im kõn ‘pein anmoon̦in wãnõk eo an’ enaaj jipañ eok ñan bõk jabdewõt men kwõj aikuji bwe kwõn maroñ wõnm̦aanl̦o̦k im karejar wõt ñane.

Juon kõrã etan Sara me ej jokwe ilo Colombia ear kile an kar Jeova jipañe. Ear jerbal ilo juon kom̦bani ebwe an utiej im em̦m̦an on̦ãn ie, ak ear aikuj jol̦o̦k el̦ap iien ilo jerbal in an. Bõtab kõnke ear kõn̦aan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan ñan Jeova, ear kam̦õje jãn jerbal eo an im jino bainier. Ak ke ear  kappok an jerbal, ear pen an ellolo jerbal ko me ejjab aikuj jerbal aolep raan. Tokãlik ear kajutak juon an m̦õn wia aij kudiim̦ im ear jab aikuj jerbal aolep iien. Bõtab ear etal im ejabwe jããn im ear aikuj kilõke. Sara ej ba: “Ear etal im el̦o̦k jilu iiõ, ak ij kam̦m̦oolol Jeova bwe ear jipañ eõ ñan aõ kijenmej wõt.” Sara ear katak ñan jel̦ã kõn ta ko ej aikuji im ta ko ejjab lukkuun aikuji. Bareinwõt ear katak ñan jab inepata kõn kobban raan ko im̦aan. (Matu 6:33, 34) Tokãlik, bo̦o̦j eo an kar m̦okta ear ko̦o̦l̦e im kajjitõk an bar ro̦o̦l im bõk ejja jerbal eo wõt kar an. Ear uwaake im ba bwe enaaj bar jepl̦aak im jerbal el̦aññe renaaj kõtl̦o̦k an jerbal ium̦win jet wõt awa, im ñe renaaj kõtl̦o̦k an jab jerbal ilo iien kweilo̦k im kwal̦o̦k naan. Kiiõ meñe ejjab l̦ap on̦ãn Sara ãinwõt kar m̦okta ak ear maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im bainier. Meñe ear iiooni wãween kein, ak ej ba: “Iar loe an Jeova jipañ eõ.”

Bar juon iaan men ko el̦ap an armej inepata kake ej kõn aer rũttol̦o̦k. Elõñ armej rej tõpar iiõ in riittaer ko aer im rej inepata kõnke rejaje el̦aññe enaaj bwe jããn ippãer ñan kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an wõt kõjeiier. Rej bar inepata kõn nañinmej ko remaroñ bũki ilo aer rũttol̦o̦k. Emaroñ kar Devid eo ear akwel̦ap ñan Jeova im ba: “Kwõn jab jol̦o̦k eõ ñe inaaj kanooj rũtto; Kwõn jab ilo̦k jãn ña ñe im̦õjn̦o̦l̦o̦k.”​—Sam 71:9, 18.

Ta eo emaroñ jipañ rũkarejar ro an Jeova bwe ren jab inepata ñe renaaj rũttol̦o̦k? Rej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kal̦apl̦o̦k aer tõmak ilo Anij im lõke bwe enaaj kabwe aer aikuj. Meñe emaroñ kar lukkuun em̦m̦an kõjeiier ilo mour ko aer m̦aantak, ak remaroñ aikuj kõm̦m̦an oktak ilo mour ko aer im jokwane wõt kõn men ko ewõr ippãer meñe rejjab lõñ. Meñe remaroñ jab “m̦õñã kanniõk ko renno̦tata,” ak remaroñ naaj kile bwe emaroñ bar enno̦ im em̦m̦an ñan ãjmour ko aer ñe rej m̦õñã keinikkan. (Jabõn Kõnnaan 15:17, UBS) El̦aññe kwõj kate eok ñan kabuñbũruon Jeova, enaaj kabwe wõt aikuj ko am̦ meñe kwõrũtto.

L̦õmn̦ak m̦õk kõn José im Rose. Erro kar bainier ium̦win elõñl̦o̦k jãn 65 iiõ. Ium̦win elõñ iiõ, erro kar lale jemãn Rose kõnke juon ear aikuj pãd iturin im lale aolep raan. Bareinwõt, José ear bõk nañinmej in kããnjõr im ear aikuj m̦wijm̦wij im kim̦o. Jeova ear ke jipañ rũtto rein retiljek? Aet, ak ewi wãween an kar kõm̦m̦ane men in? Ikijjeen kar jipañ ko an Tony im Wendy. Tony im Wendy rar pãd ilo eklejia eo an rũtto rein im ear wõr juon em̦ rej reen kake me rar m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k ñan rũtto rein bwe ren jokwe ie. Tony im Wendy rar kõn̦aan lel̦o̦ke m̦wiin ñan bainier ro bwe ren jokwe ie ilo ejjel̦o̦k on̦ãn. Elõñ iiõ ko remootl̦o̦k ke Tony ear high school, ekõn reilo̦k jãn wũntõ eo ilo kilaaj eo an im loe an José im Rose kwal̦o̦k naan aolep iien. Ear lukkuun yokwe rũtto rein kõn aer kar kijejeto im men in ear l̦ap an jipañe. Kõn an kar rũtto rein kõjerbal mour ko aer ñan Jeova, Tony im Wendy rar kõn̦aan jipañ erro. Ium̦win iiõ ko 15 m̦aantak, erro kar jipañ José im Rose me kiiõ 80 jim̦a aerro iiõ. Rũtto rein rej kile bwe an rippãlele rein jipañ erro ej juon menin lel̦o̦k jãn Jeova.

Anij ej bar m̦õn̦õn̦õ in lewaj ‘pein ianmoon̦in’ ñan eok. Kwõnaaj ke m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k peim̦ ñan Eo ej kallim̦uri eok im ba: “Kwõn jab mijak; Inaaj jipañ eok”?