Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Indlela Ombatha Ngayo Iyamdumisa Na UZimu?

Indlela Ombatha Ngayo Iyamdumisa Na UZimu?

“Kwenzeni koke mayelana nedumo lakaZimu.”—1 KOR. 10:31.

IINGOMA: 34, 61

1, 2. Kubayini aboFakazi bakaJehova bambatha ngesithunzi? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

“EHLOBO NJE, abantu bebambatha izambatho ezinengi ezingakahlonipheki, khulukhulu njengombana bekutjhisa,” kubika iphephandaba leDutch elikhuluma ngomhlangano wabarholi bamasondo. “Kodwana aboFakazi bakaJehova bebambethe kuhle khulu.  . . . Amadoda ngitjho nabesanyana uzabafumana bambethe amathayi neembaji, nabantazana bakhona uzabafumana bambethe iinkerde ezisefetjhenini kodwana ezide ezihloniphekileko nezisebujamweni obuhle.” Kwamambala aboFakazi bakaJehova bayabukwa ngokuthi, ‘bambathe kuhle ngesithunzi, kube zizambatho ezifaneleko . . . njengombana kufanele [abantu] abathi besaba uZimu.” (1 Thim. 2:9, 10) Ngitjho nanyana umpostoli uPowula begade akhuluma ngabafazi, kodwana umthetho lo usebenza nemadodeni amaKrestu.

2 Njengombana siboFakazi bakaJehova nje, indlela uJehova afuna simbathe ngayo iqakathekile kithi begodu lokho kuqakatheke khulu kuZimu esimlotjhako. (Gen. 3:21) Okutjhiwo miTlolo ngokumbatha nokuzilungisa, kusenza sibone ukuthi umBusi wendawo yoke ubekele boke abantu abamkhulekelako izinga eliphezulu lokumbatha. Lokho kusitjela ukuthi nasikhetha izambatho akukafuzi sizikhethe ngoba batjho ziyasifanela, namkha sizilungise sithi sifuna ukuba bahle. Kodwana kufuze sicabangisise nangalokho okuthabisa uMbusi Wendawo yoke uJehova.

3. Yini esingayifunda emthethweni uZimu awubekela ama-Israyeli?

3 Isibonelo salokho, uZimu wabekela ama-Israyeli umThetho ebewuwavikela bona angaziphathi kumbi njengeentjhaba ebewaphila nazo. UmThetho bewukubeka ebaleni ukuthi nakunguJehova yena uyinyenyile indlela yokuthi umuntu wengubo ambathe njengowembaji, namkha wembaji ambathe njengowengubo, indlela yokumbatha leyo yindlela engatholakali kuhle ukuthi ngeyendoda namkha ngeyomfazi na. (Funda uDuteronomi 22:5.) Emthethweni uZimu asibekele yona, kusebaleni ukuthi ukunyenyile bona amadoda ambathe ngasuthi bafazi, abafazi kube ngasuthi madoda. Namkha uthi nawubona umuntu eza lapha ungaboni ukuthi kuhlekuhle yindoda eza lapha leya namkha mfazi.

4. Yini engasiza amaKrestu akhethe kuhle izembatho afuna ukuzimbatha?

4 IliZwi lakaZimu liphethe imithetho esiza amaKrestu bona akhethe kuhle ezintweni afuna ukuzimbatha. Akukhathaliseki ukuthi ahlalaphi, ajayele amasiko anjani nokuthi ubujamo bezulu bunjani. Begodu abe asitlhogi ukwenzelwa irhelo elisitjela bona ngiziphi esingazimbatha nokuthi ngiziphi okufuze singazimbathi. Kunokuthi kube njalo, sinqotjhiswa miTlolo esisiza bonyana sikwazi ukuzikhethela. Yeke akhesifunde ngeminye yemithetho yeBhayibheli engasisiza sikghone ukubona “okuyintando kaZimu; okuhle, okwamukelekako nokupheleleko,” nasikhetha izembatho.—Rom. 12:1, 2.

“NJENGEENCEKU ZAKAZIMU SIZIBUKA NGAZO ZOKE IINDLELA”

5, 6. Indlela esimbatha ngayo ibathinta njani abanye abantu?

5 Umpostoli uPowula wasetjenziswa nguZimu bona atlole amezwi aqakathekileko afumaneka kweye-2 Korinte 6:4. (Ifunde.) Indlela esiqaleka ngayo iyakhuluma ebantwini. Izinto abantu abazozitjho ngathi, nendlela abasithatha ngayo, bazokutjho lokho abakubonako. (1 Sam. 16:7) Njengombana siziinceku zakaZimu nje, siyazwisisa ukuthi akukafuzi simane simbathe ngombana izinto ziyasifanela namkha siyazithanda. Sazi kuhle khulu nokuthi lokho okutjhiwo liliZwi lakaZimu kufuze kusenze singathomi simbathe izembatho ezisikakarela khulu, ezifitjhani khulu, namkha ezivusa ikanuko. Lokho kutjho nokuthi ngeze sambatha izambatho ezisikala izitho zangaphasi. Akekho okufuze athi nakasiqalako aphathwe ziinhloni, namkha akateleleke bona akufulathele ngebanga lendlela ombethe ngayo.

6 Nasimbethe kuhle sihloniphekile begodu sizilungise kuhle, abantu bazosihlonipha babone ukuthi siziinkhonzi zeKosi eMbusi uJehova. Lokho kungabenza badoseleke ukuthi nabo bafune ukulotjha uZimu. Okuqakatheke khulu kukuthi, nawumbethe ngesithunzi uzoyijamela kuhle ihlangano kaZimu. Umphumela walokho, abantu bazozilalela iindaba ezimnandi ezisindisa ukuphila.

7, 8. Kunini lapho okufuze sitjheje khulu khona indlela esimbatha ngayo?

7 Sikoloda uZimu, abafowethu nabodadwethu ngitjho nabantu esibatjhumayezako ukumbatha ngendlela ehloniphekileko nedumisa uJehova. (Rom. 13:8-10) Lokho kuqakatheke khulukhulu nasizokwenza imisebenzi yobuKrestu, njengokuya emihlanganweni nalokha siyokutjhumayela. Yeke kufuze simbathe “njengombana kufanele [abantu] abathi besaba uZimu.” (1 Thim. 2:10) Iqiniso kukuthi izembatho ezihloniphekileko kwenye indawo kungenzeka zingahlonipheki kwenye indawo. Kungebangelo abantu bakaJehova ephasini bacabangela amasiko wendawo ukwenzela bona bangakhubi muntu.

Indlela ombatha ngayo iyabenza na abantu bona bahloniphe uZimu omjamelako? (Qala isigaba 7, no-8)

8 Funda yoku-1 Korinte 10:31. Nasiya emihlanganweni emincani nemikhulu, kufuze simbathe ngendlela efaneleko nehloniphekileko, kunokuthi simbathe ngendlela abantu bephasi abambatha ngayo. Ngitjho nanyana siseendaweni zokudlela singasisemhlanganweni, indlela esimbatha ngayo akukafuzi isipule isithunzi namkha ibe budlabha. Ngaleyo ndlela angeze sasaba nokuziveza ukuthi siboFakazi bakaJehova. Begodu kuzokuba bulula ukuthi sitjhumayele nakuvela ithuba.

9, 10. Incwadi yebeFilipi 2:4 kubayini kufuze ibe nomthelela ekutheni simbatha ini?

9 Funda beFilipi 2:4. Kubayini amaKrestu kufuze atjheje ukuthi indlelawo yokumbatha iwaphatha njani amanye amaKrestu? Elinye ibanga elenza kuqakatheke, kukuthi abantu bakaZimu bayakulwela ukulalela nasi eseluleko seBhayibheli: “Nje-ke bulalani koke okukini okungekwemvelo yephasini: ubudzewuri, ukusilaphala, ikanuko.” (Kol. 3:2, 5) Yeke asifuni ukukwenza kube budisi ngabafowethu nabodadwethu ukuthi balalele iselulekwesi. Phela kukhona abazalwana nabodade ekhe baphila ipilo yokuziphatha kumbi ngokwamabhayi, yeke kungenzeka basalwa nokutjhigamela esonwenesi. (1 Kor. 6:9, 10) Kghani kukhona kithapha ofuna ukukwenza kube budisi ukuthembeka kwabo?

10 Lokha nasihlangana nabafowethu nabodadwethu, indlelethu yokumbatha kufuze isize ibandla libe yindawo ehlanzekileko ngokuziphatha. Kufuze kube ngiso soneso nalokha sisemhlanganweni namkha sisemakhayenethu. Soke sinelungelo lokukhetha esifuna ukukumbatha. Begodu kufuze simbathe izembatho ezizokwenza kube bulula ngabanye ukuhlala bathembekile begodu bahlale bacwengile emkhumbulweni, ngamezwi nangokuziphatha phambi kwakaZimu. (1 Pit. 1:15, 16) Ithando lamambala “aliziphathi ngendlela engakafaneli, alizifuneli kwalo.”—1 Kor. 13:4, 5.

IZAMBATHO EZIFANELEKO, NGESIKHATHI ESIFANELEKO, ENDAWENI EFANELEKO

11, 12. Yini okufuze sicabangisise ngayo nasikhetha izambatho?

11 Nabakhetha abazakumbatha, abantu bakaZimu bayakhumbula ukuthi, “kunesikhathi sayo yoke into nesawo woke umsebenzi.” (UMtj. 3:1, 17) Kuyazwisiseka ukuthi esikumbatha nakutjhisako angekhe sikumbathe nakumakhaza. Nendlela esiphila ngayo nayo ihlukile. Kodwana imithetho kaJehova ayitjhentjhi njengobujamo bezulu.—Mal. 3:6.

12 Nakutjhisako kuba budisi khulu ukuqiniseka bona indlelethu yokumbatha ihloniphekile begodu itjengisa ukuvuthwa emkhumbulweni. Kodwana okungakafuzi sikulibale kukuthi abafowethu nabodadwethu bayathaba nasingambathi izembatho ezisikakarela khulu namkha eziveza umzimba. (Job. 31:1) Godu nasizigedlileko eendaweni zokududa, kufuze simbathe izembatho ezihloniphekileko. (IzA. 11:2, 20) Lokho sikwenza ngitjho nanyana abantu abangamlotjhiko uJehova bangambatha izembatho eziveza umzimba ngokudluleleko, thina esilotjha uJehova sifuna ukwamukelwa nguye uZimethu esimthandako.

13. Kubayini iseluleko esikweyo-1 Korinte 10:32, 33 kufuze sisinqophise nasikhetha izembatho?

13 Kunenye godu ikambiso esisiza sikhethe izambatho ezifaneleko. Leyo ngeyokucabangela kwethu isazela sabanye, kungaba ngesabantu esikholwa nabo namkha awa. (Funda yoku-1 Korinte 10:32, 33.) Akukafuzi sikuthathe kancani ukuthi izembatho zethu zingabakhuba abanye. UPowula wathi: “Ngiloyo naloyo wethu akathabise umakhelwanakhe, kube kuhle kuye, naye akheke.” Wanaba wathi: “UKrestu azange azithabise yena.” (Rom. 15:2, 3) KuJesu ukusiza abanye bekuyinto eza qangi kuneentlhogo zakhe, ukubasiza bekuyinto eqakathekileko ekwenzeni kwakhe intando kaZimu. Kungebangelo singeze sambatha izinto namkha iintayela esizithandako, ezingenza abantu esibatjhumayezako bangasilaleli.

14. Ababelethi bangababandula njani abantwababo bona badumise uZimu endleleni abambatha ngayo?

14 Ababelethi abamaKrestu kufuze bafundise abantwababo indlela yokusebenzisa iinkambiso zeBhayibheli. Babafundise nendlela yokumbatha nokuzilungisa ngesithunzi khona bazakuthabisa uZimu. (IzA. 22:6; 27:11) Ababelethi bangakwenza ngokubandula abantwababo bona bazifundise ukuhlonipha uZimu. Abantwana babandulwa ngokubekelwa isibonelo. Kungaba kuhle khulu nange ababelethi bafundisa abantwababo ukuthenga iimpahla ezifaneleko! Bangabafundisi ukuthenga iimpahla ngombana bazithanda, kodwana bazithengele bona bamjamele kuhle uJehova uZimu.

KHETHA NGOKUHLAKANIPHA

15. Kufuze sinqotjhiswe yini nasikhetha iimpahla?

15 IliZwi lakaZimu linesinqophiso esingasisebenzisa bona sikhethe izinto ezizokudumisa uZimu. Nanyana kunjalo, umuntu umbatha akuthandako. Asithandi izinto ezifanako, nangesikhwameni asilingani. Kodwana esikumbathako akuhlanzeke, kube nesithunzi, kukhambisane nobujamo, kumukeleke emphakathini esiphila kiwo.

16. Kubayini lokho esilinga ukukwenza ekukhetheni iimpahla ezihle kungasililize?

16 Kufuze sivume ukuthi kwesinye isikhathi kuyasihlula ukukhetha kuhle izambatho. Lokho kuyazwakala, begodu kusenza sicabangisise ngakho koke okubandakanyekileko. Iintolo ezinengi zithengisa iimpahla ezisefetjhenini. Lokho kusenza sithathe isikhathi sikhetha iinkerde, amarogo, amasudu namabhurugu anganghanghiko. Nabantu esikholwa nabo bazokuthabela ukusibona simbethe iimpahla ezihle ezifaneleko. Nathi siyathaba nasikghone ukudumisa uBabethu wezulwini, asibi nandaba nokuthi kube budisi kangangani ukufumana iimpahla ezimdumisako.

17. Khuyini okhunye okungenza bona umzalwana akhethe ukuba netjebe namkha angayifuyi?

17 Kuthiwani ngendaba yetjebe emzalwaneni? UmThetho kaMosi bewuwavumela amadoda bona abe netjebe. Kodwana amaKrestu awekho ngaphasi komThetho kaMosi begodu awuwabophi. (Lev. 19:27; 21:5; Gal. 3:24, 25) Kwezinye iindawo, isiko lalapho liyayamukela itjebe, nayikerwe kuhle yahlonipheka ayiwuliyi umlayezo womBuso kaZimu. Eqinisweni, bakhona abadala neenceku ezikhonzako ezinetjebe. Kodwana kunabanye abazikhethela ukungayifuyi itjebe. (1 Kor. 8:9, 13; 10:32) Amasiko wakezinye iindawo awakwamukeli ukuthi umKrestu abe netjebe. Eqinisweni, umzalwana angamhlazisa uZimu ngetjebakhe, ngendlela ambatha ngayo nangokungabi kwakhe nesithunzi.—Rom. 15:1-3; 1 Thim. 3:2, 7.

18, 19. UMika 6:8 usisiza njani bona silinge ukumbatha ngendlela ethabisa uZimu?

18 Simthokoza asiqedi uJehova ngokungasinikeli imithetho eminengi emalungana nokumbatha nokuzilungisa. Kunalokho, uyasivumela ukuthi sikhethe esikuthandako, kodwana sikhethe kuhle ngokwekambiso yemiTlolo. Yeke, indlela esimbatha nesizilungisa ngayo kufuze iveze ukuthi ‘sikhamba noZimu ngokutjhejisisa [“ngesithunzi”].—Mik. 6:8NW.

19 Ukuba nesithunzi kuhlanganisa nokuzithoba sizihlolisise ukuthi sicwengile na phambi kwakaJehova, bese silindele yena bona asinqophise. Begodu ukuba nesithunzi kuhlonipha imibono namazizo wabanye abantu. Yeke ‘sikhamba noZimu [ngesithunzi]’ besiphile ngokweenkambiso zakhe, bese sihloniphe nendlela abanye abazizwa ngayo.

20. Abantu kufuze baboneni endleleni esimbatha ngayo?

20 Indlela esimbatha ngayo akukafaneli bona yenze abantu babhalelwe kusibona bonyana sikhonza uJehova. Ngitjho nabazalwana, nabantu emphakathini kufuze babone ukuthi simjamela kwamambala uZimu. Lokho akulindele kithi kusezingeni eliphezulu, yeke kufuze silinge ngamandla ukukhambisana nalo. Abazalwana abambatha ngesithunzi nabaziphatha kuhle kufuze bathokozwe, ngombana bakara abantu abathanda iqiniso leBhayibheli begodu badumisa bebathabise uJehova. Nasikhetha kuhle izembatho zethu, sizokuhlala sidumisa Loyo ‘ombethe ukuhlonitjhwa nobukhosi.’—Rhu. 104:1, 2.