1., 2. a) Mida on Jehoova meile teada andnud? b) Mida kinnitavad meile kirjakohad Jesaja 46:10, 11 ja 55:11?

„ALGUSES lõi Jumal taeva ja maa.” (1. Moos. 1:1.) Need Piibli avasõnad on lihtsad, kuid samas tähendusrikkad. Tuleb tunnistada, et me teame väga vähe kõigest sellest, mis Jumal on loonud, nagu kosmosest, valgusest ja gravitatsioonist, ning et me oleme näinud kogu universumist vaid imetillukest osa. (Kog. 3:11.) Siiski on Jehoova meile teada andnud, mis on tema eesmärk maa ja inimkonnaga. Maast pidi saama ideaalne kodu inimestele, kelle ta lõi enda sarnaseks. (1. Moos. 1:26.) Nemad pidid olema tema lapsed ja tema pidi olema nende isa.

² Nagu selgitatakse 1. Moosese raamatu 3. peatükis, tekkis Jehoova teele ootamatu takistus. (1. Moos. 3:1–7.) See takistus polnud aga ületamatu. Mitte keegi ei suuda Jehoovat peatada. (Jes. 46:10, 11; 55:11.) Seepärast võime olla täiesti veendunud, et Jehoova algne eesmärk läheb täide õigel ajal.

3. a) Milliseid põhitõdesid on meil vaja mõista, et Piibli sõnumist aru saada? b) Miks me räägime niisugustest õpetustest praegu? c) Milliseid küsimusi me nüüd käsitlema hakkame?

³ Me teame hästi, mis on Jumala eesmärk maa ja  inimkonnaga ning milline keskne roll on Jeesusel Jumala eesmärgi täitumises. Need on ilmselt ühed esimesed Piibli põhitõed, mida me õppisime. Me tahame aidata ka teistel nende tähtsate õpetustega tutvuda. Praegu, kui me seda artiklit koos kogudusega uurime, püüame kutsuda Kristuse surma mälestusõhtule nii palju inimesi kui võimalik. (Luuka 22:19, 20.) Need, kes kohale tulevad, võivad Jumala eesmärgi kohta palju õppida. Seega on nende mõne päeva jooksul, mis on veel mälestusõhtuni jäänud, hea mõelda, milliste küsimuste abil võiksime innustada oma piibliõpilasi ja teisi huvilisi sellele tähtsale sündmusele tulema. Käsitleme nüüd kolme küsimust. Mis oli Jumala algne eesmärk maa ja inimkonnaga? Mis läks valesti? Ja miks on Jumala eesmärgi täitumiseks vaja Jeesuse lunastusohvrit?

4. Mil moel annab Jumala loomistöö teada tema aust?

⁴ Jehoova on aukartustäratav looja. Kõik, mis ta on loonud, on ülihea. (1. Moos. 1:31; Jer. 10:12.) Mida õpetab meile ilu ja kord, mis tema loomistöös ilmneb? Jehoova loomistööd vaadeldes võime näha, et iga asi, mis ta on teinud, olgu see väike või suur, on mingit moodi kasulik. Kui mõtled inimese rakule, näed vastsündinud last või vaatad hunnitut päikeseloojangut, siis mida sa tunned? Kõik see äratab meis imetlust, sest Jehoova on kinkinud meile ilumeele. (Loe Laul 19:1; 104:24.)

5. Mida on Jehoova teinud, et tema loomistöös valitseks kord ja harmoonia?

⁵ Jehoova on kehtestanud oma loodutele vajalikud piirangud. Ta on pannud paika loodusseadused ja kõlblusnormid, et kõik toimiks harmooniliselt. (Laul 19:7–9.) Seega on Jumala eesmärgi kohaselt universumis kõigel oma koht ja funktsioon. Näiteks gravitatsioon hoiab atmosfääri maakera ligi, põhjustab tõuse ja mõõnu ning mõjutab ookeane. Ilma gravitatsioonita valitseks maal kaos. Kogu Jumala loomistöö, kaasa arvatud inimene, liigub ja funktsioneerib loodusseaduste järgi. Loomistöös ilmnevast korrast võib järeldada, et Jumalal on eesmärk maa ja inimestega. Kas võiksime kuulutustööl juhtida inimeste tähelepanu isikule, kes on sellise võrratu korra taga? (Ilm. 4:11.)

6., 7. Mis on mõned kingitused, mis Jehoova Aadamale ja Eevale andis?

⁶ Jehoova algse eesmärgi kohaselt pidid inimesed elama maa peal igavesti. (1. Moos. 1:28; Laul 37:29.) Ta andis Aadamale ja Eevale rohkesti kingitusi, mis võimaldasid neil elu nautida. (Loe Jaakobuse 1:17.) Jehoova andis neile tahtevabaduse, mõistuse ning võime armastada ja tunda rõõmu sõprussuhetest. Looja rääkis Aadamaga ja selgitas, mida tähendab talle kuuletuda. Aadam õppis, kuidas hoolitseda enda, loomade ja maa eest. (1. Moos. 2:15–17, 19, 20.) Jehoova andis Aadamale ja Eevale ka nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompimismeele. Tänu sellele said nad paradiisi ilu ja küllust täiel rinnal nautida. Esimesel inimpaaril oli huvitav töö ning neil oli  võimalus lõputult uusi asju õppida ja avastada.

⁷ Mis veel kuulus Jumala eesmärgi juurde? Jehoova lõi Aadama ja Eeva võimega saada täiuslikke lapsi. Jumala plaani järgi pidid nende lapsed saama omakorda järglasi, kuni kogu maa on täidetud inimestega. Jehoova soovis, et kõik vanemad armastaksid oma lapsi, nii nagu ta ise armastas oma esimesi täiuslikke inimlapsi Aadamat ja Eevat. Maast pidi saama alatiseks nende kodu. (Laul 115:16.)

8. Miks andis Jumal Aadamale ja Eevale keelu, mis on kirjas tekstis 1. Moosese 2:16, 17?

⁸ Asjad ei läinud kohe Jumala eesmärgi järgi. Miks? Jehoova andis Aadamale ja Eevale lihtsa seaduse, et näha, kas nad tunnustavad seda, et nende vabadusel on piirid. Jumal ütles inimesele: „Kõigist aia puudest võid sa süüa, palju soovid, kuid hea ja halva tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, sa sured.” (1. Moos. 2:16, 17.) Aadamal ja Eeval polnud raske sellest keelust aru saada ega sellest kinni pidada. Neil oli rohkem toitu, kui nad oleks jõudnud eales ära süüa.

9., 10. a) Milles süüdistas Saatan Jehoovat? b) Mida otsustasid Aadam ja Eeva teha? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁹ Saatan pettis mao kaudu Eevat, nii et too astus oma isa Jehoova keelust üle. (Loe 1. Moosese 3:1–5; Ilm. 12:9.) Saatan küsis kavalalt: „Kas Jumal on teile tõesti öelnud, et te ei tohigi igast aia puust süüa?” Sisuliselt väitis ta, et nad ei saa teha seda, mida nad tahavad. Järgmisena valetas ta Eevale häbematult: „Ei te sure!” Seejärel püüdis ta Eevat veenda, et see ei pea Jumala sõna kuulama. Ta lausus: „Jumal ju teab, et päeval, mil te sellest sööte, teie silmad avanevad.” Saatan andis mõista, et Jumal ei taha, et nad sellest puust sööksid, kuna muidu nad saaksid teada liiga palju. Lisaks andis Saatan tühja lubaduse, öeldes: „Te saate Jumala sarnaseks ning tunnete siis head ja halba.”

¹⁰ Nüüd pidid Aadam ja Eeva otsustama, mida nad teevad: kas nad kuulavad Jehoova sõna või teevad nii, nagu ütles madu? Nad otsustasid Jumalale mitte kuuletuda. Nõnda liitusid nad Saatana mässuga. Nad ütlesid lahti oma isast Jehoovast ega tahtnud kuuletuda tema juhtnööridele, mis pakkusid kaitset. (1. Moos. 3:6–13.)

11. Miks ei salli Jehoova mässamist?

¹¹ Oma mässu tõttu kaotasid Aadam ja Eeva täiuslikkuse. Nad võõrandusid Jehoovast, kelle „silmad on liiga puhtad, et vaadata kurjust” ja kes „ei salli õelust”. (Hab. 1:13.) Kui ta oleks seda sallinud, sattunuks ohtu kõigi elusolendite heaolu nii taevas kui ka maa peal. Ja kui Jumal poleks Eedeni aias tehtud patu suhtes midagi ette võtnud, oleks see seadnud kahtluse alla tema usaldusväärsuse. Kuid Jehoova jääb alati oma põhimõtetele kindlaks, ta ei hülga neid ilmaski. (Laul 119:142.) Tõsiasi, et Aadamal ja Eeval oli vaba tahe, ei andnud neile õigust Jumala seadust eirata. Kuna nad mässasid Jehoova vastu, nad surid ja said jälle mullaks, millest nad olid võetud. (1. Moos. 3:19.)

12. Millisesse olukorda sattusid Aadama järeltulijad?

 ¹² Pärast seda, kui Aadam ja Eeva sõid keelatud vilja, ei pidanud Jumal neid enam oma pere liikmeteks. Ta ajas nad Eedeni aiast välja ning neil polnud lootust sinna naasta. (1. Moos. 3:23, 24.) Jehoova oli õiglane ja pani nad seisma silmitsi oma otsuse tagajärgedega. (Loe 5. Moosese 32:4, 5.) Kuna inimene ei olnud enam täiuslik, ei saanud ta Jumala omadusi täiuslikult peegeldada. Aadam ei kaotanud mitte üksnes võrratu tulevikulootuse, vaid ka pärandas oma lastele ebatäiuse, patu ja surma. (Rooml. 5:12.) Ta röövis oma järeltulijailt väljavaate elada igavesti. Aadamal ja Eeval ning nende lastel polnud võimalust saada endale täiuslikke järglasi. Pärast seda, kui Saatan ässitas Aadamat ja Eevat Jumalat hülgama, on ta jätkanud inimeste eksitamist. (Joh. 8:44.)

13. Mida soovib Jehoova inimestele?

¹³ Jumal armastab inimesi aga ikka edasi. Hoolimata Aadama ja Eeva mässust soovib Jehoova, et inimesed oleksid temaga heades suhetes. Ta ei taha, et keegi hukkuks. (2. Peetr. 3:9.) Seepärast asus Jumal kohe pärast mässu tegutsema, et inimestel oleks võimalik taastada temaga sõprussuhted, kuid samal ajal jäi ta kindlaks oma õiguspõhimõtetele. Mida Jehoova tegi?

14. a) Mida on Jumal kirjakoha Johannese 3:16 järgi inimkonna päästmiseks teinud? b) Mis küsimust me võiksime huvilistega käsitleda?

¹⁴ Loe Johannese 3:16. Paljudele, keda me mälestusõhtule kutsume, on see piiblisalm tuttav. Ent kuidas teeb Jeesuse ohver igavese elu võimalikuks? Mälestusaja hoogtöö, mälestusõhtu ise ja korduskülastused kohaletulnute juurde annavad meile võimaluse aidata siira südamega tõeotsijatel sellele tähtsale küsimusele vastust leida. Neile võib avaldada muljet see, milline tohutu armastus ja tarkus ilmnevad lunastuses. Missuguseid mõtteid lunastuse kohta me võiksime nendega jagada?

15. Mille poolest erines Jeesus Aadamast?

¹⁵ Jehoova andis täiusliku inimese, kel oli võimalik maksta luna. See täiuslik inimene pidi jääma Jehoovale ustavaks ning olema ise valmis hukule määratud inimkonna eest elu andma. (Rooml. 5:17–19.) Jehoova saatis oma esimese loodu taevast maa peale. (Joh. 1:14.) Jeesus oli täiuslik inimene, just nagu Aadam oli olnud. Kuid erinevalt Aadamast vastas Jeesus ootustele, mis Jumalal oli täiusliku inimese suhtes. Isegi kõige raskematel hetkedel ei teinud Jeesus kordagi pattu ega rikkunud ühtegi Jumala seadust.

16. Miks on lunastus äärmiselt vajalik?

¹⁶ Täiusliku inimesena sai Jeesus inimkonna eest surres nad patust ja surmast päästa. Ta oli täpselt selline, nagu Aadam pidanuks olema: ta oli täiuslik ning jäi Jumalale kõiges ustavaks ja sõnakuulelikuks. (1. Tim. 2:6.) Jeesus oli lunastusohver, mis andis igavese elu väljavaate paljudele: meestele, naistele ja lastele. (Matt. 20:28.) Niisiis on lunastus äärmiselt vajalik selleks, et Jumala algne eesmärk võiks täide minna.  (2. Kor. 1:19, 20.) Lunastus annab kõigile ustavatele inimestele võimaluse elada igavesti.

17. Mille teeb lunastus võimalikuks?

¹⁷ Lunastuse korraldamine läks Jehoovale äärmiselt kalliks maksma. (1. Peetr. 1:19.) Ta armastab inimesi nii väga, et oli valmis laskma oma ainusündinud pojal meie eest surra. (1. Joh. 4:9, 10.) Mingis mõttes asus Jeesus meie esiisa Aadama asemele. (1. Kor. 15:45.) Jeesus ei anna meile tagasi üksnes elu, ta annab meile väljavaate lõpuks naasta Jumala perre. Jeesuse ohvri alusel saab Jehoova inimesed oma perre tagasi võtta, loobumata oma õiguspõhimõtetest. Kas pole tore mõelda ajale, mil kõik ustavad inimesed on täiuslikud? Siis valitseb Jumala pere taevase ja maise osa vahel ülim harmoonia ning me oleme kõik Jumala lapsed kõige täielikumas mõttes. (Rooml. 8:21.)

18. Millal saab Jehoovast „kõige ainus valitseja”?

¹⁸ Saatana mäss ei teinud lõppu Jehoova armastusele inimkonna vastu ega tähenda seda, et ebatäiuslikud inimesed ei saaks Jehoovale ustavad olla. Lunastuse kaudu aitab Jehoova kõigil oma lastel saada tema silmis täiesti õigeks. Kujuta ette, milline on elu siis, kui kõik, „kes on tundnud ära poja” ja temasse usuvad, on saanud igavese elu. (Joh. 6:40.) Meie armastav ja tark taevane isa viib inimesed täiusesse, mis oli tema algne eesmärk. Siis on Jehoova „kõige ainus valitseja”. (1. Kor. 15:28.)

19. a) Mida peaks tänulikkus lunastuse eest ajendama meid tegema? (Vaata kasti „ Otsige üles see, kes on teie sõnumi vääriline”.) b) Mida arutatakse järgmises artiklis?

¹⁹ Tänulikkus lunastuse eest peaks ajendama meid rääkima teistelegi, et neil on võimalik saada kasu sellest hindamatu väärtusega kingitusest. Inimesed peavad teadma, et Jehoova pakub kõigile armastavalt võimalust elada igavesti just lunastuse kaudu. Kuid lunastus saadab korda midagi veel rohkemat. Järgmine artikkel näitab muu hulgas seda, kuidas Jeesuse ohver on seotud küsimustega, mis Saatan Eedeni aias tõstatas.