Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UJehova Urhola Abantu Bakhe

UJehova Urhola Abantu Bakhe

“UJehova uzanirhola njalonjalo.”—ISA. 58:11.

IINGOMA: 152, 22

1, 2. (a) Abarholi baboFakazi bakaJehova bahluke njani ebarholini bamasondo? (b) Esihlokwenesi nakesilandelako sizokufunda ngani?

ABANTU bahlala basibuza bathi, kanti kuhlekuhle nina boFakazi “ngubani oniphetheko.” Into eyenza ukuthi babuze umbuzo lo kukuthi emasondweni amanengi, kuba nendoda namkha umma munye obamdosi phambili. Thina-ke sihlukile, ngombana bathi nabasibuzako sivele sibatjele ngokukhulu ukuthaba ukuthi thina asiRholwa mumuntu. Kunalokho, sirholwa nguKrestu, ngombana naye urholwa nguBabakhe uJehova.—Mat. 23:10.

2 Kodwana nokho nathi sinabo abantu abasidosa phambili “inceku ethembekileko nehlakaniphileko.” (Mat. 24:45) Alo yini esenza siqiniseke ukuthi uJehova usebenzisa iNdodanakhe bona asirhole? Esihlokwenesi nakesilandelako sizokubona ukuthi kusukela kade eminyakeni eziinkulungwana, uJehova bekabasebenzisa njani abantu abathileko bona barhole abantu bakhe. Besidembe namabanga amathathu asinikela ubufakazi bokuthi kwamambala uJehova nguye ebekabasebenzisa abantwabo. Nanamhlanjesi usakwenza kukhanye ukuthi ubaRhola kuhle abantu bakhe.—Isa. 58:11.

BEBASEKELWA MUMOYA OCWENGILEKO

3. Yini eyasiza uMosi bona arhole ama-Israyeli?

3 Ummoya kaZimu wabasekela abantu ebebamjamele. Akhesicoce ngoMosi, phela waphiwa umsebenzi wokurhola ama-Israyeli. Alo yini eyamsiza ekwenzeni umsebenzi obudisi lo? UJehova ‘wabeka ummoyakhe ocwengileko phakathi [kwakhe].’ (Funda u-Isaya 63:11-14.) Yeke uJehova waragela phambili amsebenzisa bona arhole abantu bakhe.

4. Yini ebeyingaqinisekisa ama-Israyeli bona uMosi bekanommoya kaZimu? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

4 Akekho namunye kithapha ongathi ukhe wawubona ummoya ocwengileko. Alo yini esenza siqiniseke ukuthi uMosi bekasetjenziswa ngiwo? Okusenza siqiniseke kukuthi ummoya ocwengileko wenza uMosi bona enze imikarisomraro begodu wamenza waba nesibindi sokuyokutjela uFaro ngebizo lakaZimu. (Eks. 7:1-3) Wabuye godu wamenza waba nobuntu obuhle obunjengethando, ukuthobeka nokubekezela. Begodu ubuntobo bamsiza khulu emsebenzinakhe lo wokurhola ama-Israyeli. Lokho bekwenza umehluko omkhulu ebarholini bakezinye iindawo, bona-ke bebagandelela abantu begodu bamarhamaru. (Eks. 5:2, 6-9) Yeke lokho kunikela ubufakazi bokuthi, uJehova wakhetha uMosi bona arhole abantu bakhe.

5. Akhusihlathululele ukuthi uJehova wawasiza njani amanye wamadoda wakwa-Israyeli bona arhole abantu bakhe.

5 Ngokukhamba kwesikhathi ummoya kaJehova wasiza namanye amadoda bona arhole abantu bakhe ama-Israyeli. IBhayibheli lithi: “UJotjhuwa umsa kaNuni wayezele ngommoya wokuhlakanipha.” (Dut. 34:9) ‘Ummoya [kaJehova] wehlela kuGidiyoni.’ (Khok. 6:34) Libuye lithi, ‘ummoya [kaJehova] wehlela phezu kwakaDavida.’ (1 Sam. 16:13) Amadoda la woke nje athembela kiwo ummoya kaZimu bona ubasize, begodu kwaba njalo ummoya kaZimu wabasiza benza izinto ebengeze bathoma bazenze bona ngokwabo. (Jotj. 11:16, 17; Khok. 7:7, 22; 1 Sam. 17:37, 50) Ngokwenza kwabo izinto ezimangalisa kangaka, uJehova wadunyiswa.

6. Kubayini uJehova bekafuna ama-Israyeli ahloniphe abarholi ebekabakhethile?

6 Alo umbuzo kukuthi ama-Israyeli bekufuze azizwe njani nawabona ubufakazi bokuthi kwamambala amadoda la bekanommoya ocwengileko? Okutlhuwisa khulu kukuthi kukhe kwaba nesikhathi la ama-Israyeli anghonghoyila khona athi awa nakunguMosi yena akabarholi kuhle. UJehova wabuza umbuzo naku: “Kuzabe kube nini abantwaba bangidelela na?” (Num. 14:2, 11) Iqiniso elingeze laphikwa ngelokuthi uMosi, uJotjhuwa, uGidiyoni noDavida bakhethwa nguJehova bona bajamele yena njengombana aMrholi. Yeke abantwaba nabalalela amadoda la, kuyafana nokuthi bebalalela uJehova uMrholi.

BEBASEKELWA ZIINGILOZI

7. Iingilozi zamsiza njani uMosi?

7 Iingilozi nazo bezibasekela abantu ebebajamele uJehova. (Funda amaHebheru 1:7, 14.) UJehova wasebenzisa iingilozi bona anqophise abe ahlomise uMosi. Yeke uZimu wamthuma “ngesandla sengilozi eyabonakala kuye esithukghwaneni bona abembusi nomsindisi.” (IzE. 7:35) Ngitjho nomThetho uMosi ebekufuze awusebenzise ekurholeni ama-Israyeli “wafakwa ziingilozi.” (Gal. 3:19) Begodu uJehova wathi kuye: “Gadesi-ke khamba uyokhokhela abantu ubase endaweni engikutjele ngayo. Qala, ingilozami izakhamba phambi kwakho.” (Eks. 32:34) IBhayibheli alisitjeli ukuthi ama-Israyeli ayibona na ingilozi leyo ngesikhathi yenza zoke izintwezo. Kodwana indlela uMosi awarhola ngayo ama-Israyeli isenza singabi ngitjho nokuncani ukungabaza bokuthi yingilozi ebeyidosa phambili.

8. Iingilozi zamsiza njani uJotjhuwa noHezekhiya?

8 Kwathi kamva nase uMosi ahlongakele, kwangena uJotjhuwa esikhundleni sakhe, yeke naye ukuze aphumelela emsebenakhe lo waqiniswa ‘yinduna yebutho [lakaJehova].’ Lokho kwamsiza bona arhole abantu bakaZimu ngekulu ipumelelo lokha nabayokulwa namaKanana, begodu ama-Israyeli ayithumba ipi leyo. (Jotj. 5:13-15; 6:2, 21) Ngokukhamba kwesikhathi kwaba yiKosi uHezekhiya, nayo yakhe yaqalana nobujamo ebebuyitsirimeza. Kazi amabutho wama-Asiriya bekasolo aliphela ngendlebenakhe, asolo amthusela athi nakuliJerusalema lona azolitjhabalalisa. Kodwana “ingilozi [kaJehova] yasahlela yabulala abantu abalikhulu namatjhumi abunane nahlanu weenkulungwana.”—2 Kho. 19:35.

9. Inga-kghani ama-Israyeli bekungakafuzi alalele ngombana abarholi bawo bebanesono? Hlathulula.

9 Ngitjho nanyana iingilozi zinganasono, kodwana zisiza abantu abanesono. Ngokwesibonelo, khekwaba nesikhathi la uMosi abhalelwa khona ukudumisa uJehova. (Num. 20:12) UJotjhuwa yena-ke wenza isivumelwana namaGibiyoni angakabawi ukunqophiswa nguJehova. (Jotj. 9:14, 15) UHezekhiya yena-ke kwaba nesikhathi la ‘azikhukhumeza’ khona. (2 Kron. 32:25, 26) Kodwana nanyana amadoda lawo bekanesono, nakuma-Israyeli wona bekufuze awalalele. Begodu uJehova naye bekawasekela amadoda lawo, abapha amandla wokwenza njalo. Kuyatjho-ke ukuthi kuhlekuhle bebalandela uJehova.

BEBALALELA ILIZWI LAKAZIMU

10. UMosi wawulalela njani umThetho kaZimu?

10 Abantu ebebajamele uJehova bebanqotjhiswa liliZwi lakhe. ImiThetho ebeyibekelwe ama-Israyeli ibizwa ngokuthi ‘mthetho kaMosi.’ (1 Kho. 2:3) Kodwana esikwaziko kukuthi iBhayibheli lithi uJehova nguye obekela abantu imiThetho, ngombana ngitjho noMosi ngokwakhe bekawuthobela umThetho loyo. (2 Kron. 34:14) Isibonelo salokho ngilesi, kwathi uJehova nakaqeda ukumtjela ukuthi kufuze alakhe njani ithabarinakeli “uMosi wenza koke njengombana [uJehova] bekamyalile.”—Eks. 40:1-16.

11, 12. (a) UJotjhuwa namanye amakhosi ebekarhola abantu bakaZimu, yini ebekufuze bayenze? (b) IliZwi lakaZimu labenza bona benzeni abarholi bakwa-Israyeli?

11 UJotjhuwa nakathoma ukuba mrholi wama-Israyeli, besekanalo iliZwi lakaZimu elitloliweko. Begodu bamtjela bathi: “Incwadi yomthetho le ingasuki emlonyenakho, kodwana zindla ububule ngayo ubusuku nemini ukuze uyelele ukwenza ukuya ngakho koke okutlolwe kiyo.” (Jotj. 1:8) Begodu namakhosi alandela ngemva kwakhe nawo enza soneso. Nabo bekufuze bawufunde qobelanga umThetho kaZimu, bawukopulule ukwenzela bona babe nawo begodu bafunde ‘ukwesaba [uJehova] uZimabo ngokugcina woke amezwi womthetho lo.’—Funda uDuteronomi 17:18-20.

12 Alo iliZwi lakaZimu beliwasiza ngani amadoda ebekarhola ama-Israyeli? Akhesidembe ngeKosi uJosiya. Kwathi nakufumaneka incwadi emumethe umThetho kaMosi, umabhalana wekosi wawufundela ikosi.  * Alo yenzani ikosi nayiqeda ukuzwa amazwi lawo? “Ikosi nayizwa amezwi wencwadi yomthetho, yatlebhula izambatho zayo.” Begodu akhenge ise itlebhule izambatho zayo kwaphela. Kodwana yafuna ukwenza lokho okutjhiwo mthetho. Yeke yenza lokho okutjhiwo liliZwi lakaZimu, yathoma nejimakazi lokulwisana nabantu abalotjha abosingazimu begodu yahlela nokobona kugidingwe umnyanya wePhasika njengombana bewungakagidingwa. (2 Kho. 22:11; 23:1-23) UJosiya namanye amadoda athembekile ebekarhola kwa-Israyeli bebalilalela iliZwi lakaZimu, kungebangelo bebangariyadi ukulungisa lapho batjhaphe khona. Yeke amatjhuguluko lawo enza abantu bakaZimu bangesikhatheso bona benze intandwakhe.

13. Uyini umehluko phakathi kwabarholi abakhethwe nguZimu nabarholi bakezinye iintjhaba?

13 Akhuthi uyaqala nje bona amakhosi akhethwa nguZimu bekahluke njani ebantwini bakezinye iintjhaba! Phela amakhosi weentjhabezo bewalalela imibono yabantu, begodu beyibafaka edakeni. Ngokwesibonelo, ngitjho nanyana amaKanana bewanomrholi kodwana abantu balapho bebenza izinto ezinyanyisa khulu, njengokuya emabhayini kwabantu abahlobanako, ukuthandana kwabantu bobulili obufanako, ngapha benza nemihlabelo ngabantwana begodu balotjha neenthombe. (Lev. 18:6, 21-25) Ngapha nabarholi beBhabheli kuhlanganise nebeGibhide, bebanganandaba nemithetho uZimu ayinikela ama-Israyeli malungana nokuhlanzeka. (Num. 19:13) Kodwana nakubarholi abakhethwa nguZimu bona-ke, bebahlukile ngombana bebakhuthaza abantu ukuthi balotjhe uZimu kuhle, baziphathe kuhle begodu bahlale endaweni ehlwengekileko. Asinakho nokuncani ukungabaza ukuthi uJehova nguye ebekarhola abantu bakhe.

14. Kubayini uJehova ajezisa abanye babarholi bakwa-Israyeli?

14 Akusingiwo woke amakhosi ebegade abusa abantu bakaZimu alandela iinqophiso zakhe. Kube khona nabaphayela isizo lakaJehova ngeqadi, babetha ngenyawo phasi babhala ukuthi uJehova abasize ngeengilozi, ngommoyakhe nangeliZwi lakhe. Kobunye ubujamo uJehova bekajezisa abarholabo bekabasuse nemsebenzini loyo afake abanye. (1 Sam. 13:13, 14) Bese kwathi ngesikhathi asibekileko, wakhetha umuntu odlula boke abantu begodu akekho namunye umuntu akhe wamsebenzisa njengaye.

UJEHOVA UKHETHE UMRHOLI ONGANASONO

15. (a) Abaphorofidi bakuveza njani ukuthi kuzokufika umrholi ohlukileko? (b) Umrholi okwaphorofidwa ngaye lo, ngubani?

15 Emakhulwini weminyaka uJehova waphorofida bona uzokukhetha umrholi ohluke khulu, begodu nokufaneleko ukuphatha abantu. UMosi watjela ama-Israyeli wathi: “[UJehova] uZimenu uzanivusela umphorofidi onjengami phakathi kwenu, kubafowenu. Nguye okufanele nimlalele.” (Dut. 18:15) U-Isaya naye waphorofida wathi: ‘Yena umrholi nomlawuli wezizwe.’ (Isa. 55:4) Bese uDanyela yena-ke wathi: “Ozesiweko, okutjho umbusi.” (Dan. 9:25) UJesu naye wakufakazela lokho, wathi yena uMrholi wabantu bakaZimu. (Funda uMatewu 23:10.) Abafundi bakaJesu bebangakakateleleki bona bamlandele, begodu bebangangabazi nakancani ukuthi uJesu ukhethwe nguJehova. (Jwa. 6:68, 69) Alo yini ebeyibenza baqiniseke bona uJesu Krestu usetjenziswa nguJehova bona arhole abantu bakhe?

16. Yini efakazela bona uJesu bekasizwa mmoya ocwengileko?

16 Ummoya ocwengileko wamsiza uJesu. Ngesikhathi uJwanisi umBhabhadisi abhabhadisa uJesu wabona ‘izulu livuleka, ummoya wehlela phezu kwakhe njengezuba.’ Bese kwathi ngemva kwalokho ‘ummoya wamusa erhalawumbeni.’ (Mar. 1:10-12) Soke isikhathi uJesu asisebenzisa asephasini, ummoya kaZimu bewusolo umsiza bona enze imikarisomraro umsiza nokuthi akhulume ngesibindi. (IzE. 10:38) Begodu ummoya kaZimu wabuye wamsiza bona abe nobuntu obuhle, abe nethando, athabe begodu abe nokukholwa okuqinileko. (Jwa. 15:9; Heb. 12:2) Yeke akekho omunye umrholi okhe wenza izintwezi. Kungebangelo sithi uJesu kwamambala bekakhethwe nguJehova.

UJesu nakaqeda ukubhajadiswa, iingilozi zamsiza njani? (Qala isigaba 17)

17. Iingilozi zamsiza njani uJesu?

17 Iingilozi zamsiza noJesu. Kwathi nakaqeda nje ukubhajadiswa “iingilozi zeza zamsiza.” (Mat. 4:11) Bese kwathi nakusele ama-awara ambalwa bona ahlongakale “kweza kuye ingilozi ivela ezulwini yamqinisa.” (Luk. 22:43) Kungebangelo uJesu bekanganakho nokuncani ukungabaza bokuthi uJehova uzomthumela iingilozi bona zimsize, ukuze akghone ukuragela phambili nokwenza intando kaZimu.—Mat. 26:53.

18, 19. IliZwi lakaZimu lamnqophisa njani uJesu nakakhulumako nalokha nakafundisako?

18 UJesu bekalalela iliZwi lakaZimu. Kusukela ekuthomeni komsebenzakhe wephasini, uJesu bekalalela koke lokho okutjhiwo liBhayibheli. (Mat. 4:4) Indlela ebekazimisele ngayo ukulalela iliZwi lakaZimu, wabe wabulawa nokubulawa, wabethelwa esigodweni. Namezwi awatjho ngaphambi kokufa kwakhe, kwaphorofidwa ngawo bona uMesiya uzowatjho. (Mat. 27:46; Luk. 23:46) Bekahluke khulu ebafundisini bangesikhatheso, kazi abafundisaba bebalalela iliZwi lakaZimu kwaphela nange likhambisana namasikwabo. UJesu watjho amezwi umphorofidi u-Isaya aphorofida ngawo, nakakhuluma ngabafundisabo wathi: “Abantwaba bangidumisa ngeembhena zabo, khisibe iinhliziyo zabo zikude nami. Bangidumisa ngelize, iimfundiso zabo zimithetho nje kwaphela efundiswa babantu.” (Mat. 15:7-9) Alo uJehova bekangabakhetha na abantu abanjalo bona barhole abantu bakhe?

19 UJesu akhenge alalele iliZwi lakaZimu ngombana afuna limqophise kwaphela, kodwana nalokha nakafundisako bekalilalela. Bekuthi nakangavumelani ngendaba ethileko nabafundisi, bekangazithembi yena, mhlamunye azibona ahlakaniphe khulu namkha athembele ekutheni yena unelemuko. Kodwana bekasekela koke akutjhoko eBhayibhelini. (Mat. 22:33-40) Kunokuthi ahlekise abantu ebebamlalele ngokubatjela ngokuthi bekunjani ezulwini namkha akhulume ngendalo yephasini neyezulwini, “waqaqulula imikhumbulwabo ukuze bazwisise imitlolo.” (Luk. 24:32, 45) UJesu bekalithanda khulu iliZwi lakaZimu, begodu bekakukhuthalele ukutjela nabanye abantu ngalo.

20. (a) UJesu wamthobela njani uZimu? (b) Umehluko ophakathi kwakaJesu noHerode Agribha I usifundisani ngabarholi abakhethwe nguJehova?

20 Ngitjho nanyana abantu ebebalalele uJesu bebakarwa ‘mamezwakhe anesisa,’ kodwana bekadumisa umfundisakhe uJehova. (Luk. 4:22) Enye indoda ebeyiregile yathi nayithi iphakamisa uJesu ngamezwi athi “Mfundisi olungileko,” uJesu wazithoba wathi: “Ungibizelani bona ngilungile na? Akakho noyedwa olungileko, ngaphandle koZimu yedwa tere.” (Mar. 10:17, 18) Kwathi sekudlule iminyaka ebunane u-Agribha I waba yikosi yeJudiya, kodwana yena-ke bekahluke khulu. Ngombana emnyanyeni webukhosini uHerode wambathisa “isambatho sakhe sobukhosi.” Abanye ebebamthanda bathi nabamuzwa akhuluma barhuwelela bathi: “Akusimumuntu okhulumako, kodwana nguzimu!” UHerode wavuma ukudunyiswa babantwabo akhenge adumise uZimu, uyazi bona yini eyenzeka ngemva kwalokho? ‘ingilozi [kaJehova] yamdula phasi, bewadliwa ziimpethu, wafa.’ (IzE. 12:21-23) Ngemva kwalokho asingabazi ukuthi akunamuntu obekangathi uHerode bekakhethwe nguJehova bona arhole abantu bakhe. Kodwana nakunguJesu yena, wanikela ubufakazi obukhulu bokuthi bekakhethwe nguZimu. Begodu bekahlala adumisa uJehova, azi ukuthi uJehova uMbusi omKhulu nomRholi wabantu bakhe.

21. Sizokufunda ngani esihlokweni esilandelako?

21 UJesu bengeze abemrholi weminyaka embalwa nje kwaphela. Njengombana atjho ngemva kokuthi sekavusiwe wathi: “Nginikelwe woke amandla ezulwini nephasini. Ngambala nginani njalo bekube sekupheleni kwesikhathi.” (Mat. 28:18-20) Kodwana umbuzo ukukuthi, alo njengombana nakhu uJesu phela usezulwini begodu asimboni, angabarhola njani abantu bakaZimu abasephasini? Bobani uJehova azobakhetha bona babe ngaphasi kwakaJesu barhole abantu bakhe? Begodu amaKrestu wona-ke angababona njani abajameli bakaZimaba? Isihloko esilandelako sizoyiphendula yoke nje imibuzo le.

^ isig. 12 Kungenzeka ukuthi incwadi le, ngile eyatlolwa nguMosi.