Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Hlala Utjhidelene NoZimu Njengombana Ukhonza Esimini Ekhuluma Elinye Ilimi

Hlala Utjhidelene NoZimu Njengombana Ukhonza Esimini Ekhuluma Elinye Ilimi

“Ngifihla amezwakho ehliziywenami.”—RHU. 119:11.

IINGOMA: 142, 92

1-3. (a) Kinanyana ngibuphi ubujamo esiqalene nabo, yini ekufuze ize qangi kithi? (b) Abazalwana nabodade abafunda elinye ilimi baqalene nasiphi isiqabo, begodu kuphakama miphi imibuzo? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

IINGIDI zaboFakazi bakaJehova zihlanganyela ekutjhumayeleni iindaba ezimnandi “ezizweni zoke, eenkorweni, eenlimini nemindenini.” (IsAm. 14:6) Inga-kghani nawe uhlangana nalabo abafunda elinye ilimi? Inga mhlamunye usithunywa sevangeli, ukhonza kenye inarha namkha uhlanganyela nebandla elikhuluma elinye ilimi?

2 Njengombana siziinceku zakaZimu nje, okufuze kuze qangi kithi kukuthi thina nemindenethu sitjhidelane naye. (Mat. 5:3) Kodwana ngebanga lokuba majadu ngezinye iinkhathi kungaba budisi ukufunda nokuzindla ngeBhayibheli. Abazalwana nabodade abakhonza esimini ekhuluma elinye ilimi bona ke baqalene nezinye iintjhijilo.

3 Ngaphezu kokufunda elinye ilimi, kutlhogeka bona baqiniseke ukuthi bazondla ngezinto ezizokuqinisa ithando labo ngoZimu. (1 Kor. 2:10) Umbuzo uba kukuthi njengombana bangalizwisisi kuhle ilimi elitjheli, alo bazakuzuza njani? Kubayini ababelethi kufuze baqiniseke bona iliZwi lakaZimu liyazithinta iinhliziyo zabantwana babo?

INGOZI ETJHEBISWANENI LAKHO NOZIMU

4. Yini engaba yingozi etjhebiswaneni lakho noZimu? Nikela isibonelo.

4 Ukungazwisisi kuhle iliZwi lakaZimu kungaba yingozi etjhebiswaneni lakho naye. Ngekhulu lesihlanu, kwamtshwenya uNerhemiya ukuthi abanye abantwana hlangana namaJuda abuya eBhabheli bebangakwazi ukukhuluma isiHebheru. (Funda uNerhemiya 13:23, 24.) Abantwanaba bebalahlekelwa litjhebiswano labo noZimu ngebanga lokuthi bebangalizwisisi kuhle iliZwi lakaZimu ngelimi lesiHebheru.—Nerh. 8:2, 8.

5, 6. Yini ababelethi abakhonza esimini ekhuluma elinye ilimi abayilemukileko begodu kubayini?

5 Abanye ababelethi abakhonza esimini ekhuluma elinye ilimi bathole ukuthi abantwana babo baphelelwa lithando labo ngoZimu. Lokho kubangelwa kukuthi abakuzwisisi kuhle okukhulunywa esifundweni, yeke akuzithinti iinhliziyo zabo. UPedro [1] owafuduka nomndenakhe eSouth America waya e-Australia uthi: “Nakukhulunywa ngezinto ezithinta ubuhlobo bomuntu noZimu ihliziywakho kufuze ithinteke.”—Luk. 24:32.

6 Nasifunda ngelimi elingasilo lethu, esikufundako kungenzeka kungasithinti njengombana bekuzosithinta nasikufunda ngelimi lethu. Ukungezelela kilokho, ukungakwazi ukukhuluma kuhle ngelinye ilimi kungakutjhiya udiniwe. Yeke njengombana sikhonza esimini ekhuluma elinye ilimi, sizabe senza kuhle nange senza koke okusemandlenethu bona sivikele itjhebiswano lethu noZimu.—Mat. 4:4.

BAVIKELA ITJHEBISWANO LABO NOZIMU

7. Abantu beBhabheli balinga njani ukurogela uDanyela bona angene ngehloko emasikweni nekolwenabo?

7 Ngesikhathi uDanyela nabakhambisani bakhe bathunjiwe, abantu beBhabheli balinga ukubafaka ngehloko emasikwenabo, balinga nokubafundisa ‘ilimi lamaKasidi.’ Iinkhulu zekhotho zabe zabanikela amabizo weBhabheli. (Dan. 1:3-7) UDanyela wathiyelelwa ngoBhele, okutjho uzimu weBhabheli. Kungenzeka bona iKosi uNebukadinetsari beyifuna ukukara uDanyela ngokuthi imtjele bona uZimakhe uJehova bekanesingani nozimu weBhabheli.—Dan. 4:8.

8. Yini eyasiza uDanyela bona abe netjhebiswano noZimu ngitjho nanyana ahlala kenye inarha?

8 Ngitjho nanyana uDanyela kwathiwa akadle nekosi, kodwana yena “waqeda nehliziywakhe” bona “akazokuzisilaphaza.” (Dan. 1:8) Ngebanga lokuthi bekasolo afunda “eencwadini” ezicwengileko ngelimi lekhabo, waba netjhebiswano noZimu ngitjho nanyana bekahlala kenye inarha. (Dan. 9:2) Yeke ngemva kobana sekudlule iminyaka ema-70 ahlala eBhabheli abantu bebasolo balazi ibizo lakhe lesiHebheru.—Dan. 5:13.

9. Njengombana kutjengiswe emtlolweni weRhubo 119, iliZwi lakaZimu lamthinta njani umtloli werhubo?

9 IliZwi lakaZimu lasiza umtloli weRhubo 119 bona aqalane nokuhluka. Wajamelana nokudelelwa malunga wekhotho ephakemeko. (Rhu. 119:23, 61) Wavumela amezwi kaZimu bona athinte ihliziywakhe.—Funda iRhubo 119:11, 46.

TLHOGOMELA ITJHEBISWANO LAKHO NOZIMU

10, 11. (a) Yini okufuze kube mgomwethu nasifunda iliZwi lakaZimu? (b) Singawufikelela njani umgomo loyo? Fanekisa.

10 Nanyana singaba majadu ngezinto zakaZimu namkha ngezinye izinto kodwana kufuze sizenzele isikhathi sokufunda iBhayibheli nesokufunda nemindenethu. (Efe. 5:15, 16) Umnqophwethu wokwenza njalo akukafuzi ube kukuthi sifunde amakhasi amanengi namkha sifune iimpendulo esizozitjho esifundweni. Kodwana kufuze siqiniseke bona iliZwi lakaZimu lithinta iinhliziyo zethu, liqinise nokukholwa kwethu.

11 Ukuze sifikelele umgomo lo kufuze siqinisekise bona sitjheja iindingo zabanye ngesikhathi esifanako sitlhogomele itjhebiswano lethu noZimu. (Flp. 1:9, 10) Kufuze sitjheje ukuthi nasilungiselela ukuya esimini, ukuya esifundweni namkha nasilungiselela ikulumo, esikulungiselelakokho kungenzeka kungasebenzi kithi ngesikhatheso. Nasi isibonelo salokho: Umpheki uyakunambitha ukudla akuphekako, kodwana lokho akutjho bona angaphila ngokudla akunambithileko kwaphela, angasadli okhunye ukudla. Nakafuna ukuhlala anepilo kuzokutlhogeka bona aziphekele ukudla okunezakhamzimba. Kuyafana ke, nathi kufuze sakhe iinhliziyo zethu ngeemfundiso zakaZimu ezizokuqinisa isikhozi sethu naye.

12, 13. Kubayini abazalwana nabodade abakhonza esimini ekhuluma elinye ilimu bakufumana kuzuzisa ukuthi bazenzele isikhathi sokufunda iBhayibheli ngelimi labo?

12 Abazalwana nabodade abanengi abakhonza esimini ekhuluma elinye ilimi bakufumana kuzuzisa ukuthi ngesikhathi sabo bafunde iBhayibheli ‘ngelimi lendabuko.’ (IzE. 2:8) Ngitjho neenthunywa zevangeli nazo ziyalemuka ukuthi ukuze zihlale zinetjhebiswano noZimu angeze zathembela elwazini elincani ezilifumana esifundweni kwaphela.

13 U-Alain owafunda ilimi lesiPersia iminyaka ebunane uthi: “Nangilungiselela imihlangano ngelimi lesiPersia, ngisuke ngidzimelele khulu elimini ngokwalo kunokudzimelela kengikulungiselelako. Njengombana umkhumbulwami ulwela ukufunda ilimi nje, lokho kwenza ihliziywami ingadzimeleli ekwakheni itjhebiswano noZimu. Ngikho ngibekela eqadi isikhathi sokuthi ngifunde iBhayibheli nezinye iincwadi ngelimi lami.”

FIKELELA IINHLIZIYO ZABANTWANA BAKHO

14. Khuyini ababelethi ekufuze baqiniseke ngayo, begodu kubayini?

14 Ababelethi abamaKrestu benza kuhle ngokuthi baqiniseke ukuthi iliZwi lakaZimu lifikelela imikhumbulo neenhliziyo zabantwana babo. Ngemva kobana ababelethi besokana elineminyaka eli-17 bakhonze esimini ekhuluma elinye ilimi iminyaka engaphezu kwemithathu, balemuka bona indodanabo ayisazithabeli izinto zakaZimu. UMuriel uthi: “Bekasilingeka khulu nakufuze ayokutjhumayela ngelinye ilimi kukulapho ngesikhathi sisemini yesiFrench bekakuthanda ukutjhumayela ngelimi lakhe.” Nakanabako uSerge uthi: “Sithe nasilemuka ukuthi ukuba sesimini ekhuluma elinye ilimi kukhandela ituthuko yomntwanethu, saqunta ukubuyela esimini yesiFrench.”

Qiniseka bona iqiniso liyayifikelela ihliziyo yabantwana bakho (Qala iingaba 14, 15)

15. (a) Yini okungenza ababelethi babuyele ebandleni elikhuluma ilimi abantwana babo abalizwisisa kuhle? (b) UmTlolo kaDuteronomi 6:5-7 ukhuthaza ababelethi bona benzeni?

15 Khuyini okungenza ababelethi babuyele ebandleni elikhuluma ilimi abantwana babo abalizwisisa kuhle? Kokuthoma kufuze bacabange ukuthi bazokuba nesikhathi namkha izinto ezaneleko zokuthi bafundise abantwana babo ukuthanda uJehova kukulapho babafundisa nelinye ilimi. Kwesibili bangase balemuke ukuthi abantwana babo baphelelwa lithando lezinto eziphathelene noZimu namkha ase abakuthandisisi ukuba sebandleni elikhuluma elinye ilimi. Ebujamweni obunjalo ababelethi abamaKrestu bangase bakhethe ukubuyela ebandleni elikhuluma ilimi abantwana babo abalizwisisa kuhle, bekube kula bathatha khona amagadango aqinileko ngeqiniso. —Funda uDuteronomi 6:5-7.

16, 17. Yini abanye ababelethi abayenzako bona bafundise abantwana babo ukuthanda uZimu, kukulapho bakhonza ebandleni elikhuluma elinye ilimi?

16 Abanye ababelethi bafumana iindlela abangafundisa ngazo abantwana babo ngelimi labo, kukulapho bahlanganyela nebandla elikhuluma elinye ilimi. UCharles ungubaba labantazinyana abathathu abahlangana neminyaka eli-9 kuya keli-13, bahlanganyela nesiqhema esikhuluma ilimi lesiLingala. Nakahlathululako uthi: “Siqunte bona sirage iimfundo zeBhayibheli nokukhulekela komndeni ngelimi lethu. Kodwana sithi nasilungiselelako nalokha nasidlalako, sisebenzise ilimi lesiLangala khona bazokufunda ilimeli bathabile.”

Linga ukufunda ilimi elikhulunywa lapho uhlala khona begodu uphendule ngalo esifundweni (Qala iingaba 16, 17)

17 UKevin ubaba wabantazinyana ababili, omunye uneminyaka emi-5 kuthi omunye abe nebu-8, njengombana basebandleni elikhuluma elinye ilimi kunengi abangakuzwisisi kuhle, yeke kukhona akwenzako. Uyahlathulula: “Mina nonakwami siba nesifundo, sibuye godu sifunde nabantazinyana bethu ngesiFrench okulilimi esalimunyako. Sizibekele umgomo wokuthi kanye ngenyanga siye esifundweni sesiFrench, sithi nasisemalangeni wokuphumula siye emihlanganweni emikhulu yelimi lethu.”

18. (a) Ngiyiphi ikambiso efumaneka kwebeRoma 15:1, 2 ezokusiza ubone ukuthi yini elungele umntwanakho? (b) Ngiziphi iimphakamiso ezinikelwa ababelethi? (Qala isiphetho.)

18 Kusebabelethini ukuthi yini elungele itjhebiswano labantwana babo noZimu. [2] (Gal. 6:5) UMuriel ekhesacoca ngaye, ufakazelana nayo indaba le, uthi yena nobabakwakhe zinengi khulu izinto abazidelako ukuze abantwana babo bahlale babobuhlobo obuhle noZimu. (Funda beRoma 15:1, 2.) USerge naye esikhulume ngaye phambilini uthi benza isiqunto esihle. Uyahlathulula uthi: “Sathi nasibuyela ebandleni elikhuluma isiFrench, ithando lendodanethu ngoZimu lathuthuka yabe yabhajadiswa. Sikhuluma nje iliphayona. Nje sele ifuna ukubuyela esiqhemeni esikhuluma elinye ilimi!”

VUMELA ILIZWI LAKAZIMU LITHINTE IHLIZIYWAKHO

19, 20. Singalitjengisa njani ithando lethu ngeliZwi lakaZimu?

19 Ngebanga lethando lakhe, uJehova wenza iliZwi lakhe iBhayibheli lafumaneka ngamakhulu wamalimi ukwenzela bona “boke abantu basindiswe bebafikelele elwazini leqiniso.” (1 Thim. 2:4) Uyazi bona abantu bangazuza khulu nabangafunda iliZwi lakhe ngamalimabo.

20 Nanyana ubujamo bethu bungaba njani kodwana kufuze sizondle ngezinto ezizosenza sithande uZimu. Kufuze sifunde imiTlolo qobe, siyifunde ngelimi lethu, nasenza njalo sizobe sitlhogomela itjhebiswano lethu noZimu, lemindenethu begodu sizabe sitjengisa ukuthi siyawathokoza amezwi kaZimu.—Rhu. 119:11.

^ [1] (isigaba 5) Amabizo atjhentjhiwe.

^ [2] (isigaba 18) Ingcoco esekelwe eenkambisweni zeBhayibheli engasiza umndenakho, qala isihloko esithi “Ukukhulisa Izingane Kwelinye Izwe—Izinselele Nemivuzo” esifumaneka ku-Nqabayokulinda ka-October 15, 2002.