Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Jehova Uyabahola Bantfu Bakhe

Jehova Uyabahola Bantfu Bakhe

“Simakadze uyawukuhola njalo.”ISA. 58:11.

TINGOMA: 152, 22

1, 2. (a) Behluke ngani baholi baBoFakazi baJehova kubaholi baletinye tinkholo? (b) Sitawucoca ngani kulesihloko nakulesilandzelako?

“NGUBANI umholi wakho?” BoFakazi BaJehova baye babutwe lombuto. Kube kufanele! Etinkholweni letinyenti, kuba khona wesilisa noma wesifazane lobitwa ngekutsi ngumholi. Ngalokwehlukile kuloku, sinesibindzi sekutjela labo labasibutako kutsi uMholi wetfu ungumuntfu lote sono. Kunaloko, siholwa nguKhristu, lowatsi ngemuva kwekuvuswa ekufeni, wachubeka acondziswa nguBabe wakhe Jehova.Mat. 23:10.

2 Nobe kunjalo, sinelicembu lelibonakalako lemadvodza labitwa ngekutsi “sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile” lelihola bantfu baNkulunkulu lamuhla. (Mat. 24:45) Ngako-ke, yini lesenta siciniseke kutsi Jehova usihola ngeNdvodzana yakhe lengabonakali? Kulesihloko nakulesilandzelako, sitawucoca ngekutsi Jehova ubacondzise njani bantfu bakhe asebentisa baholi lababantfu eminyakeni leminyenti leyendlulile. Kuto totimbili letihloko, sitawube sicoca ngetintfo letintsatfu letifakazela kutsi Jehova bekasolo awasekela lawo madvodza, lokukhombisa kutsi bekasolo angumholi webantfu bakhe futsi nanyalo usenguye.Isa. 58:11.

BATFOLA EMANDLA NGEMOYA LONGCWELE

3. Yini leyasita Mosi kute ahole ema-Israyeli?

3 Umoya longcwele waNkulunkulu wabaniketa emandla labo labammelelako. Cabanga ngaMosi lebekabekwe kutsi abengumholi wema-Israyeli. Yini leyamsita kutsi akhone kuwenta kahle lomsebenti lobewumatima? Jehova ‘wamnika uMoya wakhe Longcwele.’ (Fundza Isaya 63:11-14.) Ngekuniketa Mosi umoya wakhe longcwele, Jehova wakwati kuchubeka ahola bantfu bakhe.

4. Yini lebeyingenta ema-Israyeli aciniseke kutsi Mosi abenemoya waNkulunkulu? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

4 Njengobe umoya longcwele ungemandla langabonakali, yini lebeyenta ema-Israyeli aciniseke kutsi uyasebenta kuMosi? Umoya longcwele wenta Mosi wakhona kwenta timangaliso futsi waphindze wamemetela libito laNkulunkulu kuFaro. (Eks. 7:1-3) Umoya longcwele waphindze wenta Mosi kutsi abenebuntfu lobuhle lobufaka ekhatsi lutsandvo, kulunga, nekubeketela, lokubuntfu lobamsita wakhona kuhola ema-Israyeli. Kwenta kwakhe bekwehluke kakhulu kuloko lobekwentiwa baholi bakuletinye tive lebebanelukhahlo futsi baticabangela bona! (Eks. 5:2, 6-9) Lobu bufakazi lobusebaleni bekutsi: Mosi abekhetfwe nguJehova kutsi abe ngumholi webantfu bakhe.

5. Chaza indlela Jehova lawaniketa ngayo emandla emadvodza aka-Israyeli kute ahole bantfu bakhe.

5 Kamuva, umoya longcwele waJehova waphindze wasita lamanye emadvodza lebekawakhetse kutsi ahole bantfu bakhe. LiBhayibheli nalikhuluma ngalabanye litsi: ‘Joshuwa, umsa waNuni, abesagcwaliswe ngemoya wekuhlakanipha.’ (Dut. 34:9) Nalikhuluma ngaGideyoni litsi: “Umoya waSimakadze wehlela etikwaGideyoni.” (Khu. 6:34) Libuye litsi: “Umoya waSimakadze wehlela etikwaDavide.” (1 Sam. 16:13) Onkhe lamadvodza atsembela emoyeni waNkulunkulu kutsi uwasite futsi lomoya bewubaniketa emandla ekutsi bente imisebenti lebebangeke bakhone kuyenta ngemandla abo. (Josh. 11:16, 17; Khu. 7:7, 22; 1 Sam. 17:37, 50) Umphumela waloko waba kutsi, lonkhe ludvumo lwaya kuJehova ngaleyo misebenti lemikhulu lebebayenta.

6. Kungani Nkulunkulu abefuna kutsi bantfu bahloniphe baholi baka-Israyeli?

6 Yini ema-Israyeli lebekufanele ayicondze nakabona bufakazi bekutsi lamadvodza abesetjentiswa ngumoya longcwele? Ngesikhatsi bantfu bakhonona ngendlela Mosi labehola ngayo, Jehova wabuta kutsi: “Labantfu batawuchubeka nekungedzelela kuze kube ngunini?” (Num. 14:2, 11) Ngako, Jehova wakhetsa boMosi, Joshuwa, Gideyoni naDavide kutsi babe bameleli bakhe njengeMholi. Nangabe labantfu balalela lamadvodza bekufana nekutsi balalela Jehova njengeMholi.

BASEKELWA TINGILOSI

7. Tingilosi tamsekela njani Mosi?

7 Tingilosi betisekela bameleli baNkulunkulu. (Fundza Hebheru 1:7, 14.) Jehova watfuma tingilosi kutsi tiyonika mosi umsebenti lobekufanele awente, timhlomisele lowo msebenti futsi tiphindze timcondzise. Nkulunkulu watfuma Mosi “asebentisa lengilosi leyabonakala kuye kulesihlahla lesasivutsa, kutsi abe ngumholi nekutsi abakhulule.” (Imis. 7:35) Jehova ‘wawuletsa ngetingilosi’ lomtsetfo lobewusentjentiswa nguMosi kute acondzise ema-Israyeli. (Gal. 3:19) Jehova watjela Mosi watsi: “Hamba-ke uyewuhola labantfu ubayise kulendzawo lengikhulume ngayo kuwe, ingilosi yami itawuhamba embikwakho.” (Eks. 32:34) LiBhayibheli alisitjeli kutsi ema-Israyeli ayibona ngemehlo lengilosi nayenta leyo misebenti. Nobe kunjalo, indlela Mosi lebekacondzisa ngayo labantfu kwaba sebaleni kutsi abesebentisa emandla langetulu kwewemuntfu.

8. Tingilosi tabasita njani boJoshuwa naHezekiya?

8 Ngemuva kwaMosi, Joshuwa lowatsatsa sikhundla sebuholi, waciniswa “njengendvuna yemphi yaSimakadze” kutsi ahole bantfu baNkulunkulu kute bayolwa imphi nemaKhenani futsi ema-Israyeli aphumelela kulemphi. (Josh. 5:13-15; 6:2, 21) Kamuva, iNkhosi Hezekiya yahlaselwa libutfo lelesabekako lemasotja ase-Asiriya lebelisongela kungena eJerusalema. Ngebusuku bunye, “ingilosi yaSimakadze yaphuma yabhubhisa emadvodza lati-185 000.”2 Khos. 19:35.

9. Kuba nesono kwebameleli baNkulunkulu, bekuwanika taba yini ema-Israyeli kutsi angabuhloniphi buholi bawo? Chaza.

9 Kuliciniso kutsi nanobe letingilosi betite sono, kodvwa lamadvodza lebetiwasita abenesono. Mosi wake wehluleka kukhatimulisa Jehova. (Num. 20:12) Joshuwa wehluleka kufuna sicondziso kuNkulunkulu ngaphambi kwekwenta sivumelwano nebaseGibeyoni. (Josh. 9:14, 15) “Inhlitiyo yaHezekiya yatiphakamisa” kwesikhashana. (2 Khr. 32:25, 26) Nanobe lamadvodza abenesono, kodvwa ema-Israyeli bekabhekeke kutsi abuhloniphe buholi bawo. Jehova wasekela lamadvodza asebentisa tingilosi takhe. Ngako, nguJehova lebekahola bantfu bakhe.

BACONDZISWA LIVI LANKULUNKULU

10. Umtsetfo waNkulunkulu bewumcondzisa njani Mosi?

10 LiVi laNkulunkulu belicondzisa bameleli bakhe. LiBhayibheli libita umtsetfo lebewuniketwe ema-Israyeli ngekutsi ‘ngumtsetfo waMosi.’ (1 Khos. 2:3) Nobe kunjalo, imiBhalo ichaza Jehova ngekutsi unguMnikimtsetfo futsi Mosi bekatitfoba ngaphansi kwalowo Mtsetfo. (2 Khr. 34:14) Ngemuva kwekuba Jehova amtjele indlela yekwakha lithende lekukhontela “Mosi wakwenta konkhe loko njengobe Simakadze abemyalile.”Eks. 40:1-16.

11, 12. (a) Yini boJoshuwa kanye nalamanye emakhosi lebekahola bantfu baNkulunkulu lebekufanele bayente? (b) LiVi laNkulunkulu labashukumisela kutsi benteni baholi lebebahola bantfu baNkulunkulu?

11 Kusukela ngesikhatsi acala kuba ngumholi, Joshuwa bekanencwadzi yeliVi laNkulunkulu. Watjelwa emavi latsi: “Uyawucabangisisa ujule kuwo busuku nemini, kuze ukhone kukwenta konkhe loku lokubhalwe kuwo.” (Josh. 1:8) Kamuva, emakhosi lamlandzela nawo ayalwa kutsi ente lokufanako. Bekayalwe kutsi afundze loMtsetfo onkhe malanga, atibhalele ikhophi yawo futsi ‘abuye alandzelisise ngekucophelela onkhe emavi alomtsetfo naletimiso.’—Fundza Dutheronomi 17:18-20.

12 LiVI laNkulunkulu lawasita njani emadvodza lebekabaholi? Cabanga ngesibonelo seNkhosi Josaya. Ngesikhatsi mabhalane waJosaya atfola incwadzi yeMtsetfo waMosi, wamfundzela yona. * Yenta njani lenkhosi? LiBhayibheli litsi: “Inkhosi yatsi kube iweve lamavi alencwadzi yemtsetfo, yaklebhula tembatfo tayo.” Wenta lokungetulu kwaloko. Acondziswa liVi laNkulunkulu, Josaya wacala umkhankaso lomkhulu wekucedza kukhontwa kwetitfombe futsi walungiselela umkhosi weliPhasika. (2 Khos. 22:11; 23:1-23) Ngesizatfu sekutsi Josaya kanye nalabanye baholi lebebatsembekile bebacondziswa liVi laNkulunkulu, bebatimisele kushintja tindlela tabo futsi bacacisele bantfu ticondziso taNkulunkulu. Lolushintjo lwenta bantfu baNkulunkulu benta ngekuvumelana nentsandvo yakhe.

13. Ngumuphi umehluko lobewukhona emkhatsini webaholi bebantfu baNkulunkulu kanye nebaholi betive?

13 Lamakhosi letsembekile bekehluke kakhulu kunalabanye baholi bakuletinye tive, lebekungemadvodza lebekatsembele ekuhlakanipheni kwebantfu futsi nalebekete kucondza! Bantfu baseKhenani bebenta tintfo letinyanyekako, letinjengekulalana kwetihlobo, butabane, kulala nesilwane, kunikela ngebantfwana, nangekukhonta titfombe. (Lev. 18:6, 21-25) Ngetulu kwaloko, baholi baseBhabhiloni nebaseGibhithe bebangayilandzeli imitsetfo yaNkulunkulu lebeyiniketwe ema-Israyeli lemayelana nekuhloba. (Num. 19:13) Ngalokwehlukile, bantfu baNkulunkulu basendvulo bayibona indlela baholi labetsembekile labebakhutsata ngayo kukhonta lokuhlantekile, kutiphatsa lokuhlantekile kanye nekuhloba emtimbeni. Kusebaleni kutsi bebacondziswa nguJehova.

14. Yini leyenta Jehova wajezisa labanye baholi bebantfu bakhe?

14 Akusiwo onkhe emakhosi lebekahola bantfu baNkulunkulu endvulo lebekalandzela ticondziso takhe. Labo labangazange bamlalele Jehova bebangafuni kucondziswa ngumoya wakhe, tingilosi kanye neliVi lakhe. Ngaletinye tikhatsi, Jehova bekabajezisa labo baholi noma abeke labanye esikhundleni sabo. (1 Sam. 13:13, 14) Ngesikhatsi sakhe, wase ubeka lomunye lobekatawuba mkhulu kunalamadvodza labekake wawasebentisa.

JEHOVA UMISA UMHOLI LOTE SONO

15. (a) Baphrofethi bakubonisa njani kutsi bekuta umholi lowehlukile kulabanye baholi? (b) Ngubani lomholi lokwabiketelwa ngaye?

15 Kusesele sikhatsi lesidze, Jehova wabiketela kutsi bekatawumisa umholi lowehlukile kulabanye baholi kute ahole bantfu bakhe. Mosi watjela ema-Israyeli watsi: “Simakadze Nkulunkulu wenu uyawunivusela umphrofethi lonjengami emkhatsini wabomnakenu. Kufanele nimlalele”. (Dut. 18:15) Isaya wabiketela kutsi Lona bekatawuba ‘ngumholi nendvuna yetive.’ (Isa. 55:4) Danyela naye waphefumulelwa kutsi abhale ngekuta ‘kwembusi Logcotjiwe.’ (Dan. 9:25) Ekugcineni, Jesu watibita ngekutsi ungumholi webantfu baNkulunkulu. (Fundza Matewu 23:10) Ngisho nebafundzi baJesu bebamlandzela ngekutitsandzela futsi bebaciniseka kutsi nguye lokhetfwe nguJehova. (Joh. 6:68, 69) Yini leyabenta bakholelwa kutsi Jesu Khristu bekunguye lokhetfwe nguJehova kutsi ahole bantfu bakhe?

16. Yini leyafakazela kutsi Jesu bekatfola emandla ngemoya longcwele?

16 Jesu bekatfola emandla ngemoya longcwele. Ngalesikhatsi Jesu abhatjatiswa, Johane umbhabhatisi wabona ‘lizulu livuleka nemoya longcwele wehlela etikwakhe njengelituba.’ Ngemuva kwaloko, ‘masinyane lomoya longcwele wachubela Jesu ehlane.’ (Mak. 1:10-12) Ngesikhatsi Jesu alapha emhlabeni, umoya longcwele waNkulunkulu wamniketa emandla ekwenta timangaliso nekukhuluma ngeligunya. (Imis. 10:38) Ngetulu kwaloko, umoya longcwele bewenta Jesu abe nebuntfu lobuhle lobunjengelutsandvo, injabulo nekukholwa lokucinile. (Joh. 15:9; Heb. 12:2) Kute ngisho namunye umholi lowake wakhombisa buntfu lobunje. Vele Jesu bekakhetfwe nguJehova.

Tingilosi tamsita njani Jesu ngemuva kwekubhajatiswa? (Buka sigaba 17)

17. Tingilosi tamsita njani Jesu?

17 Tingilosi tamsekela Jesu. Ngemuva nje kwekutsi Jesu abhatjatisiwe, “tingilosi teta kuJesu tamsita.” (Mat. 4:11) Nasekatawufa, “wabese ubona ingilosi levela ezulwini, futsi yamcinisa.” (Luk. 22:43) Jesu bekaciniseka kutsi Jehova bekatawutfumela tingilosi takhe kutsi timsite kute ente loko lokufunwa nguNkulunkulu.Mat. 26:53.

18, 19. LiVi laNkulukulu lakucondzisa njani kuphila kwaJesu netintfo lebekatifundzisa?

18 LiVi laNkunkulu lamcondzisa Jesu. Kusukela ekucaleni kwemsebenti wakhe, Jesu wavumela imiBhalo kutsi imcondzise. (Mat. 4:4) Ecinisweni, kutfobela kwakhe liVi laNkulunkulu kwamenta wavuma kutsi afele elugodvweni. Ngaphambi kwekutsi afe wacaphuna tiphrofetho letiphatselene naMesiya. (Mat. 27:46; Luk. 23:46) Ngalokwehlukile, baholi benkholo bangaleso sikhatsi bebangavumelani nelivi laNkulunkulu nalishayisana nemasiko abo. Acaphuna emavi emphrofethi Isaya, Jesu watsi ngabo: “Labantfu bangidvumisa ngemilomo yabo, kodvwa tinhlitiyo tabo tikhashane nami. Kungikhonta kwabo kulite, ngobe bafundzisa timfundziso tebantfu.” (Mat. 15:7-9) Kukhona yini Jehova lebekangamkhetsa kulamadvodza kutsi ahole bantfu bakhe?

19 Jesu bekangavumeli nje kuphela kutsi liVi laNkulunkulu licondzise tento takhe kodvwa konkhe lebekakufundzisa bekusekelwe kulo. Ngalesikhatsi abhekene nekuphikiswa lokumatima akazange asebentise kuhlakanipha kwakhe nelwati lwakhe. Esikhundleni saloko, bekatsembele kakhulu emiBhalweni. (Mat. 22:33-40) Kunekutsi agcishe tilaleli takhe ngetindzaba letimayelana nekuphila ezulwini nome ngekudalwa kwetintfo ‘wavula tingcondvo tabo kute bacondzisise imiBhalo.’ (Luk. 24:32, 45) Jesu bekalitsandza liVi laNkulunkulu futsi bekanesifiso sekucoca nalabanye ngalo.

20. (a) Yini Jesu layisho lebeyikhombisa kutsi utibeka ngephansi kwaNkulunkulu? (b) Umehluko lobewukhona emkhatsini waJesu naHerodi Agrippa I usifundzisani ngendlela Jehova lakhetsa ngayo umholi?

20 Ngisho nobe tilaleli taJesu betimangaliswa “ngemavi akhe lamnandzi,” kodvwa yena bekadvumisa uMfundzisi wakhe Jehova. (Luk. 4:22) Ngalesikhati lenye indvodza lebeyinjingile yetama kumphakamisa ngekutsi itsi “Mfundzisi Lomuhle,” ngekutfobeka Jesu watsi: “Ungibitelani ngekutsi ngimuhle? Kute umuntfu lomuhle ngaphandle kwaNkulunkulu.” (Mak. 10:17, 18) Abehluke kakhulu ku-Herod Agrippa I lowaba yinkhosi yakaJuda cishe iminyaka lesiphohlongo leyalandzela! Emkhosini lobewubalulekile, Herodi wembatsa “timphahla tasebukhosini.” Sicumbi sebantfu samemeta ngenjabulo satsi: “Leli livi lankulunkulu, akusilo lemuntfu!” Herodi wakujabulela lokudvunyiswa. Kwase kwentekani? LiBhayibheli litsi: “Masinyane, ingilosi yaJehova yamshaya Herodi ngobe akazange akhatimulise Nkulunkulu, futsi wadliwa timphetfu, wafa.” (Imis. 12:21-23) Ngako siyaciniseka kutsi kute ngisho namunye umuntfu lobekangaphetsa ngekutsi Herodi abekhetfwe nguJehova kutsi abe ngumholi. Kantsi Jesu yena waveta bufakazi lobunemandla bekutsi abekhetfwe nguNkulunkulu, futsi njalo abekhatimulisa Jehova njengeMholi Lophakeme kakhulu webantfu bakhe.

21. Yini lesitawucoca ngayo esihlokweni lesilandzelako?

21 Jesu bekangeke nje abe ngumholi kwesikhashana. Naku nje lakusho ngemuva kwekuvuswa kwakhe: “Nginikwe lonkhe ligunya ezulwini nasemhlabeni. Nibokwati kutsi mine nginani onkhe emalanga kute kube sekupheleni kwalelive.” (Mat. 28:18-20) Jesu bekatabahola njani bantfu baNkulunkulu labasemhlabeni abe yena asezulwini asidalwa lesingumoya? Ngubani-ke Jehova lebekatamsebentisa kute ahole bantfu bakhe futsi atfobele buholi baJesu Khristu? EmaKhristu abetawukhona njani kubona labo labammelelako? Esihlokweni lesilandzelako sitawucoca ngetimphendvulo talemibuto.

^ sig. 12 Lona kungenteka kutsi ngumbhalo wekucala lowabhalwa nguMose.