Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Sitani Labo Labatihambi Kutsi Bakhonte Jehova Ngentfokoto

Sitani Labo Labatihambi Kutsi Bakhonte Jehova Ngentfokoto

“Simakadze uyabalondvolota bafokati”HLA. 146:9.

TINGOMA: 84, 73

1, 2. (a) Ngubuphi bumatima labanye bazalwane betfu nabodzadzewetfu lababhekana nabo? (b) Ngumiphi imibuto lesingatibuta yona?

UMZALWANE Lije utsi: “Ngalesikhatsi kucala imphi yasekhaya eBurundi, umndeni wakitsi bewusemhlanganweni wesigodzi. Besibona bantfu bagijima futsi badubula. Mine nebatali bami kanye nebantfwana bakitsi labalishumi saphephisa lugogo lwetfu ngekutsi sibaleke sinaloko lobekusemitimbeni yetfu kuphela. Lamanye emalunga emndeni wakitsi agcine abalekele enkambu yebakhoseli leseMalawi, lokuluhambo lolungetulu kwemakhilomitha langu-1 600. Tsine labanye sagcwala tiganga.”

2 Bakhoseli labanyenti emhlabeni wonkhe lababaleke emakhaya abo ngenca yetimphi nobe lushushiso, sebabalelwa ngetulu kwa-65 000 000, lokuyinombolo lenkhulu emlandvweni. * Kulaba, kunetinkhulungwane taboFakazi baJehova. Labanyenti bafelwe tihlobo tabo futsi cishe balahlekelwe ngiko konkhe lebebanako. Ngutiphi letinye tinkinga lababhekene nato? Singabasita njani labazalwane nabodzadze kutsi bachubeke bakhonta Jehova “ngentfokoto” ngisho nobe babhekene nebumatima? (Hla. 100:2) Yini lengasisita kutsi siphumelele ekushumayeleni tindzaba letimnandzi kubantfu lababakhoseli labasengakamati Jehova?

INDLELA BAKHOSELI LABAPHILA NGAYO

3. Yini leyenta Jesu nebalandzeli bakhe kutsi babe bakhoseli?

3 Ngemuva kwekuba ingilosi yaJehova icwayise Josefa kutsi iNkhosi Herodi ifuna kubulala luswane lolunguJesu, batali baJesu bamtsatsa bayokhosela naye eGibhithe. Bahlala lapho waze wafa Herodi. (Mat. 2:13, 14, 19-21) Ngemuva kwemashumi eminyaka, bafundzi bekucala baJesu “basakatekela etifundzeni taseJudiya naseSamariya” ngenca yekushushiswa. (Imis. 8:1) Jesu bekakubone kusengaphambili kutsi balandzeli bakhe labanyenti bebatawuphoceleleka kutsi bashiye emakhaya abo. Watsi: “Nabaniphatsa kabi kulelinye lidolobha balekelani kulelinye.” (Mat. 10:23) Kushiya indzawo lohlala kuyo uye kulenye akusiyo intfo lemelula.

4, 5. Ngutiphi tingoti bakhoseli lababhekana nato (a)  nababaleka? (b) nabahlala enkambu?

4 Bakhoseli bangahle batfole tingoti nabasabaleka noma nasebahlala enkambu yebakhoseli. Umnakabo Lije lomncane longu-Gad utsi: “Kwaphela emaviki sihamba futsi sendlula emakhulu etidvumbu tebantfu. Bengineminyaka lengu-12 budzala. Tinyawo tami betivuvuke kakhulu, ngaze ngatjela umndeni wakitsi kutsi ungishiye. Ngenca yekutsi babe bekangafuni kungishiya kute ngihlaselwe ngulamavukela mbuso, wangibeka ecebeni. Sachubeka neluhambo lwetfu sithantaza kuJehova futsi setsembela kuye, ngaletinye tikhatsi besidla bomangoza lebesibatfola ngendlela.”Fil. 4:12, 13.

5 Emalunga lamanyenti emndeni waLije agcine ahlala iminyaka leminyenti etinkambu tebakhoseli letinakekelwa nguMhlabuhlangene. Nanobe kunjalo, bebangakaphephi kuleto tinkambu. Lije, nyalo losangumbonisi wesigodzi, utsi: “Bantfu labanyenti bebete umsebenti. Bebahleba, badzakwa, bagembula, beba futsi bebatiphatsa kabi.” Kute bakhone kumelana nalomoya lomubi, boFakazi labakuletinkambu bekudzingeka kutsi bayikhutsalele imisebenti yelibandla. (Heb. 6:11, 12; 10:24, 25) Kute bahlale banebuhlobo lobuhle naNkulunkulu bekudzingeka kutsi basisebentise kahle sikhatsi sabo, kangangekutsi labanyenti baba ngemahlahlandlela. Bebahlale batikhumbuta ngeluhambo lwema-Israyeli ngesikhatsi asehlane, ngako nabo bebanelitsemba lekutsi bebatawugcina bangasahlali etinkambu.2 Khor. 4:18.

BATSANDZE BAKHOSELI

6, 7. (a) “Lutsandvo lwaNkulunkulu” lushukumisele emaKhristu kutsi abentele ini bazalwane labadzinga lusito? (b) Niketa sibonelo.

6 “Lutsandvo lwaNkulunkulu” lusiphocelela kutsi sitsandzane, ikakhulukati etimeni letimatima. (Fundza 1 Johane 3:17, 18.) Ngalesikhatsi indlala ihlasele emaKhristu aseJudiya ngelikhulu lekucala, libandla lawasita. (Imis. 11:28, 29) Umphostoli Pawula naPhetro bacela emaKhristu kutsi anakekelane. (Rom. 12:13; 1 Phet. 4:9) Nangabe emaKhristu ayabemukela bazalwane labavakashile, kangakanani-ke ngebazalwane betfu labasengotini nobe lokungenteka bashushiselwa kukholwa kwabo!Fundza Taga 3:27. *

7 Muva nje, tinkhulungwane taboFakazi baJehova, lokufaka ekhatsi emadvodza, bafati nebantfwana, babalekele timphi nekushushiswa emphumalanga ne-Ukraine. Lokubuhlungu kutsi labanye babulawa. Kodvwa labanyenti babo bakhoseliswa bazalwane babo kuletinye tindzawo letise-Ukraine, kantsi labanye bakhosela kuboFakazi labaseRussia. Kulamave lamabili, labazalwane abazange batingenele tepolitiki, ngesizatfu sekutsi abasiyo “incenye yelive,” futsi bachubeka nekutimisela ekushumayeleni “tindzaba letimnandzi telivi laNkulunkulu.”Joh. 15:19; Imis. 8:4.

SITANI BAKHOSELI BACINISE KUKHOLWA KWABO

8, 9. (a) Ngutiphi tinkinga bakhoseli labangabhekana nato endzaweni labacala kuhlala kuyo? (b) Kungani badzinga kutsi sibasite ngesineke?

8 Nanobe labanye basuka kulenye indzawo baye kulenye indzawo leseveni labo, labanye bona babaleka basuka eveni labo baye kulelinye live labangakaletayeli. Bohulumende bangahle babanikete kudla, kwekugcoka nendzawo yekuhlala, kodvwa kudla labakwetayele kungenteka bangakutfoli. Bakhoseli labasuka etindzaweni letishisako bangahle bahlale kwekucala ngca endzaweni lebandzako futsi kungenteka bangayati indlela yekugcoka letabavikela kulamakhata. Nabasuka etindzaweni letisemakhaya kungenteka bangati kutsi tisetjentiswa njani tintfo letisebenta ngagesi.

9 Labanye bohulumende banetinhlelo tekusita bakhoseli kutsi bakhone kuphila kulendzawo labangakayetayeli. Nanobe kunjalo, ngemuva kwetinyangana, kulindzeleke kutsi bakhoseli batibonele tindlela tekutiphilisa. Lolushintjo lungacindzetela kakhulu. Asewucabange nje wetama kufundza lulwimi lolusha, imitsetfo lemisha, indlela yekuphila, kugcina sikhatsi, kubhadala imitselo, kubhadala gesi nemanti, kuya esikolweni, kanye nangendlela yekuyala bantfwana, konkhe loku ukufundze ngasikhatsi sinye! Ungakhona yini kubasita ngesineke nangenhlonipho bazalwane nabodzadze lababhekene nalesimo?Fil. 2:3, 4.

10. Singakucinisa njani kukholwa kwebakhoseli nabafika endzaweni lesikuyo? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

10 Ngetulu kwaloko, labasemagunyeni ngaletinye tikhatsi benta kube lukhuni ngebazalwane lababakhoseli kutsi bachumane nelibandla. Letinye tinhlangano tize tibasongele ngekutsi ngeke tisabasita nobe ngeke babavumele bachubeke bahlala kuleyo ndzawo nangabe bangawemukeli umsebenti lotabenta bangayi emihlanganweni yelibandla. Ngenca yekwesaba kanye nekweswela, labanye bazalwane bagcine sebenta lolokufunwa nguletinhlangano. Ngako, kubaluleke kakhulu kutsi sibavakashele bazalwane betfu ngekushesha nje nabafika kuleto tindzawo. Kufanele babone kutsi siyabakhatsalela. Indlela lesikhombisa ngayo kutsi siyabatsandza nangendlela lesibasita ngayo ngetintfo labatidzingako kungacinisa kukholwa kwabo.Taga 12:25; 17:17.

KUSITA BAKHOSELI NGETINTFO LABATIDZINGAKO

11. (a) Yini bakhoseli labayidzingako nabasefika endzaweni? (b) Bakhoseli bangakhombisa njani kutsi bayabonga ngaloko labentelwa kona?

11 Nabasefika, kungase kudzingeke kutsi sisite bazalwane betfu ngekudla, kwekugcoka nangaletinye tintfo letibalulekile. * Ngisho nekubentela tintfo letincane, njengekupha umzalwane thayi, kungasho lukhulu kubo. Nangabe bakhoseli babonga ngalesibentela kona, futsi bangafuni tintfo ngenkhani, loko kungasita labo lababemukele bakujabulele kupha. Kuliciniso kutsi kungabehlisela sitfunti bakhoseli kuphila ngekuphiwa futsi loko kungase kubente bative bangasakhululeki nabanalabanye bazalwane. (2 Thes. 3:7-10) Nanobe kunjalo, bayaludzinga lusito.

Singabasita njani bazalwane nabodzadze lababakhoseli? (Buka tigaba 11 kuya ku-13)

12, 13. (a) Nguyiphi indlela lesingabasita ngayo bakhoseli? (b) Niketa sibonelo.

12 Kuze sikwati kusita bakhoseli, akudzingeki kutsi size sibe nemali lenyenti, kodvwa singabanika sikhatsi setfu futsi sikhombise kutsi siyabakhatsalela. Kungaba tintfo letinjengekutsi sibalayele tintfo tekuhamba temphakatsi, sibalayele kutsi bangakutsenga kuphi kudla lokunemphilo nalokungabiti kakhulu, noma bangawatfolaphi emathulusi ekusebenta, njengemshini wekutfunga noma umshini wekujuba tjani kute bakwati kutiphilisa. Lokubaluleke nakakhulu kutsi sibasite kutsi bajwayelane nelibandla lelisha. Nakungenteka, bagibelise emotweni yakho nawuya emihlanganweni. Ungaphindze ubachazele indlela yekucalisa incociswano yetindzaba teMbuso nebantfu ensimini yakini. Hamba nabo labazalwane nabodzadze nawuya emsebentini wekushumayela.

13 Ngesikhatsi bakhoseli labane labasebasha befika kulelinye libandla, emadvodza lamadzala lambalwa abafundzisa kushayela, kubhala ngemshini, nekubhala iminingwane yabo letabasita batfole imisebenti (i-C.V) kanye nekubafundzisa kutakhela sikhatsi sekwenta imisebenti lemayelana naJehova. (Gal. 6:10) Ngekushesha nje, bobane baba ngemahlahlandlela. Lolusito labalutfola kanye nekutimisela kwabo, kwabasita kutsi bafinyelele imigomo lemihle futsi batfutfuke, lokwabenta bagwema kwenta tintfo ngendlela bantfu labatenta ngayo kulelive laSathane.

14. (a) Ngutiphi tilingo bakhoseli lokufanele bamelane nato? (b) Niketa sibonelo.

14 Njengawo onkhe emaKhristu, bakhoseli kufanele bamelane netilingo kanye nekucindzetelwa kutsi bafune kuba netintfo letinyenti, lokuyintfo lengona buhlobo babo naJehova. * Lije, lesikhulume ngaye ekucaleni, kanye nebantfwana bakubo basasikhumbula sifundvo sekuba nekukholwa labasifundziswa ngubabe wabo njengobe bebabaleka. Utsi: “Kitsi sonke, walahla tintfo letimbalwa lebetingakabaluleki lebesitiphetse. Ekugcineni, waphakamisa sikhwama lesingenalutfo ekhatsi futsi ngekumoyitela watsi: ‘Niyabona? Nguloku lenikudzingako!’”Fundza 1 Thimothi 6:8.

KUNAKEKELA TIDZINGO LETIBALULEKILE TEBAKHOSELI

15, 16. Yini lesingayenta kute bakhoseli (a) babe nebuhlobo lobuhle naNkulunkulu? (b) babhekane nelusizi lwabo?

15 Ngetulu kwekumane sibasite ngetintfo labatidzingako, bakhoseli baphindze badzinge nekusekelwa kute babe nebuhlobo lobuhle naNkulunkulu kanye nekudvudvutwa. (Mat. 4:4) Emadvodza lamadzala ebandleni angaphindze asite bakhoseli ngekutsi abatfolele tincwadzi ngelulwimi lwabo kanye nekutsi babasite bakhone kuchumana nebazalwane labakhuluma lulwimi lwabo. Bakhoseli labanyenti behlukene nemindeni yabo, bantfu bendzawo yakubo kanye nemabandla abo. Ngako, kufanele babone kutsi Jehova uyabatsandza futsi nemaKhristu lakanye nabo ayabatsandza. Nangabe bangakutfoli loko, bangase basondzelane netihlobo noma nebantfu labavela emaveni abo labangasibo boFakazi labangase babafundzise emasiko abo nemikhuba lemibi. (1 Khor. 15:33) Ngekubenta bative batsandvwa futsi bemukelekile ebandleni, sisuke sihlanganyela naJehova ‘ekulondvoloteni bafokati.’Hla. 146:9.

16 NjengaJesu lobekaluswane akanye nemndeni wakhe, bakhoseli kungenteka bangakhoni kubuyela endzaweni yakubo nangabe kusephetse labo lababacindzetelako. Ngetulu kwaloko, njengobe Lije asho, “Batali labanyenti lababona emalunga emindeni yabo adlwengulwa aphindze abulawa, kuba matima ngabo kuphindze babuyisele bantfwana babo endzaweni lenjalo.” Kute kusitwe labo labahlukubeteka, bazalwane labemukele bakhoseli kufanele babe ‘neluvelo, lutsandvo njengebazalwane, babe nesihawu, futsi batfobeke.’ (1 Phet. 3:8) Lushushiso lubangele bakhoseli kutsi bative balahliwe, futsi bangase bative banemahloni kukhuluma ngaloko lokubacindzetelako, ikakhulukati nangabe banebantfwana babo. Ngako tibute, ‘Kube bekungimi lobekakulesimo labakuso, bengingatsandza kuphatfwa njani?’Mat. 7:12.

KUSHUMAYELA BAKHOSELI LABANGASIBO BOFAKAZI

17. Badvudvuteka njani bakhoseli nangabe sibashumayela?

17 Bakhoseli labanyenti bachamuka emaveni lapho umsebenti wekushumayela uvinjelwe khona. Siyababonga boFakazi labakhutsele baletindzawo lapho kunebakhoseli khona, ngoba tinkhulungwane tebakhoseli tiva “livi lembuso” kwekucala ekuphileni kwato. (Mat. 13:19, 23) Labanyenti ‘labasindvwako’ batfola kucabuleka emihlanganweni yetfu futsi ngekushesha nje, bavele bavumelane nemavi latsi: “Nembala Nkulunkulu unani.”Mat. 11:28-30; 1 Khor. 14:25.

18, 19. Singakhombisa njani kutsi sihlakaniphile nasishumayela bakhoseli?

18 Labo labashumayela bakhoseli kufanele ‘bacaphele’ futsi baphindze ‘bahlakaniphe.’ (Mat. 10:16; Taga 22:3) Balalelisise kuloko lokubakhatsatako, kodvwa akukafanele nicoce tindzaba tepolitiki. Landzela ticondziso letikhishwa lihhovisi leligatja kanye neticondziso letikhishwa ngulabasemagunyeni akuleyondzawo, kodvwa ungafaki kuphila kwakho engotini noma kwalabanye. Fundza futsi uhloniphe tinkholelo nemasiko ebakhoseli. Nasi sibonelo, bantfu labavela kuletinye tindzawo banendlela labalindzele kutsi bantfu besifazane bagcoke ngayo. Ngako ke, nangabe sishumayela kubantfu lababakhoseli, kufanele sigcoke ngendlela lengeke ibakhube.

19 NjengemSamariya longumakhelwane lokahle emfanekisweni waJesu, natsi sifuna kusita bantfu labahluphekile, ngisho nalabo labangasibo boFakazi. (Luk. 10:33-37) Indlela lekahle yekwenta loko kutsi sibatjele ngetindzaba letimnandzi. Lomunye umzalwane longulomdzala losasite bakhoseli labanyenti utsi: “Kubalulekile kutsi ngekushesha nje, sivele sikwente kucace kutsi siboFakazi baJehova futsi umgomo wetfu kubasita kutsi babe nebuhlobo lobuhle naNkulunkulu, hhayi lokunye. Nasingenti kanjalo, labanye batawutihlanganisa natsi ngoba nje bafuna kutfola lokutsite kitsi.”

IMIPHUMELA LEJABULISAKO

20, 21. (a) Uba yini umphumela nangabe sikhombisa bakhoseli lutsandvo lwebuzalwane? (b) Sitawucoca ngani esihlokweni lesilandzelako?

20 Nasikhombisa lutsandvo lwebuzalwane kulabo labakhosele, kuba nemiphumela lemihle. Lomunye dzadze utsi umndeni wakhe wabaleka e-Eritrea ngenca yelushushiso lobelukhona. Ngemuva kwekuba bantfwana bakhe labane bahambe luhambo lolumatima lwemalanga lasiphohlongo badzabula lihlane, bafika eSudan. Lodzadze utsi: “Bazalwane balapho babaphatsa njengetihlobo tabo tengati, babaniketa kudla, timphahla tekugcoka, indzawo yekuhlala kanye nemali yekugibela. Bobani nje labangamukela bantfu labangabati emitini yabo, ngesizatfu sekutsi bakhulekela Nkulunkulu munye? BoFakazi baJehova kuphela!”Fundza Johane 13:35.

21 Kutsiwani ngebantfwana labanyenti labefika nebatali babo ngenca yekutsi babakhoseli nobe batfutsele kulelo live? Esihlokweni lesilandzelako sitawucoca ngendlela sonkhe lesingabasita ngayo kutsi bakhonte Jehova ngentfokoto.

^ sig. 2 Kulesihloko sisebentise ligama lelitsi “bakhoseli” kute sichaze labo lababalekele kulamanye emave nobe kuletinye tindzawo letiseveni labo ngenca yetimphi, kushushiswa nobe tinhlekelele. Lamuhla, ngekusho kwe-UNHCR (United Nations High Commissioner for Refugees), “munye umuntfu kulabangu-113” emhlabeni wonkhe “uphoceleleke kutsi abaleke.”

^ sig. 6 Buka sihloko lesitsi: “Ningakukhohlwa Kwemukela Tivakashi” kuSicongosekulindza sa-October 2016, emakh. 8-12.

^ sig. 11 Ngekushesha nje umkhoseli nakefika, emadvodza lamadzala kufanele alandzele ticondziso letisencwadzini letsi, Ukuhlelelwa Ukwenza Intando KaJehova esahlukweni 8, sigaba 30. Emadvodza lamadzala angachumana nemabandla lakulamanye emave ngekutsi bachumane neligatja basebentisa i-jw.org. Basenta loku, kufanele babute imibuto lemayelana nelibandla lemkhoseli lasuka kulo kanye nelizinga lawenta ngalo umsebenti wekushumayela kute batocondza simo sakhe.

^ sig. 14 Buka tihloko letitsi “Kute umuntfu longakhonta emakhosi lamabili” kanye nalesitsi “Bani nesibindzi—Jehova ungumsiti wakho!” letitfolakala kuSicongosekulindza sanga-April 15, 2014, emakhasi 17-26.