Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

Ke Kin “Katengehdiong Loalomw . . . Erpit”?

Ke Kin “Katengehdiong Loalomw . . . Erpit”?

NIN duwen soaio koasoia, mie kisin pwutak semwehmwe men me kin kousoan nan kousapw ehu me doh. Tohn wasao kin medewe me e pweipwei oh re kin kouruhrki. Ni aramas akan kin mwemweitdo wasao, ekei tohn wasao kin kapailoke kisin pwutako mwohn iengerail kan. Re pahn kasalehiong ih soangen mwohni riau. Ehu mwohni silper laud oh ehu mwohni kohl tikitik me uweo laudsang mwohni silpero pak riau. Re pahn ndaiong ih, “Pilada mehnia me ke mwahuki.” Kisin pwutako pahn pilada mwohni silpero oh tang kohkohla.

Ehu rahn, ohl emen me mwemweitdo wasao idek rehn pwutako, “Ke ese me uwen mwohni kohlo laudsang uwen mwohni silpero pak riau?” Kisin pwutako sirei oh nda, “Ei, I ese.” Ohlo eri idek, “Eri dahme kahrehda ke alehki mwohni silpero? Ma ke ale mwohni kohlo, uwen noumw mwohnio pahn laudla pak riau!” Kisin pwutako nda, “Ahpw, ma I ale mwohni kohlo, aramas ako sohla pahn mwadong ong ie. Ke ese ia uwen tohtohn mwohni silper me I kihpenehier?” Kisin pwutako nan soaio kasalehda irair ehu me me laud kan kak paiekihda, me iei erpit.

Paipel mahsanih: “Katengehdiong loalomw omw loalokong oh erpit. . . . E pahn doandoareiuk nan elomw oh ke sohte pahn dipekelekel.” (Lep. Pad. 3:21, 23) Eri esehla “erpit” oh ia duwen omw kak doadoahngki kin pidada mehn perepatail. Met kin sewese kitail en weweidwei ni inen oh dehr dipekelekel.

DAHKOT MET?

Erpit kin weksang en ahneki loalokong oh wehwe. Emen me loalokong kin ese ire kan de soahng tohto. Emen me kin wehwehki soahng kan kak kilang ia duwen ire kan ar kin dokpene. Emen me ahneki erpit kak kihpene loalokong oh wehwe oh doadoahngki ni ahl me katapan.

Karasepe, aramas emen kak wadekala oh wehwehki pwuhken Dahme Paipel Uhdahn Padahngki? ni ahnsou mwotomwot. Erein eh onop, e kin sapeng ni pwung. Ele e tepida towehda mihting kan en mwomwohdiso oh pil kihda pasapeng mwahu. Soahng pwukat koaros kak kasalehda me e wie kekeirda nan eh nanpwungmwahu rehn Siohwa, ahpw ia duwe, met wehwehki me e ahneki erpit? Soh. Ele e wia emen me kin mwadang koledi dahme e sukuhlki. Ahpw, ni eh kin kapwaiada padahk mehlel, doadoahngki loalokong oh wehwe ni pwung, e kin kakairada erpit. Ma eh pilipil kan kin pweida oh kasalehda me e kin medemedewe mwahu eh pilipil kan, e kin sansal me e ahneki erpit.

Madiu 7:24-27 kasalehda duwen sapwellimen Sises karasaras duwen ohl riemeno me kauwada ihmw. Sises ketin kawehwehda me emen ohl ako “loalokong.” Ohlo medewehla mwowe dahme kakete wiawi, eri e kauwada imweo pohn paip ehu. E wehwehki dahme pahn kakete wiawi oh wiahda pilipil mwahu. E sohte kin medemedewe ma e pahn mwadang de pweitikitik ma e kauwada imweo pohn pihk. Ni erpit, e medewehla ia pahn imwilahn eh wiewia kan ong ahnsou kohkohdo. Eri ni ahnsou me e keteuda oh lapakehda, imweo sohte ohla. Eri peideko iei, Ia duwen arail kak kakairada oh katengehdiong loalatail irair kaselel en erpit?

IA DUWEN EI KAK AHNEKI MET?

Keieu, tehk dahme Maika 6:9 mahsanih: “Tiahk en kupwurokong iei en lemmwiki [“mwaren,” NW] KAUN-O. E ketin malipe kahnimwo, mahsanih, ‘Kumwail rong, kumwail aramas akan me kin pokonpene nan kahnimwo!’” En lemmwiki mwaren Siohwa wehwehki me kitail wauneki ih. Met wehwehki me kitail uhdahn wauneki wehwehn mwareo, iangahki sapwellime koasoandi kan. Pwehn wauneki emen, ke anahne ese dahme e kin medemedewe. Kowe eri kak likih ih oh ale kasukuhl sang reh, oh pweida duwehte eh kin pweida. Ma kitail kin medemedewe dahme atail wiewia kan pahn wiahiong kitail ni ahnsou kohkohdo me pid atail nanpwungmwahu rehn Siohwa oh ma atail pilipil kan kin poahsoankihda sapwellime koasoandi kan, met wehwehki me kitail kin kakairada erpit.

Keriau, Lepin Padahk 18:1 mahsanih: “Aramas me sohte kin men patehng meteikan kin nsenohkihte pein irail; re kin sapwungki mehkoaros me aramas koaros ese me pwung.” Ma kitail sohte kanahieng, kitail kakete katohrekitailsang Siohwa oh sapwellime aramas akan. Pwe kitail en dehr katohre kitail, kitail anahne patehng meteikan me kin lemmwiki mwaren Koht oh wauneki sapwellime koasoandi kan. Kitail anahne pein mi ni Wasahn Kaudok ni ahnsou koaros me kitail kak oh kaukaule werekiong atail mwomwohdiso. Erein atail mi ni mihting kan, kitail anahne ritingada atail madamadau oh mohngiong oh mweidohng padahk kan en sair kitail.

Patehng met, ma kitail kin wehkohng Siohwa audepen mohngiongitail ni kapakap, kitail pahn karanihala ih. (Lep. Pad. 3:5, 6) Ni atail kin ritingada atail madamadau oh mohngiong ni atail wadek Paipel oh sawaspen Paipel kan me sapwellimen Siohwa pwihn kihong kitail, kitail kin kilang imwilahn atail wiewia kan oh kak mwekid pahrekiong met. Kitail pil anahne ritingada atail mohngiong ong kaweid me brother koahiek kan kin kihda. (Lep. Pad. 19:20) Kitail sohte pahn “sapwungki” kaweid erpit koaros, ahpw kitail pahn kakehlakahda irair kesempwal wet.

IA DUWEN MET EH PAHN SEWESE EI PENEINEI?

Erpit kak doarehla peneinei kan. Karasepe, Paipel kangoange lih pwopwoud men en “wauneki” eh pwoudo. (Ep. 5:33) Ia duwen ohl pwopwoud men eh kak warohng ale wahu sang rehn eh pwoudo? Ma e wia met ni idihd de ni lemei, imwilao pahn ongete ahnsou mwotomwot. Pwe ira en dehr akamai, liho me pwoudiki soangen ohl menet ele pahn waunekihte ohlo ahnsou me e mi mwo. Ahpw ia duwe, e pahn waunekihte ohlo ni ahnsou me ohlo sohte mi mwo? Mwein soh. Ohlo anahne medemedewe ia pahn imwilahn met ni ahnsou kohkohdo. Ma e kin kasalehda wahn sapwellimen Koht manaman, duwehte limpoak oh kadek, e pahn warohng ale wahu sang rehn liho. Ni mehlel, lih pwopwoud Kristian men anahne wauneki eh pwoudo mehnda ma e warohng ale de soh.​—Kal. 5:22, 23.

Paipel pil mahsanih me ohl pwopwoud men en poakohng eh pwoud. (Ep. 5:28, 33) Lih pwopwoud men ele pahn medewe me e mwahu en ekihsang eh pwoudo soahng suwed kan me ohlo ahneki pwuhng en ese, met pwehki liho men eh pwoudo en poakepoakehte ih. Ahpw ia duwe, met kin kasalehda erpit? Mwuhr, ni ohlo eh pahn diarada dahme liho ekihla, ia pahn imwilahn met? E pahn kalaudehla ahn ohlo poakohng eh pwoudo? Met kakete apwal ong ih. Ma liho kawehwehda soahng suwed ko ni meleilei ni ahnsou me konehng, eh pwoudo pahn kakete kalahnganki eh kin mehlel. Met ahn ohlo limpoak ong liho pahn lalaudla.

Mwomwen omw kaiahne noumw seri kan rahnwet pahn kamwakid amwail kin koasoipene mwuhr

Seri kan anahne peikiong ar pahpa nohno oh kaiahnda ni ahl me Siohwa ketin kupwurki. (Ep. 6:1, 4) Ia duwe, met wehwehki me pahpa nohno kan anahne kihong neirail seri kan koasoandi tohto ong dahme ren wia? Soahng tohto kin pidada laudsang en ihte esehla koasoandi kan en imwarailo de ale kalokepen arail wiewia sapwung. Pahpa de nohno men me ahneki erpit kin sewese nah serio en wehwehki dahme kahrehda serio anahne peikiong ih.

Karasepe, ia duwen ma seri men lokaiaiong eh pahpa de nohno ni soh wahu? En mwadangete lipwoare de panawih serio pahn kasarowehdi de kahrehiong en nennenla. Ahpw serio ele pahn kadakadaur eh lingeringer nan eh mohngiong, me kakete kahrehda en kadohwaneweisang ih eh pahpa nohno.

Pahpa nohno kan me kin kakairada erpit pahn medewehda ahl akan me ren kaiahne neirail seri kan oh ia imwilahn met ong seri ko ni ahnsou kohkohdo. Pahpa nohno kan en dehr mwadangete mwekidki dahme wiawi ihte pwehki re namenekda. Ele ni ahnsou ehu me irail kelehpwla, ira kak koasoiong neira serio ni elen limpoak oh meleilei, kawehwehiong me Siohwa kin ketin kasik serio en wauneki eh pahpa nohno pwehn wia kamwahupe ong ahnsou reirei. Eri ni serio eh kasalehda me e kin wauneki eh pahpa nohno, e pahn wehwehkihda me e kin kawauwih Siohwa. (Ep. 6:2, 3) Soangen elen kihda kaweid wet kakete sair mohngiong en serio. Serio pahn kehn me eh pahpa nohno uhdahn nsenohki ih oh eh wauneki ira pahn kekeirda. Met pahn kamengeila serio en peki sawas ni ahnsou me ire kesempwal ehu pahn pwarada mwuhr.

Ekei pahpa nohno ele kin suwedki me re kamedekihala pepehm en neirail serio, eri re sohte kin kapwungala serio. Ahpw, dahme pahn wiawi ni ahnsou me serio laudla? Ia duwe, serio pahn lemmwiki Siohwa oh pohnese erpit en doadoahngki sapwellime koasoandi kan? E pahn kin men kasalehiong Siohwa dahme mi nan eh mohngiong oh madamadau, de e pahn kadohwaneweisang ih Siohwa?—Lep. Pad. 13:1.

Sounparada soahng kan kin koasoanehdi mwahu dahme e pahn parada. E sohte pahn tepidahte wia met oh koapworopworki me e pahn imwila mwahu. Pahpa nohno kan me ahneki erpit kin kihong ahnsou laud en sukuhlki oh doadoahngki sapwellimen Siohwa koasoandi kan, kahrehda re kin lemmwiki mwareo. Sang ni arail sohte kin kadohwaneweisang irail Siohwa oh sapwellime pwihn, re kin kakairada erpit oh doadoahngki pwehn kakehlakahda arail peneinei.

Rahn koaros, kitail kin anahne wiahda pilipil kan me kakete kamwakid atail mour ni ahnsou kohkohdo. E sou pahn mwahu kitail en dehr mwadang mwekidki soahng kan oh wiahda pilipil ni ahnsowohte, ahpw en uhdi oh medemedewe? Medemedewe kanahieng ia imwilahn omw pilipil kan ong ahnsou kohkohdo. Rapahki sapwellimen Siohwa kaweid, oh doadoahngki sapwellime erpit. Eri kitail pahn kak katengehdiong loalatail erpit, oh met pahn kihong kitail mour nsenamwahu.​—Lep. Pad. 3:21, 22.