Am̦ M̦õn̦õn̦õ in Lel̦o̦k Ijo Kun̦aam̦ En Bõktok Nõbar ñan Jeova!

“Kõn an armej ran̦ m̦õn̦õn̦õ im make lel̦o̦k er, kom̦win nõbar Jeova!”​—EKA. 5:2.

AL: 150, 10

ETKE KWÕJ TÕMAK . . .

bwe Jeova ejjab m̦õn̦õn̦õ ñe jejjab wũjlepl̦o̦k aolepen ad ñan jerbal eo an?

bwe Jeova ej kaorõk im kajeraam̦m̦an jerbal ko me kõj armej ro rettã rej kõm̦m̦ani?

bwe Jeova ej kam̦m̦oolol eok kõn am̦ m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k ijo kun̦aam?

1, 2. (1) Ta eo Elipaz im Bildad rar ba kõn wãween an Anij watõk ad jerbal ñane? (2) Ta eo Jeova ear ba kõn men in?

 ELÕÑ iiõ ko remootl̦o̦k, jilu em̦m̦aan rar ilo̦k im kõnnaan ñan armej eo ear tiljek ñan Anij etan Job. Juon iaan em̦m̦aan rein me etan in Elipaz im ej jãn Timan, ear kajjitõk ippãn Job: “Ewõr ke tokjãn armej ñan Anij? Ewõr ke tokjãn juon eo emãlõtlõt ñane? Am̦ kõm̦m̦ani men ko rejim̦we, ewõr ke tokjãn ippãn Anij? An em̦m̦an m̦wilũm̦ ej jipañ ke e?” (Job 22:1-3, UBS) Ilo l̦õmn̦ak eo an Elipaz, uwaak eo ñan kajjitõk kein ej jaab. L̦eo juon etan Bildad jãn Shua ear kakkobabal̦o̦k ilo naan ko an l̦ein im ba bwe ejjel̦o̦k juon armej emaroñ wãnõk im̦aan mejãn Anij.​—Riit Job 25:4, UBS.

² Elipaz im Bildad rar ba ñan Job bwe ejjel̦o̦k tokjãn an kate e im jerbal ñan Jeova. L̦õm̦arein rar kõn̦aan bwe Job en l̦õmn̦ak bwe joñan ad ettã im ejjel̦o̦k tokjãd, jej ãinwõt juon dile, im juon likaakrak ak juon m̦aj in bwidej. (Job 4:19, UBS; 25:6, UBS) Bõlen ilo jinoin, jemaroñ l̦õmn̦ak bwe ettã bũruon Elipaz im Bildad kõn aer kile bwe kõj armej ettã. (Job 22:29, UBS) Em̦ool men in bwe el̦ap an Jeova utiej im bwe jelukkuun m̦ail̦ ettol̦o̦k ñe jej keidi kõj ñan e. El̦aññe jej jutak ioon juon tol̦ ak jej reinabõjl̦o̦k ilo wũntõ eo ilo juon bal̦uun, jenaaj  kile joñan ad dik im ejjel̦o̦k tokjãd. Bõtab ãindein ke an Jeova l̦õmn̦ak kõn jerbal ko jej kõm̦m̦ani im ad kate kõj ñan rejetake Aelõñ eo? Ejjab! Jeova ear kajim̦we Elipaz, Bildad, im armej eo kein kajilu etan Zopar, ilo an kar ba bwe ejjab m̦ool men ko rar ba. Innem Anij ear kwal̦o̦k bwe ear m̦õn̦õn̦õ ippãn Job ilo an kar ba “karejera Job.” (Job 42:7, 8) Kõn men in, jemaroñ lõke bwe armej ro rejjab weeppãn ‘ewõr tokjãer ñan Anij.’

“KWÕJ JIPAÑ KE ANIJ KÕN AM̦ KÕM̦M̦ANI MEN KO REWÃNÕK?”

3. Ta eo Ilaihu ear ba kõn ad kate kõj im jerbal ñan Jeova, im ta mel̦el̦ein kar naan ko an?

³ Likao eo etan Ilaihu ear roñjake an Job im l̦õm̦aro jilu kõnnaan. Ke ear jem̦l̦o̦k aer kõnnaan, ear ba naan kein ñan Job kõn Jeova: “Kwõj jipañ ke Anij kõn am̦ kõm̦m̦ani men ko rewãnõk? Ejjel̦o̦k men en̦ Anij ej aikuji jãn eok.” (Job 35:7, UBS) Ilaihu ear ke kajjioñ bar ba bwe ejjel̦o̦k tokjãn ad kate kõj im jerbal ñan Anij? Ear jab. Mel̦el̦ein naan kein an ej bwe ilo m̦ool Jeova ejjab aikuji ad karejar ñane. Ejjel̦o̦k men en̦ eaikuji jãn kõj kõnke epol̦õmãn kadede. Jejjab maroñ kõm̦m̦an bwe en m̦weiiel̦o̦k ak kajoorl̦o̦k. Ilo m̦ool, jabdewõt men ko rem̦m̦an kõn kõj ak jabdewõt kapeel im kajoor me ewõr ippãd, aolep men kein rej itok jãn Anij im ej lale wãween ad kõjerbali.

4. Ewi wãween an Jeova watõk men ko rem̦m̦an jej kõm̦m̦ani ñan jipañ ro rej pãd ilo aikuj?

⁴ Ñe jej kwal̦o̦k jouj im yokwe ñan rũkarejar ro jet an Jeova, Jeova ej watõk men kein ãinwõt ñe jej kõm̦m̦ani ñan e. Jabõn Kõnnaan 19:17 (UBS), ej ba: “El̦aññe kwõj lel̦o̦k jabdewõt ñan ro rijjeram̦õl, ej ãinwõt ñe kwõj lel̦o̦k ñan Irooj, innem Irooj enaaj bar kõjepl̦aaki waj ñan eok.” Innem ealikkar bwe Jeova ej loe kajjojo iien ko me jej kwal̦o̦k ad tũriam̦o im jipañ ro jet. Im meñe ear kõm̦anm̦an men otemjej ilañ im ioon lal̦ ak ñe jej lel̦o̦k menin tũriam̦o ko ñan ro jet ej watõk bwe ej m̦uri ñan kõj, im enaaj karo̦o̦ltok ñan kõj ilo an kajeraam̦m̦an kõj. Eo Nejin Anij make, Jijej, ear kwal̦o̦k bwe em̦ool men in.​—Riit Luk 14:13, 14.

5. Ta kajjitõk ko jenaaj etali kiiõ?

⁵ Ilo iien ko etto, Jeova ear kajjitõk ippãn rũkanaan Aiseia bwe en ilo̦k im kõnnaan ñan armej ro Ikijjeen. Ilo wãween in, ear kwal̦o̦k an m̦õn̦õn̦õ in kõjerbal armej ro retiljek ñan bõk kun̦aaer ñan kajejjet karõk eo an. (Ais. 6:8-10, UBS) Aiseia ear m̦õn̦õn̦õ in eo̦roñ kajjitõk in ke ear ba: “Ña e! Kwõn jilkinl̦o̦k eõ!” Rainin, elõñ to̦ujin ro rej bar bõk ejja l̦õmn̦ak in wõt an Aiseia ñe doulul eo ej kajjitõk ippãer ñan kõm̦m̦ani jerbal ko reppen ilo jerbal eo an Jeova. Ak juon emaroñ ba: ‘Ewõr ke tokjãn men eo ij kõm̦m̦ane? El̦ap aõ kam̦m̦oolol bwe Jeova ej kõtl̦o̦k bwe in maroñ bõk kun̦aõ ilo jerbal eo an, ak Jeova ejjab ke naaj kajejjet wõt Naan eo an jekdo̦o̦n ta eo ij kõm̦m̦ane ilo jerbal eo an?’ Eokwe, jen lale ewi wãween an men ko rar wal̦o̦k ilo raan ko an Debora im Berak uwaaki kajjitõk kein.

KE RAR LÕL̦ÑO̦Ñ, ANIJ EAR KAPERAN ER

6. Etke emaroñ kar pidodo an jarin tarin̦ae eo an Jebin anjo̦ ioon RiIsrael ro?

⁶ Ium̦win 20 iiõ, kiiñ eo an Kenan etan Jebin ear “kanooj kõm̦akokoik” RiIsrael ro. Joñan an kar l̦ap an kaeñtaan er, armej ro jãn bukwõn ko reddik rar mijak in etal ñan lo̦bwilej kõnke rejjab kõn̦aan bwe ren lo er. Jarin tarin̦ae eo an Jebin ear wõr ‘900 an jariot mããl,’ ak RiIsrael ro ear jabwe kein tarin̦ae ko ippãer. Ekar m̦õjn̦o̦ kein tarin̦ae ko aer im ejjab em̦m̦an nuknuk in tarin̦ae ko aer ñan kõjparok er make.​—Eka. 4:1-3, 13; 5:6-8. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

7, 8. (1) Ta naanin jiroñ eo jinointata Jeova ear lel̦o̦k ñan Berak? (2) Ewi wãween an kar RiIsrael ro anjo̦ ioon jarin tarin̦ae eo an Jebin? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁷ Ñe jej keidi jarin tarin̦ae eo an Jebin ippãn RiIsrael ro, elukkuun alikkar an m̦õjn̦o̦ RiIsrael ro im pidodo aer naaj kar anjo̦ ioer. Bõtab ikijjeen rũkanaan Debora, Jeova ear lel̦o̦k naanin jiroñ in elukkuun alikkar ñan Berak kõn ta eo  en kõm̦m̦ane: “Kwõn kããlõt 10,000 em̦m̦aan jãn bwijjin Naptelai im Zebulun, im tõll̦o̦k er ñan Tol̦ Tebor. Inaaj kõm̦m̦an bwe Sisera, l̦eo jeban jarin tarin̦ae eo an Jebin, en iwõj im tarin̦aeik eok iturin Reba Kaishon. Enaaj bõktok ippãntok jariot ko an im rũttarin̦ae ro an, bõtab inaaj kanjo̦ik eok ioon.”​—Eka. 4:4-7, UBS.

⁸ Kar kajeedede naan in ñan aolep armej ro. Ro rar m̦õn̦õn̦õ in bõk kun̦aaer rar ain doon ilo Tol̦ Tebor. Berak ear jab aepedped im rum̦wij in l̦oore naanin jiroñ eo an Jeova. (Riit RiEkajet 4:14-16, UBS.) Ke rar tarin̦ae ilo Teanak, ear wõtlo̦k juon kõdo̦ el̦ap ilo jidimkij im kõm̦m̦an an lukkuun wõt mijeljel im pedkat ijin. Berak ear lukwarkware jarin tarin̦ae eo an Sisera l̦o̦k ñan Haroshet. Joñan ettol̦o̦kin an kar kõpel̦ er ñan ijin ej 15 m̦ail̦. Ilo iien in, Sisera ear to jãn jariot eo waan me ilo jinoin ekar kaamijak ak kiiõ ejjel̦o̦k tokjãn, innem ear ko ñan Zanaanim, bõlen ilo jikin eo epaake Kedesh. Ear etal im kũttiliek ilo em̦ nuknuk eo im̦õn Jeel, kõrã eo pãleen em̦m̦aan in Ken eo etan Hiber. Sisera ear lukkuun m̦õk jãn tarin̦ae eo, innem ear kiki im lukkuun ettoñ. Kiiõ ear pidodo an Jeel kõm̦m̦an men eo eperan ilo an kar m̦ane bwe en mej. (Eka. 4:17-21, UBS) Jeova ear lel̦o̦k rũkõjdat ro ium̦win pein RiIsrael ro im rar anjo̦ ilo tarin̦ae eo! * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

L̦ÕMN̦AK KO REOKTAK JÃN DOON KÕN JERBAL ÑAN JEOVA

9. Ta eo RiEkajet 5:20, 21 ej ba kõn tarin̦ae eo ear wal̦o̦k n̦ae Sisera?

⁹ El̦apl̦o̦k ad naaj mel̦el̦e kõn ta ko rar wal̦o̦k el̦aññe jej riiti RiEkajet jebta 4 im 5 ippãn doon. Ñan waanjoñak, RiEkajet 5:20, 21 (UBS), ej ba: “Iju ko rar tarin̦ae jãn lañ; Rar tarin̦aeik Sisera ilo aer ilo̦k ilo ial̦ ko aer ilañ. Aet in Reba Kaishon ear kinõõrl̦o̦k [ak kõm̦m̦an an lukkuun aete] rũkõjdat ro, im Ibwijleplep eo ear jiõbl̦o̦k.” Men in ej ke kaalikkar bwe enjel̦ ro ilañ rar jipañ ilo tarin̦ae eo ak bwe ekar wõr iju ilañ rar wõtlo̦k? Bwebwenato eo ejjab lukkuun ba. Bõtab, jemaroñ ba bwe Jeova eo ear kõm̦m̦an bwe en wõt mijeljel kijjeen wõt jikin eo im ilo iien eo ejejjet, kõnke jariot in tarin̦ae ko 900 ren rũm̦l̦o̦k neer ilo pedkat ko im jab maroñ ettõr. Jilu alen an RiEkajet 4:14, 15 kwal̦o̦k bwe Jeova eo ear tarin̦ae ñan RiIsrael ro. Kõn men in, e eo me aolep nõbar rar aikuj etal ñane. Ejjel̦o̦k juon iaan rũttarin̦ae ro 10,000 an Israel me rar m̦õn̦õn̦õ in bõk kun̦aaer ilo tarin̦ae eo, rar maroñ bõk nõbar kõn aer kar bõk anjo̦.

10, 11. Etke kar ba bwe elia Meroz?

¹⁰ Kiiõ jen lale juon men ekãitoktoklimo ilo bwebwenato in. Ãlikin an kar RiIsrael ro anjo̦ ilo juon wãween ekabwilõñlõñ, Debora im Berak rar jino aer al kõn juon al in nõbar ñan Jeova im ba: “Enjel̦ in [Jeova] ej ba, ‘Lia en buñ ioon Meroz. Juon lia, juon lia, en buñ ioon armej ro rej jokwe ijo. Rar jab itok in jipañ [Jeova], rar jab itok in tarin̦ae ikijjeen [Jeova].’”​—Eka. 5:23, UBS.

¹¹ Alikkar an kar lukkuun lia Meroz kõnke aolep men ko kõn jikin in rejako, im jejjab lukkuun jel̦ã ia eo ear pãd ie. Bõlen unin aer kar ba elia kõnke armej ro rar jokwe ie, rar jab m̦õn̦õn̦õ in kobal̦o̦k ippãn Berak ilo tarin̦ae eo. Ejjel̦o̦k pere bwe armej in Meroz rar roñ kajjitõk eo kõn el̦aññe ewõr em̦õn̦õn̦õ in etal im tarin̦aeik RiKenan ro, kõnke ewõr kar 10,000 armej me rar m̦õn̦õn̦õ in bõk kun̦aaer. Ak bõlen Meroz emaroñ kar juon jikin kweilo̦k me Sisera ear ettõr ie l̦o̦k ke ear kajjioñ ko jãn Berak. Im bõlen ekar wõr an armejin Meroz maroñ ñan jibwe l̦ein ak rar jab kõm̦m̦ane men in. L̦õmn̦akel̦o̦k m̦õk an rũttarin̦ae in me ekajoor im nana, ettõr ilowaan ial̦ ko ilo jikin in im ko bwe en jab mej! Armej ro remaroñ kar jibwe l̦ein im kwal̦o̦k aer rejetake karõk eo an Jeova, im lo an Jeova kajeraam̦m̦an er. Ak rar jab kõm̦m̦an jabdewõt. Ealikkar an kar lukkuun oktak l̦õmn̦ak eo an armej in Meroz jãn Jeel, kõrã eo ear kwal̦o̦k an peran!​—Eka. 5:24-27, UBS.

12. Ta l̦õmn̦ak ko relukkuun oktak jãn doon me jej loe ilo RiEkajet 5:9, 10, im ewi wãween an men in jelõt kõj ilo raan kein?

¹² Ilo RiEkajet 5:9-11 (UBS), ej kaalikkarl̦o̦k wõt an lukkuun oktak l̦õmn̦ak eo an ro rar m̦aaj  ippãn Berak jãn ro rar jab bõk kun̦aaer. Debora im Berak rar nõbar im kam̦m̦oolol ‘rũtõl ro an Israel, ippãn armej ro rar m̦õn̦õn̦õ in bõk kun̦aaer.’ El̦ap wõt an kar rein lukkuun oktak jãn ro rar “uwe ioon donkey ko remouj,” me rar jab jipañ kõn an utiej bũrueer, im ‘ro rar jijet ioon kooj ko retiltil,’ ak jokwane kõn an lõñ m̦weieer. ‘Ro rar etetal ilo ial̦ ko’ kõnke en pidodo ñan er, rar jab ãinwõt ro me rar m̦õn̦õn̦õ in etal ippãn Berak im tarin̦ae ilo tol̦ ko redekãke ilo Tebor im kom̦lal̦ eo epedkat ilo Kaishon! Kar jiroñ aolep ro rar kõn̦aan bwe en meoeo im em̦m̦an kõjeiier im ba: “Kom̦win roñjake!” Rein rar aikuj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn aer kar kõjekdo̦o̦n iien eo ekar pel̦l̦o̦k ñan aer jipañ kajejjet karõk eo an Jeova. Kõj ilo bar raan kein, jej aikuj bõk iien ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ im lale el̦aññe jej jenliklik jãn ad m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k ijo kun̦aad ilo jerbal eo an Jeova.

13. Ewi wãween an kar oktak l̦õmn̦ak eo an ro bwijjin Ruben, Dan, im Aser jãn bwij ko bwijjin Zebulun im Naptelai?

¹³ Ro rar m̦õn̦õn̦õ in bõk kun̦aaer ilo tarin̦ae eo rar maroñ lo kõn mejãer wãween an kar Jeova kwal̦o̦k bwe ej Irooj eo Ekajoor Bõtata. Rar maroñ jiroñ ro jet kõn men ko rar loi ke rar bwebwenato ippãer kõn ‘an kar Jeova anjo̦.’ (Eka. 5:11, UBS) Bõtab, kar kwal̦o̦k kõn bwij ko jet ãinwõt bwijjin Ruben, Dan, im Aser ilo RiEkajet 5:15-17 (UBS), bwe el̦ap aer kar l̦õmn̦ak kõn men ko m̦weieer. El̦apl̦o̦k aer kar kaorõk bwijjin menninmour ko aer, waan ejjerakrõk ko waer, im wab ko, jãn kar jerbal eo Jeova ear kõn̦aan bwe aolep ren kõm̦m̦ane. Rar jab ãinwõt bwijjin Zebulun im Naptelai me rar “kõjekdo̦o̦n mour eo aer im jab uwõta in mej” bwe ren rejetake Debora im Berak. (Eka. 5:18) Elukkuun alikkar an oktak l̦õmn̦ak ko an armej rein jãn doon kõn aikuj eo ñan aer m̦õn̦õn̦õ in bõk kun̦aaer ilo jerbal eo an Jeova, im elõñ men ko jemaroñ katak jãn men in.

“NÕBAR JEOVA!”

14. Ewi wãween ad kwal̦o̦k ad rejetake irooj bõtata eo an Jeova rainin?

¹⁴ Rainin, jejjab aikuj etal ñan tarin̦ae bwe jen rejetak irooj bõtata eo an Jeova. Bõtab, jemaroñ kwal̦o̦k ad rejetake ilo ad peran im kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Kiiõ, ej kab baj l̦apl̦o̦k wõt ad aikuji ro rem̦õn̦õn̦õ in bõk kun̦aaer ilo jerbal ko ilo doulul eo an Jeova jãn kar m̦okta. Elõñ milien em̦m̦aan ro im kõrã ro  jeid im jatid, ekoba jo̦dikdik ro, rej m̦õn̦õn̦õ in wũjlepl̦o̦k er make ñan kõm̦m̦ani jerbal kein. Rej bõk kun̦aaer ilo jerbalin bainier, jerbal ilo Betel̦, ekkal Im̦õn Kweilo̦k ko, im bareinwõt jipañ karreo ilo iien kweilo̦k ko rel̦l̦ap. Jen bar l̦õmn̦ak kõn em̦m̦aan ro rej lale eklejia me rej ineek eddo ko rel̦l̦ap, ãinwõt ro rej pãd ilo kumi eo ej jipañ ro jeid im jatid ñe rej del̦o̦ñ ilo aujpitõl̦ (Hospital Liaison Committees) im ro rej loloorjake karõk ko ñan kweilo̦k ko rel̦l̦ap. Keememej bwe el̦ap an Jeova kam̦m̦oolol eok kõn am̦ m̦õn̦õn̦õ in bõk ijo kun̦aam̦ ilo jerbal eo an, im eban mel̦o̦kl̦o̦k men in.​—Hi. 6:10.

15. Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan jel̦ã el̦aññe ejakol̦o̦k ad kijejeto ilo jerbal eo an Jeova?

¹⁵ Em̦m̦an bwe kõj kajjojo jen kajjitõk ippãd make: ‘Ij ke reilo̦k wõt ñan ro jet bwe er eo ren kõm̦m̦ani aolep jerbal ko ilo doulul in? El̦apl̦o̦k ke aõ l̦õmn̦ak kõn m̦weiuk ko jãn aõ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aõ ilo jerbal eo an Jeova? Ãinwõt kar Berak, Debora, Jeel, im armej ro 10,000 me rar m̦õn̦õn̦õ in bõk kun̦aaer, ij ke kwal̦o̦k aõ tõmak im peran ikijjeen aõ kõjerbal jabdewõt men ewõr ippa bwe in l̦oore naanin tõl ko ralikkar jãn Jeova? Ke ta, ij ke l̦õmn̦ak in em̦m̦akũtl̦o̦k ñan bar juon jikin ak aelõñ ñan jerbal im kõm̦m̦an jããn bwe en em̦m̦anl̦o̦k kõjeiõ? El̦aññe aet, ij ke jar ñan Jeova kõn ewi wãween an naaj em̦m̦akũt in aõ jelõt baam̦le eo aõ im eklejia eo?’ * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

16. Ta eo jemaroñ lel̦o̦k ñan Jeova me ejjel̦o̦k ippãn?

¹⁶ Jeova ej kautiej kõj ilo an kõtl̦o̦k bwe jen bõk kun̦aad ilo jerbal ko rej rejetake irooj bõtata eo an. Jãn iien eo Tepil̦ eo ear kapo Adam im Iv ñan rejetake wãween an irooj, ej kõn̦aan wõt bwe armej ro ren pãd ilo jait eo an im jum̦ae Jeova. Bõtab, ñe kwõj rejetake wãween an Jeova tõl, kwõj kaalikkar wõn eo kwõj pãd ilo jait eo an. Tõmak eo am̦ im am̦ dãpij wõt am̦ tiljek rej kõm̦akũt eok ñan m̦õn̦õn̦õ in kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aam̦, im men in ej kam̦õn̦õn̦õik bũruon Jeova. (JK. 23:15, 16) El̦aññe kwõj rejetake Jeova ilo am̦ tiljek im pokake e, ej kõjerbal men in ñan uwaake naanin kajjirere ko an Setan. (JK. 27:11) Kõn men in, ilo am̦ tiljek im pokake wõt, jemaroñ ba bwe ej ãinwõt ñe kwõj lel̦o̦k juon men eaorõk ippãn Jeova, im el̦ap an men in bõktok lañlõñ ñane.

17. Ta eo RiEkajet 5:31 ej ba kõn ta eo enaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj?

¹⁷ M̦õttan wõt jidik, lal̦ in enaaj obrak kõn armej ro wõt me rej rejetake irooj bõtata eo an Jeova. El̦ap wõt ad kijoororetok iien in! Jekõn̦aan ãinwõt kar Debora im Berak me rar al im ba: “Ãindein ro, rũkõjdate eok, ren jako, O Jeova; a ro rej yokwe E ren ãinwõt al̦ ke ej ilo̦k ilo an kajoor.” (Eka. 5:31) Jeova enaaj eo̦roñ kajjitõk in ñe enaaj jol̦o̦k lal̦ in enana an Setan! Ñe enaaj jino tarin̦ae eo ilo Armagedon, eban juon menin aikuj ñan an armej ro bõk kun̦aaer ñan tarin̦aeik rũkõjdat ro. Enaaj juon iien ñan ad ‘jutak wõt im lo lo̦mo̦o̦r an Jeova.’ (2 Kr. 20:17) Bõtab ilo tõre in me jej kõttar, elõñ iien ko repel̦l̦o̦k ñan ad kwal̦o̦k ad peran im kijejeto ilo ad rejetake jerbal eo em̦õj an Jeova letok ñan kõj.

18. El̦aññe kwõnaaj m̦õn̦õn̦õ in bõk kun̦aam̦ ilo jerbal ko el̦ap aikuj ie, ewi wãween an naaj jelõt ro jet?

¹⁸ Ke Debora im Berak rar al ãlikin aer kar bõk anjo̦ ilo tarin̦ae eo, rar jinoe al eo ilo aer kar nõbar Jeova, im jab armej. Rar al im ba: “Kõn an armej ran̦ m̦õn̦õn̦õ im make lel̦o̦k er, kom̦win nõbar Jeova!” (Eka. 5:1, 2) Ilo ejja wãween in l̦o̦k wõt, ñe kwõj m̦õn̦õn̦õ in bõk kun̦aam̦ ilo jabdewõt jerbal me el̦ap aikuj ie, men in enaaj kõm̦akũt ro jet ñan “nõbar Jeova!”

[Kõmel̦el̦e ko itulal̦]

[Kajjitõk ko]