1, 2. (1) Ta mãlejjoñ ko jet iaan ro jeid im jatid rej iiooni? (2) Ta kajjitõk ko kar bũkm̦aantak?

 JUON jeid im jatid em̦m̦aan etan Lije ekar ba: “Ke armej in Burundi rar jino m̦an doon, baam̦le eo ammim ear pãd ilo juon kweilo̦k el̦ap. Kõmar lo an armej ro ettõr im roñ ainikien bu. Rũtto ro jinõ im jema ekoba kõmeañ ajri me ewõr 11 uwaam, kõmar kajju ko im ede ko kar nuknuk kõmij kõn̦aki im men kõmij jibwi. Jet iaan baam̦le eo aõ rar tõpar jikin kone eo ilo Malawi, me joñan ettol̦o̦kin ej 1,000 m̦ail̦. Ak kõmeañ ro rejjañin tõparl̦o̦k, kõmar ejjeplõklõk.”

² Ilo pel̦aakin lal̦ in, elõñl̦o̦k jãn 65,000,000 armej ro rar ko jãn ijo jikier kõn an wõr tarin̦ae ie ak kõn an l̦ap aer kaeñtaan im matõrtõr er. Joñan an lõñ oran rein ej kab itõn wõr ilo bwebwenato. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Elõñ to̦ujin iaan rein rej Ri Kõnnaan ro an Jeova. Elõñ iaaer rar luuji ro rejitõnbõro ippãer im enañin aolep men ko m̦weieer. Ta apañ ko jet rein rar iiooni? Ewi wãween ad maroñ jipañ rein jeid im jatid ñan lo lañlõñ ilo aer karejar ñan Jeova meñe elõñ mãlejjoñ ko rej iiooni? (Sam 100:2) Im ewi wãween ad maroñ lo tõprak ñe jej kwal̦o̦k naan ñan armej  ro rar ko tok ñan aelõñ eo ad me rejjañin jel̦ã kõn Jeova?

3. Ta ko rar wal̦o̦k im kõm̦m̦an bwe Jijej im elõñ iaan rũkal̦oor ro an ren ko jãn ijo jikier ak aelõñ eo aer?

³ Ke Jijej ear juon ajri, e im jinen im jemãn rar ko ñan bar juon aelõñ. Rar kõm̦m̦ane men in ãlikin an kar enjel̦ eo an Jeova kakkõl Josep bwe Kiiñ Herod ekõn̦aan m̦an Jijej. Rar ko ñan Ijipt im pãdwõt ie m̦ae iien eo Herod ear mej. (Matu 2:13, 14, 19-21, UBS) Elõñ iiõ tokãlik, rũkal̦oor ro an Jijej rar ko im ‘ejjeplõklõk ilo ãne ko i Judia im Sameria’ kõn aer kar iioon jum̦ae im matõrtõr. (Jrb. 8:1) Jijej ear jel̦ãl̦o̦k im̦aan bwe elõñ iaan rũkal̦oor ro an renaaj aikuj etal jãn ijo jikier. Ear ba: “Ñe rej matõrtõre kom̦ ilo juon jikin kweilo̦k, kom̦win ko ñan bar juon.” (Matu 10:23) Ejjab pidodo ñan an juon ko jãn ijo jikin ak aelõñ eo an.

4, 5. Ta men ko renana im rekauwõtata me ro jeid im jatid rar iiooni ke (1) rar ko? (2) rar jokwe ilo jikin kone ko?

⁴ Ro rej ko jãn ijo jikier ñan jikin kone ko, rej bar jelm̦ae wãween ko rekauwõtata im rejjab em̦m̦an. Em̦m̦aan eo edikl̦o̦k jãn Lije etan Gad ej ba: “Kõmar etetal ium̦win elõñ wiik. Kõmar lo elõñ bukwi ãnbwinnin armej ro remej ilo ial̦ eo ammim l̦o̦k. Ilo tõre eo, kar 12 aõ iiõ. Joñan an kar lukkuun ebbõj neõ, iar ba bwe baam̦le eo aõ en etal wõt jãn ña. Jema ear jab kõn̦aan jol̦o̦k eõ ijo bwe rinana ro ren itok im m̦an ña. Kõn men in, ear kotak eõ. Wãween eo ear jipañ kõm ñan el̦l̦ã im mour kajjojo raan ej ilo ammim kar jar ñan Jeova im lõke e, im jet iien kõmar m̦õñã wõt jãn leen mañko ko (mangoes) rej eddek ijoko kõmar etal ie l̦o̦k.”​—Pil. 4:12, 13.

⁵ Enañin aolepen baam̦le eo an Lije rar jokwe ilo jikin kone ko an United Nations ium̦win elõñ iiõ. Bõtab, elõñ men ko rejjab em̦m̦an im rekauwõtata ilo jikin kein. Lije, eo me kiiõ ej juon eo ej lol̦o̦k eklejia ko, ej ba: “Enañin aolep armej ro ekar ejjel̦o̦k aer jerbal. Rar ruruwe ro jet, kadek, kããm̦bõl̦, ko̦o̦t, im mourin l̦õñ.” Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo jikin kein rar aikuj poub ilo m̦akũtkũt ko an eklejia eo bwe ren maroñ jum̦ae menin kapo ko ipel̦aakier. (Hi. 6:11, 12, UBS; 10:24, 25, UBS) Rar kõjerbal iien ko aer ilo mãlõtlõt bwe ren maroñ kajoor wõt ilo tõmak, im elõñ iaaer rar bainier. Rar bareinwõt bõk juon l̦õmn̦ak em̦m̦an ilo aer kar kakeememej er make bwe juon iien enaaj jako aer jokwe ilo jikin kone eo, ãinwõt kar RiIsrael ro me tokãlik ear jako aer jokwe ilo ãne jem̦aden.​—2 Ko. 4:18, UBS.

6, 7. (1) Ta eo yokwe eo ad ñan Anij ej kõm̦akũt kõj Kũrjin ro ñan kõm̦m̦ane ñe rũttõmak ro m̦õttad rej pãd ilo apañ? (2) Jouj im kwal̦o̦k juon waanjoñak.

⁶ “Yokwe Anij” ej kõm̦akũt kõj ñan kwal̦o̦k ad yokwe doon, el̦aptata ilo iien ko relukkuun eppen. (Riit 1 Jon 3:17, 18, UBS.) Ke ear wal̦o̦k juon ñũta ilo Judia im kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen an kar Kũrjin ro ijo mour, eklejia ko ilo tõre eo an rijjilõk ro rar kõm̦m̦an karõk ñan jipañl̦o̦k er. (Jrb. 11:28, 29) Bareinwõt, rijjilõk Paul im rijjilõk Piter rar rõjañ Kũrjin ro bwe ren kwal̦o̦k karwainene ñan doon. (Rom 12:13, UBS; 1 Pi. 4:9, UBS) El̦aññe kõj Kũrjin ro jej aikuj karwaineneik ro jeid im jatid me rej lotok kõj jãn jikin ko jet, el̦apl̦o̦k ad aikuj kwal̦o̦k jouj im karwaineneik rũttõmak ro m̦õttad me mour ko aer rej pãd ilo kauwõtata ak ro me kar kaeñtaan im matõrtõr er kõn tõmak eo aer.​—Riit Jabõn Kõnnaan 3:27. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

⁷ Ilo raan kein, elõñ to̦ujin em̦m̦aan im kõrã ro ekoba ajri ro me rej Ri Kõnnaan ro an Jeova, rar aikuj ko kõn an kar wõr tarin̦ae im l̦ap jum̦ae im matõrtõr ilo jikin ko irear ilo Ukraine. El̦ap ad bũrom̦õj bwe kar m̦an jet iaan rein jeid im jatid. Bõtab, ro jeid im jatid jãn jikin ko jet ilo Ukraine im bareinwõt ilo Russia, rar karwaineneik enañin aolepeer ñan m̦õko im̦weer. Ro jeid im jatid ilo aelõñ kein jim̦or, rar jutak pen wõt kõn tõmak eo aer im ‘jab m̦õttan lal̦.’ Rar jab bõk kun̦aaer ilo aitwerõk im m̦akũtkũt ko an kien, im rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer kijejeto im “kwal̦o̦k kõn Ennaan eo” em̦m̦an.​—Jon 15:19, UBS; Jrb. 8:4, UBS.

8, 9. (1) Ta wãween ko reppen ro rar ko ñan aelõñ ko jet rej jelm̦aiki? (2) Etke eaorõk bwe jen meanwõd im kijenmej ippãer ñe jej jipañ er?

⁸ Meñe jet rar ko ñan jikin ko jet ilo aelõñ eo aer, ak elõñ iaaer rar etal ñan bar juon aelõñ me aolep men rar kããl ñan er im rejjab imminene kõn wãween mour ie. Em̦m̦an bwe kien ko rar maroñ jipañl̦o̦k er kõn aikuj ko aer ãinwõt ikijjeen m̦õñã, nuknuk, im jikin aer jokwe. Bõtab, eoktak m̦õñã ko ilo jikin kein jãn m̦õñã ko kijeer me rar dik im rũttol̦o̦k kaki. Jet iaaer rar itok jãn aelõñ ko rebwil im ej kab juon alen aer pãd ilo jikin ko rem̦õl̦o im rejaje nuknuk rot ko rej aikuj kõn̦aki ilo iien m̦õl̦o. Im el̦aññe rar itok jãn jikin ko ejeja armej im m̦õn wia ie, remaroñ jaje kilen kõjerbal kein kõmat ak kein jerbal ko jet rekããl ilo raan kein.

⁹ Ilo jet aelõñ, ewõr jet bũrookraam̦ ko me rej jipañ armej rein im jineete er kõn wãween mour ilo jikin eo ekããl rej pãd ie. Bõtab ãlikin jet allõñ, ekkã an armej rein aikuj kappok aer jerbal ñan make kabwe aikuj ko aer. Wãween in emaroñ lukkuun pen kõnke rej aikuj katak juon kajin ekããl, m̦anit ekããl, im kajjioñ pokake kakien ko rekããl kõn aer aikuj kõl̦l̦ã owõj, kõl̦l̦ã on̦ãn jarom im rent, m̦õkaj ñan iien, jab jako jãn jikuul̦, im kilen aer katakin ajri ro nejier ñe rebõt. L̦õmn̦ak m̦õk kõn aer aikuj kõm̦m̦ani aolep men kein ilo juon wõt iien! Kwõmaroñ ke kwal̦o̦k meanwõd im kautiej ñe kwõj jipañ ro jeid im jatid me rej jelm̦ae wãween kein?​—Pil. 2:3, 4.

10. Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñan kõkajoorl̦o̦k tõmak eo an ro jeid im jatid ãlikin wõt aer tõpartok aelõñ eo ad? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

¹⁰ Bareinwõt, jet iien doulul ko an kien rej kõm̦m̦an bwe en pen an ro jeid im jatid tõpar eklejia eo ilo jikin eo rar etal ñane. Jet iaan bũrookraam̦ ko me rej lel̦o̦k jipañ ñan rein jeid im jatid, rej ba bwe el̦aññe rejjab bõk jerbal eo me enaaj kapañ aer pãd ilo kweilo̦k, eokwe enaaj bõjrak aer jipañl̦o̦k er im reban kõtl̦o̦k aer jokwe ilo aelõñ eo. Kõn an kar jet jeid im jatid mijak im jaje wõn enaaj jipañ er, rar ebbeer im l̦oore ta eo rein rej ba. Kõn men in, elukkuun menin aikuj ñan ad etal im wõnm̦aik rein jeid im jatid ãlikin wõt aer tõpartok ijo jikid. Rej aikuj loe bwe jej lukkuun kaorõk er. Ad kwal̦o̦k jouj im kõn̦aan jipañ er emaroñ kõkajoorl̦o̦k tõmak eo aer.​—JK. 12:25, UBS; 17:17.

11. (1) Ta eo me ro rar ko ñan bar juon aelõñ ñan bõk kõjparok remaroñ aikuji ilo jinoin? (2) Ewi wãween an rein maroñ kwal̦o̦k kam̦m̦oolol ñan ro rej jipañ er?

¹¹ Ilo jinoin, bõlen jenaaj aikuj ebbõkl̦o̦k kijeer m̦õñã, aer nuknuk, im men ko jet me renaaj lukkuun aikuji. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Meñe jemaroñ baj lel̦o̦k juon menin lel̦o̦k edik ñan er ãinwõt juon necktie, ak renaaj lukkuun kam̦m̦oolol kõj. Im eaorõk bwe rein me rar ko tok jãn aelõñ ko aer ren kwal̦o̦k aer jel̦ã m̦anit ilo aer kam̦m̦oolol ro rej jipañl̦o̦k er im bareinwõt jab kajjitõk aolep men jãn er. Ilo wãween in, rej kõtl̦o̦k bwe rein jeier im jatier me rej kwal̦o̦k jouj ñan er ren lo m̦õn̦õn̦õ ilo aer lel̦o̦k jãn bũrueer. Bõtab, emenin aikuj ñan an rein kate er bwe ren maroñ make kabwe aikuj ko aer. Men in enaaj jipañ er ñan jab jook kõn an ro jet lel̦o̦k m̦weieer aolep iien, im kõn men in renaaj epaake rũttõmak ro jeier im jatier. (2 Te. 3:7-10, UBS) Bõtab, rein rej aikuji wõt jipañ ko ad.

12, 13. (1) Ewi wãween ad maroñ jipañ ro jeid im jatid me rar koon tok aelõñ eo ad? (2) Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹² Ejjab aikuj lukkuun lõñ ad jããn bwe jen maroñ jipañ ro rar koon tok aelõñ eo ad. Men eo el̦apl̦o̦k aer aikuji ej iien ko ad im ad kwal̦o̦k ke jej kaorõk er. Ñan waanjoñak, kwõmaroñ jineete er kõn kilen aer itoitak ilo baj ko ak wãween aer kaikujkuj im wiaik m̦õñã ko edik on̦ãer im rem̦m̦an ñan ãjmour. Kwõmaroñ bar jipañ er bwe en wõr aer mejin in keke ak lawn mower bwe ren maroñ kõjerbali im kõm̦m̦an aer jããn. Men eo el̦aptata an aorõk, ej bwe kwõn jipañ er ñan aer jino imminene ippãn ro ilo eklejia eo. Ñe ewõr am̦ maroñ, kwõmaroñ ektake er ñan kweilo̦k. Im kwõmaroñ  bar kõmel̦el̦eik er kõn kilen aer kepaake armej ro ilo teretore eo am̦ kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo. Bõk rein jeim̦ im jatũm̦ ippam̦ ñe kwõj etal im kwal̦o̦k naan.

¹³ Ke 4 likao rar tõparl̦o̦k juon eklejia ilo aelõñ eo rar etal ñane, elõñ iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo rar katakin er kilen kattõr, type, im je juon lõta kõn ta kapeel ko aer ke rar kanne aer application ñan jerbal. Rar bar kwal̦o̦k kilen aer kõm̦m̦ane juon aer jikejuul̦ bwe ren maroñ likũt Jeova m̦oktata. (Ga. 6:10, UBS) Ejjabto, ereañ aolep rar jino bainier. Kõn an kar em̦m̦aan ro rej lale eklejia jipañ er im kõn aer kar make kate er ñan kõm̦m̦an mejãnkajjik ko ilo aer karejar ñan Jeova, ear lukkuun em̦m̦an aer wõnm̦aanl̦o̦k im rar jab m̦ad kõn men ko ilo lal̦ in an Setan.

14. (1) Ta menin kapo ko me ro jeid im jatid rar ko tok jãn aelõñ eo aer rej aikuj kõjparok er jãni? (2) Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹⁴ Ãinwõt bar kõj aolep, rein jeid im jatid me rar ko tok jãn aelõñ eo aer, rej aikuj kõjparok er bwe ren jab po ilo menin kapo ko im ijjiped ko jãn ro jet ñan likũt m̦weiuk ko m̦okta jãn kõtaan eo aer ippãn Jeova. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Lije, em̦m̦aan eo kar kwal̦o̦k kake ilo jinoin katak in im ro jein im jatin, rej keememej wõt men eo jemãer ear katakin er ilo iien eo rar ko. Jemãer ear katakin er ñan kwal̦o̦k aer tõmak im lõke Jeova. Rej ba: “Juon in lo̦k juon, ear jol̦o̦k men ko kõmar bũki ippemmim me rejjab menin aikuj. Ãliktata, ear kotak lõñl̦o̦k pããk eo ejjel̦o̦k kobban im ear ettõñdikdik ke ej ba: ‘Kwõlo ke? Men eo de in kwõj aikuji!’”​—Riit 1 Timote 6:8.

15, 16. (1) Ewi wãween ad maroñ kõkajoor tõmak eo an ro rar ko jãn aelõñ ko aer? (2) Ewi wãween ad maroñ kaenõm̦m̦an er kõn wãween ko renana rar iiooni?

¹⁵ Ewõr juon men rein jeid im jatid jãn aelõñ ko jet el̦apl̦o̦k aer aikuji jãn m̦õñã im nuknuk. Rej aikuji ad kaenõm̦m̦an er im ad lel̦o̦k naanin rõjañ ko jãn Baibõl̦. (Matu 4:4) Em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ jipañ er ikijjeen aer order tok aer bok ilo kajin eo aer make im jipañ er ñan tõpar ro jeid im jatid me rejel̦ã kõnono kajin eo aer. Elukkuun aorõk men in kõnke elõñ iaan rein jeid im jatid rar aikuj ilo̦k jãn aolep men ko rejel̦ã im imminene kaki. Kõn aer ettol̦o̦k, rej oñkake baam̦le ko aer, bukwõn ko aer, im eklejia ko aer. Rej aikuj kile an Jeova yokwe im kaorõk er ñe rej pãd ibwiljin rũttõmak ro m̦õttaer. Kõnke ñe rejjab, remaroñ kappok jipañ ippãn baam̦le ko aer me rejjab karejar ñan Jeova ak armej ro jet jãn aelõñ eo aer. (1 Ko. 15:33) Ilo ad kwal̦o̦k jouj ñan er im kõm̦m̦an bwe ren kile aer m̦õttan eklejia eo, jej jerbal ippãn Jeova ilo an “kõjparok ro ruwamãejet.”​—Sam 146:9.

 ¹⁶ Jijej im jinen im jemãn rar jab maroñ ro̦o̦l ñan ijo kapijukuneer toon wõt an kar ro rar dike im kõn̦aan m̦ane, tõl ilo aelõñ eo aer. Kõn ejja un kein wõt, ro rar ko jãn ijo jikier ak aelõñ eo aer rejjab maroñ ro̦o̦l ñan kapijukuneer. Im bõlen jet iaaer remaroñ jab kõn̦aan bar jepl̦aak. Lije ear bar wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Kõn an ro jemãn im jinen ajri ro lo an kar rinana ro rããpe im m̦an ro uwaan baam̦le ko aer, rejjab kõn̦aan bar jepl̦aak kõn ajri ro nejier ñan aelõñ eo aer.” Ñan jipañ rein me rar iioon wãween kein renana, jej aikuj kwal̦o̦k ‘tũriam̦o, yokwe, jouj im ettã bõro.’ (1 Pi. 3:8) An kar rein lukkuun iioon jum̦ae im matõrtõr ilo aelõñ eo aer, ej kõm̦m̦an bwe ren kõn̦aan makel̦o̦k iaaer im jook in kõnnaan kake men ko renana rar wal̦o̦k ñan er, el̦aptata ñe ajri ro nejier rej pãd iturier. Kajjitõk ippam̦ make, ‘Ñe in kar pãd ilo wãween in, enaaj kar elemen aõ kõn̦aan bwe ro jet ren kõm̦m̦an ñan ña?’​—Matu 7:12, UBS.

17. Ewi wãween an jerbalin kwal̦o̦k naan jipañ ro rar ko im kappok jikin aer kone?

¹⁷ Elõñ iaan ro rar ko im kappok jikin aer kone rej itok jãn aelõñ ko me kien eo aer ej kamo jerbalin kwal̦o̦k naan ie. El̦ap ad kam̦m̦oolol rukwal̦o̦k naan ro rekijejeto jãn jikin ko me rein rar ko ñani, kõnke kiiõ elõñ to̦ujin iaan armej rein em̦õj aer roñ kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo im ej kab tõn juon alen aer roñ ilo mour ko aer. (Matu 13:19, 23, UBS) Elõñ ro me rej “ineek men ko reddo” rej lo aenõm̦m̦an im jako aer eddodo kõn men ko rej inepata kaki ñe rej itok ñan kweilo̦k ko, im em̦õkaj aer kile men in im ba: “Em̦ool, Anij ej pãd ippemi!”​—Matu 11:28-30, UBS; 1 Ko. 14:25, UBS.

18, 19. Ewi wãween ad kwal̦o̦k mãlõtlõt ñe jej kwal̦o̦k naan ippãn ro rar koon tok aelõñ eo ad?

¹⁸ Ro rej kwal̦o̦k naan ñan armej ro rar ko jãn aelõñ eo aer rej aikuj kwal̦o̦k “mãlõtlõt” im lukkuun kõjparok. (Matu 10:16; JK. 22:3) Kwõmaroñ kwal̦o̦k meanwõd im jouj ñe kwõj roñjake aer kwal̦o̦k kõn inepata ko aer, ak jab bwebwenato ippãer kõn aitwerõk ko an kien. L̦oore naanin tõl ko jãn Ra eo im jãn ruutiej ro an kien ilo bukwõn eo am̦ bwe kwõn jab likũt eok make im ro jet ilo kauwõtata. Kõnke eoktak m̦anit im kabuñ ko an armej rein, jej aikuj kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõn men kein im kwal̦o̦k ad kautiej eñjake im l̦õmn̦ak ko aer. Ñan waanjoñak, jet armej jãn aelõñ ko jet eoktak wãween aer l̦õmn̦ak kõn wãween an kõrã ro aikuj nuknuk. Kõn men in, ñe jej kwal̦o̦k naan ñan armej rein, jen kõjparok wãween ad nuknuk im jab kõn̦aki nuknuk ko me renaaj kal̦õkatip im kainepataik er.

¹⁹ Jen ãinwõt RiSameria eo ilo kar waanjoñak eo an Jijej ilo ad jipañ armej ro repãd ilo jorrããn im raikuj jipañ, ekoba ro rejjab Ri Kõnnaan ro an Jeova. (Luk 10:33-37, UBS) Wãween eo em̦m̦antata ñan kõm̦m̦ane men in ej ilo ad kwal̦o̦k kõn nuuj eo em̦m̦an ñan er. Juon em̦m̦aan me ej lale eklejia im ear jipañ elõñ iaan ro rar ko tok jãn aelõñ ko aer, ej ba: “Eaorõk bwe jen m̦õkaj im kaalikkar ke jej Ri Kõnnaan ro an Jeova im bwe unin ad ilo̦k ej bwe jen kwal̦o̦k kõn kõjatdikdik eo me Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kake, im ejjab ñan lel̦o̦k jããn ak m̦weiuk ko ñan er. Kõnke el̦aññe jejjab, unin an naaj ro jet kobatok ippãd ej kõnke rekõn̦aan wõt bwe jen jipañ er kõn aikuj ko aer.”

20, 21. (1) Ta tokjãn ko rem̦m̦an rej wal̦o̦ktok jãn ad kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ñan Kũrjin ro m̦õttad? (2) Ta eo jenaaj etale ilo katak eo tok juon?

²⁰ Ñe jej kwal̦o̦k yokwe ñan ‘ro reruwamaejet,’ elõñ tokjãn ko rem̦m̦an rej wal̦o̦k. Juon jeid im jatid kõrã ear ba bwe baam̦le eo an rar ko kõn an kar lukkuun l̦ap jum̦ae im matõrtõr ilo Eritrea. Ãlikin an kar ajri ro emãn nejin etetal ilo ial̦ eo aer ekam̦m̦õkmõk, me ear bõk 8 raan in aer kijoone ãne jem̦aden eo, rar tõparl̦o̦k Sudan. Kõrã in ej ba: “Rein jeid im jatid ijin rar kõm̦m̦an ñan ajri rein nejũ ãinwõt ñe rar aer baam̦le. Rar lel̦o̦k kijeer m̦õñã, aer nuknuk, jikin aer jokwe, im jipañ er kõn on̦ããn aer itoitak. Ewõr ke bar armej emaroñ kar karwaineneik ro rejaje kajjier ñan m̦õko im̦weer kõn aer kabuñ ñan ejja Anij eo wõt? Ej Ri Kõnnaan ro wõt an Jeova!”​—Riit Jon 13:35.

²¹ Ak ta kõn ajri ro me rar itok ippãn jineer im jemãer tok, ro me rar ko im kappok jikin aer kone im ro rar baj em̦m̦akũtl̦o̦k ñan bar juon aelõñ? Ilo katak eo tok juon, jenaaj etale ewi wãween kõj aolep jemaroñ jipañ baam̦le kein ñan lo lañlõñ ilo aer karejar ñan Jeova.