Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Shikpɔŋ Fɛɛ Nɔ Kojolɔ Lɛ” Feɔ Nɔ Ni Ja Be Fɛɛ Be

“Shikpɔŋ Fɛɛ Nɔ Kojolɔ Lɛ” Feɔ Nɔ Ni Ja Be Fɛɛ Be

“Tɛsaa ji lɛ, ni enitsumɔi hi pɛ; ejaakɛ egbɛi fɛɛ jalɛ ni.”—5 MOSE 32:4.

LALAI: 112, 89

1. Mɛni Abraham wie kɛtsɔɔ akɛ, eyɛ nɔmimaa akɛ Yehowa baaye jalɛsane be fɛɛ be? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

BE NI Yehowa kɛɛ Abraham akɛ ebaakpãtã Sodom kɛ Gomora hiɛ lɛ, Abraham bi lɛ akɛ, “Ani shikpɔŋ fɛɛ nɔ kojolɔ lɛ ekojoŋ jalɛ kojomɔ?” (1 Mose 18:25) Sanebimɔ nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, Abraham yɛ nɔmimaa akɛ Yehowa baaye jalɛsane, ni ‘egbeŋ jalɔ kɛ gbɔmɔ fɔŋ fɛɛ shi kome.’ Ewie po akɛ ebaŋ lɛ kɔkɔɔkɔ akɛ Yehowa baafee nɔ ko ni ejaaa. Sane nɛɛ sɛɛ aaafee afii 400 lɛ, Yehowa wie yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ: “Tɛsaa ji lɛ, ni enitsumɔi hi pɛ; ejaakɛ egbɛi fɛɛ jalɛ ni. Anɔkwa Mawu ji lɛ, nɔ sha bɛ lɛ; jalɔ ji lɛ ni esa pɛ.”5 Mose 31:19; 32:4.

2. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔwie akɛ Yehowa yeŋ sane ni ejaaa kɔkɔɔkɔ?

2 Mɛni hã Abraham nyɛ ewie kɛ nɔmimaa akɛ Yehowa baaye jalɛsane be fɛɛ be? Enyɛ ewie nakai, ejaakɛ mɔ ko mɔ ko bɛ ni ja loo eyeɔ jalɛsane fe Yehowa. Yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, bei pii lɛ, akɛ wiemɔ ni ji “jalɛsane” lɛ kɛ wiemɔ ni ji “jalɛ” lɛ fɛɛ tsuɔ nii yɛ ŋmalɛ kome too lɛ nɔŋŋ mli, ejaakɛ amɛshishinumɔ je amɛhe waa. No hewɔ lɛ, kɛ́ Yehowa feɔ nɔ ni ja be fɛɛ be lɛ, belɛ ekã shi faŋŋ akɛ, be fɛɛ be ni ebaakojo sane ko lɛ, ebaakojo yɛ jalɛ naa. Biblia lɛ kɛɔ akɛ “esumɔɔ jalɛ kɛ jalɛsaneyeli.”Lala 33:5.

3. Mɛɛ shihilɛ mli mɛi komɛi eyaje ni hãa wɔnaa akɛ ŋmɛnɛ lɛ, ayeee jalɛsane kwraa yɛ je lɛ mli?

3 Le ni wɔle akɛ Yehowa yeɔ jalɛsane be fɛɛ be lɛ hãa wɔtsui nyɔɔ wɔmli waa. Ŋmɛnɛ lɛ, ayeee jalɛsane kwraa yɛ je lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, afolɔɔ mɛi anaa ni awoɔ amɛ tsuŋ ni amɛfeko nɔ ko. Mɛi komɛi eye afii abɔ yɛ tsuŋwoohei yɛ nibii gbohii ni akɛɛ amɛfee shi amɛfeko lɛ ahewɔ. Nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ ni aŋmɛɛ amɛteŋ mɛi komɛi ahe akɛni jeŋ shikpamɔ etee hiɛ ni no ehã ana nibii krokomɛi ni yeɔ odase akɛ amɛyeɔ bem lɛɛlɛŋ lɛ hewɔ. Kɛ́ akɛ sane ni tamɔ nɛkɛ ye mɔ ko lɛ, eyɛ mlila kɛ dɔlɛ fɛɛ. Kɛ̃lɛ, saji komɛi yɛ ni kɛ́ akɛye Kristofonyo lɛ, ebaanyɛ edɔ lɛ waa fe ni abaawo lɛ tsuŋ ni efeko nɔ ko po.

KƐ́ WƆNU HE AKƐ AYEEE JALƐSANE YƐ ASAFO LƐ MLI

4. Mɛni baanyɛ aka Kristofonyo ko hemɔkɛyeli?

4 Kɛ́ mɛi ni bɛ asafo lɛ mli lɛ ye wɔ sane ni ejaaa lɛ, efeee wɔ naakpɛɛ. Shi kɛ́ efee tamɔ nɔ ni aye wɔ loo mɔ ko sane ni ejaaa yɛ asafo lɛ mli lɛ, ebaanyɛ eka wɔhemɔkɛyeli lɛ waa. No hewɔ lɛ, kɛ́ onu he akɛ asafo lɛ loo onyɛmi Kristofonyo ko eye bo sane ko ni ejaaa lɛ, mɛni obaafee? Ani obaahã nɔ ni eba lɛ atɔ̃tɔ onane?

5. Kɛ́ aye wɔ loo nyɛmi kroko sane ko ni ejaaa yɛ asafo lɛ mli lɛ, mɛni hewɔ esaaa akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ?

5 Wɔ fɛɛ wɔyeee emuu, ni no hewɔ lɛ, wɔtɔ̃ɔ be fɛɛ be. Enɛ hewɔ lɛ, wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ baanyɛ aye wɔ sane ni ejaaa, ni nakai nɔŋŋ wɔ hu wɔbaanyɛ wɔye amɛ sane ni ejaaa. (1 Yoh. 1:8) Eyɛ mli akɛ efɔɔɔ kaa akɛ abaaye mɔ ko sane ni ejaaa yɛ asafo lɛ mli moŋ, shi kɛji eko ba nakai lɛ, esaaa akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ, loo etɔ̃tɔɔ wɔnane. Yehowa tsɔɔ e-Wiemɔ lɛ nɔ ewoɔ wɔ ŋaa srɔtoi ni baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔye lɛ anɔkwa kɛ́ wɔnyɛmi Kristofonyo ko ye wɔ sane ni ejaaa po.Lala 55:13-15.

6, 7. Mɛɛ sane ni ejaaa akɛye nyɛmi nuu ko? Mɛɛ sui ye ebua lɛ ni enyɛ etsu sane lɛ he nii jogbaŋŋ?

6 Susumɔ Nyɛminuu Willi Diehl niiashikpamɔ lɛ he okwɛ. Yɛ afi 1931 lɛ, afɔ̃ lɛ nine ni ebasɔmɔ yɛ Betel ni yɔɔ Bern yɛ Switzerland lɛ. Yɛ afi 1946 lɛ, etee Gilead Skul lɛ klas ni ji kpaanyɔ nɔ lɛ yɛ New York, yɛ U.S.A., ni sɛɛ mli lɛ, ahã esɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ yɛ Switzerland. Be ni Nyɛminuu Diehl gbaa ewala shihilɛ he sane lɛ, ewie akɛ yɛ May 1949 lɛ, ehã nitsumɔhe nine ni yɔɔ Bern lɛ le akɛ eeto gbɛjianɔ ni ebote gbalashihilɛ mli. Mɛni nitsumɔhe nine kɛɛ lɛ? Akɛɛ lɛ akɛ abaahe esɔɔmɔ hegbɛi lɛ fɛɛ yɛ edɛ̃, ni akɛ sɔɔmɔ hegbɛ pɛ ni ebaanyɛ ená ji daa gbɛgbamɔ. Nyɛminuu Diehl wie akɛ: “Aŋmɛɛɛ mi gbɛ ni mahã maŋshiɛmɔ . . . Mɛi pii kpa wɔ ŋamɔ po, ni amɛkɛ wɔ ye tamɔ mɛi ni ashwie amɛ kɛjɛ asafo lɛ mli.”

7 Mɛni Nyɛminuu Diehl fee yɛ sane nɛɛ he? Ewie akɛ: “Wɔle akɛ ŋmalɛ ko bɛ ni teɔ shi ewoɔ gbalamlibotemɔ, no hewɔ lɛ wɔkɛ sɔlemɔ fee wɔbobaahe ni wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ.” Sɛɛ mli lɛ, ajaje jwɛŋmɔ ni ejaaa ni kulɛ nyɛmimɛi lɛ hiɛ yɛ gbalamlibotemɔ he lɛ, ni akɛ Nyɛminuu Diehl sɔɔmɔ hegbɛi lɛ hã lɛ ekoŋŋ. Yehowa juro lɛ yɛ enɔkwayeli lɛ hewɔ. * Agbɛnɛ lɛ, bi ohe akɛ: ‘Eji mi akɛ sane nɛɛ ye kulɛ, ani mato mitsui shi tamɔ bɔ ni nyɛmi nuu nɛɛ fee lɛ, ní mikɛ mihiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ akɛ ebaatsu sane lɛ he nii yɛ be ni sa mli? Aloo mi diɛŋtsɛ mabɔ mɔdɛŋ akɛ matsu he nii?’Abɛi 11:2; kanemɔ Mika 7:7.

8. Mɛni baanyɛ ahã wɔmu sane naa akɛ aye wɔ loo mɔ kroko sane ni ejaaa, tsɛbelɛ jeee nakai eji?

8 Emuu ni wɔyeee nɛɛ nɔŋŋ hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ, wɔbaanyɛ wɔnu he akɛ aye wɔ loo nyɛmi kroko sane ni ejaaa, tsɛbelɛ, jeee nakai eji. Kɛfata he lɛ, ekolɛ wɔleee sane lɛ mli fɛɛ. Kɛ̃lɛ, wɔle mli jio, wɔleee mli jio lɛ, esa akɛ wɔsɔle ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ ni wɔye lɛ anɔkwa. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, ‘wɔtsui mli woŋ Yehowa la.’Kanemɔ Abɛi 19:3.

9. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ kɛ nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

9 Wɔbaasusu mɛi etɛ komɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe. Klɛŋklɛŋ mɔ lɛ ji Abraham nanakaŋsowa Yosef, ni wɔbaasusu bɔ ni efee enii ehã be ni enyɛmimɛi lɛ ye lɛ sane ni ejaaa lɛ he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli. Yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu bɔ ni Yehowa kɛ Israel maŋtsɛ Ahab ye ehã lɛ, kɛ agbɛnɛ hu, shihilɛ ni bɔfo Petro kɛkpe yɛ Siria Antiokia lɛ hu he. Be ni wɔsusuɔ saji nɛɛ ahe lɛ, kwɛmɔ nɔ ni obaanyɛ okase yɛ mli, ní baaye abua bo ni oya nɔ osɔmɔ Yehowa ni obaa wekukpaa ni yɔɔ okɛ lɛ teŋ lɛ yi, titri lɛ, kɛ́ onu he akɛ aye bo sane ni ejaaa.

AYE YOSEF SANE NI EJAAA

10, 11. (a) Mɛɛ sane fɔŋ aye Yosef? (b) Be ni Yosef yɔɔ tsuŋwoohe lɛ, mɛɛ hegbɛ ená?

10 Yosef ye Yehowa anɔkwa. Kɛ̃lɛ, aye lɛ sane fɔŋ. Nɔ ni yɔɔ dɔlɛ fe fɛɛ ji, jeee mɛi kpɔji pɛ ye lɛ sane fɔŋ lɛ. Lɛ diɛŋtsɛ enyɛmimɛi hu fee lɛ nakai. Be ni Yosef eye afii 17 lɛ, enyɛmimɛi lɛ mɔ lɛ ni amɛhɔ̃ɔ lɛ akɛ nyɔŋ. No sɛɛ lɛ, akɛ lɛ tee maŋsɛɛ shikpɔŋ ko, ni ji Ejipt lɛ nɔ. (1 Mose 37:23-28; 42:21) Sɛɛ mli lɛ, afolɔ enaa yɛ Ejipt akɛ eetao eto mɔ ko kabonaa, ni awo lɛ tsuŋ be ni ayeko esane po. (1 Mose 39:17-20) Yosef na nɔ akɛ nyɔŋ kɛ gboklɛfonyo aaafee afii 13. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yosef sane lɛ mli ni baaye abua wɔ kɛ́ nyɛmi ko ye wɔ sane fɔŋ?

11 Yosef yɛ tsuŋwoohe lɛ ni akɛ maŋtsɛ lɛ dãawolɔ lɛ hu ba. Gbi ko lɛ, dãawolɔ lɛ la lamɔ ko, ni Yehowa ye ebua Yosef ni etsɔɔ lɛ lamɔ lɛ shishi. Yosef kɛɛ lɛ akɛ abaajie lɛ kɛjɛ tsuŋwoohe lɛ ni ebaayasɔmɔ Farao ekoŋŋ. Kɛkɛ ni eŋɔ hegbɛ lɛ ni egba lɛ bɔ ni fee ni ebaje tsuŋwoohe lɛ. Wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko yɛ nɔ ni ehala akɛ ebaagba dãawolɔ lɛ kɛ nɔ ni ehala akɛ egbaŋ lɛ lɛ mli.1 Mose 40:5-13.

12, 13. (a) Mɛni hãa wɔnaa akɛ Yosef taaa shi efolo yɛ sane fɔŋ ni mɛi srɔtoi ye lɛ he? (b) Mɛɛ saji eeenyɛ efee akɛ Yosef etsĩii tã be ni egbaa dãawolɔ lɛ esane lɛ?

12 Kanemɔ 1 Mose 40:14, 15. Kadimɔ akɛ, Yosef kɛɛ dãawolɔ lɛ akɛ ‘ju aju lɛ’ kɛjɛ emaŋ. Enɛ hã dãawolɔ lɛ na faŋŋ akɛ, aye Yosef sane fɔŋ. Ehã ele hu akɛ, efeko nɔ ni akɛɛ efee hewɔ ni awo lɛ tsuŋ lɛ. Kɛkɛ ni ekpa nuu lɛ fai ni etsĩ etã etsɔɔ Farao. Mɛni hewɔ? Ewie akɛ: “Ni abajie mi yɛ tsũ nɛŋ.”

13 Yɛ sane ni Yosef kɛ dãawolɔ lɛ gba lɛ naa lɛ, wɔnaa faŋŋ akɛ, etaaa shi efolo ni ebaakɔ shihilɛ ni eyaje mli lɛ nakai. Moŋ lɛ, ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaafee nɔ ko yɛ he, aloo jeee nakai? Yosef na faŋŋ akɛ, mɛi srɔtoi eye lɛ sane ni ejaaa. No hewɔ lɛ, egbala nibii amli jogbaŋŋ etsɔɔ dãawolɔ lɛ akɛ ebaanyɛ eye ebua lɛ lo. Shi kadimɔ akɛ, Ŋmalɛi lɛ he ko he ko ewieee akɛ Yosef kɛɛ mɔ ko akɛ enyɛmimɛi lɛ ni mɔ lɛ ni amɛhɔ̃ɔ lɛ lɛ. Etamɔ nɔ ni ekɛɛɛ Farao po. Anɔkwa, be ni Yosef nyɛmimɛi lɛ ba Ejipt ni amɛsaa amɛ kɛ lɛ teŋ lɛ, Farao here amɛ hiɛmɛɛ, ni ekɛɛ amɛ akɛ amɛbaanyɛ amɛhi Ejipt ni amɛye “shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ nikpakpai lɛ.”1 Mose 45:16-20.

Kɛ́ wɔwie mɛi ahe efɔŋ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, ebaanyɛ ehã sane lɛ mli awo wu (Kwɛmɔ kuku 14)

14. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkawie wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ahe efɔŋ kɛ́ wɔsusuɔ akɛ amɛye wɔ sane ko ni ejaaa po?

14 Kɛ́ nyɛmi ko nu he akɛ aye lɛ sane ni ejaaa lɛ, esa akɛ ekwɛ jogbaŋŋ ni ekaye mɔ loo mɛi ni esusuɔ akɛ amɛfee lɛ nakai lɛ ahe osheku. Kɛ̃lɛ, tɔmɔ ko kwraa bɛ he akɛ wɔbaaya asafoŋ onukpai lɛ aŋɔɔ kɛhã yelikɛbuamɔ ni wɔbɔ amɛ esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni nyɛmi ko eyafee lɛ. (3 Mose 5:1) Shi kɛjeee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ nyɛmi lɛ efee lɛ, bei pii lɛ wɔbaanyɛ wɔtsu sane lɛ he nii ni wɔtsɛɛɛ mɔ kroko loo asafoŋ onukpai lɛ po wɔwooo mli. (Kanemɔ Mateo 5:23, 24; 18:15.) Kɛ́ wɔkɛ Biblia mli shishitoo mlai tsu saji ahe nii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ anɔkwafoi ji wɔ. Ekolɛ, be ni yi aawula shi po lɛ, wɔbaana akɛ asomoaŋ, ayeko wɔ sane fɔŋ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, kwɛ bɔ ni wɔmii baashɛ wɔhe akɛ wɔyawieee wɔnyɛmi Kristofonyo lɛ he efɔŋ wɔhãaa mɛi krokomɛi ni wɔbaahã sane lɛ aje fule! Kaimɔ akɛ, wɔsane ja jio, ejaaa jio lɛ, kɛ́ wɔwie mɛi ahe efɔŋ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, no tsuŋ sane lɛ he nii. Kɛ́ wɔye Yehowa kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ anɔkwa lɛ, wɔtɔ̃ŋ tɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ. Lalatsɛ lɛ wie akɛ, “mɔ ni nyiɛɔ pɛpɛɛpɛ” lɛ, ekɛ “elilɛi yeee mɔ he osheku, ni efeee enaanyo efɔŋ ko, ni ebɔɔɔ enaanyo gbɔmɔ ahora.”Lala 15:2, 3; Yak. 3:5.

KAAHÃ WEKUKPAA NI HE HIAA BO FE FƐƐ LƐ FITE

15. Mɛɛ gbɛ nɔ Yosef ná wekukpaa kpakpa ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ he sɛɛ?

15 Nɔ kroko ni he hiaa waa ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Yosef sane lɛ mli lɛ kɔɔ wekukpaa ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ he. Yɛ afii 13 ni ekɛna amane lɛ mli fɛɛ lɛ, Yosef susu nii ahe tamɔ Yehowa. (1 Mose 45:5-8) Eshwaaa Yehowa yɛ naagbai ni ba enɔ lɛ ahewɔ shi kome po. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ehiɛ kpaaa nibii ni yɔɔ dɔlɛ ni afee lɛ lɛ anɔ. Kɛ̃lɛ, ekɛ nakai dɔlɛ lɛ wooo emli ni ehãaa efite emiishɛɛ hu. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ehãaa mɛi krokomɛi atɔmɔi kɛ amɛnifeemɔi gbohii lɛ afite ekɛ Yehowa teŋ. Yosef ye Yehowa anɔkwa, ni enɛ hewɔ lɛ, Yehowa tsu saji ahe nii ehã lɛ, ni ejɔɔ lɛ kɛ eweku lɛ.

16. Kɛ́ aye wɔ sane ni ejaaa yɛ asafo lɛ mli lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔhã wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli awa fe tsutsu lɛ po?

16 Esa akɛ wɔ hu wɔbu wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ akɛ nɔ ko ni jara wa waa, ni wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaanyɛ kɛbaa yi. Wɔsumɔɔ Yehowa, ni lɛ wɔjáa. No hewɔ lɛ, wɔkahã wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ atɔmɔi fite wɔ kɛ lɛ teŋ kɔkɔɔkɔ. (Rom. 8:38, 39) Yɛ no najiaŋ lɛ, kɛ́ nyɛmi ko ye wɔ sane ni ejaaa lɛ, nyɛhãa wɔkasea Yosef, ni wɔfea nibii ni baahã wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli awa fe tsutsu lɛ po. Nyɛhãa wɔbɔa mɔdɛŋ wɔnaa nibii tamɔ bɔ ni enaa lɛ lɛ. Be ni wɔtsu nɔ fɛɛ nɔ ni Ŋmalɛi lɛ woɔ ŋaa akɛ wɔbaanyɛ wɔtsu yɛ sane lɛ he lɛ wɔgbe naa lɛ, nyɛhãa wɔshia sane lɛ yɛ Yehowa dɛ̃, ni wɔná nɔmimaa akɛ, ele bɔ ni ebaafee etsu naagba lɛ he nii yɛ be ni sa mli.

NÁ NƆMIMAA AKƐ, “SHIKPƆŊ FƐƐ NƆ KOJOLƆ LƐ” BAAFEE NƆ NI JA

17. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔheɔ “shikpɔŋ fɛɛ nɔ kojolɔ lɛ” nɔ wɔyeɔ?

17 Bei abɔ ni wɔyɔɔ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli lɛ, mɛi baaye wɔ sane ni ejaaa, ni esaaa akɛ enɛ feɔ wɔ naakpɛɛ. Eyɛ mli aahu shi kome lɛ, bo loo nyɛmi kroko baanyɛ anu he tamɔ nɔ ni aaye bo loo mɔ kroko sane ni ejaaa yɛ asafo lɛ mli. Shi kaahã no tɔ̃tɔ onane. (Lala 119:165) Moŋ lɛ, yaa nɔ oye Nyɔŋmɔ anɔkwa, ni ohe enɔ oye. Sɔlemɔ ohã lɛ, ni okɛ ohiɛ afɔ̃ enɔ. Nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, kaahã ohiɛ kpa nɔ akɛ, ekolɛ oleee sane lɛ mli kri kɛ dɛkɛ. Ba ohe shi, ni ohã ehi ojwɛŋmɔŋ be fɛɛ be akɛ, ekolɛ bo ni onuko sane lɛ shishi jogbaŋŋ. Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ Yosef sane lɛ mli hu lɛ, kaawie mɔ loo mɛi ni osusuɔ akɛ amɛye sane fɔŋ lɛ ahe efɔŋ, ejaakɛ no baanyɛ ahã sane lɛ mli awo wu. Naagbee kwraa lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni bo diɛŋtsɛ obaabɔ mɔdɛŋ otsu naagba lɛ he nii lɛ, tswaa ofai shi akɛ obaaya nɔ oye Yehowa anɔkwa ni omɛ lɛ ni etsu saji ahe nii. Kɛ́ ofee nibii nɛɛ, obaahã Yehowa tsui anyɔ emli, ni ebaajɔɔ bo tamɔ bɔ ni ejɔɔ Yosef lɛ. Ná nɔmimaa akɛ, Yehowa, “shikpɔŋ fɛɛ nɔ kojolɔ lɛ,” baafee nɔ ni ja be fɛɛ be, “ejaakɛ egbɛi fɛɛ jalɛ ni.”1 Mose 18:25; 5 Mose 32:4.

18. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

18 Yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu saji enyɔ krokomɛi ni tee nɔ yɛ blema ni awie he yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe. Yɛ enyɔ lɛ fɛɛ amli lɛ, aye Nyɔŋmɔ webii komɛi sane ni ejaaa. Saji nɛɛ ahe susumɔ baaye abua wɔ ni wɔyɔse akɛ, kɛ́ wɔba wɔhe shi ni wɔkɛ eshai ke lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔna akɛ, Yehowa kojomɔi fɛɛ ja.

^ kk. 7 Obaanyɛ okane Nyɛminuu Willi Diehl wala shihilɛ he sane yɛ November 1, 1991 Buu-Mɔɔ lɛ mli. Esane lɛ yitso ji, “Yehowa Ji Mi-Nyɔŋmɔ, Lɛ Enɔ Mikɛ Mihiɛ Aaafɔ.”