Exeni ambe enga jataka

Aianpinchi jámaxaka Tabitha jingoni.

BIBLIA JARHUATAASTI MÓJTAKUNI IREKUA

No jakajkusïreenga Tata Diosïni

No jakajkusïreenga Tata Diosïni
  • UÉXURHINI ENGA ANDAJPENUKA: 1974

  • PAISI: REPÚBLICA DEMOCRÁTICA ALEMANA

  • MÁTERU AMBE: NO JAKAJKUSÏRENDI TATA DIOSÏNI

NA ENGANI IREKAPKA IÓNTKI

Iretarhu ma andajpenuska estado de Sajonia jimbo, jiáni enga República Democrática Alemana (RDA) japka. Juchiniu iáminduechachi xénchperasïreenga ka juchiiti taatichajtsïni ambakiti ambe jorhendaspti. Jimboka RDA paisi máespka enga komunistepka, uánikua kʼuiripu Sajonia anapu, nóksï jukaparharasïreendi relijioniri ambe. Ka ji no jakajkusïreenga Tata Diosïni. Asta jiáni jamberi engani 18 jatiripka, niáraspka sánderu jakajkuni tsimani ambe: eska no jarhaspka Tata Diosï (ateísmo) ka komunismu.

¿Andisïni tsitieni komunismuni? Ji uékasïreenga eskaksï iámindu kʼuiripuecha májkuenipiringa. Jimbosïni eratseenga eska jatsikuarhekua ambe jatsipiringa para iáminduechani májkueni arhukutsperani para nóteru jarhania jatsikuarhericha ka no jatsikuarhericha. Jimbosïni úndapka jarhuajpeni tumbiicheri kúnguarhikua ma jimbo enga komunistepka. Engani 14 uéxurhini jatiripka, ióni jámaspka ánchikuarhini parachi exeni nénachi úpirini sïrandani tánantani para ménderu úrakuarhini ka ísï nóteru xáni kontaminasioni jarhania. Aue anapu juramutichaksï kánikua sési exespti ambe engani úpka ka premiujtsïni ma íntskuspti. Nájkirukani sapichu japka, niáraspka míteani máru politikarhu anapu achamasïchani engaksï kánikua mítekatepka paisirhu. Ji eratsesïrenga eskarini sési nichexapka ka eskarini sánderu sési nichepiringa sánderu orhepatini.

Peru no ísï úkuarhispti, 1989 jimbo kuáskusptiksï muro de Berlín ka ístu jima kʼamakurhispti grupu komunista enga Europa del Este japka. Jiáni uératini uánikua ambe exespka engareni no sési pʼikuastapka. Niáraspka míteni eskaksï no sési kánhaxapka máru kʼuiripuecha. Pori ejemplu, imeecha engaksï no uékeenga komunisteni, ísïksï exenhasïreendi enajkiksï no xáni jukaparhakuepi. Joperu ¿andi? ¿Andi no jorhentpisïreni komunismu eskachi iáminduecha májkueniska? ¿O ískuespi ambe enga komunismu jorhentpienga? I ambe kánikuarini uandanhiataspti ka no sésirini p’ikuastani.

Jiáni uératini mójtakurhispti ambe enga sánderu jukaparhakuepka para ji, jimbosïni ueenapka jorhenguarhini kústani ka atantani. Ueenaspka músikeri eskuela ma jimbo nirani jimboka tátsekua uékasïreenga unibersidadirhu nirani; ji, meru uékasïreenga kústani ka atantani. Nóteruni úsïrengia imani ambakiti ambe engani sapiitini jorhenguarhipka. Ambe engani sánderu tsitienga jindeespti tsípikuarhini ka uánikua nanakecha jingoni jámani. Peru ni kústani, ni atantani ka ni xáni tsípikuarhini úsïreendi eskani sési pʼikuarherantapiringa ka inde ambe xarharasïreendi kuadruecharhu engani atanteenga. Ísï jimbo, kurhamarhikuarhisïrenga: “¿Ambe úkuarhia sánderu orhepatini? ¿Andisïni tsípiti jaki?”.

Ískuni pakaraspka engani míteapka mókuntskuechani ima kurhamarhikuecheri engani úkuarhienga. Ma jurhiatikua, engani eskuelarhu japka, máru tumbiicha ka uátsïcha jingoni uaxakaspka engaksï uandontskuarheni japka ambe úkuarhipirini sánderu orhepatini. Jima jarhaspti Mandy, * uátsï ma enga Jeobaeri testiguepka ka engareni ambakiti ambe arhipka. Arhisptirini: “Andreas, engari uéjka míteni tsípikueri ambe, ka ambe enga úkuarhiaka sánderu orhepatini, jorhenguarhi ambe enga Biblia uandajka”.

No xáni seguru jarhaspka, peruni siempri jirinhantaspka ambe enga Biblia uandajka. Mandyrini exeraspti libro de Daniel kapitulu 2 jimbo ka ískuni pakaraspka engani ueenapka arhintani. I profesia uandasïndi máru kʼérati juramukuecha engaksï desde iónisïa asta iásï jamberi uánikua ambe úkia iámu parhakpinirhu. Tátsekua, Mandyrini exeraspti Bibliarhu máru profesiecha engaksï uandajka ambe enga úkuarhiaka sánderu orhepatini. Jiájkani jorhenguarhispka ambe engani xáni uékeenga míteni. Joperu, ¿né karaaski ima profesiecha? ¿Né úpirini xáni sési míteni ambe úkuarhipirini sánderu orhepatini? ¿Xarhatasïreni ima ambe eska Tata Diosï meru jarhaska?

NA ENGARINI BIBLIA MÓJTAKUCHEKA IREKUA

Míteaspka Mandyri amiguechani, Horst ka Angelika, temungurhiri ma engaksï Jeobaeri testigueka. Imeechajtsïni jarhuataspti sánderu sési kurhanguni ambe enga Biblia uandajka. Jirejiresï exespka eska no jarhaska máteru relijioni enga méntkisï úrajka Tata Diosïri nombrini ka enga mítetarpijka ísï eskaksï Jeobaeri testiguecha (Salmo 83:18; Mateu 6:9). Jorhenguarhispka eska Tata Diosï Jeoba aiatspesïnga eskaksï kʼuiripuecha uaaka irekani para méntkisï echerirhu paraisu ma jimbo. Salmo 37:9 uandasïndi: “Imeecha engaksï mintsikajka Tata Diosï Jeobani, imaksï irekaati echerirhu”. Kánikuani tsitispka míteni eskaksï iámindu kʼuiripuecha uaaka irekani para méntkisï engaksï jánguarhintaaka ísï irekani eska Tata Diosï na uandajka.

Úkua jukanchaspka mójtakurhini ka ísï irekani eska Biblia na uandajka. Ji kʼéri exekuarhisïrenga jimbokarini sési nichespka jiáni engani kústenga ka atantani, ísï jimbo, jatsipka para jánguarhintani kaxumbitini. Ístuni úkua jukanchaspka nóteru ísku jándikua ambe úni. Kánikuani jaiapanhekuntasïnga Tata Diosï Jeobani enga xáni tekaakuantajka, kurhangukuani ka xénchaani imeechani engaksï kánikua jánguarhintajka úni ambe enga Biblia jorhentpijka.

Asta jiáni jamberi engani 18 uéxurhini jatiripka, niáraspka kánikua jakajkuni komunismuni ka eska no jarhaspka Tata Diosï, joperureni Biblia sánhani arhixati mójtakuni jiáni uératini. Ambe engani jorhenguarhipka, úspti eskani tsípikua jingoni irekapiringa ka nóteru xáni uandanhiania imani ambe jimbo enga sánderu orhepatini úkuarhiaka. Uéxurhini 1993 jimbo itsï atakuarhiska ka Jeobaeri testigu úkuarhiska ka uéxurhini 2000 jimbo, tembuchaska Tabitha jingoni, nema enga tsípikua jingoni marhuakujka Tata Diosï Jeobani. Tsimarhanchi kánikua jánguarhintasïnga kʼuiripuechani jorhendaani ambe enga Biblia uandajka. Ísï eskani ji na jakajkuenga, uánikua ima kʼuiripuechaksï komunismuni jakajkusïndi ka eska no jarhaska Tata Diosï ma. Ísï jimbo, kánikuani sési pʼikuarherasïnga jarhuataani kʼuiripuechani paraksï Tata Diosï Jeobani míteni.

NÁKI KÓNTPERATECHANI INTSÏNHAASKIA

Engani ueenapka jorhenguarhini Jeobaeri testiguecha jingoni, juchiiti taatichaksï kánikua no sési exespti indeni ambe, joperu sánhani arisptiksï exeni eskarini kánikua jarhuataska parani sánderuni sési irekani. Iásï kánikuani sési pʼikuarherasïnga jimbokaksï imeechajtu jorhenguarhixaka Biblieri ambe ka niraxatiksïa Jeobaeri testiguecheri tánguarhikuecharhu.

Tabitha ka ji jánguarhintasïngachi parachi ísï irekani eska Biblia na uandajka para temungurhiricha, jimbochisï újka tsípikua jingoni irekani. Pori ejemplu ísï eska Biblia na uandajka, no ísku jándikua ambe úni, úsïndi eskachi sánderu sési irekuarhiaka (Ebreu 13:4).

Iásï nóteruni uandanhiasïngia imani ambe jimbo enga sánderu orhepatini úkuarhiaka ka tsípikua jingoni irekaxaka. Iásï Jeobaeri testiguecheri kúnguarhikuarhu jarhaskia engachi ísïika komueska familia ma engachi interu parhakpinirhu jaka, engachi sési pájperajka ka májku kʼérichi jarhani. Ini familiarhu, iáminduechachi májkueniska, ambe ma engani ji méntkisï uékapka jatsini.

^ párr. 12 Mójtakurhisti nombri.