1, 2. (1) Ewi wãween an oktak ro rej tõl Ri Kõnnaan ro an Jeova jãn rũtõlin kabuñ ko jet? (2) Ta eo jenaaj etale ilo katak in im katak eo tok juon?

 “WÕN n̦e ami rũtõl?” Ekkã an armej ro kwal̦o̦k kajjitõk in ñan Ri Kõnnaan ro an Jeova. Im jejjab bwilõñ ñe rej kajjitõk kõn men in kõnke enañin aolep kabuñ, ewõr juon em̦m̦aan ak kõrã ej tõl er. Im rej watõk rein bwe rej aer rũkaki ak rũtõl. Elukkuun oktak kabuñ kein jãn kabuñ eo ad kõnke Rũtõl eo ad ejjab juon armej me ejjab weeppãn. Kõn men in, jejjab ãliklik in ba ñan ro jet bwe Rũtõl eo ad ej Jijej Kũraij. Jej l̦oore Rũtõl in ad, eo me ej l̦oore tõl eo an Jemãn, Jeova.​—Matu 23:10.

² Bareinwõt, ewõr juon kumi in em̦m̦aan ilo lal̦ in etan “rũkarejar etiljek im mãlõtlõt” me rej tõl armej ro an Anij rainin. (Matu 24:45) Innem ewi wãween ad lukkuun jel̦ã bwe Jeova ej tõl kõj ikijjeen Nejin, eo jejjab loe? Ilo katak in im katak eo tok juon, jenaaj katak kõn an kar Jeova kããlõt jet armej ñan tõle ro doon ium̦win elõñ to̦ujin iiõ ko. Katak kein jim̦or renaaj kwal̦o̦k kõn jilu wãween ko me rej kam̦ool bwe Jeova ear pãd ilikin em̦m̦aan rein ke rar tõl armej ro an. Im men kein rej kaalikkar bwe ilo m̦ool e eo ekar Rũtõl ñan armej ro an ilo iien ko etto im ej Rũtõl wõt ñan rainin.​—Ais. 58:11.

3. Ta eo ear jipañ Moses ñan tõl RiIsrael ro?

³ Jetõb Kwõjarjar ear pãd ippãn em̦m̦aan ro Anij ear kõjerbal  er. L̦õmn̦ak m̦õk kõn Moses, eo Anij ear kããlõte bwe en rũtõl eo an RiIsrael ro. Ta eo ear jipañe bwe en maroñ lale eddo in ekanooj l̦ap? Jeova “ear lel̦o̦k jetõb eo an ñan Moses.” (Riit Aiseia 63:11-14, UBS.) Innem kõnke Jeova ear lel̦o̦k jetõb kwõjarjar bwe en jipañ Moses, ilo m̦ool E eo ekar tõl armej ro An.

4. Ewi wãween an kar RiIsrael ro maroñ jel̦ã bwe jetõb eo an Anij ear pãd ippãn Moses? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁴ Ak ewi wãween an kar RiIsrael ro maroñ jel̦ã bwe jetõb kwõjarjar ear pãd ippãn Moses ke rejjab maroñ loe? Kajoor in an Anij ear kõmaroñ Moses ñan kõm̦m̦ani menin bwilõñ ko im kwal̦o̦k kõn etan Anij ñan Pero, kiiñ eo an Ijipt. (Ex. 7:1-3) Jetõb Kwõjarjar ear bar jipañ Moses ñan kwal̦o̦k wãween ko rem̦m̦an ãinwõt yokwe, ettã bõro, im kijenmej. Wãween kein rar maroñ jipañe ñan lo tõprak ilo an tõl RiIsrael ro. Elukkuun kar oktak jãn rũtõl ro an aelõñ ko jet me relãj im rel̦õmn̦ak wõt kõn er make! (Ex. 5:2, 6-9) Men in ekar juon kein kam̦ool bwe Jeova ear kããlõt Moses bwe en rũtõl ñan armej ro An.

5. Kwal̦o̦k ewi wãween an kar Jeova jipañ em̦m̦aan in Israel ro ñan tõl armej ro an.

⁵ Tokãlik, jetõb kwõjarjar ear pãd ippãn em̦m̦aan ro jet me Jeova ear jitõñ er bwe ren tõl armej ro an. Ñan waanjoñak, “Joshua, nejin Nõn, ear obrak kõn Jetõb in mãlõtlõt.” (Dt. 34:9) “Jetõb in Jeova ear itok ioon Gideon.” (Eka. 6:34) Im “Jetõb an Jeova ear itok ioon Devid.” (1 Sa. 16:13) Em̦m̦aan rein rar atartar ioon jetõb kwõjarjar ñan jipañ er, im jetõb in an Anij ear kõmaroñ er ñan bõk anjo̦ ilo tarin̦ae ko me reban kar maroñ lo tõprak ie kõn kajoor ko aer make. (Jos. 11:16, 17, UBS; Eka. 7:7, 22, UBS; 1 Sa. 17:37, 50) Tokjãn men in, armej ro rar nõbar Jeova kõn an kar jipañ er ñan bõk anjo̦.

6. Etke Anij ear kõn̦aan bwe armej ro an ren kwal̦o̦k kautiej ñan ro rej tõl er?

⁶ Elukkuun alikkar bwe Jeova ear lel̦o̦k Jetõb Kwõjarjar ñan jipañ em̦m̦aan rein tõl armej ro an. Kõn men in, en kar ewi wãween an RiIsrael ro aikuj watõk er? Eokwe, ke armej ro rar kam̦bũl̦ein im ellotaane Moses, Jeova ear ba, “Ewi toun an armej rein naaj kõjekdo̦o̦n Eõ?” (Bõn. 14:2, 11) Alikkar bwe Jeova ear kããlõt Moses, Joshua, Gideon im Devid bwe ren jutak ikijjeen im tõl armej ro an. Ke armej ro rar pokake em̦m̦aan rein, ilo m̦ool rar l̦oore im pokake Jeova ãinwõt aer Rũtõl.

7. Ewi wãween an kar enjel̦ ro jipañ Moses?

⁷ Enjel̦ ro an Anij rar jipañ em̦m̦aan ro me Anij ear kããlõt er. (Riit Hibru 1:7, 14, UBS.) Jeova ear kõjerbale enjel̦ ro bwe ren lel̦o̦k naanin jiroñ ko ñan Moses, im bwe ren kõpooj bũruon im tõl e. Anij ear jilkinl̦o̦k Moses, “bwe en rũtõl im rũlo̦mo̦o̦r kõn jipañ jãn enjel̦ eo ear lo ilo wõjke eo eurur.” (Jrb. 7:35, UBS) Jeova ear bareinwõt kõjerbale ‘enjel̦ ro ñan lel̦o̦k’ Kien eo ñan Moses, innem Moses ear katakin RiIsrael ro kaki. (Jrb. 7:53) Jeova ear jiroñ e im ba, “Kwõn ilo̦k, im tõll̦o̦k armej ro ñan ijo Iar kõnono ippam̦ kake; lo, Aõ enjel̦ enaaj ilo̦k im̦aam̦l̦o̦k.” (Ex. 32:34) Baibõl̦ ejjab ba bwe RiIsrael ro rar lukkuun loe an juon enjel̦ kõm̦m̦ani men kein. Bõtab wãween an kar Moses katakin im tõl armej ro ear kaalikkar bwe ewõr ro rekajoorl̦o̦k jãn armej me rar jipañe.

8. Ewi wãween an kar enjel̦ ro jipañ Joshua im Kiiñ Hezekaia?

⁸ Tokãlik, Anij ear kããlõt Joshua bwe en pinej jenkwan Moses im wõnm̦aanl̦o̦k wõt im tõl armej ro an. Juon iien, juon enjel̦ me ej “kapen in jarin tarin̦ae an Jeova” ear kõkajoor Joshua ñan tõl armej ro an Anij bwe ren tarin̦aeik RiKenan ro, innem RiIsrael ro rar bõk anjo̦. (Jos. 5:13-15; 6:2, 21, UBS) Elõñ iiõ ko tokãlik, Kiiñ Hezekaia ear jelm̦ae juon apañ l̦apl̦ap ke jarin tarin̦ae eo el̦ap an Assiria ear itõn tarin̦aeik er im bõk  Jerusalem. Bõtab ilo juon wõt boñ, “juon enjel̦ an [Jeova] ear ilo̦k ñan jikin kõppãd eo an RiAssiria ro im m̦an jibukwi ralitõkñoul l̦alem to̦ujin rũttarin̦ae.”—2 Kñ. 19:35, UBS.

9. Bõd ko an em̦m̦aan ro rejjab weeppãn me Anij ear kããlõt er, rar ke juon kein jekpen ñan an RiIsrael ro jab l̦oore tõl eo er? Jouj im kõmel̦el̦e.

⁹ Jejel̦ã bwe enjel̦ ro reweeppãn, bõtab em̦m̦aan ro me rar jipañ er rekar jab weeppãn im rekõn kõm̦m̦an bõd. Ñan waanjoñak, juon iien Moses ear likjab in lel̦o̦k aiboojoj ñan Jeova. (Bõn. 20:12) Im Joshua ear jab kappok naanin tõl jãn Anij m̦okta jãn an kar kõm̦m̦ane juon bujen ippãn RiGibeon ro. (Jos. 9:14, 15, UBS) Bareinwõt ium̦win jidik iien, Hezekaia ear oktak im “utiej bũruon.” (2 Kr. 32:25, 26, UBS) Meñe em̦m̦aan rein rar kõm̦m̦an bõd, ak RiIsrael ro rar aikuj in kõttãik wõt er ñan tõl eo aer. Jeova ear rejetake em̦m̦aan rein ilo an kar jilkinl̦o̦k enjel̦ ro an bwe ren jipañ er. Alikkar bwe Jeova eo ear tõl armej ro an.

10. Ewi wãween an kar Kien eo an Anij tõl Moses?

¹⁰ Naanin Anij ear tõl em̦m̦aan ro Anij ear kããlõt er. Baibõl̦ ej jitõñl̦o̦k ñan kien ko Anij ear lel̦o̦k ñan RiIsrael ro ãinwõt “Kien Moses.” (1 Kñ. 2:3) Meñe ej ba Kien Moses, ak Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe kien kein rej an Jeova im rej itok jãne, im Moses make ear kõttãiki im l̦oore Kien eo. (2 Kr. 34:14) Ãlikin an kar Jeova lel̦o̦k naanin jiroñ ko ñan Moses kõn wãween an naaj kajutak im̦õn kõppãd eo, “Moses ear kõm̦m̦ani men ko otemjej ãinwõt an [Jeova] kar jiroñe.”​—Ex. 40:1-16, UBS.

11, 12. (1) Ta eo Joshua im kiiñ ro me rar irooj ioon armej ro an Anij rar aikuj kõm̦m̦ane? (2) Ewi wãween an kar Naanin Anij jelõt em̦m̦aan ro rar tõl armej ro an Anij?

¹¹ Jãn jinoin an kar Joshua tõl RiIsrael ro, ear wõr an kaape in kien ko an Anij. Kar jiroñe im ba: “Kwõn kõnono jãn bokin Kien kein. Kwõn kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake raan im boñ, im kwõn kanooj lale bwe kwõn pokake men ko otemjej em̦õj jei ie.” (Jos. 1:8, UBS) Tokãlik, kiiñ ro rar irooj ioon armej ro an Anij rar aikuj bar kõm̦m̦ane ejja men in wõt. Ekar juon kien bwe ren riiti Kien eo aolep raan, je juon aer kaape, im “pokake naan ko otemjej an kien in im naanin kaiñi kein.”​—Riit Duteronomi 17:18-20.

¹² Ewi wãween an kar Naanin Anij jelõt em̦m̦aan ro rar tõl armej ro an Anij? L̦õmn̦ak m̦õk kõn waanjoñak eo kõn Kiiñ Josaia. Ãlikin aer kar lo bok lemlem eo kõn Kien Moses, rijeje eo an Josaia ear jino an riiti l̦o̦k ñane. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Im kar ta eo kiiñ in ear kõm̦m̦ane? ‘Ke em̦õj an kiiñ eo roñjake naan ko ilo bokin kien eo, ear kekõl nuknuk ko an.’ Ak ebar wõr men ko jet ear kõm̦m̦ani. Naanin Anij ear tõl e ñan kõm̦m̦ane juon kõjjel̦ã bwe ren jol̦o̦k aolep ekjab ko jãn aelõñ eo im karõk bwe ren kõm̦m̦ane Kwõjkwõjin Kijoone eo me eto aer jab bar kõm̦m̦ane. (2 Kñ. 22:11; 23:1-23) Kõnke Josaia im rũtõl ro jet retiljek rar kõtl̦o̦k bwe Naanin Anij en tõl er, rar m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an oktak im kaalikkarl̦o̦k naanin tõl ko rar lil̦o̦k ñan armej ro an Anij. Oktak kein rar kõm̦m̦ani rar jipañ armej ro an Anij ilo iien ko etto ñan bar kõm̦m̦ani men ko Anij ear kõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ani.

13. Ta kar oktak eo ikõtaan rũtõl ro an armej ro an Anij im rũtõl ro an riaelõñ ko?

¹³ El̦ap wõt an kar kiiñ rein retiljek oktak jãn rũtõl ro jãn aelõñ ko jet! Rũtõl ro an aelõñ ko rar reilo̦k ñan mãlõtlõt im jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko an armej me ewõr joñaer. Armej ro me rar pãd ium̦win tõl eo an RiKenan, rar kõm̦m̦ani m̦anit ko rekanooj nana im kajjõjõ ãinwõt kõpa, em̦m̦aan ñan em̦m̦aan, pãd ippãn menninmour, katok kõn ajri ro, im kabuñ ñan ekjab. (Lv. 18:6, 21-25, UBS) Bareinwõt, rũtõl ro an Babil̦on im Ijipt rar jaje kõn naanin tõl ko me rejejjet ñan ekkatak ko an jaintiij ro  rainin kõn wãween ad aikuj kõjparok bwe jen erreo. Ak etto wõt ke Anij ear lel̦o̦k kien in ñan RiIsrael ro. (Bõn. 19:13) Bõtab, armej ro an Anij rar lo an rũtõl ro aer rõjañ er ñan kõjparok bwe en erreo kabuñ eo aer, im bareinwõt bwe ren erreo ilo ãnbwin im kõjparok er jãn mour ettoon. Ekar lukkuun alikkar bwe Jeova eo ear tõl er.

14. Etke Jeova ear kajeik jet iaan kar rũtõl ro an armej ro an?

¹⁴ Ejjab aolep kiiñ ak rũtõl ro me rar tõl armej ro an Anij ilo iien ko etto rar l̦oore naanin jiroñ ko an Anij. Ro me rar jab pokake Jeova rar m̦akoko in kõtl̦o̦k bwe jetõb eo an Anij, enjel̦ ro an, im Naan eo an ren jipañ er. Jet iaan rein, Jeova ear kajeik er im kããlõt bar juon bwe en bõk jikier. (1 Sa. 13:13, 14, UBS) Bõtab, em̦õj an kããlõt juon eo eutiejl̦o̦k jãn jabdewõt iaan em̦m̦aan rein me ear kõjerbal er ñan tõl armej ro an.

15. (1) Ewi wãween an kar rũkanaan ro kwal̦o̦k kõn itok eo an rũtõl eo me Anij ear kããlõte? (2) Wõn rũtõl in kar kanaan kake?

¹⁵ Ium̦win elõñ bukwi iiõ, Jeova ear kanaan bwe enaaj kããlõt juon rũtõl eo ejejjet im ewõr an maroñ ñan an tõl armej ro an. Moses ear ba ñan RiIsrael ro: “Jeova am̦ Anij enaaj kajutak juon Rũkanaan jãn bwijjim̦, juon iaan ro jeim̦ im jatũm̦, ãinwõt ña; kwõn eo̦roñ E.” (Dt. 18:15) Aiseia ear kanaan bwe Armej in enaaj kar “juon Rũtõl im Irooj.” (Ais. 55:4) Im kar kõm̦akũt Daniel ñan jeje kõn iien eo Messaia eo ak “rũtõl eo Anij ear kããlõte enaaj itok.” (Dan. 9:25, UBS) Ãliktata, Jijej Kũraij make ear ba bwe ej “Rũtõl” eo an armej ro an Anij. (Riit Matu 23:10, UBS.) Ro rũkal̦ooran Jijej rar m̦õn̦õn̦õ in l̦oore, im er make rar ba bwe e eo Jeova ear kããlõte. (Jon 6:68, 69) Ta eo ear jipañ er ñan jel̦ã bwe Jeova ear tõl armej ro an ikijjeen Jijej Kũraij?

16. Ta ko rej kam̦ool bwe jetõb kwõjarjar ear pãd ippãn Jijej?

¹⁶ Jetõb kwõjarjar ear pãd ippãn Jijej. Ilo iien eo Jijej ear peptaij, Jon Ripeptaij ear “lo an lañ pel̦l̦o̦k im Jetõb ej wanlal̦tak ãinwõt juon m̦ul̦e im pãd ioon.” Ãlikin wõt iien in, ‘jetõb kwõjarjar ear kõm̦akũt Jijej bwe en ilo̦k ñan ãne jem̦aden.’ (Mark 1:10-12, UBS) Ilo aolepen iien ko Jijej ear kwal̦o̦k naan ioon lal̦ in, jetõb kwõjarjar ear kõmaroñe bwe en kõm̦m̦ani menin bwilõñ ko im kaperane ñan kõnono naan ko an Anij. (Jrb. 10:38) Bareinwõt, jetõb kwõjarjar ear jipañ Jijej ñan kwal̦o̦k wãween ko rem̦m̦an ãinwõt yokwe im lañlõñ. Ear bar jipañe ñan kwal̦o̦k juon tõmak ekajoor im pen. (Jon 15:9; Hi. 12:2) Ejjel̦o̦k bar juon rũtõl ear pãd kein kam̦ool kein ippãn ñan kaalikkar bwe Jeova ear kããlõte. Jijej wõt ear alikkar bwe ej kããlõt eo an Jeova.

17. Ewi wãween an kar enjel̦ ro jipañ Jijej?

¹⁷ Enjel̦ ro rar jipañ Jijej. Jejjo iien ãlikin wõt an kar Jijej peptaij, ‘enjel̦ ro rar itõm  jipañ E.’ (Matu 4:11) Bareinwõt, jet awa m̦oktal̦o̦k jãn an kar mej, ‘juon enjel̦ ear weaaktok ñan E jãn lañ, im kõkajoor E.’ (Luk 22:43) Jijej ear jel̦ã bwe Jeova enaaj kar jilkintok enjel̦ ro bwe ren jipañe jabdewõt iien ear aikuj jipañ ñan kajejjet ankilaan Anij.​—Matu 26:53, UBS.

18, 19. Ewi wãween an kar Naanin Anij tõl mour eo an Jijej im wãween an kar katakin armej ro?

¹⁸ Naanin Anij ear tõl Jijej. Jãn jinoin an kar Jijej kwal̦o̦k naan, ear kõtl̦o̦k bwe jeje ko ren tõl e. (Matu 4:4) Ilo m̦ool, ear pokake wõt Naanin Anij ñan iien eo ear mej ioon al̦al̦ in eñtaan eo. Joñan, ilo iien eo ej itõn bõk kũtuon im mej ear ãliji tok naan ko kar kanaan kaki kõn Messaia eo. (Matu 27:46; Luk 23:46) Elukkuun kar oktak jãn rũtõl in kabuñ ko ilo tõre eo me rar kõjekdo̦o̦n Naanin Anij jabdewõt iien ear idaaptõk ippãn m̦antin kabuñ eo aer. Juon iien ke Jijej ear kõnono ñan er, ear ãliji naan ko an rũkanaan Aiseia me rej ba: “Anij ej ba, Armej rein rej kautiej eõ kõn naan ko aer, ak bũrueer ekanooj ettol̦o̦k jãn eõ. Ejjel̦o̦k tokjãn aer kabuñ ñan eõ, kõnke rej katakin ro jet kien ko kõm̦m̦an in armej ãinwõt ñe kar kien Anij!” (Matu 15:7-9, UBS) Innem, alikkar bwe Jeova eban kar kããlõt jabdewõt iaan em̦m̦aan rein bwe ren tõl armej ro an.

¹⁹ Jijej ear kõtl̦o̦k bwe Naanin Anij en tõle ilo men ko ej kõm̦m̦ani im bareinwõt ilo wãween an kar katakin armej ro. Ke rũkaki in kabuñ ko rar kajjioñ in mãlejjoñe, ear jab uwaak ekkar ñan joñan jel̦ã im mãlõtlõt eo an el̦ap. Ak ear kõjerbal wõt Jeje ko rekkwõjarjar ñan uwaake naanin jum̦ae ko aer. (Matu 22:33-40) Im ear jab kajjioñ kabwilõñ ro jet ilo an kar bwebwenato ñan er kõn wãween kar mour eo an ilañ ak kõn an kar jipañ kõm̦anm̦an lañ im lal̦. Ijello̦kun an kar kõm̦m̦ane men in, “ear kõpel̦l̦o̦k aer l̦õmn̦ak bwe ren maroñ mel̦el̦e kõn Jeje ko.” (Luk 24:32, 45, UBS) Jijej ear yokwe Naanin Anij, im ear kijooror in kwal̦o̦k kake ñan ro jet.

20. (1) Ewi wãween an kar Jijej kile bwe ettã jãn Anij? (2) Ta oktak eo ikõtaan Jijej im Herod Agrippa I, im ewi wãween an men in katakin kõj kõn kain rũtõl rot eo Jeova ej kããlõte?

²⁰ Meñe armej ro rar bwilõñ im l̦o̦kjenaer kõn ‘naan ko rejouj’ an Jijej, ak ear lel̦o̦k aolep nõbar ñan Jeova, Rũkaki eo an. (Luk 4:22) Ke juon rũm̦weiie ear kajjioñ kautiej Jijej ilo an kũri kõn taitõl̦ in “Rũkaki Em̦m̦an,” Jijej ear uwaak ilo ettã im ba: “Etke kwõj ba Ña Im̦m̦an? Ejjel̦o̦k en̦ em̦m̦an, a juon wõt, Anij.” (Mark 10:17, 18) Ñe jej keidi Jijej ippãn kar Herod Agrippa I, elukkuun oktak. Herod ear kiiñ eo ak rũtõl eo ilo Judia 8 iiõ ko tokãlik! Ilo juon iien m̦akũtkũt an kien eo an aelõñ eo, Herod ear kõn̦ak “nuknuk in kiiñ ko an.” Jar eo ear nõbare im kõl̦l̦aaj ainikieer im ba: “Ejjab armej men in ej kõnnaan, ak juon anij!” Ear utiej bũruon Herod kõn men in. Innem ta eo ear wal̦o̦k? Ilo “iien eo wõt enjel̦ an Anij ear patõk Herod, kõnke ear jab kautiej Anij. Innem m̦aj in lo̦je rar kañe im emej.” (Jrb. 12:21-23, UBS) El̦aññe juon ear lo wãween in me ear wal̦o̦k ñan Herod, enaaj kar jel̦ã wõt etto ke Jeova ear jab kããlõt Herod bwe en juon rũtõl. Bõtab, Jijej ear kõm̦m̦ani men ko rar kam̦ool bwe Anij ear kããlõte, im aolep iien ear kaiboojoj im nõbar Jeova bwe ej Rũtõl eo Eutiejtata an armej ro an.

21. Ta kajjitõk ko jenaaj lali ilo katak eo tok juon?

²¹ Jijej eban kar tõl armej ro an Anij ium̦win jet wõt iiõ. Enaaj kar wõnm̦aanl̦o̦k ilo an tõl kõnke ãlikin an kar jerkakpeje ear ba ñan rũkal̦oor ro an: “Em̦õj letok ñan Eõ kajoor otemjej ilañ im ilal̦.” Ear bar ba: “Lo, Ij pãd ippemi iien otemjej, ñan jem̦l̦o̦kin lal̦.” (Matu 28:18-20) Ak ewi wãween an Jijej maroñ tõl armej ro an Anij ioon lal̦ in ke ej juon jetõb jejjab loe im ej pãd ilañ? Wõn ro Jeova enaaj kar kõjerbal er ium̦win tõl eo an Kũraij bwe ren tõl armej ro an? Im ewi wãween an nãj kar Kũrjin ro maroñ kile ro ear kããlõt er? Katak eo tok juon enaaj letok uwaak ko ñan kajjitõk kein.