Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

‘Uyakubulunga Na Ukuhlakanipha’?

‘Uyakubulunga Na Ukuhlakanipha’?

INDABA le ibunje, bekunomsana obekahlala eplasini labantu ebebadobha phasi khulu. Abantu bebacabanga ukuthi umsana lo uhlanganyelwe yihloko, bekhe bahlekise nangaye. Bekuthi nakufike iimvakatjhi eplasinelo, bathome-ke benze ngaye amahlaya phambi kwabantu. Bebathatha iinhlavu zemali ezimbili, yesiliva neyegolide, ihlavu yegolide le beyinenani eliphezulu kunale yesiliva. Bese-ke bathi kuye, “Akhukhethe ukuthi ufuna yiphi?” Yena-ke bekakhetha ihlavu yesiliva bese adle phasi.

Kwathi ngelinye ilanga, esinye isivakatjhi sathi emsaneni lo, “Kghani awazi ukuthi ihlavu yegolide le inani layo liphinda ihlavu yesiliva le kabili na?” Wabobotheka kancani wathi, “Ngikwazi kuhle lokho.” Isivakatjhi sathi alo, “Kubayini ukhetha ihlavu yesiliva? Phela nawukhetha ihlavu yegolide uzokuba nemali ehle khulu, ngombana izokuphindwa kabili.” Umsana lo wathi, “nangikhetha ihlavu yegolide abantu angeze basadlala nami lomdlalo. Bewazi ukuthi sengibuthelele iinhlavu ezingakhi zamasiliva?” Umsana ebekukhulunywa ngaye lo, ufanekisa ukuhlakanipha okungazuzisa abantu abadala.

IBhayibheli ithi, “Bulunga ubuhlakani nokuhlolisisa. Yeke uzakukhamba endlelenakho uphephile nenyawo lakho angeze lakhutjwa.” (IzA. 3:21, 23) Ngalokho, nasaziko ukuthi ‘ukuhlakanipha’ kuyinto bani nokuthi kusebenza njani, kuzokwazi nokusivikela. Kuzosivikela nekulimazeni itjhebiswano lethu noZimu, nokuthi ‘sikhambe’ emtlhaleni.

KUYINTO BANI?

Ukuhlakanipha kuhlukile nakumadaniswa nelwazi kunye nokuzwisisa. Umuntu onelwazi ubuthelela woke amaphuzu. Umuntu ozwisisako uyakghona ukubona ukuthi izinto zihlobana njani. Kuthi umuntu ohlakaniphileko uyakghona ukuhlanganisa ilwazi nokuzwisisa akusebenzise kokubili njalo.

Sinesibonelo nasi, umuntu angakwazi ukufunda nokuzwisisa incwadi ethi, Khuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibhili? ngesikhatjhana esincani. Nakuragwa isifundweso angakghona ukuphendula kuhle. Athome nokuya esifundweni abe aphendule nakuhle. Intwezi zoke njalo, zingatjengisa ukuthi uyathuthuka ebuhlotjeni bakhe noZimu, kodwana singatjho na bona ufumene nokuhlakanipha? Nokho angeze satjho njalo. Kungenzeka umumuntu obamba izinto msinyana. Kinanyana ngikuphi, nange umuntu lo angaphila ngokweemfundiso zeBhayibheli, asebenzise nelwazi kunye nokuzwisisa ngendlela efaneleko, lokho kuzokutjengisa ukuthi uyahlakanipha. Nange iinqunto zakhe zimphumelelisa, zitjengise nokuthi umumuntu ozitjhejako izinto, lokho kukufakazela kuhle ukuhlakanipha kwakhe.

Incwadi kaMatewu 7:24-27, ikhuluma ngomfanekiso kaJesu wamadoda amabili akha izindlu. Enye indoda yafaniswa nomuntu “ohlakaniphileko.” Yacabangela phambili mhlamunye ngokungenzeka, lokho kwayenza yakha indlwayo phezu kwedwala. Indoda le beyihlakaniphile tle! Akhenge izitjele ukuthi nange yakha indlwayo eqabazini mhlamunye iindleko zayo angeze zibize khulu. Yasebenzisa ukuhlakanipha yacabanga ngemiphumela. Kwathi nakurhadlha isiwuruwuru, indlwayo beyiphephile. Umbuzo uba kukuthi, singakufumana besikuvikele bunjani ukuhlakaniphokhu?

SINGAKUFUMANA NJANI?

Akhutjheje umtlolo kaMikha 6:9 nawuthi: “Kukuhlakanipha ukwesaba ibizo [lakaZimu].” Ukusaba ibizo lakaJehova kutjho ukumhlonipha. Kubuye kutjho nokumlotjha ngebanga lalokho okutjhiwo libizo lakhe, kuhlanganise neenkambiso zakhe. Nawuthi uhlonipha umuntu kufuze wazi ukuthi ucabanga njani. Lokho kuzokwenza ukwazi ukumthemba, ufunde kuye bewulingise nendlela aphumelela ngayo. Nasiyithathela phezulu indaba yezinto ezisezako nemiphumela yeentwezo, sizokwazi nokwenza isingani noJehova senze neenqunto ngokuya ngokweenkambiso zakhe, besifumane nokuhlakanipha.

Kwesibili umtlolo wezAga 18:1 uthi: “Umuntu onganabuntu uzifunela kwakhe, ukhuluma kumbi ngabaphumelelako.” Nasingakatjheji singazifumana sesikhambela kude noJehova nabantu bakhe. Nasifuna ukubalekela ukuba bokomo edla yodwa, kufuze siziphe isikhathi sihlale nabantu abasaba ibizo lakaZimu besihloniphe neenkambiso zakhe. Kufuze singapheli eWolweni lomBuso, ngapha sikhozisane nebandla lamaKrestu. Kuthi-ke nasisesifundweni sivule iingqondo neenhliziyo zethu, besivumele esikufundako kusikghwathe.

Okhunye godu, nange sithululela okuseenhliziyweni zethu kuJehova ngomthandazo, sizokutjhidelana naye. (IzA. 3:5, 6) Navane sivula iinhliziyo neengqondo zethu nasifunda iBhayibheli neencwadi esiziphiwa yihlangano kaJehova, sizokuthola umkhanyo wemiphumela yezinto ezisezako sikwazi nokuhlala emtlhaleni. Godu kusafuze sivule iinhliziyo zethu nasikhalinywa bazalwana abavuthiweko. (IzA. 19:20) Kunokuthi ‘sale isiyalo esihlakaniphileko,’ kungaba kuhle bona sisithathe khona sizokuthuthukisa ukuhlakanipha kwethu.

UMNDENAMI UNGASIZAKALA NJANI?

Ukuhlakanipha kungayivikela imindenethu. Ngokwesibonelo iBhayibheli ithi umfazi kumele “ahloniphe” indodakhe. (Efe. 5:33) Kuthiwani-ke ngendoda, ingayifumana njani ihlonipho leyo? Ukuyifuna ngekani ihlonipho kungaletha imiphumela yesikhatjhana. Nakafuna ukubalekela ukunghanghisana, umfazi wendoda le angahlonipha indodakwakhe nayisemehlwenakhe kwaphela. Kuthi indoda kwakhe nayingekho hlanukwakhe angazihluphi ngokuyihlonipha. Kanengi vane kwenzeke njalo. Yeke indoda kufuze icabange ngemiphumela yesikhathi esizako. Nange indoda iphila ngobuntu beenthelo zommoya, ezilithando nomusa izokwazi ukuzuza ihlonipho yomkayo. Kodwana umfazi kufanele ahloniphe indodakwakhe kumnyama kubovu.—Gal. 5:22, 23.

IBhayibheli ibuye ithi indoda kufanele ithande umkayo. (Efe. 5:28, 33) Kesinye isikhathi umfazi angababalela ithando lendodakwakhe aze ayifihlele nezinto ezingathandeki ekubeni indoda kufuze izazi. Kghani into enjalo itjho ukuhlakanipha? Kuzakuthiwani-ke nange indoda le ithole ukuthi bekunezinto efihlelwa zona? Kghani izamthanda khulu umkayo? Kuzakuba budisi ukwenza njalo. Kunalokho, kungaba kuhle nange umfazi lo aqale isikhathi nasivumako bese ahlathululele indodakwakhe ngomoya ophasi izinto ezimbi ezenzekileko, nendoda le nayo izokuthabela ukuthembeka komkayo. Nje-ke ithando layo lizokukhula ngamandla.

Indlela oyala ngayo abantwana bakho nje izokuba nomthelela endleleni enikhulumisana ngayo kusasa

Abantwana kufanele balalele ababelethi babo bebayalwe ngendlela kaJehova. (Efe. 6:1, 4) Alo lokho kutjho bona ababelethi kufuze badindele abentwana ngemithetho-kazi eminengi? Kubandakanyeka izinto ezinengi khulu kunokumane wazi imithetho yangekhaya. Umbelethi ohlakaniphileko usiza umntwanakhe azwisise ukuthi kubayini kufuze alalele.

Akhesithi umntwana urharimeja umbelethakhe. Ukujezisa umntwana lo ngebanga lokusilingeka, kungamhlazisa nofana kumenze adubhule. Kungenzeka nokuthi ehliziywenakhe azithethelele, ekugcineni kumbangele nokunina ababelethi bakhe.

Ababelethi nabalwela ukuthuthukisa ukuhlakanipha, bazokucabanga ngendlela abangakhalima ngayo abantwababo nomphumela wengomuso. Ababelethi akukafuzi bawalazele ngebanga lokuthi bazizwa bahlazisekile. Mhlamunye bangabizela umntwanabo emsithelweni bakhulumisane naye ngomusa, bamhlathululele ukuthi uJehova ulindele ukumbona ahlonipha ababelethi bakhe akwazi ukuzuza ngomuso. Umntwana nakahlonipha ababelethi bakhe uzakukghona ukubona nokuthi uhlonipha uJehova. (Efe. 6:2, 3) Indlela le ingayikghwatha ihliziyo yomntwana. Uzokghona ukuzwisisa ukuthi ababelethi bakhe bazwelana naye, uzokwazi nokubahlonipha. Umntwana onjalo uvuleka ihloko akwazi nokujamelana nemiraro evelako.

Abanye ababelethi bazizwa kabuhlungu navane bakhahlameza amazizo wabentwababo, yeke bayakubalekela ukubakhalima. Alo kuzakuthiwani nasele umntwana loyo amdala? Kghani uzomesaba uJehova abe alalele neenkambiso zakhe? Uzakukghona na ukuthululela ihlizwakhe kuJehova namkha uzokukhambela kude naye?—IzA. 13:1; 29:21.

Umbazi osikghwari ukulungiselela kusesengaphambili azokubaza. Akamane abaze nanyana yini, bese-ke athi kuzokukhamba kuhle. Ababelethi abahlakaniphileko basebenzisa isikhathi sabo esinengi bafunda bebasebenzise iinkambiso zakaJehova bahloniphe nebizo lakhe. Ukungazihlukanisi kwabo noJehova nehlanganwakhe, kubenza bafumane ukuhlakanipha bakusebenzise nemindeninabo.

Mihla namalanga senza iinqunto ezithinta ipilwethu yoke. Kunokuthi ubhuduzele wenze isiqunto urhabile, kubayini ungajami kancani khewuzibuze? Cabangela phambili. Bawa neseluleko sakaJehova bewusebenzise nokuhlakanipha kwakhe. Lokho kuzosenza sivikele ukuhlakanipha bekusiphe nepilo.—IzA. 3:21, 22.