Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

«Kʼub a wóol tiʼ Jéeoba, beet baʼax maʼalob»

«Kʼub a wóol tiʼ Jéeoba, beet baʼax maʼalob»

«Kʼub a wóol tiʼ Jéeoba, beet baʼax maʼalob. [...] Eʼes chúukaʼan a wóol.» (SAL. 37:3, TNM)

KʼAAYOʼOB: 133, 63

1. ¿Baʼaxten jach maʼalob bix u beetmiloʼon Jéeoba?

JÉEOBAEʼ jach maʼalob u beetmiloʼon tumen tu tsʼáajtoʼon u páajtalil k-beetik yaʼab baʼaloʼob. Letiʼeʼ tu tsʼáajtoʼon u páajtalil k-tuukul, lelaʼ ku yáantkoʼon k-utskíint le problemaʼob ku yantaltoʼonoʼ yéetel ku yáantkoʼon k-il baʼax taak k-beetik ichil k-kuxtal (Pro. 2:11). Tu tsʼáajtoʼon xan u páajtalil k-béeykuntik le baʼaxoʼob taak k-beetik ich k-kuxtaloʼ yéetel k-tsʼoʼokbesik le metas yaantoʼonoʼ (Fili. 2:13). Tsʼoʼoleʼ tu tsʼáaj xan toʼon le concienciaoʼ, lelaʼ letiʼe baʼax áantkoʼon k-il baʼax uts yéetel baʼax kʼaasoʼ. Le páajtalilaʼ ku yáantkoʼon k-beet baʼax maʼalob yéetel k-utskíintik le baʼax kʼaas k-beetkoʼ (Rom. 2:15).

2. ¿Bix u kʼáat Jéeoba ka meyajnaktoʼon le páajtaliloʼob u tsʼaamajtoʼonoʼ?

2 Jéeobaeʼ u kʼáat ka meyajnaktoʼon maʼalob le páajtaliloʼob u tsʼaamajtoʼonoʼ. ¿Baʼaxten? Tumen u yaabiltmoʼon yéetel u yojleʼ wa ku meyajtoʼon maʼalob le páajtaliloʼob u tsʼaamajtoʼonoʼ yaan u yantaltoʼon kiʼimak óolal. Teʼ Kiliʼich Tsʼíiboʼob ich Hebreooʼ, letiʼeʼ ku yaʼaliktoʼon: «Baʼaxoʼob ku maʼalob tukultaʼaloʼobeʼ maʼalob u jóokʼloʼob». Ku yaʼalik xan: «Tuláakal baʼax ku taal ta kʼab utiaʼal [ka a] beeteʼ, beet yéetel jaaj óolal» (Pro. 21:5; Ecl. 9:10). Teʼ Kiliʼich Tsʼíiboʼob ich Griegooʼ, tu yaʼalaj xan: «Mientras ku páajtal k-beetkeʼ, koʼoneʼex beetik baʼax maʼalob utiaʼal k-áantik tuláakal máak». Tsʼoʼoleʼ ku yaʼalik: «Cada juntúul tiʼ teʼexeʼ u yáant u yéet máakil yéetel le bukaʼaj baʼaloʼob síiʼantiʼoʼ» (Gal. 6:10; 1 Ped. 4:10). Jeʼex k-ilkoʼ Jéeobaeʼ u kʼáat ka k-beet tuláakal baʼal utiaʼal k-utsil bey xan utiaʼal u yutsil u maasil.

3. ¿Baʼaxoʼob maʼ tu páajtal k-beetik?

3 Jéeobaeʼ u kʼáat ka meyajnaktoʼon le páajtaliloʼob u tsʼaamajtoʼonoʼ chéen baʼaleʼ letiʼeʼ u yojel maʼ tuláakal baʼal jeʼel u páajtal k-beetkeʼ. Letiʼeʼ u yojleʼ maʼ tu páajtal k-luʼsik le kʼeban yaan t-wíinkliloʼ mix le kíimiloʼ (1 Rey. 8:46). Maʼ tu páajtal xan k-controlartik u kuxtal uláakʼ máakoʼob tumen cada juntúul ku chʼaʼtuklik baʼax ken u beete. Tsʼoʼoleʼ kex jeʼel bukaʼaj baʼaloʼob ka k-ojéelt yéetel ka k-beeteʼ mix bikʼin kun antaltoʼon le naʼat yaan tiʼ Diosoʼ (Isa. 55:9).

Ken yanaktech problemaʼobeʼ eʼes ka kʼubik a wóol tiʼ Jéeoba yéetel beet baʼax maʼalob

4. ¿Baʼax ken k-il teʼ xookaʼ?

4 Toʼoneʼ unaj k-chaʼik k-nuʼuktaʼal mantatsʼ tumen Jéeoba. Unaj k-kʼubik óol tiʼ letiʼ wa k-jach creertik jeʼel u yáantkoʼon tak tiʼ le baʼaloʼob maʼ tu páajtal k-beetkoʼ. Chéen baʼaleʼ Jéeobaeʼ u kʼáat xan ka k-tukult yéetel ka k-il bix jeʼel k-utskíintik k-problemaʼobeʼ yéetel k-áantik u maasil (xok Salmo 37:3). Jeʼex k-ilkoʼ unaj k-kʼubik k-óol tiʼ Jéeoba, k-beetik baʼax maʼalob yéetel k-eʼesik chúukaʼan óolal. Utiaʼal k-ojéeltik bix jeʼel k-beetik le óoxpʼéel baʼaloʼobaʼ teʼ xookaʼ yaan k-kaanbal tiʼ Noé, David yéetel uláakʼ máaxoʼob tu kʼubaj u yóoloʼob tiʼ Jéeoba. Yaan k-ilkeʼ yaan baʼaloʼob maʼ páajchaj u beetkoʼobiʼ chéen baʼaleʼ letiʼobeʼ tu chʼikaj u tuukuloʼob tiʼ le baʼaxoʼob jeʼel u páajtal u beetkoʼoboʼ.

KEX KUXAʼANOʼON ICH KʼASAʼAN MÁAKOʼOBEʼ UNAJ K-KʼUBIK ÓOL TIʼ JÉEOBA

5. Tsol bix kuxlik kaʼach Noé.

5 Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ tuʼ kʼiiniloʼob Noeeʼ le máakoʼoboʼ jach kʼasaʼanoʼob yéetel maʼ kʼaas u yilik u núupkʼebantaloʼobiʼ (Gén. 6:4, 9-13). Letiʼeʼ u yojel kaʼacheʼ yaan u kʼuchul u kʼiinil u xuʼulsaʼal le kʼasaʼan máakoʼob tumen Jéeobaoʼ. Kex u yojel lelaʼ maʼ xaaneʼ letiʼeʼ jach chiʼichnakchaj yoʼolal le baʼaxoʼob ku yilik u yúuchloʼ. Yoʼolal lelaʼ maʼ xaaneʼ Noeeʼ tu tsʼáaj cuenta yaan baʼaloʼob maʼ tu páajtal u beetik pero yaan baʼaloʼob jeʼel u páajtal u beetkeʼ.

Wa yaan máax maʼ uts tu tʼaan u yuʼubik le kʼaʼaytajoʼ (Ilawil xóotʼol 6 tak 9)

6, 7. 1) ¿Baʼaxoʼob maʼ tu páajtal u beetik kaʼach Noé? 2) ¿Tiʼ baʼax chíikaʼan u kʼiiniloʼob Noé tiʼ le bix kuxlikoʼon bejlaʼaʼ?

6 Baʼaloʼob maʼ tu páajtal u beetik kaʼach Noé. Noeeʼ tu tsʼáaj u yóol u kʼaʼayt le Diluvio ken u taas kaʼach Diosoʼ. Chéen baʼaleʼ letiʼeʼ u yojel maʼ tu páajtal u obligartik mix máak utiaʼal ka u yuʼub tʼaan. Maʼ xan tu páajtal kaʼach u beetik u séeb taal le Diluviooʼ. Letiʼeʼ unaj kaʼach u kʼubik u yóol tiʼ Jéeoba yéetel u jach creertik yaan u xuʼulsik Dios le baʼaloʼob kʼaastak jeʼex u yaʼalmoʼ yéetel yaan u beetik teʼ kʼiin maas maʼalob u yilik letiʼoʼ (Gén. 6:17).

7 Toʼon xaneʼ kuxaʼanoʼon ich máakoʼob jach kʼasaʼanoʼob yéetel k-ojel xaneʼ maʼ tun xáantal ken xuʼulsaʼakoʼob tumen Jéeoba (1 Juan 2:17). Chéen baʼaleʼ maʼ tu páajtal k-obligartik le máakoʼob u kʼamoʼob «u maʼalob péektsilil le Reino[oʼ]». Tsʼoʼoleʼ maʼ tu páajtal k-beetik mix baʼal utiaʼal u séeb kʼuchul le «nojoch muʼyajil[oʼ]» (Mat. 24:14, 21). Jeʼex Noeeʼ unaj u yantaltoʼon junpʼéel fe jach muʼukʼaʼan yéetel k-creertik maʼ kun xáantal ken u xuʼuls Dios le kʼasaʼaniloʼ (Sal. 37:10, 11). Toʼoneʼ k-ojleʼ Jéeobaeʼ yaan u xuʼulsik le kʼasaʼanil teʼ kʼiin u tukultmoʼ yéetel maʼ ken u chaʼa u máan uláakʼ kʼiin (Hab. 2:3).

8. ¿Tiʼ baʼax maases tuukulnaj Noé? (Ilawil le dibujo yaan tu káajbal le xookaʼ.)

8 Baʼaloʼob jeʼel u páajtal u beetik kaʼach Noeeʼ. Tu lugar u lúubul u yóol yoʼolal le baʼaxoʼob maʼ tu páajtal u beetkoʼ Noeeʼ maases tuukulnaj tiʼ le baʼaxoʼob jeʼel u páajtal u beetkoʼ. Letiʼeʼ jach tu tsʼáaj u yóol u kʼaʼayt le baʼax tu yaʼalaj Jéeobaoʼ (2 Ped. 2:5). Lelaʼ le áant utiaʼal u muʼukʼaʼantal u fe. Noeeʼ maʼ chéen kʼaʼaytajnajiʼ, baʼaxeʼ tu yuʼubaj u tʼaan Jéeoba tumen tu beetaj le arca jach jeʼex aʼalaʼabik tiʼ tumen Jéeobaoʼ (xok Hebreoʼob 11:7).

9. ¿Bix jeʼel u páajtal k-beetik jeʼex tu beetil Noeeʼ?

9 Jeʼex Noeeʼ toʼon xaneʼ ‹mantatsʼ yaan yaʼab baʼal k-beet tiʼ u meeyjil Yuumtsil› (1 Cor. 15:58). Yaan sukuʼunoʼobeʼ táan u yáantajoʼob utiaʼal u beetaʼal wa u yutskíintaʼal u Najiloʼob Reino wa u Najiloʼob Asamblea. Uláakʼoʼobeʼ ku yáantajoʼob ken yanak asambleaʼob, tu najil Betel wa tiʼ junpʼéel oficina tiʼ traducción. Pero le meyaj maas nojoch yéetel k-maas tsʼaamaj k-óol beetoʼ letiʼe kʼaʼaytajoʼ. Lelaʼ ku beetik u maas muʼukʼaʼantal k-fe tiʼ u promesaʼob Dios. Juntúul kiik jach u tsʼaamaj u yóol kʼaʼaytajeʼ, tu yaʼaleʼ ken tsikbalnak yéetel uláakʼ máakoʼob yoʼolal le bendicionoʼob ken u taas u Reino Diosoʼ ku tsʼáaik cuentaeʼ letiʼobeʼ minaʼan mix junpʼéel esperanza tiʼob tumen ku tuklikoʼobeʼ mix bikʼin kun utstal le problemaʼob yaantiʼoboʼ. Chéen baʼaleʼ tiʼ toʼoneʼ yaan junpʼéel jatsʼuts esperanza yéetel ken kʼaʼaytajnakoʼoneʼ ku maas muʼukʼaʼantal. Lelaʼ letiʼe baʼax áantkoʼon utiaʼal u seguer k-xíimbal tu bejil le kuxtal minaʼan u xuuloʼ (1 Cor. 9:24).

UNAJ K-KʼUBIK ÓOL TIʼ JÉEOBA KEX TSʼOʼOK K-KʼEBANTAL

10. Tsol baʼax tu beetaj David.

10 Le rey Davidoʼ tu yeʼesaj yaan u fe yéetel jach yaabiltaʼab tumen Jéeoba (Bax. 13:22). Kex beyoʼ kʼebanchaj tu táan Dios tumen anchaj baʼax u yil yéetel Bat-seba juntúul koʼolel tsʼokaʼan u beel. U maas kʼaasileʼ tu yóotaj u taʼak baʼax u beetmaj tumen tu tsʼáaj Urías, u yíicham Bat-seba, tu táan baʼateʼel utiaʼal ka kíimsaʼak. Davideʼ hasta tiʼ Urías tu tsʼáaj u bis le carta tuʼux ku yaʼalik ka tsʼaʼabak tu táan baʼateʼel utiaʼal ka kíimsaʼakoʼ (2 Sam. 11:1-21). Ka máan kʼiineʼ kʼuch ojéeltbil le baʼax úuchaʼ (Mar. 4:22). ¿Baʼax tu beetaj David ka úuch lelaʼ?

Wa yaan baʼax kʼaas k-beetmaj úuchjeakil (Ilawil xóotʼol 11 tak 14)

11, 12. 1) ¿Baʼaxoʼob maʼ tu páajtal kaʼach u beetik David? 2) ¿Baʼax jeʼel u páajtal u beetik Jéeoba wa k-arrepentireʼ?

11 Baʼaloʼob maʼ tu páajtal u beetik kaʼach David. Davideʼ maʼ tu páajtal u tupik kaʼach le baʼax u beetmoʼ. Letiʼeʼ yaan kaʼach u muʼyajtik jujunpʼéel baʼaloʼob ichil u kuxtal tu yoʼolal le kʼeban tu beetoʼ (2 Sam. 12:10-12, 14). Le oʼolaleʼ jach kʼaʼabéet kaʼach u muʼukʼaʼantal u fe yéetel u creertik jeʼel u perdonartaʼal tumen Jéeobaeʼ yéetel jeʼel u yáantaʼal u aktáant u problemaʼob wa jach tu jaajil ku arrepentireʼ.

12 Tumen j-kʼebanoʼoneʼ tuláakloʼon k-beetik baʼaloʼob kʼaastak, chéen baʼaleʼ yaan horaeʼ le baʼaxoʼob k-beetkoʼ jach táaj kʼaasoʼob tu táan Jéeoba. Maʼ xaaneʼ maʼ tu páajtal k-tupik le baʼaloʼob kʼaastak tsʼoʼok k-beetkoʼ yéetel yaan kʼiineʼ yaʼab baʼaxoʼob k-muʼyajtik tu yoʼolal (Gal. 6:7). Chéen baʼaleʼ unaj k-kʼubik óol tiʼ Jéeoba yéetel k-creertik jeʼel u yáantkoʼon k-aktáant le baʼaxoʼob k-muʼyajtik wa jach tu jaajil k-arrepentiroʼ. Letiʼeʼ jeʼel u yáantkoʼon wa táan k-muʼyaj kex toʼon kaxtmileʼ (xok Isaías 1:18, 19 yéetel Baʼaxoʼob 3:19).

13. ¿Bix tu kaʼa bisiluba David yéetel Jéeoba?

13 Baʼaloʼob jeʼel u páajtal u beetik kaʼach Davideʼ. Davideʼ u kʼáat kaʼach u kaʼa bisuba maʼalob yéetel Jéeoba. ¿Bix tu beetil? Letiʼeʼ tu chaʼaj u yáantaʼal tumen tu kʼamaj le baʼax aʼalaʼab tiʼ tumen Natán, u profeta Jéeobaoʼ (2 Sam. 12:13). David xaneʼ tu tsikbaltaj tiʼ Jéeoba le baʼaxoʼob tu beetoʼ, beyoʼ tu yeʼesaj u kʼáat ka perdonartaʼak (Sal. 51:1-17). Tu lugar u chaʼik u lúuʼsaʼal u yóol yoʼolal le baʼax tu beetoʼ tu yilaj u kaanbal. Tsʼoʼoleʼ tu yilaj maʼ u kaʼa beetik baʼax kʼaas. Ka máan añoseʼ kíimi pero tu yeʼesaj chúukaʼan óolal yéetel bey u kʼaʼajsaʼal tumen Jéeobaoʼ (Heb. 11:32-34).

14. ¿Baʼax jeʼel u páajtal k-kanik tiʼ Davideʼ?

14 ¿Baʼax jeʼel u páajtal k-kanik tiʼ Davideʼ? Wa k-kʼebantal tu táan Jéeobaeʼ kʼaʼabéet k-arrepentir, k-aʼaliktiʼ baʼax k-beetmaj yéetel k-kʼáatiktiʼ ka u perdonartoʼon (1 Juan 1:9). Unaj xan k-tʼaan yéetel le ancianoʼoboʼ tumen letiʼobeʼ jeʼel u yáantkoʼonoʼob k-náatsʼal tu kaʼatéen yiknal Jéeobaeʼ (xok Santiago 5:14-16). Ken k-kʼam u yáantaj Jéeobaeʼ k-eʼesik k-kʼubik óol wa k-creertik jeʼel u perdonartikoʼoneʼ, tsʼoʼoleʼ maʼalob xan ka kaanbalnakoʼon tiʼ le baʼax úuchtoʼonoʼ yéetel ka seguernak k-meyajtik Jéeoba tumen k-ojel maʼ ten u pʼatoʼon (Heb. 12:12, 13).

KEN K-AKTÁANT ULÁAKʼ BAʼALOʼOB

Wa kʼojaʼanoʼon (Ilawil xóotʼol 15)

15. ¿Baʼax jeʼel u páajtal k-kanik tiʼ Anaeʼ?

15 Maʼ xaaneʼ kʼajaʼantech uláakʼ máaxoʼob láayliʼ xan tu kʼubaj u yóoloʼob tiʼ Jéeoba úuchjeakileʼ yéetel tu beetoʼob le ku páajtal utiaʼal u aktáantkoʼob le baʼax ku yúuchultiʼoboʼ. Koʼox tʼaan tiʼ Ana. Letiʼeʼ maʼ tu páajtal u yantal kaʼach u paalal yéetel mix baʼal jeʼel u páajtal u beetik utiaʼal u yutskíintik lelaʼ. Chéen baʼaleʼ letiʼeʼ tu kʼubaj u yóol tiʼ Jéeoba tumen tu creertaj jeʼel u yáantaʼaleʼ. Yoʼolal lelaʼ maʼ xuʼul u bin teʼ tabernáculo utiaʼal u adorartik Jéeoba yéetel utiaʼal u tsikbaltiktiʼ bix u yuʼubikubaoʼ (1 Sam. 1:9-11). Jach yaʼab baʼaloʼob jeʼel u páajtal k-kanik tiʼ Anaeʼ, maʼ xaaneʼ kʼojaʼanoʼon wa yaantoʼon uláakʼ problemaʼob tsʼoʼoleʼ maʼ tu páajtal k-beetik mix baʼal utiaʼal k-utskíintikoʼob. ¿Baʼax jeʼel u páajtal k-beetkeʼ? Unaj k-pʼatik tuláakal tu kʼab Jéeoba yéetel unaj k-kʼubik k-óol tiʼ letiʼ tumen k-ojel jach u yaabiltmoʼon (1 Ped. 5:6, 7). Unaj xan k-beetik tuláakal le ku páajtal utiaʼal k-jóoʼsik u yutsil le muchʼtáambaloʼoboʼ yéetel le uláakʼ baʼaloʼob tsʼoʼok u jóoʼsik u kaajal Jéeobaoʼ (Heb. 10:24, 25).

Wa yaan k-paalal ku xuʼulul u meyajtikoʼob Jéeoba (Ilawil xóotʼol 16)

16. ¿Baʼax jeʼel u kanik le taatatsiloʼob tiʼ Samueloʼ?

16 ¿Kux túun le taatatsiloʼob yaan u paalaloʼob ku xuʼulul u meyajtikoʼob Jéeobaoʼ? Le profeta Samueloʼ maʼ tu páajtal u obligartik kaʼach u paalal tsʼoʼok u nojochtaloʼob u adorartoʼob Jéeoba (1 Sam. 8:1-3). Samueleʼ tu beetaj le baʼax yaan tu kʼaboʼ, pero le baʼaxoʼob maʼ páajchaj u beetkoʼ tu pʼataj tu kʼab Jéeoba (Pro. 27:11). Teʼ kʼiinoʼob xanaʼ tiʼ yaʼab taatatsiloʼob bey u yúuchloʼ. Letiʼobeʼ u yojloʼobeʼ jeʼex úuch yéetel le xiʼipal tu tsikbaltaj Jesús kaʼa suunaj tu yotoch ka tsʼoʼok u xupik u herenciaeʼ, Jéeobaeʼ jeʼel u kʼamik tu kaʼatéen le máaxoʼob jach tu jaajil tsʼoʼok u arrepentiroʼoboʼ (Luc. 15:20). Le táan u páaʼtkoʼob le kʼiinaʼ le taatatsiloʼoboʼ ku yilik u kʼubik u yóoloʼob tiʼ Jéeoba tumen u yojloʼobeʼ, beyaʼ jeʼel u yáantkoʼob u paalal suut ichil u kaajal Jéeobaeʼ.

Wa minaʼantoʼon taakʼin (Ilawil xóotʼol 17)

17. ¿Baʼax jeʼel u páajtal k-kanik tiʼ le koʼolel kimen u yíichamoʼ?

17 Tuukulnakoʼon xan tiʼ le koʼolel kimen u yíicham kuxlaj tu kʼiiniloʼob Jesusoʼ (xok Lucas 21:1-4). Letiʼeʼ maʼ tu páajtal u beetik kaʼach mix baʼal yoʼolal le bukaʼaj ookol ku beetik le máaxoʼob ku koonoloʼob kaʼach teʼ templooʼ. Tsʼoʼoleʼ mix baʼal xan jeʼel u páajtal u beetik kaʼach utiaʼal u xuʼulul u yóotsiltaleʼ (Mat. 21:12, 13). Chéen baʼaleʼ tumen u kʼubmaj u yóol tiʼ Jéeobaeʼ tu yilaj u tsʼáaik u siibal. Yoʼolal u yutsileʼ tu tsʼáaj «kaʼapʼéel mejen taakʼin jach junpʼíit u tojoloʼob» yéetel tu tsʼáaj tuláakal le bukaʼaj yaantiʼ kaʼachoʼ. ¿Máasaʼ tu yeʼesaj jach u kʼubmaj u yóol tiʼ Jéeoba? Letiʼeʼ u yojleʼ wa ku tsʼáaik táanil ichil u kuxtal u meyajtik Dioseʼ letiʼeʼ yaan u tsʼáaiktiʼ le baʼax kʼaʼabéet ichil u kuxtaloʼ. Jeʼex le koʼolel kimen u yíichamoʼ toʼon xaneʼ unaj k-kʼubik k-óol de ke wa k-tsʼáaik táanil k-meyajtik Dioseʼ yaan u tsʼáaiktoʼon le baʼax kʼaʼabéettoʼonoʼ (Mat. 6:33).

18. ¿Bix u tuukul kaʼach le sukuʼun Malcomoʼ?

18 Teʼ kʼiinoʼobaʼ yaʼab sukuʼunoʼobeʼ jach u kʼubmaj u yóoloʼob tiʼ Jéeoba yéetel tu lugar u chʼíikil u tukloʼob baʼax maʼ tu páajtal u beetkoʼobeʼ, ku chʼíikil u tukloʼob baʼaxoʼob jeʼel u páajtal u beetkoʼobeʼ. Tuukulnakoʼon tiʼ juntúul sukuʼun ku kʼaabaʼtik Malcom, letiʼeʼ chúukpaj u yóol tiʼ Jéeoba tak ka kíim tu añoil 2015. Ichil le bukaʼaj años tu meyajtaj Jéeoba junmúuchʼ yéetel u yatanoʼ yaʼab baʼaloʼob jatsʼutstak tu máansoʼob ichil u kuxtaloʼob, chéen baʼaleʼ yaʼab baʼaxoʼob tu muʼyajtoʼob xan. Le sukuʼunoʼ tu yaʼalaj: «Yaʼab baʼaloʼob jeʼel u yúuchul tiʼ máak ichil u kuxtaleʼ yéetel jeʼel tak u muʼyajeʼ, chéen baʼaleʼ Jéeobaeʼ ku bendecirtik le máaxoʼob ku kʼubik u yóoloʼob tiʼoʼ». ¿Baʼax tu yaʼalaj le sukuʼun Malcom ka k-beetoʼ? «Unaj k-kʼáatik tiʼ Jéeoba ka u yáantoʼon ka seguernak u yantal k-muukʼ utiaʼal k-meyajtik. Kʼaʼabéet xan u chʼíikil k-paakat tiʼ le baʼaxoʼob jeʼel u páajtal k-beetkoʼ, maʼ tiʼ le baʼaxoʼob maʼ tu páajtal k-utskíintikoʼ.» *

19. 1) ¿Baʼaxten jach maʼalob le teksto yéeyaʼab utiaʼal le año 2017? 2) ¿Bix jeʼel a tsʼáaik ichil a kuxtal le baʼax ku yaʼalik u tekstoil le añoaʼ?

19 Le yóokʼol kaabaʼ táan «u bin u maas kʼastal» le oʼolal cada kʼiin ku máaneʼ maas yaʼab problemaʼob yaan (2 Tim. 3:1, 13). Le oʼolaleʼ teʼ kʼiinoʼobaʼ junpuliʼ maʼ unaj k-chaʼik u lúubul k-óol yoʼolal le baʼaxoʼob táan u yúuchloʼoboʼ. Baʼaxeʼ unaj k-kʼubik óol tiʼ Jéeoba yéetel unaj u chʼíikil k-paakat tiʼ le baʼaloʼob jeʼel u páajtal k-beetkoʼ. Le oʼolaleʼ jach maʼalob le teksto yéeyaʼab utiaʼal le año 2017: «Kʼub a wóol tiʼ Jéeoba, beet baʼax maʼalob» (Sal. 37:3, TNM).

U tekstoil le año 2017: «Kʼub a wóol tiʼ Jéeoba, beet baʼax maʼalob. [...] Eʼes chúukaʼan a wóol.» (Sal. 37:3, TNM)