Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Siza ‘Abantu Abavela Kwezinye Iinarha Balotjhe UJehova Bathabile’

Siza ‘Abantu Abavela Kwezinye Iinarha Balotjhe UJehova Bathabile’

“[UJehova] ulonda [abantu abavela kwezinye iinarha].”—RHU. 146:9.

IINGOMA: 84, 73

1, 2. (a) Ngiziphi iintjhijilo abanye abanakwethu abaqalana nazo? (b) Ngimiphi imibuzo ephakamako?

OMUNYE umfowethu ibizo lakhe nguLije uthi, “Lokha nakuzakuthoma ukubulawa kwabantu eBurundi, umndeni wekhaya bewusemhlanganweni. Besibabona abantu babaleka, sizwa netjhada leengidi. Mina nababelethi bami nabantwana bekhethu abali-10, sabaleka sisabela amaphilwethu, besiphethe nje iimpahla kwaphela emgodlenethu. Abanye bekhethu bagcina bafikile ekampeni yababaleki ebeyiseMalawi, kazi lelo bekulikhambo elathatha amakhilomitha angaphezu kwe-1 600. Thina abanye saphadlhalala nenarha.”

2 Bangaphezu kwabazii-65 000 000 ababaleki ePhasini mazombe ababaleke ngebanga lepi nokuhlunguphazwa, isibalwesi sidlula zoke iimbalo ekhezaba khona. * Abanye hlangana kwabantwaba ziinkulungwana zabofakazi bakaJehova. Abanye batjhiywa mindenabo ngebanga lokufa, abanye balahlekelwa ngizo zoke izinto ebebanazo. Ngiziphi ezinye iintjhijilo abanye abaqalana nazo? Singabasiza njani abanakwethwaba bona ‘balotjhe [uJehova] ngokuthaba’ nanyana baqalene neentjhijilo? (Rhu. 100:2) Singabatjhumayeza njani ngendlela ephumelelako ababaleki abangakabi ukumazi uJehova?

IPILO YOMBALEKI

3. Kwenzeka njani bona uJesu nenengi labafundi bakhe babe babaleki?

3 Ngemva kobana uJehova asebenzise ingilozi bona itjele uJosefa ukuthi iKosi uHerode ifuna ukubulala uJesu, bathoma mhlokho ukubaleka babalekela eGibhide. Bahlala eGibhide bekwafa uHerode. (Mat. 2:13, 14, 19-21) Ngemva kwamatjhumi weminyaka, abafundi bakaJesu bekuthomeni “bahlakazeka emazweni weJudiya neSamariya” ngebanga lokutjhutjhiswa. (IzE. 8:1) UJesu khewakutjho ukuthi inengi labafundi bakhe belizokukatelelwa bona litjhiye imizalo. Wathi: “Nabanizumako kelinye idorobho, balekelani kelinye.” (Mat. 10:23) Kubulula ukubalekela kenye inarha ngebanga lezinye iinzathu.

4, 5. Ngiyiphi ingozi ababaleki abaqalana nayo lokha (a) nababaleka? (b) Nabasekampeni?

4 Ngezinye iinkhathi ababaleki bangazifumana baqalene neengozi lokha nababaleka nalokha nabasendaweni ababalekele kiyo. Umnakwabo lakaLije uGad uthi, “Besiceda iimveke sisendleleni, sidlula imizimba yabantu ibusapha sapha. Ngesikhatheso bengineminyaka eli-12 ubudala. Kazi iinyawo zami zavuvuka kangangobana ngabhalelwa kukhamba, yeke ngatjela bekhaya bona bakhambe bangitjhiye. Nakungubaba yena, awa akhenge avuma bona ngisale, wangitjatha sakhamba. Sakghona ukuraga nepilo ilanga nelanga, besithembele kuJehova kanti ngezinye iinkhathi besidla neenthelo ezinjengomengo ebezimila ehlathinapho.”—Flp. 4:12, 13.

5 Abanengi emndenini kaLije bahlala iminyaka eminengi ekampeni yababaleki ye-United Nations. Nanyana kunjalo, khonapho bebangakaphephi. ULije ungumjikelezi sikhuluma nje, nakakhumbula isikhatheso uthi: “Abantu abanengi bebangasebenzi. Bebahlalela ukuhleba, ukusela, ukugembula, ukweba begodu bebenza izenzo ezisilapheleko.” AboFakazi ebebalapho ngekampeni bekufuze badzimelele emisebenzini yebandla bona babalekele ukuziphatha kumbi. (Heb. 6:11, 12; 10:24, 25) Bona bahlale badzimelele eemfundisweni zeBhayibheli basisebenzise kuhle isikhathi sabo, begodu bakwenza lokho ngombana abanengi bathoma ukuphayona. Okwabaqinisa khulu kukhumbula ukuthi kazi nama-Israyeli khewaba babaleki ngesinye isikhathi, begodu isikhatheso saphela, nakibo isikhathi sokuba babaleki sizokuphela.—2 Kor. 4:18.

UKUTJENGISA ABABALEKI ITHANDO

6, 7. (a) “Ithando lakaZimu” lenza amaKrestu abasize njani abanakwabo abababaleki? (b) Sinikela isibonelo.

6 “Ithando lakaZimu” lisitjhukumisela bona sitjengise abanye ithando, khulukhulu ebujamweni obubudisi. (Funda 1 Jwanisi 3:17, 18.) Ngesikhathi sokuphela kokudla emaKrestwini weJudiya ekhulwini lokuthoma, iBandla lahlela bona amakrestu la asizwe. (IzE. 11:28, 29) Umpostoli uPowula kunye noPitrosi nabo babawa amaKrestu bona aphathe kuhle abanye bebabamukele nemizinawo. (Rom. 12:13; 1 Pit. 4:9) Nakhibe siyabamukela abanakwethu lokha nabasivakatjheleko, sithini-ke ngabanakwethu abababaleki abafika enarhenethu ngombana ipilwabo isengozini namkha ngebanga lokutjhutjhiselwa ukukholwa kwabo?—Funda IzAga 3:27. *

7 Muva nje, iinkulungwana zabobaba, abomma nabantwana zibalekile enarheni yase-Ukraine, zibalekela itjhutjhiso. Okubuhlungu kukuthi abanye babo babulawa ngitjho nokubulawa. Kodwana okhunye okuhle kukuthi inengi labo lasizwa banakwethu ngokubavulela imizabo kwathi abanye bathathwa banakwethu basenarheni ye-Russia. Kizo zombili iinarhezi, abanakwethu baragela phambili ‘nokungazibandakanyi eendabeni zephasi’ begodu baragela phambili ‘nokutjhumayela ilizwi lapha bakhamba khona.’—Jwa. 15:19; IzE. 8:4.

UKUSIZA ABABALEKI BAQINISE UKUKHOLWA KWABO

8, 9. (a) Ngiziphi iintjhijilo ababaleki abaqalana nazo nabakwenye inarha? (b) Kubayini batlhoga isizo lethu?

8 Abanye ababaleki ngeenzathu ezihlukahlukeneko babalekela kenye indawo eenarheni zekhabo, bese abanye babalekela enarheni abangayaziko namkha abathomako ukuyibona. Urhulumende angalinga bona abanikele ukudla, izembatho nendawo yokulala, kodwana bangase bangakufumani ukudla abakujayeleko. Abanye ababaleki eendaweni abasuka kizo ubujamo bezulu buyatjhisa bese kuthi eendaweni ababalekela kizo bafumane ukuthi ubujamo bezulu bakhona bumakhaza, lokho kwenza bangazi bona bangabumbathela njani ubujamobo. Nakhibe babafiki abavela eendaweni zemakhaya, mhlamunye bangase bangakwazi kuhle ukusebenzisa izinto zanje zangendlini.

9 Abanye aborhulumende banamahlelo wokusiza ababaleki bona bajayelane nobujamo babo obutjha. Nanyana kunjalo, kanengi ababaleki kulindeleke bona ngemva kweenyanga ezimbalwa bazitlhogomele. Amatjhuguluko la angaba sitjhijilo tle. Akhuzicabange ulinga ukujayela ilimu elitjha, ufunda nesiko elitjha lendawo, imithelo, ukubhadela iinkolodo, indlela yokwenza izinto kunye nemithetho yendawo, ukufunda esikoleni esitjha mhlamunye nendlela etjha yokufundisa abantwana. Angeze wafaka isandla na, usize abodadwethu nabafowethu abaqalana neentjhijilwezi?—Flp. 2:3, 4.

10. Singakuqinisa njani ukukholwa kwababaleki? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

10 Ngezinye iinkhathi, iinkhulu zomthetho khezakwenza kwaba mraro ngabafowethu abababaleki bona bakghone ukuthintana nebandla. Ezinye iinhlangano zilise ukusiza abafowethu nabangafuni ukuthatha umberego ozobenza balahlekelwe mihlangano. Ngebanga lokusaba, abanye abafowethu babhalelwe kujamelana negandelelwelo. Lokho kukwenza kuqakatheke tle bona sirhabele ukubahlangabeza lokha nabafika enarhenethu. Kuqakatheke khulu bona babone ukuthi siyabathanda. Nabasibona sibathanda lokho kungabasiza kuqinise ukukholwa kwabo.—IzA. 12:25; 17:17.

UKUNIKELA ABABALEKI ISIZO ABALITLHOGAKO

11. (a) Yini etlhogwa babaleki? (b) Ababaleki bangatjengisa njani bona bayalithokozela isizo abanikelwa lona?

11 Abafowethu abababaleki singabasiza ngokubanikela ukudla, izembatho, namkha okhunye abakutlhogako. * Izenzo eziqaleka zizincani, njengokunikela umfowethu itayi, kungatjho litho likhulu kuye. Kanti lokha ababaleki nabakuthokozela abenzelwa khona, bangafuni okhunye okudlula lokho, nabenza njalo basuke bavumela labo ababasizako bona baragele phambili babasiza ngeenhliziyo ezithabileko. Iye siyavuma bona ukuphila ngokusizwa babanye kungenza ababaleki bona bazinyaze kancani begodu lokho kungalimaza nobuhlobo babo nabanye abafowabo. (2 Thes. 3:7-10) Kodwana bona bayalitlhoga isizo.

Singabasiza njani abafowethu nabodadwethu abababaleki? (Qala iingaba 11-13)

12, 13. (a) Ngiziphi ezinye izinto esingazenza bona sisize ababaleki? (b) Sitjele ngesibonelo.

12 Ukusiza ababaleki akutlhogi imali enengi kodwana kutlhoga sibanikele isikhathi sethu sibatjengise nokuthi siyabathanda. Izinto esingabasiza ngazo kubatjengisa ukuthi bangayifumanaphi ibhesi namkha iteksi, bangakuthengaphi ukudla okubiza kancani, bangawafumanaphi amathulusi wokusebenza, njengemitjhini yokuthunga, yokusika utjani ukwenzela bona nabo bazisebenze bafumane imali. Okuqakatheke khulu kubasiza bona bajayele ebandleni begodu babe nengcenye ezintweni ezenziwa ebandleni. Nawunekoloyi begodu ubujamo buvuma khamba nabo esifundweni. Bahlathululele bona bangabatjhumayeza njani abantu ngeendaba zomBuso. Khamba nabo nawuyokutjhumayela.

13 Ngesikhathi kufika ababaleki abane abaseminyakeni yobutjha kelinye ibandla, abadala abathileko babafundisa ukutjhayela ikoloyi, ukutlola ngekhompyutha ukutlola iimbawo zomsebenzi kunye nokuhlela isikhathi sabo kuhle ukwenzela bona balotjhe uJehova ngokuzeleko. (Gal. 6:10) Msinyana nje, bobane njalo babamaphayona. Ukutlhogonyelwa kunye nokuba nemigomo yokulotjha uZimu kwabasiza bathuthuka kuhle babalekela ukulinyazwa liphasi lakaSathana elimbeli.

14. (a) Ngiziphi iinlingo ababaleki okufuze bazibekezelele? (b) Sitjele ngesibonelo.

14 Njengawo woke amaKrestu, ababaleki nabo kufuze balwisane neenlingo negandelelo lokulimaza ubuhlobo babo noJehova ngebanga lokuthanda izinto zakanokutjho. * ULije ekhesakhuluma ngaye ngaphambili, ukhumbula isibonelo sokukholwa yena nabekhabo abasibona kubababo ngesikhathi babaleka. “Kancanikancani, ubaba bekalahla ezinye izinto ebesingazitlhogi. Ekugcineni, waphakamisa isikhwama esinganalitho wamomotheka wathi: ‘Niyabona? Ngilokhu kwaphela enikutlhogako!’”—Funda 1 Thimothi 6:8.

UKUTLHOGOMELA IINDINGO ZABABALEKI

15, 16. Singabasekela njani ababaleki nakuziwa (a) ekuthuthukiseni ubuhlobo babo noZimu? (b) nendabeni yokubaduduza?

15 Ngaphezu kokubatlhogomela ngezinto eziqalekako, ababaleki batlhoga ukusekelwa godu nangokududuzwa babuye bakhuthazwe bona bathuthukise ubuhlobo babo noZimu. (Mat. 4:4) Abadala bangabasiza ngokubafunela iincwadi zelimi labo kunye nokuthintana nabafowethu nabodade abakhuluma ilimelo. Ababaleki abanengi bahlukaniswe kabuhlungu nemindenabo, iinhlobo zabo kunye namabandlabo. Bayakutlhoga ukuzwa ithando lakaJehova nethando labafowabo abamaKrestu. Lokha nabangakutholi koke lokho, bangakateleleka bona batjhidelane neenhlobo ezingakholwako namkha abomakhelwana abangakholwako kodwana abababaleki njengabo. (1 Kor. 15:33) Nasibenza bazizwe bamukelekile ebandleni, lokho kuzosivulela amathuba wokusebenzisana noJehova ‘silonde iinkhonzi’ zakhe.—Rhu. 146:9.

16 Njengombana bekunjalo ngoJesu omncani nomndenakhe, ababaleki nabo kungenzeka bona bangasakghoni ukubuyela eenarheni abavela kizo nakhibe ababusi abagandelelako basabusa. Ngaphezu walokho, njengombana uLije khewatjho, “ababelethi abaningi ababone amalunga womndenawo abulawa amanye akatwa kabuhlungu ngekhe kwaba bulula bona babuyele endaweni ekwenzeka khona iingamekwezo, ingasaphathwa yokuletha abantwana babo endaweni enjalo.” Yeke Abafowethu abasendaweni lapho kufikela khona khulu ababaleki bangabasiza ngokuthi ‘bazwelane nabo, babathande, babe nehliziyo enesisa nokuthobeka.’ (1 Pit. 3:8) Ukutjhutjhiswa kwenze abanye ababaleki bona bafele ngaphakathi, begodu babe neenhloni nakufuze bakhulume phambi kwabantwana babo ngezinto ezibatshwenyako. Akhuzibuze umbuzo naku, ‘Ngathana bengisemanyathelwenabo, bengingathanda ukuphathwa njani?’—Mat. 7:12.

UKUTJHUMAYEZA ABABABALEKI ABANGASIBOFAKAZI BAKAJEHOVA

17. Ukutjhumayeza ababaleki kukuletha njani ukuqabuleka?

17 Inengi lababaleki livela eendaweni lapho kuvinjelwe khona umsebenzi wokutjhumayela. Sithokoza khulu ngokuzimisela kwabatjhumayeli abaseenarheni lapho kufikela khona ababaleki, inkulungwana zababaleki ziyawuzwa “umlayezo ngomBuso” kunjalo nje abanye bawuzwa kokuthoma epilwenabo. (Mat. 13:19, 23) Inengi labo “nalidisibezekako” lifunyana ukuqabuleka emihlanganweni begodu ngalokho nalo liyavuma ukuthi: ‘UZimu uphakathi kwethu.’—Mat. 11:28-30; 1 Kor. 14:25.

18, 19. Singakutjengisa njani ukuhlakanipha lokha nasitjhumayeza ababaleki?

18 Labo abatjhumayeza ababaleki kufuze ‘bahlakaniphe’ begodu batjengise ‘ukuvuthwa.’ (Mat. 10:16; IzA. 22:3) Balalelisise nabaveza amazizwabo, kodwana ungacoci nabo ngeendaba zepolotiki. Landela iinqophiso zegatja nezomthetho; ungathomi uzifake engozini namkha ufake abanye. Funda amasiko wababaleki kunye neenkolelo zabo, uthole nokuthi kukuphi lapho bangafuni ukuthintwa khona. Ngokwesibonelo, abanye abantu kezinye iinarha, indaba yokumbatha nokuzilungisa kwabomma bayiqala njengeqakatheke khulu. Yeke, nawutjhumayeza ababaleki, kufuze umbathe ngendlela engekhe ibakhube.

19 Njengomakhelwana onguMsamariya emfanekisweni kaJesu, sifuna ukusiza abatlhagako, kunye nalabo abangasi boFakazi. (Luk. 10:33-37) Indlela engcono khulu yokwenza lokho kubatjhumayeza sibatjele ngeendaba ezimnandi. Omunye umdala webandla osele asize ababaleki abanengi wathi: “Kuqakatheke khulu ukubatjela zisasuka ukuthi siboFakazi bakaJehova begodu umsebenzethu kubasiza bazi ngoJehova, ingasi ukubanikela izinto zakanokutjho namkha ukubafunela umsebenzi.” Umdala lo uthi: “Nange singabahlathuleli kuhle lokho, abanye babo bangazihlanganisa nathi ngomnqopho wokwanelisa iimfiso zabo.”

IMIPHUMELA ETHABISAKO

20, 21. (a) Yini eba mphumela wokutjengisa ababaleki ithando lobuKrestu? (b) Sizokucoca ngani esihlokweni esilandelako?

20 ‘Ukuthanda abafiki’ kuletha imiphumela emihle. Udade igama lakhe lingu-Alganesh wabalekela itjhutjhiso ye-Eritrea nabantwana bakhe abancani abasithandathu. Bakhamba bebafika eSudan ngemva kwamalanga abunane bakhamba endaweni etjhisako. U-Alganesh uyaraga, uthi: “Abafowethu basiphatha njengeenhlobo zabo zamambala, basinikela ukudla, izembatho, indawo yokulala kunye nezinto zokukhamba. Ngubani omunye ongamukela iinkhambi angazaziko ngebanga lokuthi balotjha uZimu munye? Akekho omunye ngaphandle kwaboFakazi bakaJehova!”—Funda uJwanisi 13:35.

21 Kuthiwani ngabantwana bababaleki? Esihlokweni esilandelako sizokucoca ngokuthi singabasiza njani balotjhe uJehova bathabile.

^ isig. 2 Esifundwenesi, sisebenzise ibizo elithi “Ababaleki” ukuveza labo ababalekele eendaweni ezithileko, iindawezo kungaba ziindawo ezimagega nenarha namkha ngaphakathi enarheni leyo, kanti babaleke ngebanga lemiguruguru namkha ngebanga leenhlekelele kuhlanganise nezipi. I-UNHCR (United Nations High Commissioner for Refugees), ithi, “umuntu munye hlangana kwabantu abali-113 ephasini mazombe uzifumana akatelelekile bona abe mbaleki.”

^ isig. 6 Qala isihloko esithi “Ningalibali Ukwamukela Abayeni” esiThaleni saka-Oktoba 2016, kk. 8-12.

^ isig. 11 Nakufika ababaleki ebandleni, abadala bebandla kufuze balandele iinqophiso ezisencwadini ethi, Ukuhlelelwa Ukwenza Intando KaJehova esahlukweni 8, isigaba 30. Abadala bangathintana namabandla ngokutlolela igatja basebenzisa i-jw.org. Nakusesenjalo, bona bangaragela phambili ngokufuna imininingwana ngokuthi babuze imibuzo engekhe ibalimaze ababaleki kodwana ngesikhathi esifanako ezobanikela ilwazi abalitlhogako ngobujamo bombaleki, ibandla abuya kilo kunye nobuhlobo bakhe noZimu.

^ isig. 14 Qala isihloko esithi “Akakho Ongasebenzela Abaphathi Ababili” nesithi “Yiba Nesibindi—UJehova Uzakusiza!kusiThala saka-Apreli 15, 2014, kk. 17-26.