Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“Asikhuthazaneni Qobe Langa”

“Asikhuthazaneni Qobe Langa”

“Nakube kukhona umlayezo wokukhuthaza ebantwini, sibawa nikhulume.”—IZE. 13:15.

IINGOMA: 121, 45

1, 2. Kubayini ukukhuthazana kuqakathekile?

UCRISTINA oneminyaka eli-18 ubudala wathi: “Ababelethi bami abangikhuthazi kodwana bahlala bakhuluma ngezinto ezimbi engizenzako, bebatjho namagama ahlabako.” [1] “Bathanda nokuthi angikakhuli ngokwaneleko, begodu angifundiseki, benginonile. Ngihlala ngilila ubusuku nemini ngingasafuni nokubakhulumisa, ngizizwe ngingasililitho.” Qala bonyana ukuphila kungaba kumbi kangangani nange singakhuthazani.

2 Ukukhuthazana yinto ehle khulu. URubén uthi: “Ngilwisene nemizwa yokuzizwa ngingasililitho iminyaka eminengi. Kwathi ngelinye ilanga ngitjhumayela nomunye umdala wabona bonyana angikathabi. Wangilalelisisa ngomusa lokha nangimtjela ngamazizwami. Wangikhumbuza ngezinto ezihle engizenzako. Wangikhumbuza nangamezwi kaJesu nakathi siqakatheke khulu kuneenyoni ezinengi. Nanamhlanjesi ngisawukhumbula umtlolo loyo begodu usangithinta ihliziyo. Amezwi womdala lawo angikhuthaza khulu.”—Mat. 10:31.

3. (a) Umpostoli uPowula wathini ngokukhuthazana? (b) Khuyini esizokhuluma ngayo esihlokwenesi?

3 Akukafuzi simangale lokha iBhayibheli nalithi sikhuthazane qobe. Lokha umPostoli uPowula nakatlolela amaKrestu amaHebheru wathi: “Nje-ke bazalwana, tjhejani bona kungabikhona noyedwa wenu onehliziyo embi engakholwako ebangela bonyana ahlubuke kuZimu ophilako. Kodwana khuthazanani imihla ngemihla, ije kusathiwa ‘namhlanje’ ukuze kungabikhona namunye wenu oqinileko ngebanga lesono esikhohlisako.” (Heb. 3:12, 13) Qala bonyana kuqakatheke kangangani ukukhuthazana, khulukhulu nawukhumbula indlela nawe owakhuthazwa ngayo. Okwanje akhesitjheje imibuzo nasi: Kubayini ukukhuthazana kuqakathekile? Khuyini esingakufunda endleleni uJehova, uJesu noPowula abakhuthaza ngayo abanye? Singabakhuthaza njani abanye?

ABANTU BAYASITLHOGA ISIKHUTHAZO

4. Bobani abatlhoga isikhuthazo, begodu kubayini siyindlala namhlanjesi?

4 Soke siyasitlhoga isikhuthazo. Khulukhulu nasisakhulako. “Njengombana iintjalo zitlhoga ukuthelelelwa bonyana zikhule, nabantwana nabo batlhoga isikhuthazo.” UTimothy Evans ongutitjhere uthi: “Umntwana nakakhuthazwako uzizwa aqakathekile begodu athandwa.” Kodwana siphila eenkhathini ezibudisi. Siphila nabantu abazithandako begodu nokukhuthazana akusekho. (2 Thim. 3:1-5) Enye into eyenza bonyana abanye ababelethi bangabakhuthazi abantwababo kukuthi nabo bakhule bangakhuthazwa. Ngitjho neensebenzi zilila ngokuthi isikhuthazo asisekho emsebenzini.

5. Ukukhuthazana kubandakanya ini?

5 Nawukhuthaza umuntu ungambuka lokha nakenze into ehle. Singabakhuthaza abanye nangokubatjela ngobuntu babo obuhle namtjhana “ngokusiza labo abaneenhliziyo ezibogabogako.” (1 Thes. 5:14) NgesiGirigi ibizo elithi “isikhuthazo” lingatjhugululwa ngokuthi, “ukubiza umuntu bona eze kuwe.” Sihlala sinamathuba amahle wokukhuthazana khulukhulu njengombana silotjha uZimu ndawonye. (Funda uMtjhumayeli 4:9, 10.) Inga-kghani siyabatjela abanye bonyana kubayini sibathanda begodu sithabela nokuba nabo? Nokho ngaphambi kokuthi uphendule umbuzo lo, akhucabangisise nganasi isaga: “Maye lihle kangangani ilizwi elifike ngesikhathi.”—IzA. 15:23.

6. Kubayini uDeveli azama ukusiqeda amandla? Iza nesibonelo.

6 USathana uDeveli ufuna ukusiqeda amandla ngombana wazi kuhle bonyana nakenze njalo ngekhe sisamthabisa uZimu. Umtlolo wezAga 24:10 uthi: “Nawunyefako ngesikhathi sokubandezelwa, umkhawulo wamandlakho uyabonakala.” USathana khewalinga uJobho ngokuzama ukumqeda amandla ngokumlethela iinlingo kodwana wahluleka. (Job. 2:3; 22:3; 27:5) Singalwisana nemisebenzi kaDeveli ngokukhuthaza amalunga womndeni nalabo esilotjha nabo uZimu. Lokho kuzosisiza khulu ngombana sizokuthaba besizizwe sivikelekile nasisemakhaya nasemaWolweni womBuso.

IIMBONELO EZISEBHAYIBHELINI ZOKUKHUTHAZANA

7, 8. (a) Ngisiphi isibonelo esitjengisa bonyana uJehova uqala ukukhuthazana njengento eqakathekileko? (b) Ababelethi bangamlingisa njani uJehova? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

7 UJehova. Umrhubi wabhina wathi: “Abalungileko nabanesililo, [uJehova] uyabezwa, abatjhaphulule kizo zoke iinhlupheko zabo.” (Rhu. 34:18) Ngesikhathi uJoromiya athukiwe begodu aphele namandla uJehova wamqinisa bewenza umphorofidi othembekileko lo wazethemba godu. (Jor. 1:6-10) Cabanga bonyana umphorofidi olupheleko uDanyela wakhuthazeka kangangani lokha uJehova athumela ingilozi bonyana izomqinisa, yabiza uDanyela ngokuthi “muntu othandwa khulu!” (Dan. 10:8, 11, 18, 19) Inga-kghani ungakghona na ukukhuthaza abarhuweleli, amaphayona, abobamkhulu nabogogo abathoma ukuphelelwa mamandla?

8 Lokha uJesu nakasephasini uJehova khenge athi ngombana wasebenza naye iminyaka eminengi akasitlhogi isikhuthazo. Kunalokho kabili uJesu wezwa ilizwi likaYise osezulwini lisithi: “Le yiNdodanami engiyithandako nengithokozileko ngayo.” (Mat. 3:17; 17:5) Ngamezwi lawo, uZimu bekaqinisekisa uJesu bonyana izinto azenzako ziyamthabisa. Cabanga bonyana kwamthabisa kangangani uJesu ukuzwa amezwi lawo, ekuthomeni komsebenzakhe naphakathi komnyaka wokugcina asephasini. Kwathi ngobusuku bangaphambi kobana uJesu abulawe, uJehova wathumela ingilozi bonyana iyomqinisa. (Luk. 22:43) Nange sibabelethi akhesilingise uJehova, sikhuthazeni abantwabethu, besibabuke nabenza kuhle. Sibasekele khudlwana lokha nabaqalene neentjhijilo esikolweni.

9. Khuyini esingayifunda endleleni uJesu aphatha ngayo abapostoli bakhe?

9 UJesu. Kwathi ngobusuku uJesu athoma ngabo isikhumbuzo, walemuka ukuzikhukhumeza ebekukhona phakathi kwabapostoli bakhe. Ngokuzithoba, uJesu wahlamba iinyawo zabafundi bakhe, nanyana kunjalo baragela phambili nokuphikisana ngokuthi ngubani omkhulu phakathi kwabo, uPitrosi yena bekazithemba khulu. (Luk. 22:24, 33, 34) UJesu wabuka abapostoli bakhe abathembekilekwaba ngokuhlala banaye nakalingwako. Wathi bebazokwenza imisebenzi emikhulu kuneyakhe, noZimu bekazokuba nabo. (Luk. 22:28; Jwa. 14:12; 16:27) Kungaba kuhle khulu bonyana sizibuze ukuthi inga-kghani ‘siyababuka abantwabethu namthjana sihlala sikhuluma ngemitjhapho yabo na?’

10, 11. UPowula watjengisa njani ukuthi kuqakathekile ukukhuthaza abanye?

10 Umpostoli uPowula. Eencwadini zakhe, uPowula bekawabuka amaKrestu akhonza nawo. Amanengi wawo besekuminyaka akhamba nawo begodu bekayazi kuhle imitjhapho yawo, kodwana wakhuluma okuhle ngawo. Ngokwesibonelo, lokha uPowula nakakhuluma ngoThimothi wathi: ‘Yindodanami engiyithandako nethembekileko ekosini.’ Uyabatlhogomela nabantu alotjha nabo uZimu. (1 Kor. 4:17; Flp. 2:19, 20) Kanti umpostoli lo wathi nasele akhuluma ngoTitosi wathi: “umhlanganyeli kanye nomsebenzisani wami emsebenzini wenu lo.” (2 Kor. 8:23) Qala bonyana uThimothi noTitosi bafunda isifundo esihle kangangani kuPowula.

11 UPowula noBharinabhasi bafaka ukuphila kwabo engozini ngokuthi babuyele eendaweni epheze bafa kizo. Ngokwesibonelo nanyana baqalana neentjhijilo ezibuhlungu khulu eListra babuyela khona bayokukhuthaza amakholwa asesematjha bonyana aqine ekukholweni. (IzE. 14:19-22) Lokha nakase-Efesu uPowula waqalana nesitjhaba ebesisilingekileko. IzEnzo 20:1, 2 zithi: “Emva kobana ukuguruzela kuphele, uPowula wabizela abafundi ndawonye. Kuthe sele abakhuthaze ngamezwi, wabalayelisa wakhamba waya eMasedoniya. Sele adabule eemfundenezo bewakhuthaza amakholwa ngamezwi amanengi, wafika eGirisi.” Ukukhuthaza abanye bekuyinto eqakathekileko kuPowula.

ASIKHUTHAZANENI NANAMHLANJESI

12. Ukuya esifundweni kusisisiza njani bonyana sikhuthazane?

12 Isizathu esenza bonyana uBabethu wezulwini athi siye esifundweni kukobana kulapho sikhuthazana khona. (Funda amaHebheru 10:24, 25.) Njengabafundi bakaJesu nathi siyahlangana, sifunde, besikhuthazane. (1 Kor. 14:31) UCristina ekhesakhuluma ngaye uthi: “Into engiyithanda khulu ngokuya esifundweni lithando nesikhuthazo engisifumanako. Ngesinye isikhathi ngiya eWolweni lomBuso ngingakathabi. Kodwana kuthi lokha abodadwethu nabatjhidela kimi bangisingathe bebathi ngimuhle, bangitjele bonyana bayangithanda begodu bathabela ukungibona ngiragela phambili nokulotjha uZimu, isikhuthazo sabo siyangithabisa kwamambala!” Qala bonyana kuthokozisa kangangani lokha omunye nomunye nakadlala indimakhe begodu ‘sikhuthazana ekukholweni.’—Rom. 1:11, 12.

13. Kubayini sitlhoga isikhuthazo ngitjho nanyana sele kusikhathi eside silotjha uZimu?

13 Ngitjho namakrestu esele kusikhathi eside alotjha uZimu ayasitlhoga isikhuthazo. Akhucabange ngoJotjhuwa. Wathembeka iminyaka eminengi kuZimu. Nanyana kunjalo uJehova watjela uMosi bonyana ayomkhuthaza. Wathi: “Yala uJotjhuwa, umkhuthaze bewumqinise ngombana nguye ozakuyama nabantwaba. Yena uzabathumbisa inarha ozayibona.” (Dut. 3:27, 28) UJotjhuwa begade aqalene nomsebenzi omkhulu wokungenisa ama-Israyeli eNarheni yesiThembiso. Begade azokuqalana neentjhijilo. (Jotj. 7:1-9) Kwamambala uJotjhuwa bekasitlhoga isikhuthazo! Nathi-ke akhesikhuthazeni abadala nabajikelezi ngombana banomsebenzi omkhulu wokutlhogomela abantu bakaZimu. (Funda yoku-1 Thesalonika 5:12, 13.) Omunye umjikelezi wathi: “Ngesinye isikhathi abafowethu basitlolela iincwadi zokuthokoza imisebenzi esiyenzako, siyazibeka sizifunde lokha nasizizwa siphela amandla zisikhuthaza khulu.”

Abantwabethu bayathaba nasibakhuthazako (Qala isigaba 14)

14. Khuyini etjengisa bonyana abantu bayasamukela iseluleko lokha nasibabukako?

14 Abadala nababelethi abamaKrestu bafunyane ukuthi ukubuka nokukhuthaza kwenza kube lula ukusebenzisa lokho okutjhiwo liBhayibheli. Kwathi lokha uPowula nakabuka amakrestu weKorinte, akhuthazeka bekenza nezinto ezihle. (2 Kor. 7:8-11) U-Andreas onabantwana ababili wathi: “Abantwana benza izinto ezihle bebathuthuke nekulotjheni uZimu nawubakhuthazako, namkha ubayala kuhle. Nanyana abantwabethu bakwazi okulungileko, nasisolo sibakhuthaza bazokwenza okulungileko kunokobana bakwazi kodwana bangakwenzi.”

SINGAKHUTHAZANA NJANI?

15. Singabakhuthaza njani abanye?

15 Asithokozeleni imizamo nobuntu obuhle babafowethu. (2 Kron. 16:9; Job. 1:8) UJehova noJesu baqala imizamo yethu yokusekela umBuswakhe njengento eligugu, ngitjho nanyana singasakghoni ukwenza ebesikwenza ngaphambili. (Funda uLukasi 21:1-4; 2 Korinte 8:12.) Ngokwesibonelo abantu esele bakhulile ngeminyaka bangenza umzamo wokutjhumayela qobe, nabafumana isikhathi. Inga-kghani akukafuzi sibabuke besibakhuthaze?

16. Kubayini kufuze sikhuthaze abanye?

16 Qala amathuba wokukhuthaza abanye. Nawubona umuntu enza izinto ezihle kubayini ungambuki? Akhucabange ngalokho uPowula noBharinabhasi abakwenza e-Anthiyorhiya esePhisidiya. Abaphathi besinagoge bathi kibo: “Bafowethu, nakube kukhona umlayezo wokukhuthaza ebantwini, sibawa nikhulume.” UPowula wabaphendula ngokubethulela ikulumo ehle. (IzE. 13:13-16, 42-44) Nakuvela ithuba lokukhuthaza kubayini ungalisebenzisi? Lokha nasikhuthaza abanye kuzokuba lula ngabo bonyana basikhuthaze.—Luk. 6:38.

17. Amezwethu angabakghwatha njani abanye nasibabukako?

17 Khuluma iqiniso, umtjele umuntu into omkhuthazela yona. Iye khona amazwi alula wokukhuthaza ayasiza, kodwana amazwi kaJesu awatjela amakrestu weThiyathira atjengisa ukuthi ukunqopha kuhle khulu. (Funda IsAmbulo 2:18, 19.) Ngokwesibonelo, nange sibabelethi singabatjela abantwabethu ukuthi sithaba khulu nasibabona baragela phambili nokulotjha uZimu. Singatjela umma okhulisa abantwana ayedwa bonyana khuyini esiyithandako ngendlela akhulisa ngayo abantwabakhe ngitjho nanyana kubudisi. Ukumbuka nokumkhuthaza kungaba nemiphumela emihle.

18, 19. Singabaqinisa njani labo abatlhoga isikhuthazo?

18 Namhlanjesi uJehova akasitjeli bonyana sithini nasikhuthaza abanye njengoba enza kuMosi nakakhuthaza uJotjhuwa. Nokho uthaba kangangani nakasizwa sikhuthazana. (IzA. 19:17; Heb. 12:12) Ngokwesibonelo, singamthokoza umzalwana osibekele ikulumo esikhuthazako nangokusihlathululela umtlolo othileko. Omunye udade wakhe watjela isikhulumi ebegade sivakatjhile wathi kiso: “Mzalwana sinesikhathi esincani sazana, kodwana ungiduduzile bewangikhuthaza, lokha nawukhuluma nami nangesikhathi ukhuluma endaweni yesikhulumi ngivele ngabona ukuthi lesi sona sisipho esivela kuJehova.”

19 Sizokuvulekelwa mathuba amanengi wokukhuthaza abanye bonyana benze izinto ezihle lokha nasilalela isiluleko sakaPowula nakathi: “Nje-ke khuthazanani omunye nomunye bese niyakhana njengombana nivele nisenza.” (1 Thes. 5:11) Sizomthabisa kwamambala uJehova ‘nasikhuthazana imihla ngemihla.’

^ [1] (isigaba 1) Amanye amagama atjhentjhiwe.