Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Kwõj Ke “Dãpij Wõt Am̦ Mãlõtlõt”?

Kwõj Ke “Dãpij Wõt Am̦ Mãlõtlõt”?

EWÕR juon ino̦ñ kõn juon l̦addik ejerata ear mour ilo juon bukwõn ettol̦o̦k. Armej ro ilo bukwõn eo rekõn kajjirere kake kõn aer ba bwe ejaad rum̦wij wãween an kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. Ñe ej wõr rilotok ñan bukwõn eo, jet iaan armej ro rej kõm̦m̦an kõjak kake l̦adik in im̦aan mejãn ro m̦õttaer. Rekõn kwal̦o̦k juon jããn jelba im juon jããn kool̦. Jããn jelba eo ekilepl̦o̦k jãn kool̦ eo bõtab tarrin ruo alen an l̦apl̦o̦k kobban jããn kool̦ eo jãn jããn jelba eo. Rekõn ba ñan l̦adik in, “Kããlõt jããn ta eo kokõn̦aan im bõke.” Aolep iien l̦adik eo ej kããlõt jããn jelba eo im ko jãn ijo.

Juon raan, juon rilotok ear kajjitõk ippãn l̦adik eo im ba, “Kwõjel̦ã ke bwe tarrin ruo kõttan an l̦apl̦o̦k kobban jããn kool̦ eo jãn jããn jelba eo?” L̦adik eo ear ettõñdikdik im ba, “Aet, ijel̦ã.” Rilotok eo ear ba, “Im etke kwõj kããlõt jããn jelba eo? Ñe kwõbõk jããn kool̦ eo, enaaj ãinwõt ñe kwaar bõk ruo jããn jelba!” Bõtab l̦adik eo ear ba, “Iññã, ak ñe ibõk jããn kool̦ eo, armej renaaj bõjrak jãn aer iukkure ippa. Kwõjel̦ã ke jete kiiõ jããn jelba em̦õj aõ bõk jãn er?” L̦adik in ilo bwebwenato in ear kwal̦o̦k juon men me rũtto ro remaroñ bar bõk tokjãn jãne. Ta in? Mãlõtlõt.

Baibõl̦ ej ba: “Kwõn dãpij wõt am̦ mãlõtlõt im jel̦ãl̦o̦kjen̦; kwõn jab kõtl̦o̦k bwe ren ilo̦k jãn eok. Innem kwõnaaj ilo̦k ilo ial̦ eo am̦ im jab tipjek.” (Jabõn Kõnnaan 3:21, 23, UBS) Ñe jejel̦ã ta mel̦el̦ein ñan kwal̦o̦k “mãlõtlõt” im wãween ñan kwal̦o̦ke ilo men ko jej kõm̦m̦ani, men in enaaj kõjparok kõj. Enaaj jipañ kõj bwe jen jab “tipjek” ilo kõkkar ak jorrããn jem̦jerã eo ad ippãn Jeova.

TA MEL̦EL̦EIN ÑAN KWAL̦O̦K MÃLÕTLÕT?

Mãlõtlõt eoktak jãn jel̦ãl̦o̦kjen̦ im mel̦el̦e. Juon eo ejel̦ãl̦o̦kjen̦ ejel̦ã wõt kõn mel̦el̦e ko rem̦ool kõn juon men. Im juon eo emel̦el̦e kõn juon men emaroñ loe wãween an men eo ekkejell̦o̦k ippãn mel̦el̦e ko jet. Bõtab, ñe Baibõl̦ ej kõnnaan kõn juon eo emãlõtlõt, ej jitõñl̦o̦k ñan juon eo ej kõm̦m̦an ekkar ñan men ko ewõr an jel̦ã im mel̦el̦e kaki.

Ñan waanjoñak, juon rũkkatak emaroñ m̦õkaj an riit im mel̦el̦e kõn kobban bok eo etan Katak ko Rem̦ool jãn Baibõl̦ Eo. Ñe ej katak, emaroñ jim̦we uwaak ko an. Emaroñ jino itok ñan kweilo̦k ko im emaroñ em̦m̦an an uwaak. Aolep men kein rej kaalikkar bwe ej kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k. Bõtab, ej ke mel̦el̦ein bwe ej kwal̦o̦k mãlõtlõt? Ejjab. Emaroñ m̦õkaj an jel̦ã im mel̦el̦e men ko ej katak. Bõtab, ñe ej kõm̦m̦ani ak l̦oori men ko ejel̦ã im mel̦el̦e kaki ilo wãween eo ejim̦we, ej jino kwal̦o̦k mãlõtlõt. Ñe ej bõk iien im l̦õmn̦ak m̦okta jãn an kõm̦m̦ani pepe ko an im ej lo tõprak, men in ej kaalikkar an mãlõtlõt.

Bokin Matu 7:24-27 (UBS) ej kwal̦o̦k kõn waanjoñak eo an Jijej kõn ruo em̦m̦aan rar ekkal im̦weer em̦. Jijej ear ba bwe juon iaan em̦m̦aan rein “emãlõtlõt.” Em̦m̦aan in ear l̦õmn̦ak l̦o̦k im̦aan kõn ta ko renaaj kar wal̦o̦k ilo raan ko repãd im̦aan, im ear kalõk m̦weo im̦õn ioon bar. Ear loe ta ko renaaj kar wal̦o̦k im ear kwal̦o̦k mãlõtlõt. Ear jab l̦õmn̦ak ippãn make im ba bwe enaaj dikl̦o̦k jããn enaaj jol̦o̦k im m̦õkajl̦o̦k an jutak m̦weo im̦õn ñe enaaj kalõke ioon bok. Kõn an mãlõtlõt, ear l̦õmn̦ak kõn ta ko renaaj kar wal̦o̦k tokãlik jãn pepe eo an. Eñin unin, ke ear itok juon l̦añ, ear jab jorrããn m̦weo im̦õn. Kajjitõk eo in kiiõ, Ewi wãween bwe jen mãlõtlõt, im ewi wãween bwe jen dãpij wõt ad mãlõtlõt?

EWI WÃWEEN BWE IN MÃLÕTLÕT?

M̦oktata, jej aikuj keememej bwe bokin Maika 6:9 ej ba bwe ‘mijak etan Anij ej menin mãlõtlõt.’ Ad mijak etan Jeova ej mel̦el̦ein bwe jej kwal̦o̦k kautiej ñane. Jej kautiej etan kõnke jejel̦ã kain Anij rot e, ekoba kien ko an. Bwe jen maroñ kwal̦o̦k ad kautiej juon armej, jej aikuj jel̦ã kõn l̦õmn̦ak ko an. Men in enaaj kõm̦m̦an bwe jen lõke e im m̦õn̦õn̦õ in katak jãne im l̦oore joñak eo an em̦m̦an. Ñe jej l̦õmn̦ak l̦o̦k im̦aan kõn wãween an pepe ko ad maroñ jelõt jem̦jerã eo ad ippãn Jeova im ñe jej kõm̦m̦ani pepe ko ad ekkar ñan naanin kakapilõk ko an, men in enaaj kõm̦m̦an bwe jen mãlõtlõt.

Bareinwõt, bokin Jabõn Kõnnaan 18:1 ej ba: “Eo ej makel̦o̦k iaan, ej kappukot kõn̦aan eo an wõt; im ej abwin eo̦roñ naanin mãlõtlõt.” Ñe jejjab kõjparok, jemaroñ jino kattol̦o̦k kõj jãn Jeova im armej ro an. Bwe men in en jab wal̦o̦k, jej aikuj kobal̦o̦k ippãn ro rej bar mijak etan Anij im kautiej kien ko an. Jej aikuj kate kõj bwe jen pãd ilo kweilo̦k ko aolep iien im keini ad kobal̦o̦k ippãn ro ilo eklejia eo. Im ñe jej pãd ilo kweilo̦k ko, jej aikuj lukkuun roñjake im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn katak ko im kõtl̦o̦k bwe ren tõpar bũruod.

Ñe jej bar kwal̦o̦k aolepen bũruod ñan Jeova ilo jar, men in enaaj jipañ kõj bwe jen epaakel̦o̦k e. (Jabõn Kõnnaan 3:5, 6) Ñe jej riit Baibõl̦ im bok ko ad jãn doulul in an Jeova im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko jej riiti, jenaaj maroñ jel̦ã l̦o̦k im̦aan kõn ta ko renaaj wal̦o̦k jãn pepe ko jej kõm̦m̦ani. Men in enaaj jipañ kõj bwe jen jel̦ã ta ko rejim̦we ñan ad kõm̦m̦ani. Jej aikuj bar m̦õn̦õn̦õ in roñjake naanin rõjañ im kakapilõk ko an ro rerũtto ilo tõmak. (Jabõn Kõnnaan 19:20, UBS) Ad kõm̦m̦ani men kein ej kaalikkar ad kõn̦aan “eo̦roñ naanin mãlõtlõt,” im men in enaaj jipañ kõj bwe en l̦apl̦o̦k wõt ad mãlõtlõt.

EWI WÃWEEN AN MAROÑ JIPAÑ BAAM̦LE E AÕ?

Ñe ro uwaan juon baam̦le rej kwal̦o̦k mãlõtlõt, men in emaroñ jipañ im kõjparok baam̦le eo aer. Ñan waanjoñak, Baibõl̦ ej jiroñ kõrã ro bwe ren “kautiej” l̦õm̦aro pãleer. (Epesõs 5:33) Ta eo l̦õm̦aro rej aikuj kõm̦m̦ane bwe lim̦aro pãleer ren kautiej er? Ñe juon em̦m̦aan ej iuun lio pãleen bwe en kautieje ak jiroñe bwe ej aikuj kautieje, lio emaroñ kautieje bõtab ejjab jãn bũruon. Bwe en jab wal̦o̦k inepata im akwããl, lio emaroñ kwal̦o̦k wõt kautiej ñane ilo iien ko ej pãd. Bõtab, ñe l̦eo ejako, lio enaaj ke kwal̦o̦k wõt an kautieje? Ealikkar bwe eban. Eñin unin eaorõk bwe l̦eo en bar l̦õmn̦ak kõn ta ko emaroñ kõm̦m̦ani bwe lio en m̦õn̦õn̦õ in kõttãiki ñane aolep iien. Ñe l̦eo enaaj kwal̦o̦k men ko rej leen jetõb kwõjarjar eo an Anij, ãinwõt yokwe im jouj, lio enaaj m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k kautiej ñane. Ilo m̦ool, juon kõrã eo ej karejar ñan Jeova ej aikuj kwal̦o̦k wõt kautiej ñan l̦eo ippãn jekdo̦o̦n ñe ejjab em̦m̦an an kõm̦m̦an ñane.​—Galetia 5:22, 23.

Baibõl̦ ej bar ba bwe l̦eo ej aikuj yokwe lio ippãn. (Epesõs 5:28, 33) Kõnke lio ekõn̦aan bwe l̦eo en yokwe wõt e, emaroñ l̦õmn̦ak bwe em̦m̦anl̦o̦k ñe ej n̦ooje men ko l̦eo eban m̦õn̦õn̦õ ippãn kaki meñe ej aikuj in kar jel̦ã. Bõtab, men in ej ke kaalikkar an mãlõtlõt? Tokãlik ñe l̦eo enaaj jel̦ã kõn men ko ear n̦ooji, ta eo enaaj wal̦o̦k? Enaaj ke l̦apl̦o̦k an yokwe? Ealikkar bwe enaaj pen. Bõtab, ñe lio ej kwal̦o̦k aolep men ñan l̦eo ilo iien ko remel̦ak, meñe l̦eo emaroñ inepata ak enaaj l̦ap an kam̦m̦oolol kõn an kwal̦o̦k m̦ool ñane. Im yokwe eo an ñane enaaj l̦apl̦o̦k.

Wãween am̦ katakin im kauweik ajri ro nejũm̦ kiiõ enaaj jelõt wãween aer kõm̦m̦an ñan kwe ñe renaaj rũttol̦o̦k

Ajri ro rej aikuj pokake jemãer im jineer im katak ñan kõm̦m̦ani men ko Jeova ekõn̦aan. (Epesõs 6:1, 4) Mel̦el̦ein ke bwe jemãn im jinen ajri ro rej aikuj kõm̦m̦an elõñ kien ko ñan ajri ro nejier? Ebar aorõk bwe rũtto ro ren jipañ ajri ro nejier ñan jel̦ã ta ko rejjab aikuj kõm̦m̦ani im ta ko renaaj wal̦o̦k ñe rejjab pokake. Bõtab, juon eo ej kwal̦o̦k mãlõtlõt ej bar jipañ ajri ro nejin ñan mel̦el̦e etke rej aikuj pokake.

Ñan waanjoñak, jen ba bwe juon ajri ejjab kwal̦o̦k kautiej ilo an kõnnaan ñan jemãn ak jinen. Ñe ej wal̦o̦k men in im jemãn ak jinen ej m̦õkaj im luuki ak deñõte, men in emaroñ kajooke ajri eo ak kõm̦m̦an bwe en mijak im jab ekkeroro. Bõtab ilo bũruon, emaroñ lukkuun illu im kũtõtõ, im men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en jab epaake jemãn im jinen.

Rũtto ro me rej kate er ñan kwal̦o̦k mãlõtlõt rej l̦õmn̦ak kõn wãween aer kauweik ajri ro nejier im wãween an men in maroñ jelõt ajri ro ñe rerũttol̦o̦k. Rũtto ro rejjab aikuj m̦õkaj im illu ñe ajri ro rej kõm̦m̦ane ak ba jet men me rej kõm̦m̦an aer jook. Em̦m̦anl̦o̦k ñe rej kõttar ñan ñe rej make iaaer ippãn ajri eo nejier im kõnnaan ippãn ilo aenõm̦m̦an im yokwe. Remaroñ kõmel̦el̦eik ajri eo bwe Jeova ekõn̦aan bwe en kautiej jemãn im jinen bwe en maroñ jeraam̦m̦an toon wõt an mour. Innem ñe ajri eo ej kwal̦o̦k kautiej ñan jemãn im jinen, enaaj jel̦ã bwe wãween in ej kaalikkar an kautiej Jeova. (Epesõs 6:2, 3) Men in emaroñ l̦ap an jipañ ajri eo. Enaaj kile bwe jemãn im jinen rej lukkuun kea kake, im enaaj l̦apl̦o̦k an kautiej er. Men in enaaj jipañe bwe en m̦õn̦õn̦õ in kepaak jemãn im jinen im kajjitõk jipañ ippãer ñe enaaj kõm̦m̦ani pepe ko rel̦l̦ap ilo mour eo an ilo an rũttol̦o̦k.

Jet rũtto remaroñ jab kajim̦we ak kauweik ajri ro nejier kõnke rejjab kõn̦aan kõmetak er. Bõtab, ta eo enaaj wal̦o̦k ñe ajri rein renaaj rũttol̦o̦k? Renaaj ke mijak Jeova im kile aorõkin aer aikuj l̦oori kien ko an? Renaaj ke kwal̦o̦k aer lõke Jeova ilo aer kwal̦o̦k bũrueer im l̦õmn̦ak ko aer ñane, ke ta renaaj ke kattol̦o̦k er jãne?​—Jabõn Kõnnaan 13:1, UBS; Ekklisiastis 8:11.

Juon rũkõm̦m̦an jãpe me etijem̦l̦o̦k ej bõk iien im l̦õmn̦ak l̦o̦k im̦aan kõn kain jãpe rot eo enaaj l̦ame. Ejjab kajju l̦ame juon men im kõjatdikdik bwe enaaj em̦m̦an im jejjet. Ãindeinl̦o̦k wõt, rũtto ro rej kwal̦o̦k mãlõtlõt ñe rej bõk iien ñan katak kõn kien im naanin kakapilõk ko an Jeova im l̦oori ilo mour ko aer. Men in ej kaalikkar aer mijak etan. Ilo aer jab kattol̦o̦k er make jãn Jeova im doulul in an, enaaj l̦apl̦o̦k aer mãlõtlõt, im men in ej jipañ baam̦le ko aer.

Kajjojo raan ewõr pepe ko jej aikuj kõm̦m̦ani me remaroñ jelõt mour ko ad ilju im jekl̦aj. Ijello̦kun ad m̦õkaj im kõm̦m̦ani pepe ko ad, em̦m̦an ñe jej bõjrak im lukkuun l̦õmn̦ak m̦okta kõn ta ko renaaj wal̦o̦k itok jãn pepe ko jej kõm̦m̦ani. Kajjitõk bwe Jeova en tõl eok, im l̦oore naanin tõl ko an. Ad kõm̦m̦ane men in ej kwal̦o̦k bwe jej dãpij wõt ad mãlõtlõt, im men in enaaj letok ñan kõj juon mour eo em̦m̦an.​—Jabõn Kõnnaan 3:21, 22.