Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Nyiɛ Ewebii Lɛ Ahiɛ

Yehowa Nyiɛ Ewebii Lɛ Ahiɛ

“Yehowa aaakpala bo daa.”YES. 58:11.

LALAI: 152, 22

1, 2. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ esoro Yehowa Odasefoi lɛ a-Hiɛnyiɛlɔ lɛ yɛ jamɔi krokomɛi ahiɛnyiɛlɔi lɛ ahe? (b) Mɛni wɔbaakase yɛ nikasemɔ nɛɛ kɛ nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

BEI pii lɛ, mɛi biɔ Yehowa Odasefoi akɛ, “Namɔ ji nyɛhiɛnyiɛlɔ?” Amɛmiikpa gbɛ akɛ wɔbaatsɛ nuu loo yoo ko gbɛ́i akɛ lɛ ji wɔhiɛnyiɛlɔ, tamɔ bɔ ni eji yɛ jamɔi pii amli lɛ. Shi wɔ-Hiɛnyiɛlɔ lɛ jeee adesa ko ni yeee emuu. Eŋɔɔ wɔnaa akɛ wɔbaahã mɛi ale akɛ, Kristo, mɔ ni atee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ, ji wɔ-Hiɛnyiɛlɔ, ni akɛ, lɛ hu e-Hiɛnyiɛlɔ ji e-Tsɛ Yehowa.Mat. 23:10.

2 Kɛ̃lɛ, ayɛ gbɔmɛi komɛi ni efee ekome akɛ kuu ni nyiɛɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ ahiɛ ŋmɛnɛ. Amɛji “nyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshikalɔ lɛ.” (Mat. 24:45) Kɛ́ nakai ni lɛ, mɛni hewɔ wɔkɛɔ akɛ Yehowa ji mɔ ni nyiɛ wɔhiɛ kɛtsɔ e-Bi Kristo nɔ lɛ? Yɛ nikasemɔ nɛɛ kɛ nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaana bɔ ni Yehowa etsɔ hii komɛi anɔ enyiɛ ewebii lɛ ahiɛ kɛjɛ blema kɛbashi ŋmɛnɛ. Nikasemɔi nɛɛ baahã wɔna nibii etɛ ni tsɔɔ faŋŋ akɛ, Yehowa ji mɔ ni kɛ hii nɛɛ tsu nii, ni akɛ, kɛjɛ blema aahu kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, lɛ ji ewebii lɛ a-Hiɛnyiɛlɔ.Yes. 58:11.

MUMƆ KRƆŊKRƆŊ LƐ YE EBUA AMƐ

3. Mɛni ye ebua Mose ni enyɛ enyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ?

3 Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ye ebua amɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Nyɔŋmɔ hã Mose nitsumɔ ko ni he hiaa waa. Ehala lɛ ni enyiɛ ewebii lɛ, ni ji Israelbii lɛ ahiɛ. Mɛni ye ebua Mose ni enyɛ etsu nitsumɔ nɛɛ? Yehowa hã lɛ “E-mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ.” (Kanemɔ Yesaia 63:11-14.) No hewɔ lɛ, akɛni Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni ye ebua Mose hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔwie akɛ, Yehowa ji mɔ ni nyiɛ ewebii lɛ ahiɛ.

4. Te Israelbii lɛ fee tɛŋŋ amɛna akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yɛ Mose nɔ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

4 Wɔnyɛŋ wɔkɛ wɔhiŋmɛii ana mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. No hewɔ lɛ, te Israelbii lɛ fee tɛŋŋ amɛna akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yɛ Mose nɔ lɛ? Be ni Mose tee Farao hiɛ lɛ, efee naakpɛɛ nii srɔtoi ni ejaje Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ etsɔɔ lɛ. Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hewalɛ naa Mose nyɛ efee nibii nɛɛ. (2 Mose 7:1-3) Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ye ebua Mose ni ejie sui kpakpai tamɔ suɔmɔ, heshibaa, kɛ tsuishitoo kpo, koni enyɛ enyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ jogbaŋŋ. Shikpɔji krokomɛi lɛ ahiɛnyiɛlɔi lɛ ye amɛwebii lɛ anɔ dɛŋdɛŋ ni amɛsusuuu amɛhe. Israelbii lɛ na faŋŋ akɛ esoro Mose kwraa yɛ hiɛnyiɛlɔi nɛɛ ahe. (2 Mose 5:2, 6-9) Ebafee faŋŋ akɛ, Yehowa ehala Mose akɛ E-webii lɛ ahiɛnyiɛlɔ.

5. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa ye ebua hii krokomɛi koni amɛnyɛ amɛnyiɛ ewebii lɛ ahiɛ?

5 Sɛɛ mli lɛ, Yehowa hala hii krokomɛi ni amɛnyiɛ E-webii lɛ ahiɛ, ni ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ye ebua amɛ hu. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Yoshua, Nun bi lɛ, mli yi obɔ kɛ nilee mumɔ.” (5 Mose 34:9) Ewie yɛ Gideon kɛ David fɛɛ he akɛ ‘Yehowa Mumɔ lɛ yi amɛnɔ.’ (Koj. 6:34; 1 Sam. 16:13) Hii nɛɛ kɛ amɛhiɛ fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ akɛ, ekɛ emumɔ lɛ baaye abua amɛ ni amɛnyɛ amɛfee nibii ni amɛnyɛŋ amɛfee yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhewalɛ naa. (Yosh. 11:16, 17; Koj. 7:7, 22; 1 Sam. 17:37, 50) Enɛ hewɔ lɛ, akɛ nibii wuji ni amɛnyɛ amɛtsu lɛ fɛɛ ahe yijiemɔ lɛ hã Yehowa.

6. Te Nyɔŋmɔ kpa gbɛ akɛ Israelbii lɛ baafee amɛnii amɛhã tɛŋŋ yɛ hii ni ehala akɛ amɛhiɛnyiɛlɔi lɛ ahe?

6 Israelbii lɛ na faŋŋ akɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yɛ Mose, Yoshua, Gideon, kɛ David nɔ. No hewɔ lɛ, kulɛ mɛni esa akɛ amɛfee? Esa akɛ amɛbo amɛ toi be fɛɛ be. Shi amɛfeee nakai. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛwie amɛshi Mose. No hewɔ lɛ, Yehowa bi akɛ: “Mɛɛ beyinɔ nɛkɛ maŋ nɛɛ aaafɔ̃ɔ mihe guɔ gbee?” (4 Mose 14:2, 11) Yehowa ji mɔ ni ŋɔ hii nɛɛ eto ewebii lɛ anɔ akɛ amɛhiɛnyiɛlɔi. No hewɔ lɛ, be fɛɛ be ni amɛbaabo amɛ toi lɛ, belɛ, amɛmiikpɛlɛ ni Yehowa anyiɛ amɛhiɛ.

ŊWƐIBƆFOI YE AMƐBUA AMƐ

7. Mɛɛ gbɛ nɔ ŋwɛibɔfoi ye amɛbua Mose?

7 Ŋwɛibɔfoi ye amɛbua amɛ. (Kanemɔ Hebribii 1:7, 14.) “Nyɔŋmɔ tsɔ ŋwɛibɔfo ni jie ehe kpo etsɔɔ [Mose] yɛ ŋmei tso lɛ mli lɛ nɔ” ehala lɛ akɛ Israelbii lɛ ahiɛnyiɛlɔ kɛ kpɔ̃lɔ. (Bɔf. 7:35) ‘Etsɔ ŋwɛibɔfoi anɔ’ ehã Mose Mla lɛ, koni ekɛtsɔɔ Israelbii lɛ E-he nii. (Gal. 3:19) Yehowa kɛɛ Mose akɛ: “Agbɛnɛ yaa, ní oyakpala maŋ lɛ kɛya he ni mikɛ bo ewie he lɛ; naa, mibɔfo lɛ baanyiɛ ohiɛ.” (2 Mose 32:34) Biblia lɛ ewieee akɛ Israelbii lɛ kɛ amɛhiŋmɛii na ŋwɛibɔfoi ni ye amɛbua Mose lɛ. Kɛ̃lɛ, bɔ ni Mose nyiɛ amɛhiɛ kɛ bɔ ni etsɔɔ amɛ nii ehã lɛ hã efee faŋŋ akɛ, ŋwɛibɔfoi miiye amɛmiibua lɛ.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ ŋwɛibɔfoi ye amɛbua Yoshua kɛ Hezekia?

8 Yehowa hã ŋwɛibɔfoi ye amɛbua Yoshua hu. Be ni Yoshua baye Mose sɛɛ akɛ Israelbii lɛ ahiɛnyiɛlɔ lɛ, ŋwɛibɔfo ko ni ji “Yehowa ta lɛ nɔ tatsɛ lɛ” waje lɛ. Enɛ wo lɛ hewalɛ ni ekɛ Kanaanbii lɛ wu ni eye amɛnɔ kunim. (Yosh. 5:13-15; 6:2, 21) Afii babaoo sɛɛ, be ni Maŋtsɛ Hezekia nyiɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ ahiɛ lɛ, Asiria asraafoi pii ba ní amɛbatutua Yerusalem. Shi nyɔɔŋ lɛ mli lɛ, “Yehowa bɔfo lɛ je kpo” etee ni eyagbe Asiria nsara lɛŋ mɛi 185,000.2 Maŋ. 19:35.

9. Eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ hala hii ni yeee emuu akɛ enajiaŋdamɔlɔi moŋ, shi mɛni ekpa gbɛ akɛ Israelbii lɛ baafee? Ni mɛni hewɔ?

9 Ŋwɛibɔfoi yeɔ emuu. Shi Mose kɛ hii krokomɛi ni Yehowa hala akɛ enajiaŋdamɔlɔi lɛ yeee emuu. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ, Mose ‘efeee Yehowa krɔŋkrɔŋ yɛ Israelbii lɛ ahiɛ.’ (4 Mose 20:12) Be ni Yoshua kɛ Gibeonbii lɛ yaakpaŋ lɛ, ebiii Nyɔŋmɔ. (Yosh. 9:14, 15) Hezekia hu ‘tsui wó ehe nɔ’ be kukuoo ko. (2 Kron. 32:25, 26) Shi yɛ emuu ni hii nɛɛ yeee lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Israelbii lɛ na akɛ Yehowa miitsɔ ŋwɛibɔfoi anɔ eeye eebua amɛ. Enɛ hewɔ lɛ, Yehowa kpa gbɛ akɛ amɛbaabo amɛ toi. Ehã amɛna faŋŋ akɛ, lɛ enyiɛ ewebii lɛ ahiɛ.

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ TSƆƆ AMƐ GBƐ

10. Mɛni hãa wɔnaa akɛ, Mose ye Nyɔŋmɔ Mla lɛ nɔ?

10 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kudɔ amɛ. Biblia lɛ tsɛɔ Mla ni Nyɔŋmɔ kɛhã Israelbii lɛ akɛ “Mose Mla lɛ.” (1 Maŋ. 2:3) Shi Ŋmalɛi lɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, Yehowa ji mɔ ni wo Mla nɛɛ, ni akɛ, Mose diɛŋtsɛ po ye Mla lɛ nɔ. (2 Kron. 34:14) Be ni Yehowa tsɔɔ Mose bɔ ni eshi sɔlemɔ buu lɛ ehã lɛ, “Mose fee bɔ ni Yehowa fã lɛ fɛɛ, nakai efee.”2 Mose 40:1-16.

11, 12. (a) Mɛni Nyɔŋmɔ kɛɛ Yoshua kɛ maŋtsɛmɛi ni ye E-webii lɛ anɔ lɛ akɛ amɛfee? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kudɔ mɛi ni nyiɛ ewebii lɛ ahiɛ lɛ?

11 Be ni Yoshua batsɔ Israelbii lɛ ahiɛnyiɛlɔ lɛ, no mli lɛ eyɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ eko momo. Yehowa kɛɛ lɛ akɛ: “Kaahã nɛkɛ mla wolo nɛɛ mli wiemɔi lɛ miikpa yɛ odaaŋ, shi jwɛŋmɔ he nyɔɔŋ kɛ shwane, koni ojwɛŋ nɔ ni ofee tamɔ bɔ ni aŋma yɛ mli lɛ pɛpɛɛpɛ.” (Yosh. 1:8) Yehowa wo mla akɛ, maŋtsɛmɛi fɛɛ ni baaye ewebii lɛ anɔ lɛ aŋma Mla wolo lɛ eko amɛhã amɛhe ni ‘amɛkane mli amɛwala gbii abɔ fɛɛ,’ ni amɛye emli wiemɔi lɛ fɛɛ anɔ.—Kanemɔ 5 Mose 17:18-20.

12 Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kudɔ mɛi ni nyiɛ ewebii lɛ ahiɛ lɛ? Susumɔ Maŋtsɛ Yosia he okwɛ. Be ko lɛ, ayana Mose Mla wolo lɛ, ni Yosia hã ewoloŋmalɔ lɛ kane ehã lɛ. * Be ni ebɔi kanemɔ ni “maŋtsɛ lɛ nu Mla wolo lɛ mli wiemɔi lɛ,” maŋtsɛ lɛ gbala etadei. Nɔ ni enu yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ tsirɛ lɛ ni ehã akpãtã amagai fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahiɛ. No sɛɛ lɛ, eto gbɛjianɔ kɛhã Hehoo gbi jurɔ lɛ yeli. Nakai Hehoo lɛ bafee Hehoo ni sa kadimɔ fe fɛɛ yɛ Israelbii lɛ ayinɔsane mli. (2 Maŋ. 22:11; 23:1-23) Yosia kɛ hii anɔkwafoi krokomɛi ni nyiɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ ahiɛ lɛ hã Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kudɔ amɛ. Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ ko hã ni sɛɛ mli lɛ amɛna akɛ ekɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kpãaa gbee lɛ, amɛshashaooo shi kwraa akɛ amɛbaatsake. Tsakemɔi nɛɛ hã Nyɔŋmɔ webii ni hi shi yɛ blema lɛ fee esuɔmɔnaa nii.

13. Mɛni hã esoro Nyɔŋmɔ webii lɛ ahiɛnyiɛlɔi lɛ kwraa yɛ jeŋmaji krokomɛi lɛ ahiɛnyiɛlɔi lɛ ahe?

13 Jeŋmaji krokomɛi lɛ ahiɛnyiɛlɔi lɛ tamɔɔɔ maŋtsɛmɛi anɔkwafoi ni nyiɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ ahiɛ lɛ kwraa, ejaakɛ amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ adesai anilee kɛ ŋaa nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Kanaanbii lɛ ahiɛnyiɛlɔi lɛ ŋmɛɛ amɛwebii lɛ ahe ni amɛfee nibii gbohii ni yɔɔ nyaŋemɔ. Amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwekumɛi kɛ kooloi tete po ná bɔlɛ, amɛhii lɛ kɛ amɛhe wɔ, ni nakai nɔŋŋ yei lɛ hu kɛ amɛhe fee. Amɛkɛ amɛbii shã afɔle amɛhã amɛnyɔŋmɔi lɛ, ni amɛjá amagai babaoo. (3 Mose 18:6, 21-25) Nyɔŋmɔ hã ewebii lɛ mlai ni ye ebua amɛ koni amɛhiɛ amɛhe falefale ni helai akamɔmɔ amɛ. Shi Babilonbii lɛ kɛ Ejiptbii lɛ ahiɛnyiɛlɔi lɛ hãaa amɛ gbɛtsɔɔmɔi kpakpai ni tamɔ nakai. (4 Mose 19:13) Nyɔŋmɔ webii lɛ na faŋŋ akɛ, hii anɔkwafoi ni nyiɛ amɛhiɛ lɛ wo amɛ hewalɛ ni amɛjá Yehowa kome too, amɛhiɛ amɛhe falefale, ni amɛba amɛjeŋ jogbaŋŋ. Amɛna faŋŋ akɛ, Yehowa nyiɛ amɛhiɛ.

14. Mɛni hewɔ Yehowa gbala mɛi ni nyiɛ ewebii lɛ ahiɛ yɛ blema lɛ ateŋ mɛi komɛi atoi lɛ?

14 Maŋtsɛmɛi ni ye Nyɔŋmɔ webii lɛ anɔ yɛ blema lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni ehã amɛ lɛ tsuuu nii. Amɛbooo Yehowa toi, ni amɛhãaa Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ŋwɛibɔfoi lɛ, kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ atsɔɔ amɛ gbɛ. Yehowa gbala hiɛnyiɛlɔi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi atoi loo ehãaa amɛnyiɛ ewebii lɛ ahiɛ dɔŋŋ. (1 Sam. 13:13, 14) Sɛɛ mli lɛ, ehala mɔ ko ni hi fe mɛi fɛɛ ni ekɛtsu nii pɛŋ lɛ akɛ ewebii lɛ a-Hiɛnyiɛlɔ.

YEHOWA HALA MƆ KO NI EYE EMUU AKƐ HIƐNYIƐLƆ

15. (a) Mɛni gbalɔi lɛ wie yɛ mɔ krɛdɛɛ ko ni Nyɔŋmɔ baahala akɛ hiɛnyiɛlɔ lɛ he? (b) Namɔ ji hiɛnyiɛlɔ nɛɛ?

15 Afii babaoo ni eho lɛ, Yehowa hã agba akɛ ebaahala mɔ krɛdɛɛ ko akɛ ewebii lɛ ahiɛnyiɛlɔ. Mose kɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, baatee gbalɔ ko ni tamɔ mi shi yɛ nyɛteŋ kɛjɛ onyɛmimɛi lɛ ateŋ ahão; lɛ toi nyɛboa.” (5 Mose 18:15) Yesaia gba yɛ nɛkɛ mɔ nɛɛ nɔŋŋ he akɛ ebaatsɔ “lumɔ [loo hiɛnyiɛlɔ] kɛ mlawolɔ.” (Yes. 55:4) Gbalɔ Daniel hu wie mɔ ni afɔ lɛ mu ni baatsɔ “lumɔ [loo hiɛnyiɛlɔ]” lɛ he. (Dan. 9:25) Be ni Yesu Kristo ba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ewie akɛ lɛ ji Nyɔŋmɔ webii lɛ ‘a-Hiɛnyiɛlɔ.’ (Kanemɔ Mateo 23:10.) Yesu kaselɔi lɛ jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛnyiɛ esɛɛ, ni amɛ hu amɛwie kɛ nɔmimaa akɛ, lɛ ji mɔ ni Yehowa ehala akɛ hiɛnyiɛlɔ. (Yoh. 6:68, 69) Mɛni hã kaselɔi nɛɛ ayiŋ tsɔ akɛ Yesu Kristo ji mɔ ni Yehowa ehala akɛ enyiɛ ewebii lɛ ahiɛ?

16. Mɛni yeɔ odase akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsu nii yɛ Yesu nɔ?

16 Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ye ebua Yesu. Be ni Yohane Baptisilɔ lɛ baptisi Yesu lɛ, ena ni “ŋwɛi naa egbele ni mumɔ lɛ miikpeleke shi tamɔ okpo kɛmiiba” Yesu nɔ. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, “mumɔ lɛ tsirɛ lɛ [ni ji Yesu] koni eya ŋa lɛ nɔ.” (Mar. 1:10-12) Be ni etsuɔ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ye ebua lɛ ni etsɔɔ mɛi nii ni efee naakpɛɛ nii. (Bɔf. 10:38) Kɛfata he lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ye ebua Yesu ni ejie sui tamɔ suɔmɔ, miishɛɛ, kɛ hemɔkɛyeli ni mli wa kpo. (Yoh. 15:9; Heb. 12:2) Hiɛnyiɛlɔ ko kwraa bɛ ni Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsu nii yɛ enɔ tamɔ bɔ ni etsu nii yɛ Yesu nɔ lɛ. Enɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, Yehowa ni hala Yesu akɛ Hiɛnyiɛlɔ.

Yɛ Yesu baptisimɔ lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ŋwɛibɔfoi ye amɛbua lɛ? (Kwɛmɔ kuku 17)

17. Mɛɛ gbɛ nɔ ŋwɛibɔfoi ye amɛbua Yesu?

17 Ŋwɛibɔfoi ye amɛbua Yesu. Yɛ Yesu baptisimɔ lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, “ŋwɛibɔfoi ba ni amɛbabɔi lɛ sɔɔmɔ.” (Mat. 4:11) Be ni eshwɛ ŋmɛlɛtswai fioo ni abaamɔ lɛ ni ayagbe lɛ lɛ, “bɔfo ko jɛ ŋwɛi bajie ehe kpo etsɔɔ lɛ ni ewo lɛ hewalɛ.” (Luka 22:43) Yesu yiŋ efeee lɛ kɔshikɔshi bibioo po akɛ, Yehowa baatsu ŋwɛibɔfoi ni amɛbaye amɛbua lɛ be fɛɛ be ni yelikɛbuamɔ he baahia lɛ.Mat. 26:53.

18, 19. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu hã Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kudɔ lɛ yɛ eshihilɛ kɛ eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

18 Yesu hã Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kudɔ lɛ. Kɛjɛ be ni eje esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi aahu kɛyashi egbo lɛ, ehã Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kudɔ lɛ. (Mat. 4:4) Anɔkwa, naagbee wiemɔi ni ewie be ni etsotsoro piŋmɔ tso lɛ nɔ lɛ ekomɛi ji gbalɛi ni kɔɔ Mesia lɛ he lɛ amli wiemɔi. (Mat. 27:46; Luka 23:46) Ni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ ebeiaŋ lɛ hu? Amɛ lɛ, kɛ́ nɔ ko ni awie yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ kɛ amɛkusum kpãaa gbee lɛ, amɛyeee nɔ. Be ko lɛ, Yesu tsɛ wiemɔi ni Yehowa wie kɛtsɔ gbalɔ Yesaia nɔ lɛ sɛɛ, ni ewie yɛ amɛhe akɛ: “Maŋ nɛɛ kɛ amɛnaabu woɔ mi, shi amɛtsuii etsi amɛhe kɛje mihe kɛtee shɔŋŋ. Yakatswaa amɛyaa nɔ amɛjáa mi lɛ, ejaakɛ amɛtsɔɔ tsɔɔmɔi ni ji gbɔmɛi akitãi.” (Mat. 15:7-9) Kɛ́ okwɛ lɛ, ani Yehowa baahã mɛi ni tamɔ nɛkɛ anyiɛ ewebii lɛ ahiɛ?

19 Yesu kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsu nii yɛ enitsɔɔmɔ mli hu. Be fɛɛ be ni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ baabi lɛ sane lɛ, edamɔɔɔ lɛ diɛŋtsɛ enilee loo niiashikpamɔ ni eyɔɔ yɛ shihilɛ mli lɛ nɔ ehãaa amɛ hetoo. Moŋ lɛ, ejɛɔ Ŋmalɛi lɛ amli efeɔ nakai. (Mat. 22:33-40) Yesu mɔɔɔ mɛi etaaa shi ni etã amɛ bɔ ni shihilɛ yɔɔ yɛ ŋwɛi loo nibii ni etsu be ni abɔɔ je lɛ he adesãi. Moŋ lɛ, “egbele amɛjwɛŋmɔ naa kwraa koni amɛnu Ŋmalɛi lɛ ashishi.” (Luka 24:32, 45) Yesu sumɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ aahu akɛ, eŋɔ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni ená lɛ kɛgba mɛi krokomɛi emli saji.

20. (a) Mɛni Yesu fee kɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam? (b) Mɛni hã esoro Yesu kwraa yɛ Herode Agripa I lɛ he? Mɛni no tsɔɔ wɔ yɛ mɛi ni Yehowa halaa akɛ hiɛnyiɛlɔi lɛ ahe?

20 Mɛi ni bo Yesu toi lɛ anaa kpɛ amɛhe yɛ “wiemɔi ni ŋɔɔ ni jɛ edaaŋ lɛ” ahewɔ. Shi Yesu kɛ yijiemɔ lɛ fɛɛ hã Yehowa, mɔ ni tsɔɔ lɛ nii lɛ. (Luka 4:22) Be ko lɛ, nuu niiatsɛ ko jie Yesu yi akɛ “Tsɔɔlɔ Kpakpa” ji lɛ. Shi Yesu jɛ heshibaa mli ehere lɛ nɔ akɛ: “Mɛni hewɔ otsɛɔ mi mɔ kpakpa? Mɔ ko mɔ ko bɛ ni ji mɔ kpakpa, akɛ ja mɔ kome pɛ, Nyɔŋmɔ.” (Mar. 10:17, 18) Agbɛnɛ lɛ, okɛ enɛ ato nɔ ni Herode Agripa I lɛ, mɔ ni batsɔ Yudea maŋtsɛ loo hiɛnyiɛlɔ aaafee no sɛɛ afii kpaanyɔ lɛ fee lɛ he okwɛ. Be ko lɛ, ewo “emaŋtsɛ atade lɛ” kɛtee nifeemɔ krɛdɛɛ ko shishi. Be ni mɛi ni ebabua amɛhe naa lɛ na lɛ ni ekɛ amɛ bɔi wiemɔ lɛ, amɛbɔi bolɔmɔ akɛ: “Enɛ lɛ, nyɔŋmɔ ko gbee ni, shi jeee gbɔmɔ gbee ni!” Ekã shi faŋŋ akɛ, Herode yitso fuu waa yɛ eyi ni mɛi lɛ jieɔ lɛ hewɔ. Shi “amrɔ lɛ, Yehowa bɔfo lɛ tswa lɛ nɔ, ejaakɛ ekɛ anunyam lɛ hãaa Nyɔŋmɔ, ni gɔgɔmii ye lɛ ni egbo.” (Bɔf. 12:21-23) Herode nifeemɔ lɛ kɛ nɔ ni ba enɔ lɛ hã efee faŋŋ akɛ, jeee Yehowa ni hala lɛ akɛ hiɛnyiɛlɔ. Kwɛ bɔ ni esoro Yesu kwraa yɛ ehe! Yesu wo Yehowa, ni ji Hiɛnyiɛlɔ Ni Fe Fɛɛ lɛ hiɛ nyam be fɛɛ be, ni ehã ana faŋŋ akɛ, lɛ ji mɔ ni Nyɔŋmɔ ehala akɛ Hiɛnyiɛlɔ.

21. Mɛɛ sanebimɔi ahetoo abaahã yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

21 Be enyiɛ Yesu kɛbaasɔmɔ akɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ a-Hiɛnyiɛlɔ? Yesu sɔmɔŋ akɛ Hiɛnyiɛlɔ afii fioo ko pɛ, ejaakɛ be ni atee lɛ shi lɛ, ekɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Aŋɔ hegbɛ fɛɛ ahã mi yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.” Kɛkɛ ni ekɛfata he akɛ: “Naa! mikɛ nyɛ yɛ gbii lɛ fɛɛ kɛyashi shihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ naagbee.” (Mat. 28:18-20) Shi amrɔ nɛɛ ni Yesu etsɔ mumɔŋ gbɔmɔ ni etee ŋwɛi lɛ, te ebaafee tɛŋŋ enyiɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ ahiɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ? Namɔ Yehowa baahala akɛ Yesu najiaŋdamɔlɔ kɛnyiɛ E-webii lɛ ahiɛ? Ni te Kristofoi baafee tɛŋŋ amɛna mɛi ni Nyɔŋmɔ ehala akɛ enajiaŋdamɔlɔi lɛ? Abaahã sanebimɔi nɛɛ ahetoo yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

^ kk. 12 Eeenyɛ efee akɛ, wolo ni amɛna lɛ ji nɔ ni Mose diɛŋtsɛ kɛ enine ŋma lɛ.