Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Ŋɔɔ Ohiɛ Ofɔ̃ Yehowa Nɔ, Ni Ofee Ekpakpa”

“Ŋɔɔ Ohiɛ Ofɔ̃ Yehowa Nɔ, Ni Ofee Ekpakpa”

“Ŋɔɔ ohiɛ ofɔ̃ Yehowa nɔ, ni ofee ekpakpa . . . ni oye anɔkwa.”LALA 37:3.

LALAI: 133, 63

1. Mɛɛ nyɛmɔi ni sa kadimɔ Yehowa eduro adesai?

YEHOWA eduro adesai nyɛmɔi komɛi ni sa kadimɔ waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eduro wɔ jwɛŋmɔ, koni wɔnyɛ wɔtsu wɔnaagbai lɛ ahe nii ni wɔto gbɛjianɔ kɛhã wɔsɛɛ. (Abɛi 2:11) Agbɛnɛ hu, ehã wɔ hewalɛ koni wɔnyɛ wɔtsu nibii ni wɔtoɔ wɔyiŋ akɛ wɔbaafee lɛ ahe nii, ni wɔshɛ otii ni wɔkɛmamɔɔ wɔhiɛ lɛ ahe. (Fil. 2:13) Kɛfata he lɛ, eduro wɔ henilee, ni ji nɔ ko ni kɛɔ wɔ kɛji nɔ ko ni wɔfee loo wɔyaafee lɛ ja loo ejaaa. Wɔhenilee lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkafee esha, ni kɛ́ wɔkɔ gbɛ fɔŋ lɛ, ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔtsake.Rom. 2:15.

2. Te Yehowa miisumɔ ni wɔkɛ nyɛmɔi ni ekɛhã wɔ lɛ atsu nii ahã tɛŋŋ?

2 Yehowa miisumɔ ni wɔkɛ nyɛmɔi ni ekɛduro wɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ esumɔɔ wɔ, ni ele akɛ kɛ́ wɔkɛ nyɛmɔi nɛɛ tsu nii jogbaŋŋ lɛ, wɔtsui baanyɔ wɔmli. Etsɔɔ e-Wiemɔ lɛ nɔ ewoɔ wɔ hewalɛ shii abɔ ni wɔkɛ nyɛmɔi ni ekɛduro wɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, wɔkaneɔ akɛ: “Mɔdɛŋbɔlɔ jwɛŋmɔi lɛ, nifalɛ sɔŋŋ ekɛbaa,” ni “nɔ fɛɛ nɔ tsumɔ ni onine aaashɛ nɔ lɛ, okɛ ohewalɛ atsu.” (Abɛi 21:5; Jaj. 9:10) Yɛ Kristofoi A-Hela Ŋmalɛi lɛ amli hu lɛ, wɔkaneɔ akɛ: “Gbii abɔ ni wɔyɔɔ hegbɛ nɛɛ, nyɛhãa wɔfea mɛi fɛɛ ekpakpa,” ni “bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ ená nikeenii ko lɛ, nyɛkɛsɔmɔsɔmɔa nyɛhe.” (Gal. 6:10; 1 Pet. 4:10) No hewɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ, Yehowa miisumɔ ni wɔfee nibii ni wɔ kɛ mɛi krokomɛi baaná he sɛɛ.

3. Mɛɛ nibii komɛi adesai nyɛŋ afee?

3 Kɛ̃lɛ, Yehowa le akɛ, jeee nɔ fɛɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔfee. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ele akɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔnyɛŋ wɔjie emuu ni ayeee, esha, kɛ gbele kɛya kɔkɔɔkɔ. Ele hu akɛ, wɔnyɛŋ wɔkudɔ mɛi krokomɛi, ejaakɛ eduro mɔ fɛɛ mɔ heyeli. (1 Maŋ. 8:46) Kɛfata he lɛ, ekɔɔɔ he eko nibii abɔ ni wɔle, loo niiashikpamɔ ni wɔyɔɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔtamɔ lɛ kɔkɔɔkɔ.Yes. 55:9.

Kɛ́ okɛ naagbai kpe lɛ, “ŋɔɔ ohiɛ ofɔ̃ Yehowa nɔ, ni ofee ekpakpa”

4. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

4 Ekɔɔɔ he eko naagbai ni wɔkɛbaakpe lɛ, esa akɛ wɔhã Yehowa atsɔɔ wɔ gbɛ, ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ enɔ akɛ ebaaye ebua wɔ. Yehowa efee klalo akɛ, ebaatsu nibii ni wɔ diɛŋtsɛ wɔnyɛŋ he nɔ ko wɔtsu lɛ ahe nii ehã wɔ. Kɛ̃lɛ, eesumɔ ni wɔtsu nɔ ni wɔbaanyɛ yɛ wɔnaagbai lɛ ahe, ni wɔye wɔbua mɛi krokomɛi. (Kanemɔ Lala 37:3.) Yɛ kukufoo mli lɛ, esa akɛ ‘wɔŋɔ wɔhiɛ wɔfɔ̃ Yehowa nɔ,’ shi yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, esa akɛ ‘wɔfee ekpakpa ni wɔye anɔkwa.’ Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu Noa, David, kɛ Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi krokomɛi ni kɛ amɛhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ lɛ ahe. Amɛnyɛ amɛyɔse nɔ ni amɛbaanyɛ amɛtsu yɛ amɛnaagbai lɛ ahe, ni amɛtsu; shi amɛshi nɔ ni amɛnyɛŋ he nɔ ko amɛfee lɛ amɛhã Yehowa.

KƐ́ WƆYAJE MƐI FƆJI ATEŊ

5. Mɛɛ shihilɛ Noa kɛkpe?

5 Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, yɛ Noa beiaŋ lɛ, shikpɔŋ lɛ nɔ ‘yi obɔ kɛ yiwalɛ’ kɛ jeŋba sha. (1 Mose 6:4, 9-13) No mli lɛ Noa le akɛ, yɛ be ni sa mli lɛ, Yehowa baakpãtã efɔŋfeelɔi lɛ fɛɛ ahiɛ. Shi eeenyɛ efee akɛ, nibii gbohii ni mɛi lɛ fee lɛ gba enaa waa. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Noa yɔse akɛ, nibii komɛi yɛ ni enyɛŋ efee, shi nibii komɛi hu yɛ ni ebaanyɛ efee.

Kɛ́ mɛi booo sane ni wɔshiɛɔ lɛ toi (Kwɛmɔ kuku 6-9)

6, 7. (a) Mɛni Noa yɔse akɛ enyɛŋ efee? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔshihilɛ lɛ tamɔ Noa nɔ lɛ?

6 Nɔ ni Noa nyɛɛɛ afee: Noa ye Yehowa anɔkwa, ni eshiɛ kɛbɔ mɛi lɛ kɔkɔ yɛ hiɛkpatamɔ ni baa lɛ he. Kɛ̃lɛ eyɔse akɛ, enyɛŋ enyɛ amɛnɔ ni amɛkpɛlɛ sane ni eshiɛɔ lɛ nɔ, ni asaŋ, enyɛŋ ehã Nu Afua lɛ aba mra fe be ni ato lɛ. Ehe bahia ni Noa kɛ ehiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ, ni ená nɔmimaa akɛ, Yehowa baahã shi ni ewo akɛ ebaahã efɔŋfeemɔ sɛɛ afo lɛ aba mli, ni akɛ ebaafee nakai yɛ be ni sa mli.1 Mose 6:17.

7 Ŋmɛnɛ hu lɛ, wɔle akɛ Yehowa ewo shi akɛ ebaakpãtã jeŋ ni efɔŋfeemɔ eyi mli obɔ nɛɛ hiɛ. (1 Yoh. 2:17) Kɛ̃lɛ, wɔnyɛŋ wɔnyɛ mɛi anɔ ni amɛkpɛlɛ “Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa” ni wɔshiɛɔ lɛ nɔ. Kɛfata he lɛ, wɔnyɛŋ wɔhã “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ aba mra fe be ni Yehowa eto lɛ. (Mat. 24:14, 21) Esa akɛ wɔkase Noa ni wɔhe wɔye kɛ wɔtsui fɛɛ akɛ, etsɛŋ Nyɔŋmɔ baahã efɔŋfeemɔ fɛɛ sɛɛ afo. (Lala 37:10, 11) Wɔyɛ nɔmimaa akɛ, kɛ́ be ni Yehowa eto akɛ ebaakpãtã jeŋ fɔŋ nɛɛ hiɛ lɛ shɛ lɛ, ehaŋ gbi kome po abakã nɔ.Hab. 2:3.

8. Mɛni nɔ Noa kɛ ejwɛŋmɔ ma? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

8 Nɔ ni Noa nyɛ efee: Yɛ nɔ najiaŋ ni Noa baahã nibii ni enyɛŋ efee lɛ aje enijiaŋ wui lɛ, ekɛ ejwɛŋmɔ ma nibii ni ebaanyɛ efee lɛ moŋ anɔ. Noa kɛ hiɛdɔɔ shiɛ ni ebɔ mɛi kɔkɔ yɛ hiɛkpatamɔ ni baa lɛ he. (2 Pet. 2:5) Ekã shi faŋŋ akɛ, enɛ hã etee nɔ ená hemɔkɛyeli ni mli wa. Kɛfata he lɛ, ekpɛ adeka lɛ, tamɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ efã lɛ akɛ efee lɛ pɛpɛɛpɛ.Kanemɔ Hebribii 11:7.

9. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Noa?

9 Esa akɛ wɔkase Noa ni wɔ hu wɔtsu babaoo “yɛ Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli.” (1 Kor. 15:58) Nitsumɔ nɛɛ eko ji, ni wɔbaaye wɔbua kɛmamɔ Maŋtsɛyeli Asai kɛ Kpee Asai, loo wɔye wɔbua kɛ amɛ kuramɔ. Eko hu ji, ni wɔkɛ wɔhe baahã kɛtsu nitsumɔi srɔtoi yɛ kpeei bibii kɛ kpeei wuji ashishi, aloo ni wɔbaaye wɔbua yɛ nitsumɔhe nine lɛ loo wiemɔ shishitsɔɔmɔ ɔfis ko. Shi nitsumɔ ni fe fɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔtsu ji, shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Nitsumɔ nɛɛ hãa wɔhiɛnɔkamɔ lɛ mli waa. Nyɛmi yoo ko ni kɛ anɔkwayeli esɔmɔ Yehowa lɛ wie akɛ: “Kɛ́ ogba mɛi nibii kpakpai ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baafee ehã adesai lɛ, onaa faŋŋ akɛ amɛbɛ hiɛnɔkamɔ ko kwraa, ni amɛsusuɔ akɛ amɛnaagbai lɛ baahi shi kɛya naanɔ.” Tamɔ bɔ ni nyɛmi yoo nɛɛ wie lɛ, shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hãa wɔjwɛŋmɔ hiɔ wɔhiɛnɔkamɔ lɛ nɔ, ni hiɛnɔkamɔ nɛɛ ji nɔ ni baaye abua wɔ ni wɔfi shi yɛ wala he foi ni wɔdaa lɛ mli.1 Kor. 9:24.

KƐ́ WƆFEE ESHA

10. Mɛɛ shihilɛ mli David yaje?

10 Yehowa wie yɛ Maŋtsɛ David he akɛ, eji ‘etsui naa nuu.’ (Bɔf. 13:22) David bɔ mɔdɛŋ akɛ ebaaye Yehowa anɔkwa be fɛɛ be. Shi efee eshai komɛi ni yɔɔ hiɛdɔɔ. Ekɛ Batsheba fite gbãla, ni no sɛɛ lɛ, ehã agbe ewu Uria yɛ ta mli, koni ekɛtsimɔ esha ni efee lɛ nɔ. David hiɛ gbooo po akɛ ekɛ wolo ni eŋma yɛ nɔ akɛ agbe Uria lɛ baatsu Uria lɛ diɛŋtsɛ! (2 Sam. 11:1-21) Shi Yehowa kpa ehe mama. (Mar. 4:22) Be ni eba lɛ nakai lɛ, mɛni David fee?

Kɛ́ wɔfee esha (Kwɛmɔ kuku 11-14)

11, 12. (a) Be ni David fee esha lɛ egbe naa lɛ, mɛni enyɛɛɛ efee? (b) Kɛ́ wɔfee eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni wɔtsake wɔtsui lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa baafee ehã wɔ?

11 Nɔ ni David nyɛɛɛ afee: David nyɛɛɛ atsake nɔ ni efee momo lɛ, ni asaŋ, enyɛɛɛ ejo yibii gbohii ni ekpa kɛjɛ mli lɛ anaa foi. Anɔkwa, naagbai nɛɛ ekomɛi kɛ lɛ hi shi ewala beiaŋ fɛɛ. (2 Sam. 12:10-12, 14) No hewɔ lɛ, ehe bahia ni ená hemɔkɛyeli, ni ekɛ ehiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ akɛ, kɛ́ etsake etsui lɛɛlɛŋ lɛ, Yehowa kɛ ehe eshai lɛ baake lɛ, ni eye ebua lɛ ni ekpee naagbai lɛ anaa.

12 Wɔ fɛɛ wɔfeɔ esha, ejaakɛ wɔyeee emuu. Eshai komɛi yɛ hiɛdɔɔ fe ekrokomɛi. Eshai komɛi yɛ ni kɛ́ wɔfee wɔgbe naa lɛ, wɔnyɛŋ wɔfee nɔ ko yɛ he dɔŋŋ, ni ekolɛ wɔbaakpa emli yibii gbohii lɛ wɔwala gbii fɛɛ. (Gal. 6:7) Shi wɔyɛ nɔmimaa akɛ, kɛ́ wɔtsake wɔtsui lɛ, Yehowa baaye shi ni ewo lɛ nɔ, ni ebaaye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔkpee naagbai fɛɛ ni wɔkɛbaakpe lɛ anaa, kɛji naagbai lɛ jɛ wɔ diɛŋtsɛ po.Kanemɔ Yesaia 1:18, 19; Bɔfoi 3:19.

13. Mɛni David fee kɛsaa wekukpaa ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ?

13 Nɔ ni David nyɛ efee: David hã Yehowa ye ebua lɛ ni esaa wekukpaa ni yɔɔ ekɛ lɛ teŋ lɛ. Nɔ kome ni efee ni tsɔɔ nakai ji akɛ, be ni Yehowa gbalɔ Natan jaje lɛ lɛ, ekpɛlɛ nɔ. (2 Sam. 12:13) Kɛfata he lɛ, ejaje ehe eshai lɛ etsɔɔ Yehowa yɛ sɔlemɔ mli, ni ekpa lɛ fai ni eye ebua lɛ koni efee nɔ ni ja ni ená ehiɛ duromɔ ekoŋŋ. (Lala 51:3-19) Yɛ nɔ najiaŋ ni David baahã ehenilee abu lɛ fɔ tuutu lɛ, ekase nii kɛjɛ etɔmɔi lɛ amli, ni efeee nakai eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ dɔŋŋ. David hi shi afii pii yɛ no sɛɛ, ni bɔ ni eye anɔkwa kɛyashi egbo lɛ ji nɔ ni Yehowa kɛkaiɔ lɛ.Heb. 11:32-34.

14. Mɛni wɔkaseɔ yɛ David sane lɛ mli?

14 Mɛni wɔkaseɔ yɛ David sane lɛ mli? Kɛ́ wɔfee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, esa akɛ wɔtsake wɔtsui, wɔjaje wɔhe eshai lɛ wɔtsɔɔ Yehowa, ni wɔkpa lɛ fai ni ekɛ wɔhe eshai lɛ ake wɔ. (1 Yoh. 1:9) Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔyana asafoŋ onukpai lɛ koni amɛye amɛbua wɔ ni wɔsaa wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ. (Kanemɔ Yakobo 5:14-16.) Kɛ́ wɔkɛ gbɛjianɔ nɛɛ ni Yehowa eto lɛ tsu nii lɛ, no baatsɔɔ akɛ, wɔheɔ wɔyeɔ kɛ wɔtsui fɛɛ akɛ, ekɛ wɔhe eshai lɛ baake wɔ, tamɔ bɔ ni ewo shi lɛ. Be ni wɔfee nibii nɛɛ fɛɛ wɔgbe naa lɛ, esa akɛ wɔkase nii kɛjɛ wɔtɔmɔi lɛ amli, ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ, wɔsɛɛ lɛ, ebaajuro wɔ.Heb. 12:12, 13.

KƐ́ WƆKƐ SHIHILƐ KROKO KPE

Kɛ́ hela mɔ wɔ (Kwɛmɔ kuku 15)

15. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Hana sane lɛ mli?

15 Ekolɛ ole Yehowa tsuji krokomɛi ni kɛ shihilɛi ni jaraa kpe. Amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ, ni yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛfee nɔ ni amɛbaanyɛ yɛ amɛshihilɛ lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Hana nyɛɛɛ afɔ lɛ, eyɔse akɛ nɔ ko bɛ ni ebaanyɛ efee yɛ eshihilɛ lɛ he. Kɛ̃lɛ, ená nɔmimaa akɛ Yehowa baashɛje emii. No hewɔ lɛ, etee nɔ esɔmɔ lɛ yɛ kpeebuu lɛ, ni efɔse etsuiŋ fɛɛ eshwie ehiɛ yɛ sɔlemɔ mli. (1 Sam. 1:9-11) Nɔ ni efee lɛ sa kadimɔ waa, ni wɔbaanyɛ wɔkase lɛ. Kɛ́ hela loo naagba kroko ni wɔnyɛŋ he nɔ ko wɔfee lɛ miisu wɔtsui lɛ, esa akɛ wɔshɛrɛ wɔyeyeeyefeemɔi lɛ wɔshwie Yehowa nɔ, ni wɔná nɔmimaa akɛ esusuɔ wɔhe. (1 Pet. 5:6, 7) Kɛfata he lɛ, esa akɛ wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaanyɛ koni wɔná Kristofoi akpeei kɛ gbɛjianɔi krokomɛi ni Yehowa asafo lɛ toɔ ehãa wɔ lɛ ahe sɛɛ.Heb. 10:24, 25.

Kɛ́ wɔbii shi anɔkwale lɛ (Kwɛmɔ kuku 16)

16. Mɛɛ gbɛ nɔ Samuel nɔkwɛmɔnɔ lɛ baanyɛ aye abua fɔlɔi?

16 Mɛni fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ baanyɛ afee kɛ́ amɛbii kpa Yehowa sɔɔmɔ? Samuel nɔkwɛmɔnɔ lɛ baanyɛ aye abua amɛ. Be ni Samuel bii lɛ dara lɛ, amɛhiii shi yɛ anɔkwalei ni etsɔɔ amɛ lɛ anaa. Kɛ̃lɛ, eyɔse akɛ, enyɛŋ enyɛ amɛnɔ ni amɛya nɔ amɛye Yehowa anɔkwa. (1 Sam. 8:1-3) No hewɔ lɛ, Samuel shi sane lɛ ehã Yehowa, ni etee nɔ efee nibii ni sa Yehowa, ni ji e-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiɛ, koni wekukpaa kpakpa aya nɔ ahi ekɛ lɛ teŋ. (Abɛi 27:11) Ŋmɛnɛ lɛ, fɔlɔi ni ji Kristofoi babaoo eyaje shihilɛ ko ni tamɔ nakai mli. Amɛyɛ nɔmimaa akɛ, Yehowa efee klalo akɛ, ebaahere eshafeelɔi ni tsakeɔ amɛtsui lɛ atuu, tamɔ bɔ ni tsɛ ni yɔɔ abɛbua ni kɔɔ bi nyenyeŋtswi lɛ he lɛ mli lɛ fee lɛ. (Luka 15:20) Yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, fɔlɔi nɛɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaaya nɔ amɛye Yehowa anɔkwa kɛ hiɛnɔkamɔ lɛ akɛ, amɛnɔkwɛmɔnɔ lɛ baatsirɛ amɛbii lɛ ni amɛku amɛsɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ.

Kɛ́ wɔmiiye ohia (Kwɛmɔ kuku 17)

17. Mɛni hewɔ nɔ ni yoo okulafo ohiafo lɛ fee lɛ sa kadimɔ waa lɛ?

17 Mɔ kroko ni fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni wɔbaanyɛ wɔkase ji, yoo okulafo ohiafo lɛ ni hi shi yɛ Yesu beiaŋ lɛ. (Kanemɔ Luka 21:1-4.) Eyɔse akɛ, enyɛŋ efee nɔ ko yɛ juu kɛ fɔ̃ nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ he. (Mat. 21:12, 13) Kɛfata he lɛ, eeenyɛ efee akɛ, nɔ ko tsɔ bɛ ni ebaanyɛ efee yɛ ohiafo ni eji lɛ he. Kɛ̃lɛ, ejɛ etsui muu fɛɛ mli ekɛ “kapɛji bibii enyɔ,” ni ji shika fɛɛ ni eyɔɔ lɛ tsu onia. Nɔ ni yoo anɔkwafo nɛɛ fee lɛ hãa wɔnaa akɛ, ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ kɛ etsui fɛɛ. Ená nɔmimaa akɛ, kɛ́ ekɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ, ebaaduro lɛ nibii ni he hiaa lɛ lɛ. Enɛ ji nɔ ni tsirɛ lɛ ni efee nɔ ni ebaanyɛ kɛfi gbɛjianɔ ni ato kɛhã anɔkwa jamɔ yɛ nakai beiaŋ lɛ sɛɛ. Wɔ hu wɔyɛ nɔmimaa akɛ, kɛ́ wɔtao Maŋtsɛyeli lɛ klɛŋklɛŋ lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, Yehowa baaduro wɔ nibii ni he hiaa wɔ lɛ.Mat. 6:33.

18. Mɛɛ gbɛ nɔ nyɛmi nuu ko ni hi shi yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ kɛ ejwɛŋmɔ ma nɔ ni ebaanyɛ efee lɛ nɔ?

18 Yɛ wɔbei nɛɛ amli hu lɛ, nyɛmimɛi babaoo kɛ amɛnifeemɔ etsɔɔ akɛ amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ. Amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ma nibii ni amɛbaanyɛ amɛtsu lɛ anɔ moŋ fe nibii ni amɛnyɛŋ amɛtsu lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Malcolm, ni kɛ anɔkwayeli sɔmɔ Yehowa kɛyashi egbo yɛ afi 2015 lɛ he okwɛ. Nyɛmi nuu nɛɛ kɛ eŋa sɔmɔ Yehowa afii babaoo, ni amɛkɛ naagbai srɔtoisrɔtoi kpe. Ewie akɛ: “Shihilɛ jaraa, ni bei komɛi lɛ oleee nɔ ni baaba wɔ́. Shi Yehowa jɔɔ mɛi ni kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ enɔ [lɛ].” Kɛkɛ ni ewo ŋaa akɛ: “Sɔlemɔ ni onyɛ okɛ ohe awo Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli, ni ofee babaoo. Okɛ ojwɛŋmɔ ama nɔ ni obaanyɛ ofee lɛ nɔ, shi jeee nɔ ni onyɛɛɛ ofee lɛ.” *

19. (a) Mɛni hewɔ ahala Lala 37:3 lɛ akɛ afi 2017 afi ŋmalɛ lɛ? (b) Te okɛ afi 2017 afi ŋmalɛ lɛ baatsu nii ohã tɛŋŋ?

19 Nibii fɔji ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli lɛ amli baawo wu, ni wɔle akɛ wɔkɛ shihilɛi ni jaraa fe nɔ ni wɔkɛkpeɔ amrɔ nɛɛ po baakpe. (2 Tim. 3:1, 13) Shi esaaa akɛ wɔhãa naagbai ni wɔkɛbaakpe lɛ jeɔ wɔnijiaŋ wui kwraa. Moŋ lɛ, ehe miihia waa ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ, ni wɔtsu nɔ ni wɔbaanyɛ yɛ amɛhe. Enɛ hewɔ ahala Lala 37:3 lɛ akɛ afi 2017 afi ŋmalɛ lɛ. Ekɛɔ akɛ: “Ŋɔɔ ohiɛ ofɔ̃ Yehowa nɔ, ni ofee ekpakpa”!

Afi 2017 afi ŋmalɛ lɛ ji: “Ŋɔɔ Ohiɛ Ofɔ̃ Yehowa Nɔ, Ni Ofee Ekpakpa”Lala 37:3