Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Yehowa udi ulombola bantu bende

Yehowa udi ulombola bantu bende

“Yehowa neakulombole matuku onso.”​—YESHAYA 58:11.

MISAMBU: 3, 4

1, 2. a) Mmunyi mudi Bantemu ba Yehowa bashilangane ne bitendelelu bikuabu? b) Ntshinyi tshitualonga mu tshiena-bualu etshi ne mu tshialonda?

MISANGU ya bungi bantu batu bebeja Bantemu ba Yehowa ne: “Mfumu wenu nnganyi?” Batu bebeja nunku bualu bantu ba mu bitendelelu bia bungi batu ne muntu mulume anyi muntu mukaji utu ubalombola. Kadi tutu ne disanka dia kuamba ne: Mfumu wetu ki mmuntu mupange bupuangane to. Mulombodi wetu n’Yezu Kristo! Utu utumikila Yehowa Tatu wende, ne mulombodi wende.​—Matayi 23:10.

2 Kudi kabidi tshisumbu tshia bantu balume tshidibu babikila ne: ‘Mupika wa lulamatu udi mudimuke,” udi ulombola munkatshi mua bantu ba Nzambi pa bulopa lelu. (Matayi 24:45) Kadi ntshinyi tshidi tshitujadikila ne: Yehowa udi utulombola ku butuangaji bua Muanende? Netumone malu asatu adi atujadikila bualu ebu. Nansha mudi Yehowa utungunuka ne kuenza mudimu ne bamue bantu bua kulombola bantu bende, bidi bimueneka patoke ne: kale Yehowa ke uvua Mulombodi ne utshidi anu Mulombodi mulelela wa bantu bende.​—Yeshaya 58:11.

NYUMA MUIMPE WAKABAPESHA BUKOLE

3. Nkuepi kuvua Mose mupetele bukole bua kulombola bena Isalele?

3 Nyuma muimpe wakapesha baleji mpala ba Nzambi bukole. Nzambi wakasungula Mose bua kuikala mulombodi wa bena Isalele. Ntshinyi tshivua tshimuambuluishe bua kulama mudimu wende muimpe eu? Yehowa uvua mupeshe Mose ‘nyuma wende muimpe.’ (Bala Yeshaya 63:11-14.) Nunku Yehowa uvua mu bulelela ulombola bantu bende bualu nyuma wende ke uvua wambuluisha Mose.

4. Ntshinyi tshidi tshileja ne: Mose uvua ne nyuma wa Nzambi? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

4 Bantu bavuaku mua kumona ne: Mose uvua ne nyuma wa Nzambi anyi? Eyowa. Nyuma muimpe wa Yehowa wakapesha Mose bukole bua kuenza bishima ne bua kumanyisha dîna dia Nzambi kudi Palô, mukokeshi wa bukole wa mu Ejipitu. (Ekesode 7:1-3) Nyuma muimpe uvua kabidi muambuluishe Mose bua kuikala mulombodi uvua ne dinanga ne lutulu. Uvua mushilangane bikole ne balombodi ba maloba makuabu bavua ne malu makole ne budinangi. (Ekesode 5:2, 6-9) Bulelela, Yehowa uvua musungule Mose bua kulombola bantu bende.

5. Mbanganyi bakuabu bavua Yehowa mupeshe nyuma wende bua kulombola bantu bende?

5 Mbanganyi bakuabu bavua Yehowa mupeshe nyuma wende muimpe bua kulombola bantu bende? Bible udi wamba ne: “Yoshua, muana wa Nuna, wakadi ne lungenyi.” (Dutelonome 34:9) “Nyuma wa Yehowa wakatulukila Gideona.” (Balumbuluishi 6:34) “Nyuma wa Yehowa wakatulukila Davidi bikole.” (1 Samuele 16:13) Bantu balume bonso aba bavua beyemene nyuma wa Nzambi bua abambuluishe bua kuenza malu avuabu kabayi mua kuenza ne bukole buabu nkayabu. (Yoshua 11:16, 17; Balumbuluishi 7:7, 22; 1 Samuele 17:37, 50) Bulelela, Yehowa ke uvua mubapeshe bukole bua kuenza malu manene, nunku anu yeye ke uvua mukumbanyine butumbi.

6. Bua tshinyi Nzambi uvua musue bua bantu bende banemeke balombodi ba mu Isalele?

6 Ntshinyi tshivua bena Isalele ne bua kuenza pavuabu bamona ne: nyuma muimpe wa Nzambi uvua mupeshe Mose, Yoshua, Gideona ne Davidi bukole? Bavua ne bua kubanemeka. Pavua bantu badiabakena bua Mose, mona tshivua Yehowa mubambile: “Bantu aba nebampetule musangu bule munyi?” (Nomba 14:2, 11) Bushuwa Yehowa uvua musungule bantu balume aba bua kulombola bantu bende. Pavua bantu babatumikila, bavua mu bulelela balonda Yehowa bu mulombodi wabu.

BANJELU BAKABAMBULUISHA

7. Mmunyi muvua banjelu bambuluishe Mose?

7 Banjelu bakambuluisha baleji mpala ba Nzambi. (Bala Ebelu 1:7, 14.) Nzambi wakenza mudimu ne banjelu bua kulombola Mose. Tshia kumpala, muanjelu kampanda “uvua mumumuenekele ku kamutshi ka mêba” ne wakamupesha mudimu wa kumbusha bena Isalele ku bupika ne kubalombola. (Bienzedi 7:35) Tshibidi, Nzambi wakenza mudimu ne banjelu bua kupesha Mose Mikenji bua kulongesha bena Isalele. (Galatiya 3:19) Tshisatu, Yehowa wakamuambila ne: ‘Uye ne bantu ku muaba ungakukuambila; tangila, muanjelu wanyi neaye ku mpala kuebe.’ (Ekesode 32:34) Bible kena wamba ne: bena Isalele bavua bamone muanjelu wenza malu au to. Kadi mushindu uvua Mose mulongeshe ne mulombole bantu, biakamueneka patoke ne: banjelu ke bavua bamuambuluishe.

8. Mmunyi muvua banjelu bambuluishe Yoshua ne Hezikiya?

8 Mbanganyi bakuabu bavua banjelu bambuluishe? Bible udi wamba ne: ‘Mukalenge wa musumba wa Yehowa,’ anyi muanjelu, wakambuluisha Yoshua bua kutshimuma mvita yabu ne bena Kanâna. (Yoshua 5:13-15; 6:2, 21) Panyima pa matuku, pavua mukalenge Hezikiya ulombola bantu ba Nzambi, tshiluilu tshinene tshia bena Ashû tshiakafuna bua kubutula Yelushalema. Mu butuku bumue, ‘muanjelu wa Yehowa wakaya, wakashipa bantu binunu lukama ne makumi muanda mukulu ne bitanu.’​—2 Bakelenge 19:35.

9. Nansha muvua baleji mpala ba Yehowa bapange bupuangane, bena Isalele bavua balombibue bua kuenza tshinyi?

9 Banjelu mbapuangane. Kadi bantu bavuabu bambuluishe kabavua bapuangane to. Tshilejilu, musangu mukuabu Mose kavua mutumbishe Yehowa to. (Nomba 20:12) Yoshua kakalomba Nzambi tshia kuenza pavua bena Gibeona basue kumvuangana nende to. (Yoshua 9:14, 15) Musangu kampanda, Hezikiya wakalua muena lutambishi. (2 Kulondolola 32:25, 26) Nansha muvua bantu aba bapange bupuangane, bena Isalele bavua balombibue bua kulonda bulombodi buabu. Bena Isalele bakamona bimpe ne: Yehowa uvua wenza mudimu ne banjelu bende bua kuambuluisha bantu aba. Bulelela, Yehowa uvua ulombola bantu bende.

DÎYI DIA NZAMBI DIAKABALOMBOLA

10. Mmunyi muvua Mikenji ya Nzambi milombole Mose?

10 Dîyi dia Nzambi diakalombola baleji mpala bende. Bible udi ubikila Mikenji ivua Nzambi mupeshe bena Isalele ne: “Mikenji ya Mose.” (1 Bakelenge 2:3, NWT) Kadi Bible udi uleja patoke ne: Yehowa ke uvua mupeshe Isalele Mikenji ayi. Mose pende uvua ne bua kuyitumikila. (2 Kulondolola 34:14) Tshilejilu, Yehowa mumane kuambila Mose bua kuenza ntenta wa tshitendelelu, Bible udi wamba ne: Mose “wakenza malu onso akamuambila Yehowa.” (Ekesode 40:1-16)

11, 12. a) Ntshinyi tshivuabu balombe Yoshua ne bakalenge bavua balombola bantu ba Nzambi bua kuenza? b) Mmunyi muvua Dîyi dia Nzambi diludike bantu balume bavua balombola?

11 Yoshua uvua ne tshitupa tshia Dîyi dia Nzambi pakaluaye mulombodi, Yehowa wakamuambila ne: “Welangane meji a mukanda eu munya ne butuku, udimuke mua kuenza malu onso adi mafundamu.” (Yoshua 1:8) Bakalenge bakalua kukokesha bantu ba Nzambi pashishe bavua pabu ne bua kubala Mikenji dituku dionso, kuyitentula ne kutumikila ‘mêyi onso ne mikenji yonso bidi bifundamu, bua kubienza.’​—Bala Dutelonome 17:18-20.

12 Mmunyi muvua Dîyi dia Nzambi diludike bantu bavua balombola? Tuangate tshileji tshia mukalenge Yoshiya. Yeye mumane kupeta Mikenji ya Mose, mufundi wende wakatuadija kumubadilayi. * (Tangila note.) ‘Pashishe, pakumvua mukalenge mêyi a mu mukanda wa mikenji, yeye wakadipanda bilulu biende.’ Panyima Dîyi dia Nzambi diakasaka Yoshiya bua kubutula mpingu yonso ya mu buloba, kulongololaye difesto dinene dia Pasaka mu mushindu uvuadi kadiyi dianji kuenzeka. (2 Bakelenge 22:11; 23:1-23) Bu muvua Yoshiya ne balombodi bakuabu ba lulamatu batumikila Dîyi dia Nzambi, bavua bitaba bua kushintulula mushindu uvuabu balombola bantu ba Nzambi. Malu avuabu bashintulula au akambuluisha bantu ba Nzambi bua kumutumikila.

13. Mmunyi muvua balombodi ba bantu ba Nzambi bashilangane ne bamfumu ba bisamba bikuabu?

13 Bamfumu ba bisamba bikuabu bavua balombodibua kudi meji a buntu adi ne mikalu. Tshilejilu, bamfumu bena Kanâna ne bantu bavuabu balombola bakenza malu mabi matambe bu mudi: bibindi, diangatangana dia mulume ne mulume anyi dia mukaji ne mukaji, dilala ne nyama, dilambula bana ne ditendelela dia mpingu. (Lewitiki 18:6, 21-25) Bualu bukuabu, bamfumu ba mu Babilona ne ba mu Ejipitu kabavua ne mikenji ya muomumue ivua yakula bua bukezuke ivua nayi bantu ba Nzambi to. (Nomba 19:13) Kadi bantu ba Nzambi bavua bamona muvua balombodi babu bavua ne lulamatu babakankamija bua kulama ntendelelu wabu mukezuke, kuikala mukezuke ku mubidi ne kuepuka bukoya bua malu a masandi. Bulelela, Yehowa uvua ubalombola.

14. Bua tshinyi Yehowa wakanyoka bamue balombodi ba bantu bende?

14 Ki mbakalenge bonso bavua balombola bantu ba Nzambi bavua batumikile malu avua Nzambi ubalomba bua kuenza to. Bakalenge bavua bapange lulamatu abu kabakalonda buludiki bua nyuma muimpe wa Nzambi, bua banjelu bende ne bua Dîyi diende to. Mu imue nsombelu, Yehowa wakanyoka balombodi abu, kupingajaye bakuabu pa miaba yabu. (1 Samuele 13:13, 14) Panyima pa matuku, Yehowa wakasungula muntu uvua ne bua kuikala mulombodi mupuangane.

YEHOWA UDI UTEKA MULOMBODI MUPUANGANE

15. a) Mmunyi muvua baprofete baleje dilua dia mulombodi mupuangane? b) Mulombodi mupuangane au uvua nganyi?

15 Munkatshi mua bidimu nkama ya bungi, Yehowa wakalaya ne: uvua ne bua kuteka mulombodi mupuangane bua bantu bende. Tshilejilu, Mose wakambila bena Isalele ne: ‘Yehowa, Nzambi wenu, neanubishile muprofete munkatshi mua bana benu bu meme, nenumvue dîyi diende.’ (Dutelonome 18:15) Yeshaya wakamba ne: muntu eu uvua ne bua kulua ‘mukokeshi wabu ne kapitene.’ (Yeshaya 55:4) Danyele pende wakafunda bua Masiya uvua ne bua kulua “mukokeshi” anyi mulombodi. (Danyele 9:25) Ndekelu wa bionso, Yezu Kristo wakadimanyisha bu “Mulombodi” wa bantu ba Nzambi. (Bala Matayi 23:10.) Bayidi ba Yezu bakamulonda ku budisuile, ne bavua bitaba ne: uvua muntu uvua Yehowa musungule. (Yone 6:68, 69) Ntshinyi tshiakabajadikila ne: Yezu Kristo ke uvua Yehowa mua kuenza nende mudimu bua kulombola bantu?

16. Ntshinyi tshidi tshileja ne: nyuma muimpe uvua mupeshe Yezu bukole?

16 Nyuma muimpe wakapesha Yezu bukole. Pakatambula Yezu, Yone wakamona “diulu dibululuka, nyuma muimpe upueka kudiye bu nyunyi wa nkutshi.” Katupa aka, ‘nyuma kumusaka bua kuya mu tshipela.’ (Mâko 1:10-12) Pavua Yezu uyisha pa buloba, nyuma muimpe wa Nzambi wakamupesha bukole bua kulongesha ne kuenza bishima. (Bienzedi 10:38) Bualu bukuabu, nyuma muimpe wakambuluisha Yezu bua kuleja ngikadila bu mudi dinanga, disanka ne ditabuja dikole. (Yone 15:9; Ebelu 12:2) Kakuvua mulombodi mukuabu uvua ne tshijadiki tshia nunku tshia kuikala ne nyuma muimpe wa Nzambi to. Bulelela, Yehowa uvua musungule Yezu bu mulombodi.

Mmunyi muvua banjelu bambuluishe Yezu panyima pa ditambula diende? (Tangila tshikoso tshia 17)

17. Ntshinyi tshivua banjelu benze bua kuambuluisha Yezu?

17 Banjelu bakambuluisha Yezu. Matuku makese Yezu mumane kutambula, ‘banjelu bakalua, kutuadijabu kumuambuluisha.’ (Matayi 4:11) Mêba a bungi kumpala kua lufu luende, “muanjelu mufume mu diulu wakamumuenekela, kumukoleshaye.” (Luka 22:43) Yezu uvua mumanye ne: Yehowa uvua ne bua kutuma banjelu bua kumuambuluisha dîba dionso divuabi bikengela.​—Matayi 26:53.

18, 19. Mmunyi muvua Dîyi dia Nzambi dilombole nsombelu wa Yezu ne malongesha ende?

18 Dîyi dia Nzambi diakalombola Yezu. Katshia ku ntuadijilu kua mudimu wende wa kuyisha too ne ku lufu luende pa mutshi wa makenga, Yezu wakalekela Mifundu minsantu imulombola. Nansha pavuaye wenda ufua, wakakula bua milayi ivua itangila Masiya. (Matayi 4:4; 27:46; Luka 23:46) Kadi bamfumu ba bitendelelu ba tshikondo atshi bavua bashilangane bikole ne Yezu. Bavua babenga kulonda Dîyi dia Nzambi dîba dionso divuadi dibengangana ne malongesha abu. Yezu wakatela Dîyi dia Nzambi pakambaye bua bualu buabu ne: “Bantu aba badi bannemeka anu ne mishiku yabu, kadi mioyo yabu kayena kundi, idi kule. Badi batungunuka ne kuntendelela tshianana, bualu badi balongesha anu malongesha a bantu.” (Matayi 15:7-9) Yehowa kavua mua kusungula bantu balume bavua kabayi balonda Dîyi diende bua kulombola bantu bende to.

19 Yezu uvua kabidi wenza mudimu ne Dîyi dia Nzambi pavuaye ulongesha bakuabu. Pavua bamfumu ba bitendelelu bamutatshisha, kavua muenze mudimu ne meji ende anyi dimonamona diende dia malu bua kubandamuna to. Kadi wakalongesha bantu ne Mifundu minsantu. (Matayi 22:33-40) Bualu bukuabu, Yezu si uvua mua kutondesha bakuabu ne miyuki ya bungi ya nsombelu wende wa mu diulu ne ya difuka dia diulu ne buloba. Kadi bu muvuaye munange Dîyi dia Nzambi, uvua ne dijinga dikole dia kudiyisha bakuabu ne “wakabunzulula lungenyi bimpe menemene bua kujingululabu malu a mu Mifundu minsantu.”​—Luka 24:32, 45.

20. a) Mmunyi muvua Yezu mutumbishe Yehowa? b) Ndishilangana kayi divua pankatshi pa mmuenenu wa Yezu ne wa Helode Agipa I?

20 Nansha muvua bantu bavua bateleja Yezu bakema bua mushindu uvuaye wakula, uvua misangu yonso upesha Yehowa, Mulongeshi wende butumbi. (Luka 4:22) Pavua muntu mubanji mukebe bua kutumbisha Yezu ne muanzu wa ne: “Mulongeshi Muimpe,” Yezu wakadipuekesha, kumuambilaye ne: “Bua tshinyi udi umbikila ne: muimpe? Kakuena muntu muimpe to, pa kumbusha anu Nzambi nkayende.” (Mâko 10:17, 18) Kadi Helode Agipa I wakalua mfumu wa Yuda bidimu bitue ku muanda mukulu pashishe, uvua yeye ne mmuenenu mushilangane bikole ne wa Yezu. Dituku dikuabu, mu tshisangilu tshia pa buatshi, Helode wakavuala bilamba bia bukalenge bia mushinga mukole ne bia lumu. Pakamumona bantu ne kumvua bivuaye wamba, bakela mbila bamba ne: “Edi dîyi ndia nzambi, ki ndîyi dia muntu to!” Helode uvua musue bua bamutumbishe. Kadi ntshinyi tshiakenzeka pashishe? “Diakamue muanjelu wa Yehowa wakamukuma, bualu kavua mupeshe Nzambi butumbi to; bakamudia kudi misanda, kufuaye.” (Bienzedi 12:21-23) Bulelela, Yehowa kavua musungule Helode bua kuikala mulombodi to. Kadi Yezu wakaleja ne: Nzambi uvua mumusungule ne uvua misangu yonso utumbisha Yehowa bu Mulombodi Mutambe bunene wa bantu Bende.

21. Nnkonko kayi ituandamuna mu tshiena-bualu tshialonda?

21 Yehowa uvua musue bua Yezu ikale mulombodi bidimu bia bungi. Yezu mumane kubika ku lufu, wakambila bayidi bende ne: “Bakadi bampeshe bukokeshi buonso mu diulu ne pa buloba.” Wakasakidila ne: “Monayi! Ndi nenu matuku onso too ne ku nshikidilu kua ndongoluelu wa malu eu.” (Matayi 28:18-20) Kadi mmunyi mudi Yezu mua kulombola bantu ba Nzambi pa buloba, eku muikale mu diulu kayi umueneka? Mbanganyi bavua Yehowa mua kuenza nabu mudimu bua kuikalabu baleji mpala ba Yezu pa buloba? Mmunyi muvua bena Kristo mua kumanya baleji mpala ba Nzambi? Tshiena-bualu tshialonda netshiandamune nkonko eyi.

^ tshik. 12 Mikenji eyi ivua mua kuikala ya kumpala ivua Mose mufunde.