Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Mniketeni Ludvumo Loyo Lolumfanele

Mniketeni Ludvumo Loyo Lolumfanele

“KuLoyo lohleti esihlalweni sebukhosi nakulo liWundlu akube sibusiso, ludvumo, inkhatimulo, nemandla phakadze naphakadze.”SEMB. 5:13.

TINGOMA: 9, 108

1. Yini lengenta labanye bantfu kutsi bafanelwe ludvumo, futsi sitawucoca ngani kulesihloko?

KUNIKETA umuntfu ludvumo kusho kumhlonipha ngalokukhetsekile. Ngalokufanako, loyo muntfu kufanele akufanelekele kuhlonishwa ngaleyondlela ngesizatfu sekutsi kukhona lakwentile. Ngako, singase sitibute: Ngumuntfu lonjani lokufanele simdvumise, futsi kungani akufanelekela?

2, 3. (a) Kungani Jehova afanelwe ludvumo? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.) (b) Ngekusho kweSembulo 5:13, ngubani liWundlu, futsi kungani lifanelwe ludvumo?

2 KuSembulo 5:13 sifundza kutsi: “Loyo lohleti esihlalweni sebukhosi nakulo liWundlu,” lumfanele ludvumo. KuSembulo sehluko 4, sifundza ngesizatfu lesenta Jehova afanelwe ludvumo. Ngekukhamuluka lokukhulu, tidalwa letiphakeme ezulwini tidvumisa Jehova ngekutsi unguloyo “lophila phakadze naphakadze.” Timemeta titsi: “Kukufanele Jehova Nkulunkulu wetfu kwemukela inkhatimulo, ludvumo, nemandla, ngobe wadala tonkhe tintfo, nangentsandvo yakho taba khona futsi tadalwa.”Semb. 4:9-11.

3 LiWundlu nguJesu Khristu, “liWundlu laNkulunkulu lelisusa sono selive.” (Joh. 1:29) LiBhayibheli lisitjela kutsi ungetulu kwawo onkhe emakhosi lakhona nyalo nalawo lake abakhona. Litsi uyiNkhosi “yemakhosi neMbusi webabusi, lokunguye yedvwa longafi, lohlala ekukhanyeni lokungasondzeleki kuko, nalokute umuntfu loke wambona nome longambona.” (1 Thim. 6:14-16) Ngetulu kwaloko, nguyiphi nje inkhosi leke yatinikela njengemhlatjelo wetono tetfu? Sikanye netigidzigidzi tetidalwa tasezulwini simemeta sitsi: “LiWundlu lelahlatjwa likufanele kutfola emandla, umcebo, kuhlakanipha, tikhwepha, ludvumo, inkhatimulo nesibusiso.”Semb. 5:12.

4. Kungani kudvumisa Jehova naKhristu kungasiyo indzaba yekutikhetsela?

4 Kudvumisa Jehova naJesu akusiyo indzaba yekutikhetsela. Kuphila kwetfu lokuphakadze sitakutfola ngekutsi sibanike ludvumo. Emavi aJesu labhalwe encwadzini yaJohane 5:22, 23 asenta sibone kutsi: “Babe akehluleli muntfu kodvwa konkhe kwehlulela ukuphatsise iNdvodzana, kuze bonkhe bantfu bayihloniphe njengobe nje bahlonipha uYise. Longayihloniphi iNdvodzana akamhloniphi neYise lowayitfuma.”Fundza Tihlabelelo 2:11, 12.

5. Kungani kufanele sinikete labanye ludvumo ngelizinga lelifanele?

5 Bantfu badalwa baba “ngumfanekiso waNkulunkulu.” (Gen. 1:27) Ngako, bantfu labanyenti ngelizinga lelitsite banebuntfu baNkulunkulu. Bantfu bayakhona kutsandza labanye, babe nemusa, kanye neluvelo. Ngenca yekutsi bantfu badalwa baba nanembeza, uyakhona kubatjela kutsi ngukuphi lokulungile nalokungakalungi, yini kwetsembeka nekungatsembeki, nekutsi ngusiphi sikhatsi lesikahle nalesikabi. (Rom. 2:14, 15) Bantfu labanyenti batsandza tintfo letihlobile naletinhle. Ngalokuvamile, bafuna kuhlala nalabanye ngekuthula. Kungakhatsaliseki, kutsi bayati noma abati, ngelizinga lelitsite bakhombisa inkhatimulo yaJehova futsi ngenca yaloko bafanelwe ludvumo lolutsite kanye nenhlonipho.Hla. 8:5.

LINGANISELA NAWUNIKETA LABANYE LUDVUMO

6, 7. Nakutiwa endzabeni yekudvumisa labanye, boFakazi baJehova behluke njani kulabanye bantfu?

6 Kudzingeka silinganisele nasicabanga ngeluhlobo lweludvumo lokufanele silunikete labanye kanye nekutsi lunganani. Bantfu labanyenti babuswa ngumoya walelive laSathane. Ngenca yaloko, bavamise kwenta labanye bantfu tithico tabo, kunekutsi babanikete ludvumo kanye nenhlonipho lebafanele. Batsandza kakhulu baholi benkholo nebepolitiki, badlali labadvumile, bahlabeleli kanye nebadlali basemafilimini labadvumile. Ngako, labancane nalabadzala bavamise kubatsatsa njengetibonelo lokufanele batilingise mhlawumbe ngendlela labakhuluma ngayo, labagcoka ngayo, noma indlela labatiphatsa ngayo.

7 EmaKhristu eliciniso ayakugwema kuba nembono longasiwo wekudvumisa bantfu ngalendlela. NguKhristu kuphela umuntfu lote sono lowake waphila, lokufanele abe sibonelo lesingasilingisa. (1 Phet. 2:21) Nkulunkulu ngeke ajabule nangabe sesibaniketa ludvumo lolungetulu kwalolo lolubafanele. Kufanele sihlale sicabanga ngaleliciniso lelibalulekile lelitsi: “Bonkhe bonile, futsi abakwati kuveta inkhatimulo yaNkulunkulu.” (Rom. 3:23) Ngako, kute umuntfu lokufanele entiwe sithico.

8, 9. (a) BoFakazi baJehova batibheka njani tiphatsimandla tabohulumende? (b) Kufanele sitisekele ngelizinga lelinganani letiphatsimandla?

8 Emibusweni leminyenti, kunebantfu labasetikhundleni letiphakeme. Tikhulu tahulumende tibhekeke kutsi tishaye umtsetfo tiphindze tente kutsi kube nekuhleleka kanye nekunakekela tidzingo tebantfu lababaphetse. Loku kuzuzisa bonkhe bantfu. Ngekuvumelana naloko, umphostoli Pawula weluleka emaKhristu kutsi abheke bantfu labanjalo ‘njengetiphatsimandla’ lokufanele kutsi onkhe emaKhristu atitfobe kuto. Waweluleka watsi: “Bonkhe banikeni loko lokubafanele. Lofuna umtselo, mnikeni umtselo; . . . nalofuna ludvumo, mnikeni ludvumo.”Rom. 13:1, 7.

9 Ngendlela lefanele, boFakazi baJehova bayatidvumisa letisebenti tahulumende, ikakhulukati ngobe kuletinye tindzawo kulisiko kwenta njalo. Siyabahlonipha nabenta imisebenti yabo. Nome kunjalo, inhlonipho yetfu kanye nekubasekela kwetfu kuhambisana netimiso letiseBhayibhelini. Asibahloniphi ngelizinga lekutsi sedzelele Nkulunkulu noma siphikisane nebuntfu betfu bebuKhristu bekungatsatsi luhlangotsi.Fundza 1 Phetro 2:13-17.

10. Tinceku taJehova tasendvulo tasibekela njani sibonelo endzabeni yekusebentelana nabohulumende netiphatsimandla?

10 Esikhatsini lesendlulile, tinceku taJehova tiye tasibekela sibonelo lesihle nakutiwa endzabeni yekusebentelana nabohulumende netiphatsimandla. Ngesikhatsi umbuso wemaRoma utjela bonkhe bantfu kutsi bayobhalisela lubalo, boJosefa naMariya balalela. Batsatsa luhambo loluya eBhetlehema ngisho nome sikhatsi saMariya sekutsi abeleke indvodzana yakhe yekucala besesisondzele. (Lukha 2:1-5) Kamuva, ngesikhatsi Pawula amangalelwa ngentfo langakayenti, wativikela ngenhlonipho futsi waniketa iNkhosi Agripha kanye naFestusi, lobekangumbusi wemaRoma esifundzeni saseJudiya, ludvumo lolubafanele.Imis. 25:1-12; 26:1-3.

11, 12. (a) Kungani baholi benkholo singabaniketi ludvumo lolufanako nalolo lesiluniketa tiphatsimandla? (b) Ngumuphi umphumela lomuhle lowaba khona ngalesikhatsi Fakazi wase-Austria akhombisa inhlonipho kulomunye sopolitiki?

11 Noma kunjalo, boFakazi bakaJehova bayakugwema kubahlonipha kakhulu baholi benkholo, ngisho nobe bona balindzele kutsi baphatfwe kanjalo. Inkholo yemanga ayimmeleli kahle Nkulunkulu futsi ayikhulumi loko lokufundziswa liBhayibheli. Ngako, baholi benkholo sibahlonipha njengabo bonkhe bantfu, asibaniki ludvumo lolukhetsekile. Ngalelinye lilanga, Jesu watsi lamadvodza abatentisi futsi abaholi labatimphumphutse. (Mat. 23:23, 24) Ngalokwehlukile, nangabe sitihlonipha tiphatsimandla futsi sitiniketa ludvumo lolutifanele, ngalesinye sikhatsi loko kungaba nemiphumela lemihle.

12 Leopold Engleitner bekanguFakazi lokhutsele wase-Austria. Waboshwa ngemaNazi futsi wahanjiswa ngesitimela wayiswa enkambu yekugcina tiboshwa leseBuchenwald. Dr. Heinrich Gleissner bekakulesitimela. Bekangusopolitiki wase-Austria. Nobe kunjalo, bekangakutsandzi loko lobekwentiwa ngemaNazi. Endleleni leya enkambu, ngenhlonipho uMzalwane Engleitner wachazela Gleissner ngetinkholelo takhe futsi Gleissner wamlalelisisa. Ngemuva kwemphi yelive yesibili, Gleissner wasebentisa lamandla lebekanawo kuze asite BoFakazi e-Austria. Mhlawumbe nawe ungakhumbula naletinye tibonelo letikhombisa imiphumela lemihle lebakhona nangabe BoFakazi benta loko lokushiwo liBhayibheli, bahloniphe tiphatsimandla futsi batinikete neludvumo lolufanele.

LABANYE LABAFANELWE LUDVUMO

13. Bobani ngalokukhetsekile lokufanele sibahloniphe siphindze sibadvumise, futsi leni?

13 Labo lesikanye nabo ekukholweni kufanele sibanikete ludvumo futsi sibahloniphe. Loku kufanele sikwente ikakhulukati emadvodzeni lamadzala elibandla. (Fundza 1 Thimothi 5:17.) Ngenca yekutsi siyabahlonipha labazalwane, asibuki kutsi basive sini, bafundze kanganani, banatiphi tikhundla nobe kutsi banjinge kanganani. LiBhayibheli libabita ngekutsi ‘batipho letibantfu,’ futsi banendzima lebalulekile endleleni Nkulunkulu lanakekela ngayo tidzingo tebantfu bakhe. (Ef. 4:8) Cabanga-nje ngemadvodza lamadzala elibandla, babonisi betigodzi, emalunga eliKomidi leLigatja kanye nemalunga eSigungu Lesibusako. Bazalwane nabodzadze bangelikhulu lekucala bebabahlonipha kakhulu labo bebamiswe njengebaholi, futsi natsi senta lokufanako. Asibenti tithico labazalwane labaholako ebandleni nome nasinabo bese senta shengatsi sime netingilosi. Noma kunjalo, siyabahlonipha futsi sibadvumise ngenca yekusebenta ngekutimisela emisebentini labayentako kanye nangekutfobeka kwabo.Fundza 2 Khorinte 1:24; Sembulo 19:10.

14, 15. Shano umehluko lokhona emkhatsini webelusi labangemaKhristu kanye nebaholi baletinye tinkholo.

14 Lamadvodza lamadzala atiwa njengebelusi labatfobekile labacondziswa ngumoya. Ngenca yekutsi atfobekile, awafuni kuphatfwa njengebantfu labadvumile balelive. Loku kuwenta ehluke kubaholi betinkholo letinyenti lamuhla ngisho nakulabo bangelikhulu lekucala, labo Jesu latsi ngabo: “Batsandza tindzawo letincono emadzilini, netihlalo letingembili emasinagogeni, futsi batsandza kubingelelwa etimakethe.”Mat. 23:6, 7.

15 Labelusi labangemaKhristu eliciniso balalela emavi aJesu latsi: “Nine ningabitwa ngekutsi Rabi, ngobe munye kuphela longuMfundzisi wenu, kepha nine nibazalwane. Ngetulu kwaloko, ningabiti muntfu lapha emhlabeni ngekutsi nguyihlo ngobe munye uYihlo, nguLoyo losezulwini. Ningabitwa ngekutsi nibaholi ngobe uMholi wenu munye, nguKhristu. Kodvwa lomkhulu kunani nonkhe kufanele abe yinceku yenu. Nobe ngubani lotiphakamisako, utawutfotjiswa, futsi nobe ngubani lotitfobako, utawuphakanyiswa.” (Mat. 23:8-12) Loku kusenta sicondze kutsi kungani emadvodza lamadzala emabandleni lasemhlabeni wonkhe atsandvwa, ahlonishwa futsi advunyiswa ngulabanye boFakazi labakhonta Nkulunkulu nawo.

Njengoba emadvodza lamadzala enta tabelo tawo ngekutfobeka, ayatsandvwa, ahlonishwe futsi advunyiswe (Buka tigaba 13 kuya ku-15)

16. Kungani kufanele sichubeke senta konkhe lesingakwenta kute sikucondze futsi sikusebentise loko lokushiwo liBhayibheli mayelana nekudvumisa labanye?

16 Kuyavunywa kutsi kungasitsatsa sikhatsi kwati kahle kutsi bobani lokufanele sibadvumise futsi kanjani. Bekunjalo nangemaKhristu ekucala. (Imis. 10:22-26; 3 Joh. 9, 10) Nome kunjalo, kufanele sente konkhe lesingakwenta kute silalele loko lokushiwo liBhayibheli mayelana nekudvumisa labanye. Nangabe sikucondza kahle loko, sitawutfola tibusiso letinyenti.

TIBUSISO TEKUHLONIPHA LABO LABAFANELE

17. Ngutiphi tibusiso lesititfolako nangabe sihlonipha bantfu labasetikhundleni letiphakeme?

17 Nangabe sibahlonipha futsi sibadvumisa labo labasetikhundleni letiphakeme, bangase basivikele kutsi singaphatamiseki emsebentini wetfu wekushumayela. Ngalokuvamile, umphumela waloko uba kutsi bantfu babheke umsebenti wetfu njengalobalulekile. Eminyakeni leminyenti leyendlulile, Birgit, lolihlahlandlela eJalimane, waya emcimbini wekuphotfula kwendvodzakati yakhe. Bothishela batjela Birgit kutsi bebakujabulele kufundzisa bantfwana baboFakazi eminyakeni lebeyendlulile. Batsi bekutaba lihlazo kube bekute bantfwana baboFakazi esikolweni sabo. Birgit wabachazela watsi: “Bantfwabetfu bafundziswa kutsi baphile ngekuvumelana netimiso taNkulunkulu tekutiphatsa futsi letihlanganisa kuhlonipha bothishela kanye nekubadvumisa.” Lomunye thishela watsi: “Kube bonkhe bantfwana bebanjengebantfwana benu, umsebenti wekufundzisa bewutawuba mnandzi.” Emavikini lambalwa lalandzela, lomunye walabothishela waya emhlanganweni lobowuse-Leipzig.

18, 19. Kungani kubalulekile kuhlonipha emadvodza lamadzala ngendlela lefanele?

18 Nangabe sihlonipha emadvodza lamadzala elibandla ngendlela lefanele, sisuke sikhombisa kutsi sifuna kucondziswa timiso taNkulunkulu letihlakaniphile letiseVini lakhe. (Fundza Hebheru 13:7, 17.) Kufanele sibabonge ngekutikhandla kwabo futsi sitimisele kubalalela nabasinika ticondziso. Nasenta njalo, batawuchubeka bayijabulela lemisebenti labanikwe yona. Noko, loku akusho kutsi sekufanele setame kulingisa indvodza lendzala ‘leyatiwako’ ngendlela legcoka ngayo, letilungisa ngayo, lebeka ngayo tinkhulumo noma indlela lecoca ngayo nalabanye. Nangabe senta kanjalo, loku kungasho kutsi sesibenta tithico. Kufanele singakhohlwa kutsi nabo babantfu labanesono njengatsi. Umuntfu lokufanele simlandzele futsi simlingise, nguJesu.

19 Sisuke sibambisana nemadvodza lamadzala elibandla nangabe siwahlonipha futsi siwadvumisa ngendlela lefanele, kunekutsi siwaphatse njengebantfu labadvumile nalabatiwako. Nangabe senta njalo, kuba melula ngabo kutsi bangabanjwa lugibe lwekutigcabha nome batikhandze babakhulu kunalabanye nekutsi batibone balunge kakhulu.

20. Kusisita njani kuhlonipha labanye?

20 Nangabe sibahlonipha labo labafanele, ngeke siticabangele tsine. Kutasisita kutsi singatfukutseli nangabe basinika ticondziso lesicabanga kutsi atikasifanele. Kuphindze kusente sihambisane nenhlangano yaJehova, lekubalekelako kunika nobe ngumuphi umuntfu inhlonipho leyecile kungakhatsaliseki kutsi sikholwa naye nome cha. Ngetulu kwaloko, kuyindlela lehlakaniphile lesisita kutsi singakhubeki nangabe umuntfu lebesimhlonipha asidvumata.

21. Ngumuphi umphumela loba khona nangabe sihlonipha labo lokufanele sibahloniphe?

21 Lokubaluleke kakhulu kutsi nangabe sihlonipha labanye ngendlela lefanele, Nkulunkulu uyajabula. Sisuke senta ngendlela layifunako futsi loko kusenta sihlale setsembekile kuye. Nasenta njalo, kutaba melula ngaNkulunkulu kutsi aphendvule nome ngubani lamedzelelako. (Taga 27:11) Lelive ligcwele bantfu labanembono longesiwo ngenhlonipho. Siyajabula kwati kutsi singabahlonipha njani labo labafanele ngendlela yaJehova.