1, 2. (1) Ta apañ eo ajri ro nejin ro rar em̦m̦akũt ñan bar juon aelõñ rej iioone? (2) Ta kajjitõk ko jenaaj etali ilo katak in?

 JOSHUA ej ba: “Jãn ke iar ajri, iar kõnono kajin eo an Aelõñ eo me jinõ im jema rar em̦m̦akũttok jãne, im ikõn kõnono kajin eo aer ilo m̦weo im̦õmmim im ilo eklejia eo. Ak ãlikin aõ kar jino jikuul̦, ekar jino em̦m̦an wõt ippa kõnono ilo kajin eo an aelõñ eo kõmij pãd ie. Jejjo iiõ tokãlik, iar kõnono wõt ilo kajin eo an aelõñ in. Kõn men in, iar jab maroñ mel̦el̦e ta ko rej ba ilo kweilo̦k, im ikar jaje kõn m̦anit eo an jinõ im jema.” Ejjab Joshua wõt ej iioon wãween in.

² Rainin, elõñl̦o̦k jãn 240,000,000 armej ro rar em̦m̦akũt jãn aelõñ eo rar l̦otak ie ñan bar juon aelõñ. El̦aññe ewõr nejũm̦ im kwõj juon iaan rein me rar em̦m̦akũtl̦o̦k ñan bar juon aelõñ, ewi wãween am̦ maroñ jipañ ajri ro nejũm̦ ilo wãween eo em̦m̦antata ñan aer yokwe Jeova im wõnm̦aanl̦o̦k wõt im “etetal ilo m̦ool” eo? (3 Jon 4) Im ewi wãween an ro jet maroñ jipañ rein?

3, 4. (1) Ewi wãween an ro jemãn im jinen ajri ro maroñ likũt juon joñak em̦m̦an ñan ro nejier? (2) Ta ko rũtto ro rejjab aikuj kõtmãne jãn ro nejier?

³ Kom̦ ro jemãn im jinen ajri ro, joñak eo ami ekanooj aorõk kõnke eñin men eo enaaj jino jipañ ajri ro nejimi ñan etetal ilo ial̦ eo ej tõll̦o̦k  ñan mour indeeo. Ñe ajri ro nejũm̦ rej lo am̦ “pukot m̦okta Aelõñ eo,” renaaj katak ñan atartar ioon Jeova ñan kabwe aikuj ko aer kajjojo raan. (Matu 6:33, 34) Innem, ijello̦kun ami kajjioñ jibadek bwe kom̦win m̦weiie, kõm̦m̦an bwe ami karejar ñan Jeova en men eo m̦oktata. Kaalikkar am̦ jokwane kõn men ko ewõr ippemi im kate eok ñan jab m̦uri. Pukot ‘m̦weiuk ko ilañ,’ mel̦el̦ein men ko renaaj kabuñbũruon Jeova, im jab m̦weiuk ko an lal̦ in ak “nõbar an armej.”​—Riit Mark 10:21, 22; Jon 12:43.

⁴ Jab poub jãn am̦ kõm̦m̦an iien ippãn ajri ro nejũm̦. Ñe rej kããlõt ñan likũt Jeova m̦oktata ijello̦kun aer jibadek bwe er ak baam̦le eo ami en buñbuñ im m̦weiie, kwõn kwal̦o̦k ñan er bwe el̦ap am̦ m̦õn̦õn̦õ kõn er. Kõjparok jãn l̦õmn̦ak eo ebõd an ro jet me rej kõtmãne bwe ajri ro ren ukot bõkã eo im pukot juon wãween mour ejokwane ñan rũtto ro ak jemãer im jineer. Keememej bwe “ajri ro rejjab kõke aikuj ko an jemãer im jineer, ak ro jemãer im jineer rej kõke aikuj ko an ro nejier.”​—2 Ko. 12:14, UBS.

5. Etke rũtto ro rej aikuj kõnono ñan ajri ro nejier kõn Jeova aolep iien?

⁵ Ãinwõt an kar Baibõl̦ kanaan, rainin armejin ‘aelõñ ko jãn kajin otemjej’ rej itok ñan doulul eo an Jeova. (Zk. 8:23) Bõtab, el̦aññe ajri ro nejũm̦ rejjab mel̦el̦e kõn kajin eo am̦, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en pen am̦ katakin er kõn m̦ool eo. Ajri ro nejũm̦ rej rũkkatak Baibõl̦ ro am̦ me raorõktata, im aer katak bwe ren “jel̦ã” Jeova ej mel̦el̦ein mour indeeo ñan er. (Jon 17:3) Innem bwe ajri ro nejũm̦ ren maroñ jel̦ã kõn katak ko an Jeova, kwõj aikuj “kõnono kaki” ñan er aolep iien.​—Riit Duteronomi 6:6, 7.

6. Ewi wãween an naaj ajri ro nejũm̦ bõk tokjãn jãn aer jel̦ã kajin eo am̦? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁶ Alikkar bwe ajri ro nejũm̦ renaaj katak kajin eo an aelõñ eo kom̦ij pãd ie ilo jikin jikuul̦ im jãn ro rej pãd ibwiljier. Bõtab, rej katak kajin eo am̦ ñe aolep iien kwõj kõnono ñan er ilo kajin eo am̦. El̦aññe renaaj jel̦ã kajin eo am̦, enaaj pidodo aer bwebwenato ippam̦ im kwal̦o̦k bũrueer ñan eok. Im ebar wõr men ko jet men in enaaj jipañ er kake. Kõn an naaj ajri ro nejũm̦ jel̦ã ruo kajin, men in enaaj kadepakpakl̦o̦k wãween aer kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ im jipañ er ñan mel̦el̦e kõn l̦õmn̦ak ko reoktak jãn doon an armej ro. Emaroñ bar kõpel̦l̦o̦k juon iien em̦m̦an ñan aer kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal eo an Jeova. Carolina, eo me jinen im jemãn rar em̦m̦akũtl̦o̦k ñan bar juon aelõñ, ej ba: “Aõ pãd ilo juon eklejia me ej kõnono bar juon kajin el̦ap an kalimomo. Im ilukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe imaroñ jipañ ijo el̦ap aikuj ie.”

7. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane el̦aññe baam̦le eo am̦ ej jelm̦ae apañ eo kõn an oktak kajin ko kom̦ij kõnono?

⁷ Bõtab, ajri ro nejin ro rar em̦m̦akũtl̦o̦k ñan bar juon aelõñ rel̦ak katak m̦anit im kajin eo an aelõñ eo rej pãd ie, jet iaaer remaroñ jino jako aer kõn̦aan kõnono ilo kajin eo an rũtto ro jineer im jemãer, joñan remaroñ kiiõ jaje kajin eo aer. Kom̦ ro jemãn im jinen ajri ro, el̦aññe eñin men eo ej wal̦o̦k ñan ajri ro nejimi, kom̦ maroñ ke katak jidik kajin eo an aelõñ eo kom̦ij pãd ie? Enaaj pidodo am̦ katakin ajri ro nejũm̦ bwe ren rũttol̦o̦k im karejar ñan Jeova, el̦aññe kwõnaaj mel̦el̦e men ko rej bwebwenato kaki, menin kam̦õn̦õn̦õ ko rej roñjaki ak alwõji, katak ko aer ilo jikuul̦, im el̦aññe kwõnaaj maroñ kõnono ippãn rũkaki ro aer. Em̦ool bwe ebõk iien ñan katak bar juon kajin im men in ej kitibuj ad bar aikuj lukkuun kate kõj im kwal̦o̦k ettã bõro. Bõtab, ewõr tokjãn am̦ naaj kate eok. Ñan waanjoñak, el̦aññe ajri eo nejũm̦ ear etal im make jarroñroñ, alikkar bwe kwõnaaj kar katak sign language bwe kwõn maroñ kõnono ippãn im mel̦el̦e ta ko ej ba. Eokwe ejjel̦o̦k oktak jãn ajri ro nejũm̦ me el̦apl̦o̦k aer kõnono kajin eo an aelõñ eo kom̦ar em̦m̦akũtl̦o̦k ñane. Ebar aorõk bwe kwõn katak kajin eo remel̦el̦e kake bwe kwõn maroñ kõnono ippãer. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

8. Ewi wãween am̦ maroñ jipañ ajri ro nejũm̦ meñe jidik wõt am̦ jel̦ã kajin eo el̦apl̦o̦k aer mel̦el̦e kake?

⁸ Jejel̦ã bwe emaroñ lukkuun pen ñan an jet jemãn im jinen tijem̦l̦o̦k ilo aer kõnono kajin eo  ekããl an ajri ro nejier. Men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en pen aer kõmel̦el̦eik katak ko rem̦wilal̦ jãn “Jeje ko Rekkwõjarjar” ñan ro nejier. (2 Ti. 3:15, UBS) Meñe eñin apañ eo kwõj iioone, ak ej wõr wõt am̦ maroñ ñan jipañ ajri ro nejũm̦ bwe ren jel̦ã kõn Jeova im yokwe e. Juon em̦m̦aan ej lale eklejia etan Shan ej ba: “Kõm̦ro ledik eo jeiũ ar jab lukkuun jel̦ã kõnono kajin eo an jinõm̦ro, eo me ear make iaan im lale kõm̦ro, im kar jidik wõt an mel̦el̦e kajin eo kõm̦ro jel̦ã. Bõtab, ke kõm̦ro ar loe an katak, jar, im kate e ñan kõm̦m̦ane iien kabuñ an baam̦le eo ammim aolep wiik, kõm̦ro ar kile bwe elukkuun aorõk ñan ammim katak im epaake Jeova.”

9. Ewi wãween an jemãn im jinen ajri ro maroñ jipañ ro nejier ñe ajri ro rej aikuj katak ilo ruo kajin?

⁹ Jet ajri remaroñ aikuj katak kõn Jeova ilo ruo kajin, kajin eo rej kõnono ilo jikin jikuul̦ im kajin eo rej kõnono ilo m̦weo im̦weer. Kõn men in, jet jemãn im jinen ajri ro rej kõjerbal bok ko, katak ko kar rekoote ainikien aer riit, im pija ko ilo kajin kein jim̦or ñan katak ippãer. Alikkar bwe ro jemãn im jinen ajri ro me rar em̦m̦akũtl̦o̦k ñan bar juon aelõñ, rej aikuj wũjlepl̦o̦k aolepen iien ko aer im lukkuun kate er ñan jipañ ro nejier ñan ejaake juon jem̦jerã epaak ippãn Jeova.

10. (1) Wõn eo ej aikuj kããlõt ewi wõt kajin eo baam̦le eo an en kweilo̦k ie? (2) Ta eo bõran baam̦le eo ej aikuj kõm̦m̦ane m̦okta jãn an kõm̦m̦ane juon pepe?

¹⁰ Ñe ‘ro reruwamaejet’ rej jokwe ilo jikin eo ettol̦o̦k jãn Ri Kõnnaan ro jet an Jeova me rej kõnono kajin eo aer, rej aikuj kobal̦o̦k ilo eklejia eo ilo jikin eo rej pãd ie. (Sam 146:9) Ak el̦aññe ewõr juon eklejia ilo kajin eo aer im epaake ijo rej jokwe ie, eo ej bõran baam̦le eo eaikuj kããlõt kajin ta eo baam̦le eo an enaaj kweilo̦k ie. Bõtab m̦okta jãn an kõm̦m̦ane kããlõt eo an, enaaj aikuj lukkuun l̦õmn̦ak kake im jar kake. Bareinwõt, enaaj aikuj bõk l̦õmn̦ak eo an kõrã eo pãleen im ajri ro nejin kõn men in. (1 Ko. 11:3) Ta men ko raorõk enaaj aikuj l̦õmn̦ak kaki? Ta naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦ renaaj jipañe ñan kõm̦m̦ane pepe eo an? Eokwe, jen lale jet iaaer.

11, 12. (1) Ewi wãween an kajin jelõt wãween an ajri ro mel̦el̦e kõn katak ko rej wal̦o̦k ilo kweilo̦k? (2) Etke jet ajri rejjab kõn̦aan katak kajin eo an jineer im jemãer?

¹¹ Rũtto ro rej aikuj l̦õmn̦ak kõn ta ko me renaaj lukkuun jipañ ajri ro nejier. Bwe ajri ro ren lukkuun mel̦el̦e katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦, ebar lõñ men ko jet rej aikuji ijello̦kun aer baj katak Baibõl̦ ium̦win jejjo awa ilo kweilo̦k ko kajjojo wiik. Bõtab, l̦õmn̦ak m̦õk kõn men in: El̦aññe ajri ro rej kweilo̦k ilo kajin eo el̦apl̦o̦k aer mel̦el̦e kake, elõñ katak ko remaroñ bũki jãn aer baj pãd ilo kweilo̦k ko, im bõlen jineer im jemãer remaroñ jab kile men in. Ak men in emaroñ oktak ippãn ajri ro rejjab lukkuun mel̦el̦e kõn kajin eo ñan jidik. (Riit 1 Korint 14:9, 11, UBS.) Im meñe juon ajri emaroñ kar jel̦ã kajin eo an jinen im jemãn, ak ejjab mel̦el̦ein bwe eñin kajin eo enaaj kõm̦akũt bũruon im l̦õmn̦ak ko an. Ilo m̦ool, jet ajri remaroñ katak ñan uwaak, kõm̦m̦an aer naanin ijjino ñe rej kwal̦o̦k naan, im kõm̦m̦an aer katak ilo kajin eo an jineer im jemãer ak ejjab mel̦el̦ein bwe ej lukkuun itok jãn bũrueer.

¹² Bareinwõt, ejjab kajin wõt emaroñ lukkuun jelõt bũruon juon ajri. Ej alikkar men in ilo naan ko an Joshua me kar kwal̦o̦k kake ilo jinoin katak in. Kõrã eo jein etan Esther ej ba: “Ilo l̦õmn̦ak eo an ajri jiddik ro, kajin eo an jineer im jemãer, im m̦anit eo aer, kab kabuñ eo aer rej itok ippãn doon.” El̦aññe ajri ro rejjab jel̦ã m̦anit eo an jineer im jemãer, remaroñ jab kõn̦aan katak kajin eo aer im bareinwõt kõn tõmak eo aer. Ta eo ro jemãn im jinen ajri ro me rar em̦m̦akũt tok jãn aelõñ eo aer remaroñ kõm̦m̦ane?

13, 14. (1) Etke ruo rippãlele rar pepe bwe baam̦le eo aerro en etal ñan eklejia eo me ej kõnono kajin eo an aelõñ eo rar em̦m̦akũtl̦o̦k ñane? (2) Ta eo erro ar kõm̦m̦ane bwe en kajoor wõt tõmak eo aerro?

¹³ Ro rej Kũrjin rej likũt aikuj ko an ajri ro nejier m̦okta jãn kõn̦aan ko aer make. (1 Ko. 10:24, UBS) L̦al̦l̦ap eo jemãn Joshua im Esther etan Samuel, ej ba: “Kõm̦ro lio ippa ar lukkuun lale ewi wõt kajin eo el̦ap an ajri ro nejũm̦ro kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ie, im kõm̦ro ar jar bwe kõm̦ro  en maroñ kõm̦m̦ane pepe eo ejim̦we. Uwaak eo ñan jar eo am̦ro ilo m̦ool ear jab pidodo ñan kõm̦ro. Ak ke kõm̦ro ar lo bwe jidik wõt an ajri ro nejũm̦ro bõk tokjãn jãn kweilo̦k ko ilo kajin eo am̦ro, kõm̦ro ar pepe ñan em̦m̦akũt l̦o̦k ñan eklejia eo me ej kõnono kajin eo an aelõñ eo kõmij pãd ie. Im aolep iien kõmar kweilo̦k im kwal̦o̦k naan ippãn doon. Kõmar bar kũrtok jet iaan ro jeid im jatid ilo eklejia eo ñan m̦õñã im kõm̦m̦ani men ko relimo ippãn doon. Aolep wãween kein rar jipañ ajri ro nejũm̦ro ñan jel̦ãl̦o̦k kajjien ro jeid im jatid, im l̦apl̦o̦k aer jel̦ã kõn Jeova bwe ejjab baj Anij eo wõt aer ak ej bar Jemãer im Jerãer. Kõm̦ro ar watõk men in bwe el̦apl̦o̦k an aorõk jãn am̦ro kar kajjioñ jipañ er ñan jel̦ã kajin eo am̦ro.”

¹⁴ Samuel ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba: “Ak ñan jipañ kõm̦ro bwe en kajoor wõt tõmak eo am̦ro, kõm̦ro ar lio ippa bar etal ñan kweilo̦k ko ilo kajin eo am̦ro. Ebwe am̦ro kar lukkuun poub im kõm̦ro ar m̦õk. Bõtab, el̦ap am̦ro kam̦m̦oolol Jeova kõn an kar kajeraam̦m̦an kõm̦ro kõn am̦ro kar kate im kaarmejjeteik kõn̦aan ko am̦ro make. Kiiõ aolepen ajri ro nejũm̦ro jilu rej karejar ñan Jeova ilo jerbalin full-time.”

15. Etke juon jeid im jatid etan Kristina ear kile bwe enaaj em̦m̦anl̦o̦k an karejar ñan Jeova ñe enaaj pãd ilo juon eklejia me ej kõnono kajin eo an aelõñ eo?

¹⁵ Ñe ajri ro rej rũttol̦o̦k im erom jo̦dikdik, remaroñ make kile bwe enaaj em̦m̦anl̦o̦k aer karejar ñan Jeova ñe repãd ilo eklejia eo me ej kõjerbal kajin eo el̦aptata aer mel̦el̦e kake. El̦aññe ãindein eñjake ko aer, ro jemãer im jineer rejjab aikuj l̦õmn̦ak bwe rein nejier rejjab kõn̦aan pãd ippãer. Kristina ej ba: “Iar jel̦ã naan ko repidodo ilo kajin eo an jinõ im jema, ak kajin eo rej kõjerbale ilo kweilo̦k elukkuun kar pen ñan ña. Ke ear 12 aõ iiõ, iar pãd ilo juon kweilo̦k el̦ap me rar kõm̦m̦ane ilo kajin eo kõmij kõjerbale ilo jikin jikuul̦. Eñin kar iien eo jinointata me ij kab mel̦el̦e bwe men ko ij roñjaki rem̦ool! Bar juon iien iban mel̦o̦kl̦o̦k ej iien eo ke iar jino jar ilo kajin eo kõmij kõjerbale ilo jikin jikuul̦. Ikar maroñ kiiõ kõnono ñan Jeova jãn bũruõ!” (Jrb. 2:11, 41, UBS) Ke Kristina ear 18 an iiõ, ear kõnnaan kõn men in ippãn rũtto ro jinen im jemãn im ear em̦m̦akũt ñan juon eklejia me ej kõnono kajin eo an aelõñ eo rej pãd ie. Ej ba: “Aõ kar katak kõn Jeova ilo kajin eo iar katak ilo jikuul̦, ekar kõm̦akũt eõ ñan l̦oore men ko ij katak kaki.” Ejjabto jãn iien eo, Kristina ear bõk kun̦aan ilo jerbalin rekũl̦ar bainier im elukkuun l̦ap an m̦õn̦õn̦õ.

16. Etke juon jeid im jatid etan Nadia em̦õn̦õn̦õ kõn an kar pãdwõt ilo eklejia eo ej kõnono kajin eo an jinen im jemãn?

¹⁶ Kom̦ jo̦dikdik ro, kom̦ l̦ak lale em̦m̦anl̦o̦k ke ñe kom̦ naaj etal ñan juon eklejia me ej kõnono kajin eo an aelõñ eo kom̦ij pãd ie? El̦aññe aet, em̦m̦an kwõn kajjitõk ippam̦ make kõn unin am̦ etal. Ñe kwõnaaj em̦m̦akũtl̦o̦k ñan bar juon eklejia, enaaj ke jipañ eok ñan epaakel̦o̦k Jeova? (Jem. 4:8) Ke ta, unin am̦ em̦m̦akũtl̦o̦k ej ke kõnke jem̦am̦ im jinõm̦ renaaj jako ñan aer lale ta ko kwõj kõm̦m̦ani im kõnke enaaj dikl̦o̦k am̦ jerbal? Nadia, eo ej jerbal kiiõ ilo Betel̦ ej ba: “Ke kõmeañ ajri ro jeiũ im jatũ kar jo̦dikdik, kõmar kõn̦aan etal ñan bar juon eklejia me ej kõnono kajin eo an aelõñ eo kõmij pãd ie.” Bõtab, jemãer im jineer rar jel̦ã bwe aereañ naaj em̦m̦akũtl̦o̦k ñan bar juon eklejia eban jipañ er im enaaj jelõt jem̦jerã eo aer ippãn Jeova. Nadia ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Kiiõ el̦ap ammim kam̦m̦oolol rũtto ro jinem im jemem kõn aerro kar kate erro ñan katakin kõm kajin eo aer, im dãpij wõt kõm ilo eklejia eo ej kõnono kajin eo aerro. Tokãlik, men in ear juon jeraam̦m̦an ñan kõm im ear kõpel̦l̦o̦k iien ko rem̦m̦an ñan ammim jipañ ro jet ñan jel̦ã kõn Jeova.”

17. (1) Wõn ro Jeova ear lel̦o̦k eddo eo ñan katakin ajri ro? (2) Ewi wãween an ro jemãn im jinen ajri ro maroñ kappok jipañ ñan katakin ajri ro nejier kõn m̦ool eo?

¹⁷ Jeova ear lel̦o̦k eddo ñan ro jemãn im jinen ajri ro ñan lale im katakin ro nejier kõn m̦ool eo. Ear jab lel̦o̦k eddo in ñan jibwier im jim̦m̦aer ak ñan jabdewõt. (Riit Jabõn Kõnnaan 1:8; 31:10, 27, 28, UBS.) Bõtab, rũtto ro me rejjab jel̦ã kajin eo an aelõñ eo me rar  em̦m̦akũtl̦o̦k ñane, remaroñ aikuj jipañ ñan tõpar bũruon ajri ro nejier. El̦aññe jemãn im jinen ajri rein rej kajjitõk jipañ ippãn ro jet, ejjab mel̦el̦ein bwe rej jerwaane eddo eo aer jãn Anij ñan katakin ro nejier. Men in emaroñ bar juon iaan wãween ko ñan “kõkkaajiririik er ilo kaje im katak ko an Irooj.” (Ep. 6:4) Ñan waanjoñak, rũtto ro remaroñ kajjitõk jipañ ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia kõn ta ko remaroñ kõm̦m̦ani ilo iien kabuñ an baam̦le eo aer im ñan jipañ kappukot ro rem̦m̦an ñan an ajri ro nejier m̦õttãik er.

18, 19. (1) Ewi wãween an em̦m̦aan im kõrã ro me rekajoor ilo tõmak maroñ jipañ jo̦dikdik ro? (2) Ta eo ro jemãn im jinen ajri ro rej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane?

¹⁸ Ñan waanjoñak, jãn iien ñan iien jemãn im jinen ajri ro remaroñ kũrl̦o̦k baam̦le ko jet ñan kobal̦o̦k ippãer ilo iien kabuñ an baam̦le eo aer. Bareinwõt, elõñ jo̦dikdik ro el̦ap aer katak jãn Kũrjin ro jet ñe rej kwal̦o̦k naan ippãer im kõm̦m̦ani men ko rekalimomo ippãn doon. (JK. 27:17, UBS) Shan, eo kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k ej ba: “Ij keememej an kar em̦m̦aan ro jeid im jatid bõk eõ ippãer im an kar lukkuun em̦m̦an aer lale im jipañ eõ. Kajjojo iien ke rar jipañ eõ kõn katak ko aõ ñan kweilo̦k, elõñ men ko iar katak jãn er. Im elukkuun kar limo ke iar kobal̦o̦k ippãer ñan kõm̦m̦ani men ko rekam̦õn̦õn̦õ ippãn doon.”

¹⁹ Jejel̦ã bwe armej ro me rũtto ro renaaj kããlõt er ñan jipañ ajri ro nejier, renaaj rõjañ ajri ro ñan aolep iien kautiej jemãer im jineer. Remaroñ kõm̦m̦ane men in ilo aer kõnnaan kõn men ko rem̦m̦an kõn er im jab kajjioñ bõk eddo eo aer ñan katakin ajri ro. Bareinwõt, ro rej jipañ ajri ro rej aikuj kõjparok bwe kõm̦m̦an ko aer ren jab kõm̦m̦an menin an ro jet ilowaan im ilikin eklejia eo bõd aer l̦õmn̦ak kõn men ko rej kõm̦m̦ani. (1 Pi. 2:12, UBS) Meñe ro jemãn im jinen ajri ro remaroñ kajjitõk ippãn ro jet ñan jipañ ro nejier, ak ej aer eddo wõt ñan lale im katakin ajri ro nejier kõn m̦ool eo. Rej aikuj lale im etale el̦aññe wãween an ro jet jipañ ajri ro nejier el̦ap an jipañ er, im rej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer make katak ippãn ro nejier.

20. Ewi wãween ro jemãn in jinen ajri ro remaroñ jipañ ro nejier ñan karejar ñan Jeova?

²⁰ Kom̦ ro jemãn im jinen ajri ro, jar im kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ kom̦, im kate kom̦ joñan wõt ami maroñ. (Riit 2 Kronikel 15:7.) Likũt kõtaan eo an ajri ro nejimi ippãn Jeova m̦okta jãn kõn̦aan ko ami. Kõm̦m̦ane jabdewõt men me enaaj jipañ kom̦ bwe Naanin Anij en kõm̦akũt bũruon ajri ro nejimi. Jab ebbeer ak kwõn kõjatdikdik wõt bwe ilo an ajri eo nejũm̦ rũttol̦o̦k, enaaj juon eo ej karejar ñan Jeova. El̦aññe ajri eo nejũm̦ ej pokake Naanin Anij im l̦oore joñak eo am̦, kwõnaaj maroñ bõk ejja eñjake eo wõt an kar rijjilõk Jon ke ear jeje ñan ro ilo eklejia eo me ear jipañ er im watõk er nejin. Ear ba: “Ejjel̦o̦k lañlõñ ippa el̦ap jãn in, bwe in roñ kõn an ro nejũ etetal ilo m̦ool.”​—3 Jon 4.