1. Millised imetlusväärsed oskused ja võimed on Jehoova inimestele andnud?

JEHOOVA on loonud inimesed imetlusväärsete oskuste ja võimetega. Ta on andnud meile mõtlemisvõime, et saaksime lahendada probleeme ja teha tulevikuplaane. (Õpet. 2:11.) Ta on andnud meile jõu, et võiksime teha teoks oma plaanid ja saavutada oma eesmärgid. (Filipl. 2:13.) Samuti on ta andnud inimestele südametunnistuse, kaasasündinud võime eristada õiget valest. See aitab meil hoiduda väärtegudest ja parandada oma vigu. (Rooml. 2:15.)

2. Mida Jehoova meilt seoses meie võimetega ootab?

² Jehoova ootab, et kasutaksime tema kingitud võimeid heal eesmärgil. Miks? Sellepärast, et ta armastab meid ja teab, et kui me kasutame neid kingitusi, toob see meile rahulolu. Näiteks Piibli heebrea osast võime lugeda, et „tööka inimese plaanid toovad talle edu” ja „kõike, mida su käsi  suudab teha, tee kogu jõust”. (Õpet. 21:5; Kog. 9:10.) Kreeka osas öeldakse meile: „Kuniks on veel võimalust, tehkem head kõigile” ning „Teenige üksteist selle andega, mis igaühel on.” (Gal. 6:10; 1. Peetr. 4:10.) Sellest ilmneb selgelt Jehoova soov, et me teeksime seda, mis on kasulik meile endile ja ka teistele.

3. Mida inimesed ei suuda teha?

³ Samas Jehoova teab, et inimeste võimed on piiratud. Me ei suuda kunagi ise kõrvaldada ebatäiust, patusust ja surma. Samuti pole meil kontrolli teiste inimeste üle, sest meil kõigil on vaba tahe. (1. Kun. 8:46.) Ja ükskõik kui palju teadmisi või kogemusi me ka ei omandaks, Jehoovaga võrreldes me jääme alati otsekui lasteks. (Jes. 55:9.)

4. Mida me selles artiklis arutame?

⁴ Igas olukorras tuleb meil järgida Jehoova juhatust, loota tema toetusele ja sellele, et ta teeb meie heaks seda, mida me ise ei suuda teha. Samal ajal peaksime tegema, mis suudame, et lahendada probleeme ja teisi aidata. (Loe Laul 37:3.) Lühidalt öeldes on meil tarvis nii loota Jehoovale kui ka teha head. Arutagem nüüd, mida me võime õppida Noalt, Taavetilt ja teistelt ustavatelt jumalateenijatelt, kes toetusid Jehoovale ja kes samas võtsid oma olukorra lahendamiseks ise midagi ette. Me võime selgelt näha, et oli asju, mida neil polnud võimalik teha, kuid nad keskendusid sellele, mida neil oli võimalik teha.

5. Milline oli olukord Noa päevil?

⁵ Noa ajal oli maailm täis vägivalda ja kõlvatust. (1. Moos. 6:4, 9–13.) Ta teadis, et Jehoova hävitab peagi kogu kurjuse. Sellegipoolest valmistas tollane olukord talle ilmselt suurt meelehärmi. Kuigi Noa mõistis, et on asju, mida tal pole võimalik teha, mõistis ta ka seda, et on asju, mida tal on võimalik teha.

6., 7. a) Mida polnud Noal võimalik teha? b) Mille poolest sarnaneb meie olukord Noa omaga?

⁶ Mida Noal polnud võimalik teha. Kuigi Noa kuulutas ustavalt Jehoova hoiatussõnumit,  ei saanud ta sundida kurje inimesi seda sõnumit kuulda võtma. Samuti polnud tal võimalik veeuputuse tulekut kiirendada. Noal oli tarvis uskuda, et Jehoova peab oma lubadust kurjusele lõpp teha ja et ta teeb seda just õigel ajal. (1. Moos. 6:17.)

⁷ Ka meie elame kurjust täis maailmas, mille Jehoova on tõotanud hävitada. (1. Joh. 2:17.) Kuid me ei saa sundida inimesi võtma kuulda „head sõnumit kuningriigist”. Ja me ei saa teha midagi selleks, et „suur viletsus” algaks kiiremini. (Matt. 24:14, 21.) Nagu Noal, on meilgi vaja tugevat usku, et Jumal sekkub peagi. (Laul 37:10, 11.) Me oleme veendunud, et Jehoova ei lase praegusel kurjal maailmal kesta päevagi kauem, kui tema eesmärk seda nõuab. (Hab. 2:3.)

8. Millele Noa keskendus? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁸ Mida Noal oli võimalik teha. Noa ei andnud alla selle tõttu, mida tal polnud võimalik teha, vaid keskendus sellele, mida tal oli võimalik teha. Õigusekuulutajana andis ta ustavalt teada hoiatussõnumit. (2. Peetr. 2:5.) Kahtlemata aitas see tal hoida oma usku tugevana. Lisaks kuulutustööle kasutas ta oma jõudu ja oskusi laeva ehitamiseks, mis oli Jumala antud ülesanne. (Loe Heebrealastele 11:7.)

9. Kuidas me saame järgida Noa eeskuju?

⁹ Nagu Noal, on ka meil „alati palju teha Isanda töös”. (1. Kor. 15:58.) Sellise töö hulka kuuluvad jumalakummardamispaikade ehitamine ja hooldamine, vabatahtlik töö kokkutulekutel ning ülesanded harubüroos või tõlkebüroos. Ent eelkõige oleme kõik hõivatud kuulutustööga, teades, et see tugevdab meie tulevikulootust. Üks ustav õde sõnas, et kui ta kõneleb teistele Jumala kuningriigi õnnistustest, näeb ta, et inimestel pole mitte mingit lootust ning nad ei oska leida oma probleemidele mingit lahendust. Tõepoolest, kuulutustöös osalemine tugevdab meie lootust ja meie otsustavust mitte anda alla elu võidujooksus. (1. Kor. 9:24.)

10. Kirjelda, mis juhtus Taavetiga.

¹⁰ Jehoova ütles kuningas Taaveti kohta, et ta on mees, kes on talle südame järele. (Ap. t. 13:22.) Taavet oli terve elu ustav jumalateenija, kuid kord patustas ta rängalt. Ta rikkus abielu Batsebaga. Asja tegi veel halvemaks see, et ta püüdis oma pattu varjata, korraldades tema mehe Uurija surmasaamise lahingus. Taavet toimis isegi nii jultunult, et saatis Uurija surmaotsuse kirja tema endaga sõjatandrile. (2. Saam. 11:1–21.) On selge, et Taaveti patud ei saanud jääda varjule. (Mark. 4:22.) Kui need ilmsiks tulid, siis kuidas Taavet reageeris?

11., 12. a) Mida polnud Taavetil pärast patustamist võimalik teha? b) Milles me võime olla kindlad, kui me pärast tõsist eksimust kahetseme?

¹¹ Mida Taavetil polnud võimalik teha. Taavet ei saanud oma vigu olematuks muuta ega põgeneda nende tagajärgede eest. Tegelikult mõjutasid need mingil määral kogu tema ülejäänud elu. (2. Saam. 12:10–12, 14.) Seepärast oli tal vaja uskuda, et kuna ta on siiralt kahetsenud, siis Jehoova andestab talle ja aitab tal tema tegude tagajärgedega leppida.

¹² Me kõik oleme ebatäiuslikud ja patustame. Mõned eksimused võivad olla üsna suured. Paljudel juhtudel ei saa me oma eksimuse heastamiseks eriti midagi teha ja meil tuleb lihtsalt tagajärgedega leppida. (Gal. 6:7.) Ent me usaldame Jumala lubadusi ja usume, et kui me kahetseme, siis Jehoova toetab meid raskustes, isegi kui oleme need ise põhjustanud. (Loe Jesaja 1:18, 19; Apostlite teod 3:19.)

13. Mida tegi Taavet selleks, et taastada head suhted Jehoovaga?

¹³ Mida Taavetil oli võimalik teha. Taavet soovis taastada head suhted Jehoovaga. Näiteks ilmnes see selles, et ta võttis kuulda Jehoova esindaja prohvet Naatani manitsust. (2. Saam. 12:13.) Samuti pöördus ta palves Jehoova poole, tunnistas oma patte ja väljendas oma südamesoovi saada tagasi tema soosingusse. (Laul 51:1–17.) Ta ei lasknud süütundel end halvata, vaid õppis oma vigadest ja ei korranud neid enam kunagi. Aastaid hiljem suri ta ustavana ja sellisena püsib ta kindlalt Jehoova mälus. (Heebr. 11:32–34.)

14. Mida me võime Taavetilt õppida?

¹⁴ Mida me võime Taavetilt õppida? Kui teeme mõne ränga patu, on meil vaja siiralt kahetseda ja paluda Jehoovalt andestust. Meil on vaja tunnistada oma patud talle üles. (1. Joh. 1:9.) Samuti on meil tarvis rääkida kogudusevanematega, kes saavad meid aidata. (Loe Jaakobuse 5:14–16.) Kui järgime Jehoova juhtnööre, siis näitame sellega, et usaldame tema tõotust meid aidata ja meile andestada. Samuti on hea oma vigadest õppust võtta, teenida Jehoovat edasi ja vaadata kindlalt tulevikku. (Heebr. 12:12, 13.)

15. Mida me võime Hannalt õppida?

¹⁵ Piiblis on juttu veel teistestki ustavatest Jehoova teenijatest, kes lootsid temale ja tegid samas, mis suutsid. Näiteks Hannal, kes ei saanud lapsi, polnud võimalik oma probleemi ise lahendada. Ent ta uskus, et Jehoova lohutab teda, ei lõpetanud telkpühamus käimist ning valas oma südame tema  ette välja. (1. Saam. 1:9–11.) Hanna on meile heaks eeskujuks. Kui meil on mingi tervisehäda või muu raskus, mida me ise ei saa kõrvaldada, võime samuti heita oma mured Jehoova peale, uskudes, et ta hoolitseb meie eest. (1. Peetr. 5:6, 7.) Ja me peaksime tegema, mis suudame, et saada osa koguduse koosolekutest ja kõigest muust abist, mida Jehoova organisatsioon pakub. (Heebr. 10:24, 25.)

16. Mida võivad lapsevanemad õppida eakalt Saamuelilt?

¹⁶ Mida saavad teha lapsevanemad, kelle lapsed ei teeni enam Jehoovat? Eakas Saamuel ei saanud sundida oma täiskasvanud poegi elama selle järgi, mida ta oli neile õpetanud. (1. Saam. 8:1–3.) Ta pidi jätma asja Jehoova hoolde. Ent Saamuelil endal oli võimalik jääda Jehoova ees laitmatuks ja olla talle meelepärane. (Õpet. 27:11.) Tänapäeval on paljud lapsevanemad samasuguses olukorras. Nad on kindlad, et nagu isa kadunud poja mõistujutus, ootab ka Jehoova alati tagasi patustanuid, kes siiralt kahetsevad. (Luuka 15:20.) Samal ajal püüavad sellised vanemad ise jääda Jehoovale ustavaks, lootes, et nende eeskuju ajendab lapsi Jumala karja juurde tagasi tulema.

17. Mida me võime õppida vaeselt lesknaiselt?

¹⁷ Mõelgem ka Jeesuse päevil elanud vaesele lesknaisele. (Loe Luuka 21:1–4.) Ta ei saanud midagi ette võtta väärate tegude suhtes, mida templis tehti. (Matt. 21:12, 13.) Samuti polnud tal eriti võimalust parandada oma ainelist olukorda. Siiski annetas ta kaks väikest münti ehk kõik, mis tal oli. Sellega näitas see ustav naine, et loodab täielikult Jehoovale. Ta teadis, et kui hoiab jumalateenimise elus esikohal, siis Jehoova hoolitseb tema eest. Selline lootus ajendas seda lesknaist toetama jumalateenimist kogu hingest. Ka meie oleme kindlad, et kui peame kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki, siis Jehoova hoolitseb selle eest, mida me eluks vajame. (Matt. 6:33.)

18. Too näide nüüdisaja Jehoova teenijast, kel oli õige suhtumine.

¹⁸ Ka tänapäeval on palju jumalateenijaid, kes on lootnud Jehoovale ja keskendunud sellele, mida nad suudavad teha. Võtame näiteks vend Malcolmi, kes jäi ustavaks kuni oma surmani aastal 2015. Aastakümnete jooksul oli neil koos naisega Jehoovat teenides nii keerulisemaid kui ka kergemaid aegu. Ta ütles: „Vahetevahel teeb elu ootamatuid pöördeid ja on ebakindel, nii et pole lihtne toime tulla. Kuid Jehoova õnnistab neid, kes toetuvad talle.” Milline oli Malcolmi nõuanne? Ta sõnas: „Palu Jehoova abi, et võiksid olla tema teenistuses võimalikult tõhus ja innukas. Keskendu sellele, mida sa suudad teha, mitte sellele, mida sa ei suuda.” *

19. a) Miks on 2017. aasta juhttekst väga sobiv? b) Kuidas sa kavatsed 2017. aasta juhtteksti oma elus rakendada?

¹⁹ Kuna maailma olukord läheb aina halvemaks, võime oodata ka rohkem raskusi. (2. Tim. 3:1, 13.) Seepärast on praegu tähtsam kui kunagi varem, et me ei laseks end raskustel halvata. Meil tuleb hoopis õppida üha kindlamalt Jehoovale lootma ja keskenduda sellele, mida me suudame teha. On väga sobiv, et 2017. aasta juhttekst on „Looda Jehoovale ja tee head”. (Laul 37:3.)