1., 2. Mis toimus pärast seda, kui Peetrus oli koos teistega kogu öö kala püüdnud?

SEITSE Jeesuse jüngrit olid kogu öö Galilea järvel kala püüdnud, kuid neil ei õnnestunud midagi saada. Hommikul jälgis neid rannast ülesäratatud Jeesus. Ta hõikas neile: „Heitke võrk paremale poole paati ja te saate.” Piiblis öeldakse: „Nad heitsidki ja ei suutnud seda enam paati tõmmata, sest kalu oli nii palju.” (Joh. 21:1–6.)

² Kostitanud jüngreid hommikusöögiga, pöördus Jeesus Siimon Peetruse poole ja küsis: „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind rohkem kui neid?” Mida Jeesus mõtles? Ta teadis, et Peetrus armastab kalapüüki. Paistab, et Jeesus soovis Peetruselt küsida, mis on talle kõige südamelähedasem. Kas Peetrus armastas rohkem kalu ja kalaäri või Jeesust ja tema õpetusi? Ta vastas Jeesusele: „Jah, Isand, sa tead, et sa oled mulle armas.” (Joh. 21:15.) Sellest päevast alates oli Peetruse tegudest näha, et ta tõesti armastas Kristust. Peetrusest sai innukas kuulutaja ning esimese  sajandi kristliku koguduse üks sambaid.

3. Mis ohtude suhtes peavad kristlased valvel olema?

³ Mida me võime õppida sellest, mida Jeesus Peetrusele ütles? Me peame hoolega jälgima, et meie armastus Kristuse vastu ei nõrgeneks ja et Jehoova teenimine ei muutuks meie elus teisejärguliseks. Jeesus teadis, et praegusel ajastul on inimeste elu raske ja neil on palju muresid. Mõistujutus külvajast rääkis ta, et mõni küll „kuuleb sõnumit kuningriigist” ja teeb ka vaimseid edusamme, kuid „selle ajastu mured ja rikkuse petlik veetlus lämmatavad sõnumi ära”. (Matt. 13:19–22; Mark. 4:19.) Tõepoolest, kui me pole hoolikad, võivad elumured meid vaimselt nõrgaks teha. Jeesus hoiatas oma jüngreid: „Vaadake, et te ei koormaks oma südant liigsöömise, purjutamise ega elumuredega.” (Luuka 21:34.)

4. Mis aitab meil kindlaks teha, kas meie armastus Kristuse vastu on tugev? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁴ Nagu Peetrus, tõendame ka meie oma armastust Kristuse vastu sellega, et seame tema antud töö oma elus esikohale. Mis aitab meil sellest otsusest kinni hoida? Aeg-ajalt on hea endalt küsida: „Mis on mulle kõige südamelähedasem? Kas mulle toob peamiselt rõõmu Jehoova teenimine või mõni muu tegevus?” Käsitleme nüüd kolme eluvaldkonda, millele liigselt tähelepanu pöörates võib meie armastus Kristuse ja vaimsete asjade vastu kahaneda. Need on ilmalik töö, vaba aja veetmine ja materiaalsed asjad.

5. Milline vastutus on perepeadel?

⁵ Peetrusele oli kalapüük midagi rohkemat kui vaid hobi – ta teenis sellega elatist. Perepead tänapäeval mõistavad, et neil on pühakirja järgi vastutus hoolitseda oma pere materiaalsete vajaduste eest. (1. Tim. 5:8.) Neil tuleb näha kõvasti vaeva, et seda ülesannet täita. Ent praegustel viimsetel päevadel valmistab ilmalik töö tihtipeale palju muret.

6. Miks võib ilmalik töö olla stressirohke?

⁶ Paljudes maailma paikades on suur tööpuudus ning töölised tunnevad sageli, et nad peavad tegema ületunde ja nõustuma madala palgaga. Lisaks soovivad ettevõtted tööviljakust tõsta ja seda üha väiksema personaliga, mistõttu töötajad võivad tunda stressi, väsimust ja jääda isegi haigeks. Paljud kardavad, et nad kaotavad oma töö, kui nad ei ole valmis selliseid ohvreid tooma.

7., 8. a) Kellele eelkõige me peaksime lojaalsed olema? b) Mida õppis üks Tai vend?

⁷ Kristlastena oleme lojaalsed eelkõige Jehoovale, mitte oma tööandjale. (Luuka 10:27.) Me teeme ilmalikku tööd selleks, et meil oleks olemas eluks vajalik ja et see aitaks meil teenida Jumalat. Kui me pole hoolikad, võib aga ilmalik töö hakata meie teenistust segama. Näiteks ütles üks vend Taist: „Ma olin arvutiparandaja ja see töö oli väga huvitav. Kuid mu tööpäevad olid pikad. Nõnda ei jäänud mul peaaegu üldse aega vaimsete asjadega tegelemiseks. Lõpuks sain aru, et kui tahan seada Jumala teenimise oma elus esikohale, tuleb mul ametit vahetada.” Mida see vend ette võttis?

 ⁸ Ta jutustab: „Tegin plaane umbes aasta ja siis otsustasin, et hakkan müüma tänaval jäätist. Alguses oli mul raske ots otsaga kokku tulla ja ma muretsesin palju. Kui kohtasin oma endisi töökaaslasi, naersid nad mu üle ning küsisid, miks ma arvan, et jäätise müümine on parem kui konditsioneeritud õhuga kontoris arvutitega töötamine. Palusin Jehoovat, et ta aitaks mul hakkama saada ja et mul jääks rohkem aega vaimsete asjade jaoks. Varsti läkski olukord paremaks. Õppisin tundma oma klientide eelistusi ja sain jäätise valmistamisel osavamaks. Üsna pea müüsin iga päev ära kogu oma jäätise. Mul läks majanduslikult isegi paremini kui arvutitega töötades. Nüüd olen õnnelikum, sest mul pole stressi ega muresid, mis mul olid varasemal töökohal. Peamine on aga see, et olen saanud Jehoovaga lähedasemaks.” (Loe Matteuse 5:3, 6.)

9. Mis aitab meil suhtuda tasakaalukalt oma ilmalikku töösse?

⁹ Jehoovale meeldib, kui oleme töökad. Kõva töö on tasutoov. (Õpet. 12:14.) Samas ei tohiks ilmalik töö saada meile kõige tähtsamaks. Jeesus ütles hoopis: „Pidage siis kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki ja tema õigust ning kõike seda muud [eluks vajalikke materiaalseid asju] antakse teile.” (Matt. 6:33.) Kuidas teha kindlaks, kas meil on tasakaalukas vaade oma ilmalikule tööle? Me võime endalt küsida: „Kas minu ilmalik töö tundub mulle huvitav ja põnev, kuid vaimne tegevus rutiinne või lausa igav?” Selle küsimuse üle mõtisklemine aitab meil mõista, mis on meile südamelähedane.

10. Mida olulist me õpime Marta loost?

¹⁰ Jeesus õpetas, kuidas hoida oma elus asju õiges tähtsuse järjekorras. Kord läks ta külla Maarjale ja tema õele Martale. Sel ajal kui Martal olid käed-jalad tööd täis, et pakkuda külalistele head ja paremat, istus Maarja Jeesuse jalge ees ja kuulas teda. Kui Marta kurtis, et Maarja ei aita teda, ütles Jeesus: „Maarja on endale hea osa valinud ja seda ei võeta temalt ära.” (Luuka 10:38–42.) Nii õpetas Jeesus Martale midagi olulist. Et tõendada oma armastust Jeesuse vastu, tuleb meil valida „hea osa” ehk pidada kõige tähtsamaks vaimseid asju.

11. Mida räägib Piibel puhkamise ja lõõgastumise kohta?

¹¹ Meil on väga tihe ajakava ja seepärast on vaja vahel puhata ja lõõgastuda. Jumala sõna ütleb: „Inimesel pole midagi paremat kui süüa ja juua ning tunda oma kõvast tööst rõõmu.” (Kog. 2:24.) Jeesus mõistis, et mõnikord on vaja võtta aega puhkamiseks. Pärast üht iseäranis intensiivset kuulutustööretke ütles Jeesus oma jüngritele: „Tulge kõrvalisse paika, et saaksime olla omaette ja veidi puhata.” (Mark. 6:31, 32.)

12. Miks me peaksime meelelahutuse suhtes ettevaatlikud olema? Too näide.

¹² Tõepoolest, puhkusel ja meelelahutusel on oma oluline koht. Meil tuleb aga jälgida, et vaba aja veetmine ei saaks meie elus kõige tähtsamaks. Esimesel sajandil oli paljudel hoiak „Söögem ja joogem, sest homme me sureme”. (1. Kor. 15:32.) Ka tänapäeval on selline suhtumine üldlevinud. Näiteks  aastaid tagasi hakkas üks noormees Lääne-Euroopas käima kristlikel koosolekutel. Teda köitis aga nii väga meelelahutus, et ta lõpetas Jehoova tunnistajatega läbikäimise. Viimaks ta siiski mõistis, et meelelahutusele nii suure rõhu panemine viib ainult probleemide ja pettumuseni. Seepärast jätkas ta Piibli uurimist ja sai varsti hea sõnumi kuulutajaks. Pärast ristimist ütles ta: „Kahetsen ainult seda, et mul läks nii kaua, enne kui mõistsin, et Jehoova teenimine toob palju enam rõõmu kui selle maailma meelelahutus.”

13. a) Too näide selle kohta, miks liigne meelelahutus ja vaba aja veetmine pole hea. b) Mis võib aidata meil näha, kas suhtume vaba aja veetmisse tasakaalukalt?

¹³ Meelelahutus peaks tooma meile värskendust ja andma uut energiat. Kui palju aega tuleks meil selleks võtta? Mõtle järgmisele näitele. Paljudele meist meeldib aeg-ajalt süüa midagi magusat, kuid me mõistame, et kui me pidevalt koogikestest ja kommidest toituks, kahjustaks see meie tervist. Seepärast soovime süüa peamiselt tervislikku toitu. Nii on ka meelelahutuse ja lõõgastumisega. Kui me pidevalt sel viisil oma aega veedaks, kahjustaks see meie vaimsust. Seepärast soovime osaleda regulaarselt kristlikus tegevuses. Kuidas teha kindlaks, kas me suhtume meelelahutusse tasakaalukalt? Näiteks võiksime ühe nädala jooksul panna kirja, mitu tundi kulub meil vaimsete asjadega tegelemiseks, nagu koosolekutel käimiseks, kuulutustööks, isiklikuks uurimiseks ja pere piibliõhtuks. Seejärel võiksime võrrelda seda tundidega, mis meil kulub vaba aja veetmisele, nagu sportimisele, hobidele, teleri vaatamisele ning arvuti- ja videomängudele. Mis selle võrdluse abil võib ilmneda? Kas meil oleks vaja vähem „magusat” süüa? (Loe Efeslastele 5:15, 16.)

14. Millele on meil vaja meelelahutuse valikul tähelepanu pöörata?

¹⁴ Jehoova lubab meil valida, kuidas me oma vaba aega kasutame, kusjuures perepead vastutavad oma pere otsuste eest. Tähtis on see, et me ei läheks vastuollu Piibli põhimõtetega. * Kosutav meelelahutus on „Jumala and”. (Kog. 3:12, 13.) Loomulikult võivad kristlaste valikud vaba aja veetmisel olla erinevad. (Gal. 6:4, 5.) Ent ükskõik kuidas me meelt ka ei lahutaks, tuleb meil olla tasakaalukad. Jeesus ütles: „Kus on su varandus, seal on ka su süda.” (Matt. 6:21.) Me armastame Jeesust ja seetõttu peaks meie mõtetest, sõnadest ja tegudest olema näha, et Jumala kuningriik on meile tähtsam kui miski muu. (Filipl. 1:9, 10.)

15., 16. a) Mil moel võib materialism saada kristlasele püüniseks? b) Millist tarka nõu andis Jeesus materiaalsete asjade kohta?

¹⁵ Paljudel tänapäeva inimestel on kinnisidee hankida endale kõige moodsamad rõivad, uusimad elektroonikaseadmed ja muu selline. Seetõttu tuleks igal kristlasel end vahetevahel läbi uurida, küsides: „Kas materiaalsed asjad on saanud mulle nii oluliseks, et kulutan rohkem aega uute autode või riidemoodide uurimiseks ja nende peale mõtlemiseks kui koguduse koosolekuteks valmistumiseks? Kas ma olen  nii hõivatud oma igapäevatoimetustega, et mul jääb unarusse palvetamine ja piiblilugemine?” Kui märkame, et materiaalsed asjad on muutunud meile südamelähedasemaks kui Kristus, tuleks meil mõelda tema sõnadele „Hoiduge igasuguse ahnuse eest”. (Luuka 12:15.) Miks andis Jeesus nii tõsise hoiatuse?

¹⁶ Jeesus ütles: „Keegi ei saa teenida kahte isandat ... Te ei saa kummardada ühtaegu Jumalat ja rikkust.” Need mõlemad isandad nõuavad täielikku pühendumust. Jeesus selgitas, et me kas vihkame üht isandat ja armastame teist või hoiame ühe poole ja põlgame teist. (Matt. 6:24.) Ebatäiuslikena tuleb meil kõigil võidelda oma „patuste ihade” vastu, mille hulka kuulub ka soov materiaalsete asjade järele. (Efesl. 2:3.)

17. a) Miks ei suuda paljud materiaalsetesse asjadesse tasakaalukalt suhtuda? b) Mis aitab meil materialismi vastu võidelda?

¹⁷ Paljud inimesed on nii keskendunud omaenda soovide ja ihade rahuldamisele, et nad ei suuda suhtuda materiaalsetesse asjadesse tasakaalukalt. (Loe 1. Korintlastele 2:14.) Kuna nende eristusvõime on hägustunud, võib neil olla raske vahet teha õigel ja valel. (Heebr. 5:11–14.) Nende soov materiaalsete asjade järele võib muutuda üha tugevamaks. Ja mida rohkem nad saavad, seda rohkem nad tahavad. (Kog. 5:10.) Õnneks on niisugusele mürgisele mõtteviisile olemas vastumürk: igapäevane annus Jumala sõna. (1. Peetr. 2:2.) Jeesus mõtiskles Jehoova tarkuse üle ja see aitas tal Saatana ahvatlustele vastu panna. Ka meid aitab võitluses materialismiga Jumala tarkade nõuannete ellurakendamine. (Matt. 4:8–10.) Kui me nii teeme, tõendame, et armastame Jeesust rohkem kui materiaalseid asju.

18. Mis on sinu soov?

¹⁸ Jeesus tuletas küsimusega „Kas sa armastad mind rohkem kui neid?” Peetrusele meelde vajadust pidada kõige tähtsamaks vaimseid asju. Peetrus, kelle nimi tähendab „kaljurünk”, elas tõesti oma nime vääriliselt: tal olid omadused, mis on kaljulgi. (Ap. t. 4:5–20.) Meie tänapäeval soovime samuti, et meie armastus Jeesuse vastu oleks tugev nagu kalju. Seepärast tahame suhtuda tasakaalukalt oma ilmalikku töösse, vaba aja veetmisse ja materiaalsetesse asjadesse. Tehkem siis oma elus otsuseid, mis peegeldavad Peetruse hoiakut „Isand, sa tead, et sa oled mulle armas”.