Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ye Obua “Gbɔi” Abii

Ye Obua “Gbɔi” Abii

“Mibɛ miishɛɛ ni da fe enɛ: akɛ manu akɛ mibii lɛ miiya nɔ amɛmiinyiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli.”3 YOH. 4.

LALAI: 88, 41

1, 2. (a) Mɛɛ naagba gbekɛbii ni amɛfɔlɔi kɛ amɛ efã kɛyahi maŋ kroko nɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛkpeɔ? (b) Mɛɛ sanebimɔi ahe wɔbaasusu?

NYƐMI NUU ko ni atsɛɔ lɛ Joshua lɛ wie akɛ: “Kɛjɛ migbekɛbiiashi lɛ, miwieɔ mifɔlɔi amaŋ wiemɔ lɛ yɛ shĩa kɛ asafo lɛ mli. Shi be ni mibɔi skul yaa lɛ, wiemɔ ni awieɔ yɛ he ni wɔyɔɔ lɛ baŋɔɔ minaa. Afii fioo komɛi asɛɛ lɛ, mikpa mifɔlɔi amaŋ wiemɔ lɛ wiemɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ mitee asafoŋ kpee lɛ, minuuu nɔ ni awieɔ lɛ shishi jogbaŋŋ, ni minu he tamɔ nɔ ni mi kɛ mifɔlɔi lɛ jɛɛɛ he kome.” Jeee Joshua pɛ yɔɔ naagba nɛɛ.

2 Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi fe 240,000,000 bɛ maji ni afɔ amɛ yɛ nɔ lɛ anɔ. Kɛ́ okɛ obii lɛ fã kɛyahi maŋ kroko nɔ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua amɛ koni amɛnyɛ amɛkase Yehowa he nii jogbaŋŋ ni ‘amɛya nɔ amɛnyiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli’? (3 Yoh. 4) Ni mɛni mɛi krokomɛi baanyɛ afee kɛye amɛbua?

FƆLƆI, NYƐFEA NƆKWƐMƆNƆ KPAKPA

3, 4. (a) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa esa akɛ fɔlɔi afee ahã amɛbii? (b) Mɛni esaaa akɛ fɔlɔi kpaa gbɛ yɛ amɛbii adɛŋ?

3 Fɔlɔi, kɛ́ nyɛmiitao ni nyɛbii lɛ anyiɛ gbɛ ni kɛ mɔ yaa naanɔ wala mli lɛ nɔ lɛ, ehe miihia waa ni nyɛfee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa nyɛhã amɛ. Kɛ́ obii lɛ na akɛ ‘ootao Maŋtsɛyeli lɛ klɛŋklɛŋ’ lɛ, amɛbaana akɛ esa akɛ amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ akɛ ebaaduro amɛ nibii ni he hiaa amɛ daa gbi. (Mat. 6:33, 34) No hewɔ lɛ, kaabua heloonaa nibii pii anaa ohã ohe. Okɛ mumɔŋ nibii akashã afɔle yɛ heloonaa nibii ahewɔ. Moŋ lɛ, okɛ heloonaa nibii ashã afɔle yɛ mumɔŋ nibii ahewɔ. Bɔɔ mɔdɛŋ waa ni okatsɔ nyɔmɔtsɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni obaafee nibii ni baahã oná nii kpɔtɔɔ loo oná “gbɔmɛi ahiɛnyam lɛ,” feemɔ nibii ni baahã Yehowa tsui anyɔ emli, no ji, nibii ni baahã oná “jwetri yɛ ŋwɛi.”Kanemɔ Marko 10:21, 22; Yoh. 12:43.

4 Ná dekã ohã obii lɛ. Bii komɛi tiuɔ heloonaa nibii asɛɛ koni amɛkɛfee gbɛ́i loo amɛná nii amɛhã amɛ diɛŋtsɛ amɛhe loo amɛfɔlɔi. No hewɔ lɛ, kɛ́ obii lɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaatiu mumɔŋ otii asɛɛ moŋ fe nomɛi lɛ, hã amɛle akɛ omii eshɛ amɛyiŋkpɛɛ lɛ he waa. Mɛi komɛi susuɔ akɛ esa akɛ bii atsu nii waa koni amɛfɔlɔi aná ogbɔjɔ shihilɛ. Shi susumɔ ni tamɔ nɛkɛ damɔɔɔ Ŋmalɛi lɛ anɔ. Kaimɔ akɛ, “akpaaa gbɛ akɛ bii baatĩa nii anaa amɛto amɛfɔlɔi, shi moŋ fɔlɔi ji mɛi ni akpaa gbɛ akɛ amɛbaatĩa nii anaa amɛto amɛbii.”2 Kor. 12:14.

FƆLƆI, NYƐYEA NYƐBUAA NYƐBII LƐ KƐ́ AMƐNUUU NYƐMAŊ WIEMƆ LƐ PO

5. Mɛni hewɔ esa akɛ fɔlɔi kɛ amɛbii agba Yehowa he sane?

5 Biblia lɛ gba akɛ mɛi ni “jɛ jeŋmaji anɔ wiemɔi srɔtoi fɛɛ mli” baafrɔke kɛba Yehowa asafo lɛ mli, ni ŋmɛnɛ lɛ, nakai gbalɛ lɛ miiba mli. (Zak. 8:23) Shi kɛ́ obii lɛ nuuu omaŋ wiemɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ, ebaanyɛ ewa kɛhã bo akɛ obaatsɔɔ amɛ anɔkwale lɛ. Obii lɛ ji mɛi ni he hiaa fe fɛɛ ni okɛbaakase Biblia lɛ, ni kɛ́ ‘amɛbale’ Yehowa lɛ, amɛbaaná naanɔ wala. (Yoh. 17:3) Kɛ́ ootao obii lɛ ale Yehowa lɛ, ja ‘owie’ ehe otsɔɔ amɛ be fɛɛ be ni obaaná hegbɛ lɛ.Kanemɔ 5 Mose 6:6, 7.

6. Kɛ́ obii lɛ kase omaŋ wiemɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ amɛbaaná he sɛɛ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

6 Ewaaa akɛ obii lɛ baakase maŋ ni nyɛtee nɔ lɛ wiemɔ lɛ yɛ skul loo mɛi krokomɛi aŋɔɔ. Shi ja okɛ amɛ efɔ sanegbaa yɛ omaŋ wiemɔ lɛ mli dani amɛbaale wiemɔ. Kɛ̃lɛ, kɛ́ amɛnyɛ amɛwie omaŋ wiemɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ, ebaafee mlɛo ehã amɛ akɛ amɛkɛ bo baagba sane ni amɛkɛɛ bo amɛtsuiŋ saji fɛɛ. Kɛfata he lɛ, kɛ́ obii lɛ kase wiemɔi enyɔ lɛ, amɛjwɛŋmɔ mli baagbele, ni ebaaye ebua amɛ ni amɛnu mɛi krokomɛi ashishi. Agbɛnɛ hu, ebaanyɛ ewa amɛ ni amɛtsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Nyɛmi yoo ko ni fɔlɔi jɛ maŋsɛɛ, ni atsɛɔ lɛ Carolina lɛ, wie akɛ: “Kɛjɛ be ni mitee asafo ko ni wieɔ wiemɔ kroko mli nɛɛ, miná miishɛɛ waa. Eŋɔɔ minaa waa akɛ miiye miibua yɛ he ni hiamɔ lɛ da yɛ.”

7. Kɛ́ obii lɛ nuuu omaŋ wiemɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee?

7 Bei komɛi lɛ, kɛ́ gbekɛbii kase wiemɔ ni awieɔ yɛ he ni amɛfɔlɔi kɛ amɛ efã kɛtee lɛ kɛ bɔ ni mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hiɔ shi amɛhãa lɛ, amɛsumɔɔɔ ni amɛkaseɔ amɛfɔlɔi amaŋ wiemɔ lɛ, aloo ewaa kɛhãa amɛ akɛ amɛbaafee nakai. Fɔlɔi, kɛ́ nakai eji yɛ nyɛbii lɛ agbɛfaŋ lɛ, mɛni hewɔ nyɛkaseee wiemɔ ni awieɔ yɛ he ni nyɛtee lɛ? Kɛ́ nyɛfee nakai lɛ, ewaŋ tsɔ kɛhãŋ nyɛ akɛ nyɛbaatsɔɔ nyɛbii lɛ anɔkwale lɛ, ejaakɛ nyɛbaanu saji ni amɛkɛ mɛi gbaa, nibii ni amɛkɛjieɔ amɛhiɛtserɛ, kɛ nibii ni amɛkaseɔ yɛ skul lɛ ashishi, ni agbɛnɛ hu ewaŋ kɛhãŋ nyɛ akɛ nyɛkɛ amɛtsɔɔlɔi lɛ baagba sane tɛ̃ɛ. Wiemɔ kasemɔ heɔ be, ni ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ kɛ heshibaa. Shi bi ohe akɛ, eji obi lɛ etsɔ mumui kulɛ, ani omiaŋ ohiɛ okaseŋ mumuii awiemɔ bɔ ni afee ni onyɛ okɛ lɛ awie? Nakai nɔŋŋ esa akɛ ofee kɛ́ obi lɛ nuɔ wiemɔ kroko jogbaŋŋ fe omaŋ wiemɔ lɛ, aloo jeee nakai? *

8. Kɛ́ onuuu obii lɛ awiemɔ hee lɛ jogbaŋŋ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua amɛ?

8 Shi ekolɛ jeee fɔlɔi fɛɛ baanyɛ akase amɛbii lɛ awiemɔ hee lɛ ni amɛwie lɛ jogbaŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ, ekolɛ amɛnáŋ lɛ mlɛo akɛ amɛbaatsɔɔ amɛbii lɛ “ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi lɛ” fitsofitso. (2 Tim. 3:15) Kɛ́ nakai eji yɛ ogbɛfaŋ po lɛ, obaanyɛ oye obua obii lɛ koni amɛbale Yehowa ni amɛsumɔ lɛ. Asafoŋ onukpa ko ni atsɛɔ lɛ Shan lɛ wie akɛ: “Wɔmami kome pɛ ni tsɔse wɔ. No mli lɛ, enuuu wiemɔ ni wɔwieɔ lɛ jogbaŋŋ, ni mi kɛ minyɛmimɛi yei lɛ hu nuuu emaŋ wiemɔ lɛ jogbaŋŋ. Shi bɔ ni ekaseɔ nii, esɔleɔ, ni ebɔɔ mɔdɛŋ akɛ ekɛ wɔ baafee weku jamɔ daa otsi lɛ, hã wɔna akɛ ehe miihia waa ni wɔle Yehowa.”

9. Mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi baanyɛ aye abua amɛbii lɛ kɛ́ ehe bahia ni atsɔɔ gbekɛbii lɛ anii yɛ wiemɔi enyɔ amli?

9 Ekolɛ ehe baahia ni atsɔɔ gbekɛbii komɛi Yehowa he nii yɛ wiemɔi enyɔ amli; wiemɔ ni amɛwieɔ yɛ skul lɛ kɛ nɔ ni amɛwieɔ yɛ shĩa lɛ. No hewɔ lɛ, nɔ ni fɔlɔi komɛi feɔ ji akɛ, amɛkɛ nibii ni asafo lɛ efee yɛ wiemɔi lɛ eko fɛɛ eko mli, tamɔ woji, nibii ni atswaa aboɔ toi, kɛ vidioi lɛ tsuɔ nii. Eyɛ faŋŋ akɛ, ehe baahia ni fɔlɔi ni kɛ amɛbii efã kɛtee maji krokomɛi anɔ lɛ ahe be babaoo kɛye amɛbua amɛbii lɛ, ni amɛtao gbɛi srɔtoi ni amɛbaanyɛ amɛtsɔ nɔ amɛhã wekukpaa ni yɔɔ amɛbii lɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli awa.

MƐƐ ASAFO MLI ESA AKƐ NYƐHI?

10. (a) Namɔ esa akɛ ehala asafo ni weku lɛ kɛbaasɔmɔ? (b) Mɛni esa akɛ efee dani ekpɛ nakai yiŋ lɛ?

10 Kɛ́ he ni “gbɔi” lɛ ebato lɛ kɛ asafoi ni wieɔ amɛmaŋ wiemɔ lɛ ateŋ jekɛ lɛ, esa akɛ amɛkɛ asafo ko ni yɔɔ he ni amɛyɔɔ lɛ ni wieɔ wiemɔ ni awieɔ yɛ maŋ nɔ he ni amɛtee lɛ asɔmɔ. (Lala 146:9) Shi kɛ́ asafoi ni bɛŋkɛ amɛ lɛ eko wieɔ amɛmaŋ wiemɔ lɛ, belɛ ehe baahia ni weku yitso lɛ ahala asafo ni baaye abua eweku lɛ jogbaŋŋ. (1 Kor. 11:3) Shi dani ebaafee nakai lɛ, esa akɛ esusu sane lɛ he jogbaŋŋ, esɔle yɛ he, ni ekɛ ehefatalɔ lɛ kɛ ebii lɛ asusu he. Mɛɛ nibii ahe ehe baahia ni weku yitso lɛ asusu? Mɛɛ Biblia mli shishitoo mlai baanyɛ aye abua lɛ? Nyɛhãa wɔsusua ekomɛi ahe.

11, 12. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wiemɔ ni awieɔ yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ baanyɛ asa nibii abɔ ni gbekɛ ko baanyɛ akase lɛ he? (b) Mɛni hewɔ gbekɛbii komɛi sumɔɔɔ ni amɛkaseɔ amɛfɔlɔi amaŋ wiemɔ lɛ?

11 Esa akɛ fɔlɔi asusu amɛbii lɛ ahe, ni amɛkwɛ nɔ ni baaye abua amɛ. Eyɛ mli akɛ nibii ni akaseɔ yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ pɛ kɛkɛ nyɛŋ ahã obii lɛ anane amɔ shi yɛ anɔkwale lɛ mli moŋ, shi susumɔ enɛ he okwɛ: Kɛ́ okɛ obii lɛ tee asafoŋ kpeei ni afeɔ yɛ wiemɔ ni amɛnuɔ jogbaŋŋ lɛ mli lɛ, kpee lɛ shishi ni amɛtee lɛ po pɛ kɛkɛ hewɔ lɛ, amɛbaakase nɔ ko kɛ̃, ni ekolɛ nibii abɔ ni amɛbaakase lɛ baafee bo naakpɛɛ. Ani nakai nɔŋŋ ebaaba lɛ kɛ́ amɛnuuu wiemɔ ni akɛfeɔ asafoŋ kpeei lɛ jogbaŋŋ? (Kanemɔ 1 Korintobii 14:9, 11.) Kaimɔ hu akɛ, jeee be fɛɛ be gbekɛ ko fɔlɔi amaŋ wiemɔ lɛ baata etsuiŋ ni ehã esusu nii ahe kɛya shɔŋŋ. Anɔkwa, gbekɛbii komɛi nyɛɔ amɛhãa saji ahetoo, amɛshiɛɔ, ni amɛfeɔ asaimɛnt yɛ amɛfɔlɔi amaŋ wiemɔ lɛ mli, tsɛ nɔ ni amɛwieɔ lɛ jɛɛɛ amɛtsuiŋ.

12 Kɛfata he lɛ, jeee wiemɔ pɛ náa gbekɛbii atsui nɔ hewalɛ. Joshua, ni wɔtsĩ etã yɛ nikasemɔ nɛɛ shishijee lɛ ná enɛ mli niiashikpamɔ. Enyɛmi yoo, Esther, wie akɛ: “Gbekɛbii bibii nuɔ he akɛ, kɛ́ amɛkase amɛfɔlɔi lɛ amaŋ wiemɔ lɛ, belɛ esa akɛ amɛkase amɛfɔlɔi lɛ amaŋbii lɛ akusum, ní amɛkɛ amɛhe adɔmɔ amɛfɔlɔi lɛ ajamɔ lɛ.” No hewɔ lɛ, kɛ́ gbekɛbii lɛ sumɔɔɔ amɛfɔlɔi lɛ amaŋbii lɛ akusum, ni ji niyenii ni amɛyeɔ, bɔ ni amɛsaa amɛhe amɛhãa, kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ, ekolɛ amɛsumɔŋ ni amɛkase amɛfɔlɔi lɛ amaŋ wiemɔ lɛ, ní amɛkɛ amɛhe adɔmɔ amɛjamɔ lɛ. Mɛni fɔlɔi baanyɛ afee yɛ naagba nɛɛ he?

13, 14. (a) Mɛni hewɔ nyɛmi nuu ko kɛ eŋa kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ asafo ko ni wieɔ wiemɔ ni awieɔ yɛ he ni amɛtee lɛ baasɔmɔ? (b) Mɛni amɛfee koni wekukpaa ni yɔɔ amɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli akagbɔjɔ?

13 Fɔlɔi ni ji Odasefoi lɛ susuɔ amɛbii lɛ ahiamɔ nii ahe klɛŋklɛŋ dani amɛsusuɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ he. (1 Kor. 10:24) Samuel, ni ji Joshua kɛ Esther papa wie akɛ: “Mi kɛ miŋa kɛ wɔhiɛ fɔ̃ shi koni wɔna wiemɔ ni kɛ́ wɔtsɔɔ wɔbii lɛ Yehowa he nii yɛ mli lɛ, etaa amɛtsuiŋ, ni wɔsɔle ni Yehowa aduro wɔ hiɛshikamɔ. Nɔ ni wɔna lɛ eyaŋɔɔɔ wɔnaa tsɔ. Shi be ni wɔyɔse akɛ wɔbii lɛ náaa asafoŋ kpeei ni afeɔ yɛ wɔmaŋ wiemɔ lɛ mli lɛ ahe sɛɛ kɛmɔɔɔ shi lɛ, wɔkɛ asafo ko ni wieɔ wiemɔ ni amɛnuɔ jogbaŋŋ lɛ bɔi bɔɔ. Wɔfee ekome akɛ weku kɛtee asafoŋ kpeei kɛ shiɛmɔ. Agbɛnɛ hu, wɔfɔ̃ nyɛmimɛi ni yɔɔ wɔsafo lɛ mli lɛ nine kɛhã niyeli kɛ shisharamɔ. Nibii nɛɛ fɛɛ ye ebua wɔbii lɛ ni amɛbale nyɛmimɛi lɛ kɛ Yehowa, ni amɛna akɛ Yehowa ji amɛ-Nyɔŋmɔ, amɛ-Tsɛ, kɛ amɛ-Naanyo fɛɛ. Wɔbu enɛ akɛ ehe miihia kwraa fe wɔmaŋ wiemɔ lɛ ni amɛbaanu jogbaŋŋ.”

14 Samuel wie kɛfata he akɛ: “Bɔ ni afee ni wekukpaa ni yɔɔ mi kɛ miŋa kɛ Yehowa teŋ lɛ mli akagbɔjɔ lɛ, mi kɛ miŋa tee asafoŋ kpeei ni afeɔ yɛ wɔmaŋ wiemɔ lɛ mli lɛ hu. Ehe wɔbe, ni egbala wɔmli. Shi wɔmiida Yehowa shi akɛ ejɔɔ mɔdɛŋ ni wɔbɔ kɛ afɔlei ni wɔshã lɛ anɔ. Wɔbii etɛ lɛ fɛɛ miisɔmɔ Yehowa akɛ be fɛɛ sɔɔlɔi.”

NƆ NI OBLAHII KƐ OBLAYEI BAANYƐ AFEE

15. Mɛni hã nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Kristina lɛ nu he akɛ, kɛ́ etee asafo ko ni wieɔ wiemɔ ni awieɔ yɛ maŋ nɔ he ni amɛtee lɛ mli lɛ, ebaaná he sɛɛ lɛ?

15 Bei komɛi lɛ, kɛ́ gbekɛbii lɛ dara lɛ, amɛnuɔ he akɛ kɛ́ amɛkɛ asafo ni wieɔ wiemɔ ni amɛnuɔ jogbaŋŋ lɛ bɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛya amɛhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, esaaa akɛ fɔlɔi lɛ nuɔ he akɛ amɛbii lɛ miitao akwa amɛ. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Kristina lɛ wie akɛ: “No mli lɛ, minuɔ mifɔlɔi amaŋ wiemɔ lɛ fiofio, shi kɛ́ wɔtee asafoŋ kpeei lɛ, minuuu wiemɔi ni akɛtsuɔ nii lɛ ashishi. Be ni miye afii 12 lɛ, mitee kpee wulu ko yɛ wiemɔ ni wɔwieɔ yɛ skul lɛ mli. No ji be klɛŋklɛŋ ni mina akɛ, nibii ni awieɔ lɛ ji anɔkwale lɛ! Be ni mibɔi sɔlemɔ yɛ wiemɔ ni wɔwieɔ yɛ skul lɛ mli lɛ, mina tsakemɔ kroko yɛ mishihilɛ mli. Minyɛ mifɔse mitsuiŋ saji fɛɛ mishwie Yehowa hiɛ!” (Bɔf. 2:11, 41) Be ni Kristina ye afii 18 lɛ, ekɛ efɔlɔi susu sane nɛɛ he, ni ekpɛ eyiŋ akɛ ekɛ asafo ko ni wieɔ wiemɔ ni awieɔ yɛ he ni amɛtee lɛ baasɔmɔ. Kristina tsa nɔ akɛ: “Be ni mikase Yehowa he nii yɛ wiemɔ ni wɔwieɔ yɛ skul lɛ mli lɛ, eta mitsuiŋ, ni mikɛtsu nii.” Eyeee be ko ni Kristina batsɔ daa gbɛgbalɔ, ni eyɛ miishɛɛ waa.

16. Mɛni hewɔ eŋɔɔ Nadia naa akɛ etee nɔ ehi asafo ko ni wieɔ efɔlɔi amaŋ wiemɔ lɛ mli?

16 Oblahii kɛ oblayei komɛi miitao amɛkɛ asafo ko ni wieɔ wiemɔ ni awieɔ yɛ he ni amɛyɔɔ lɛ ayabɔ. Kɛ́ nakai bo hu onuɔ he lɛ, bi ohe akɛ, ‘Mɛni hewɔ?’ Ani okɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ ni ootao emli awa lɛ hewɔ oosumɔ ni oya lɛ? (Yak. 4:8) Aloo osumɔɔɔ ni ofɔlɔi ahiŋmɛii hiɔ nɔ fɛɛ nɔ ni ofeɔ lɛ he ni no hewɔ otaoɔ oya lɛ? Mɛi komɛi po nuɔ he akɛ eetɔ amɛ tsɔ yɛ asafo mli ni amɛyɔɔ lɛ, ni no hewɔ amɛtaoɔ amɛshi lɛ. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Nadia, ni amrɔ nɛɛ eesɔmɔ yɛ Betel lɛ wie akɛ: “Be ni mi kɛ minyɛmimɛi lɛ shɛ wɔblahiiaŋ kɛ wɔblayeiaŋ lɛ, no mli lɛ, wɔmiitao wɔshi kɛya asafo ko ni wieɔ wiemɔ ni awieɔ yɛ maŋ nɔ ni wɔyɔɔ lɛ mli.” Shi Nadia fɔlɔi na akɛ, kɛ́ amɛhã amɛbii lɛ shi kɛtee nakai asafo lɛ mli lɛ, eyeŋ ebuaŋ amɛ ni amɛya amɛhiɛ. Nadia tsa nɔ akɛ: “Amrɔ nɛɛ, eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ wɔfɔlɔi mia amɛhiɛ amɛtsɔɔ wɔ amɛmaŋ wiemɔ lɛ, ni amɛhã wɔtee nɔ wɔhi asafo ni wieɔ amɛmaŋ wiemɔ lɛ mli. Wɔná nɔ ni amɛfee nɛɛ he sɛɛ waa, ni ehã wɔná hegbɛi babaoo ni wɔkɛbaaye wɔbua mɛi krokomɛi koni amɛbale Yehowa.”

NƆ NI MƐI KROKOMƐI BAANYƐ AFEE KƐYE ABUA

17. (a) Namɛi adɛŋ Yehowa etuu bii atsɔsemɔ ewo? (b) Namɛi baanyɛ aye abua fɔlɔi koni amɛtsɔɔ amɛbii lɛ anɔkwale lɛ?

17 Fɔlɔi, Yehowa miitao ni nyɛ nyɛtsɔɔ nyɛbii lɛ anɔkwale lɛ; jeee amɛniimɛi, amɛnaamɛi, loo mɛi krokomɛi. (Kanemɔ Abɛi 1:8; 31:10, 27, 28.) Shi ekolɛ, ehe baahia ni mɛi krokomɛi aye abua fɔlɔi ni nyɛɛɛ awie wiemɔ ni awieɔ yɛ maŋ nɔ ni amɛkɛ amɛweku lɛ efã kɛtee lɛ koni amɛshɛ amɛbii lɛ atsui he. Kɛ́ nyɛhã mɛi krokomɛi ye amɛbua nyɛ koni nyɛnyɛ nyɛkwɛ nyɛbii lɛ “yɛ Yehowa tsɔsemɔ kɛ ewiemɔkɛtsɔɔmɔ lɛ mli” lɛ, no etsɔɔɔ akɛ nyɛkɛ Ŋmalɛ naa sɔ̃ ni kã nyɛnɔ akɛ fɔlɔi lɛ miitere amɛ. (Efe. 6:4) No hewɔ lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛbi asafoŋ onukpai lɛ ni amɛtsɔɔ nyɛ nibii ni nyɛbaanyɛ nyɛkɛfee weku jamɔ kɛ mɛi ni nyɛbii lɛ baanyɛ amɛkɛbɔ naanyo.

Kɛ́ bii lɛ kɛ fɔlɔi lɛ fɛɛ kɛ asafo lɛ bɔ lɛ, amɛbaaná he sɛɛ (Kwɛmɔ kuku 18, 19)

18, 19. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ nyɛmimɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ yɛ asafo lɛ mli lɛ baanyɛ aye abua oblahii kɛ oblayei bibii? (b) Mɛni esa akɛ fɔlɔi aya nɔ afee?

18 Fɔlɔi, yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛfɔ̃ wekui krokomɛi anine ni amɛbafata nyɛweku lɛ he kɛfee weku jamɔ. Agbɛnɛ hu, oblahii kɛ oblayei babaoo yaa amɛhiɛ kɛ́ amɛkɛ nyɛmimɛi krokomɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ yɛ mumɔŋ lɛ bɔ, ekolɛ be ni amɛkɛ amɛ etee shiɛmɔ loo amɛkɛ amɛ miibɔ yɛ henaabuamɔi ashishi. (Abɛi 27:17) Shan, ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ, wie akɛ: “Mikaiɔ akɛ nyɛmimɛi komɛi ye amɛbua mi waa. Be fɛɛ be ni amɛbaaye amɛbua mi kɛsaa mihe kɛhã asaimɛnt ko lɛ, mikaseɔ nibii babaoo. Ni kɛ́ wɔfee ekome kɛjie wɔhiɛtserɛ lɛ, mináa miishɛɛ waa.”

19 Esa akɛ mɛi ni fɔlɔi lɛ baahã amɛye amɛbua amɛbii lɛ awo bii lɛ hewalɛ be fɛɛ be ni amɛbu amɛfɔlɔi lɛ. Amɛbaanyɛ amɛfee nakai kɛ́ amɛwie fɔlɔi lɛ ahe ekpakpa, ni amɛfeee amɛnii tamɔ nɔ ni amɛmiitao amɛshɔ̃ hegbɛ ni fɔlɔi lɛ yɔɔ akɛ amɛtsɔseɔ amɛbii lɛ kɛje amɛdɛŋ. Kɛfata he lɛ, esa akɛ amɛkwɛ amɛnifeemɔ jogbaŋŋ, ni amɛba amɛjeŋ bɔ ni mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli kɛ esɛɛ fɛɛ náŋ amɛhe sane gbonyo ko amɛtã. (1 Pet. 2:12) Eyɛ mli akɛ fɔlɔi baanyɛ ahã mɛi krokomɛi aye abua amɛ kɛtsɔse amɛbii lɛ moŋ, shi loloolo lɛ, eji amɛsɔ̃ akɛ amɛtsɔse amɛbii lɛ yɛ anɔkwale lɛ mli. Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ amɛhiŋmɛii ahi amɛbii lɛ kɛ yelikɛbuamɔ ni nyɛmimɛi krokomɛi kɛhãa amɛ lɛ nɔ, ni amɛya nɔ amɛtsɔɔ amɛ nii.

20. Mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi baanyɛ aye abua amɛbii koni amɛbatsɔmɔ Yehowa tsuji ni yɔɔ ekãa?

20 Fɔlɔi, nyɛsɔlea nyɛbia Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ, ní nyɛfea nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛbaanyɛ kɛyea nyɛbuaa nyɛbii lɛ. (Kanemɔ 2 Kronika 15:7.) Hã wekukpaa ni yɔɔ obii lɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ he ahia bo fe nibii ni bo diɛŋtsɛ osumɔɔ. Feemɔ bɔ fɛɛ bɔ ni obaanyɛ ni odu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ owo obii lɛ atsui mli. Kaahã onijiaŋ je wui kɔkɔɔkɔ. Obii lɛ baanyɛ abatsɔmɔ Yehowa tsuji kpakpai. Bɔfo Yohane wie yɛ mɛi ni ebatsɔmɔ ebii yɛ asafo lɛ mli lɛ ahe akɛ: “Mibɛ miishɛɛ ni da fe enɛ: akɛ manu akɛ mibii lɛ miiya nɔ amɛmiinyiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli.” (3 Yoh. 4) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, nakai nɔŋŋ bo hu obaanu he kɛ́ obii lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ tsu nii, ni amɛnyiɛ onɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ sɛɛ.

^ kk. 7 Kwɛmɔ sane ni yitso ji, “You Can Learn Another Language!” (Obaanyɛ Okase Wiemɔ Kroko!) ni je kpo yɛ March 2007 Awake! lɛ bf. 10-12.