1, 2. Ta eo ear wal̦o̦k ãlikin an kar Piter eo̦ñõd ilo aolepen boñõn eo, im ta men eo eaorõk ear katak?

 JUON iien, 7 iaan rũkal̦oor ro an Jijej rar etal im eo̦ñõd ilo Lom̦al̦o in Galili im rar eo̦ñõd aolepen boñõn eo, ak ekar ejjel̦o̦k kun̦aaer. Jijej ej kab m̦õj an jerkakpeje ilo iien in, im ear pãd ilo parijet im reimetol̦o̦k im lale er. Innem ear ba ñan er: “Kom̦win doorl̦o̦k ok n̦e ianbwijmaroñin wa n̦e, im enaaj lõñ kun̦aami. Innem rar doorl̦o̦k ok eo im rar kanõk lõñtak kõn an lõñ kun̦aaer ek.”​—Jon 21:1-6, UBS.

² Ãlikin an kar Jijej kõm̦m̦an l̦o̦k kijen rũkal̦oor ro an m̦abuñ, ear oktakl̦o̦k ñan Saimõn Piter im ba: “Saimõn, nejin Jon, kwõj ke yokwe eõ el̦apl̦o̦k jãn men kein?” Ta men kein me Jijej ear kõnnaan kaki? Eokwe, ear lukkuun em̦m̦an ippãn Piter eo̦ñõd. Bõlen Jijej ear bõkm̦aantak kajjitõk in ñan Piter ñan lale ta eo ear l̦apl̦o̦k an aorõk ippãn. Ear ke l̦apl̦o̦k an Piter kaorõk eo̦ñõd im peejnej in eo̦ñõd eo an jãn Jijej im men ko ear katakin e kaki? Piter ear uwaake im ba: “Aet, Irooj, kwõjel̦ã bwe ij yokwe eok.” (Jon 21:15, UBS) Im Piter ear kam̦ool naan kein an. Jãn kar iien in, ear kam̦ool an yokwe Kũraij ilo an kar poub ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, im ekar juon eo ekajoor tõmak eo an im el̦ap an ro ilo eklejia eo an kar Kũrjin ro ilo jinoin reilo̦k ñane.

3. Ta men ko rekauwõtata me Kũrjin ro rej aikuj kõjparok er jãni?

 ³ Ta eo jemaroñ katak jãn naan ko an Jijej ñan Piter? Eokwe, jej aikuj kõjparok bwe yokwe eo ad ñan Kũraij en jab jino dikl̦o̦k im jab kõtl̦o̦k bwe jen m̦ad jãn ad likũt Aelõñ eo an Anij m̦oktata. Jijej ear jel̦ã bwe enaaj penl̦o̦k mour im elõñ inepata im wãween ko reppen jenaaj iiooni ilo jukjukun pãd in. Ilo waanjoñak eo an kõn rijeor ine eo, Jijej ear ba bwe jet renaaj m̦õn̦õn̦õ in eo̦roñ “naan eo kõn Aelõñ in lañ” im jino kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko. Bõtab kõn aer ‘inepata kõn men ko an mour in im yokwe m̦weiuk ko,’ men in enaaj ‘kautam̦weik naan eo.’ (Matu 13:19-22, UBS; Mark 4:19, UBS) Alikkar bwe el̦aññe jejjab kõjparok, men ko me el̦ap ad inepata kaki ilo mour in remaroñ jino jelõt bũruod im kapañ ad karejar ñan Jeova. Eñin unin Jijej ear kakkõl rũkal̦oor ro an im ba: “Kom̦win kõjparok kom̦ ñe ab obrak bũruomi kõn tõr, im kadek, im inepata ko an lal̦ in.”—Luk 21:34.

4. Ta eo enaaj jipañ kõj ñan etale kõj make el̦aññe em̦ool yokwe eo ad ñan Kũraij? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁴ Ãinwõt Piter, jej kam̦ool ad lukkuun yokwe Kũraij ilo ad likũt jerbalin kwal̦o̦k naan bwe en men eo m̦oktata ilo mour ko ad. Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane men in? Jãn iien ñan iien jen kajitũkin kõj make: ‘Ta eo el̦apl̦o̦k aõ yokwe im kaorõke ilo mour e aõ? Ewi wõt men eo el̦ap an kõm̦m̦an aõ lañlõñ im m̦õn̦õn̦õ, aõ jerbal ñan Jeova ke ak aõ kõm̦m̦ani m̦akũtkũt ko ekkã ad kõm̦m̦ani jãn raan ñan raan? Ñan jipañ kõj kile uwaak eo ñan kajjitõk kein, jen etale 3 men ko ekkã ad kõm̦m̦ani ilo mour ko ad me el̦aññe el̦apl̦o̦k ad kaorõki remaroñ kadikl̦o̦k yokwe eo ad ñan Kũraij. Ta men kein jilu? Ej jerbal eo ad, menin kam̦õn̦õn̦õ ko, im m̦weiuk ko.

5. Ta eddo eo an bõran baam̦le ko me Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kake?

⁵ Eo̦ñõd ear jab baj men eo eaorõk im em̦m̦antata ippãn Piter. Eñin kar bar jerbal eo an me ear kõm̦m̦ane ñan kabwe aikuj ko an baam̦le eo an. Bõran baam̦le ko ilo bar raan kein rejel̦ã bwe ekkar ñan Baibõl̦ ej aer eddo ñan kabwe aikuj ko an baam̦le ko aer. (1 Ti. 5:8, UBS) Kõn men in, rej aikuj lukkuun kate er ñan kajejjet eddo in aer. Bõtab ilo raan kein ãliktata, jerbal eo ad emaroñ kõm̦m̦an bwe en l̦ap ad inepata.

6. Etke jerbal emaroñ kõm̦m̦an bwe en l̦ap ad inepata?

⁶ Kõn an jabwe jerbal epel̦l̦o̦k, men in ej kõm̦m̦an bwe en l̦ap an armej ro lukkuun jiãiik doon ñan bõk jerbal ko repel̦l̦o̦k. Eñin unin, elõñ rijerbal ro rej lukkuun buul̦ jerbal im overtime meñe jet iien edik on̦ãer. Bareinwõt, peejnej ko el̦ap aer kõn̦aan bwe en lõñl̦o̦k wõt m̦weiuk ko rej kõm̦m̦ani im wiakaki, ak eiiet aer rijerbal. Kõn an l̦ap poub im eddo jerbal ko rijerbal rein rej kõm̦m̦ani, men in ej kõm̦m̦an bwe ren lukkuun m̦õk, nañinmej, im inepata. Elõñ rijerbal ro rej inepata bwe renaaj luuji jerbal ko aer el̦aññe rejjab kõm̦m̦ane jabdewõt men booj eo aer ekõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ane.

7, 8. (1) Wõn eo el̦apl̦o̦k ad aikuj tiljek ñane? (2) Ta men eo eaorõk juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo Thailand ear katak jãn men ko rar wal̦o̦k ikijjeen jerbal eo an?

⁷ Ãinwõt ro rej Kũrjin, eo el̦apl̦o̦k ad aikuj tiljek ñane ej Jeova Anij, ejjab booj eo ad ilo jikin jerbal ak jabdewõt armej. (Luk 10:27, UBS) Jerbal ej baj wãween eo wõt ñan jipañ kõj kõn aikuj ko ad. Jej jerbal kõnke jen maroñ kabwe aikuj ko ad im ñan rejetake jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad. Bõtab el̦aññe jejjab kõjparok, jerbal eo ad emaroñ kapañ ad kabuñ ñan Anij. Ñan waanjoñak, juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo aelõñin Thailand ear ba: “Ekar lukkuun em̦m̦an ippa jerbal eo aõ ke ikõn kõm̦m̦ani kampiutõr ko rejorrããn, bõtab el̦ap aõ kar poub im iar aikuj overtime. Kõn men in, ear dikl̦o̦k aõ iien ñan kõm̦m̦ani men ko rej kõkajoor kõtaan eo aõ ippãn Jeova. Iar kile bwe el̦aññe ikõn̦aan likũt Aelõñ eo an Anij m̦oktata, ij aikuj bar  pukot juon aõ jerbal.” Innem, ta eo em̦m̦aan in jeid im jatid ear kõm̦m̦ane?

⁸ Ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba: “Ãlikin juon iiõ in aõ kar bũl̦ããn, iar kajutak juon aõ make peejnej in wiakake ice cream ilo tõrerein ial̦ ko. Ilo jinoin, ear lukkuun pen kõnke edik aõ kar kõm̦m̦an jããn, kõn men in iar jino ebbeer. Ke jet iaan ro ikõn kar jerbal ippãer m̦okta rar lo eõ, rar kajjirere im ba bwe m̦ool ke unin aõ kar etal jãn aõ kõm̦m̦an kampiutõr me ikõn pãd ilo air condition, ej bwe in wiakake ice cream nabõj! Iar jar ñan Jeova im kajjitõk bwe en jipañ eõ ñan kijenmej wõt im bwe en tõprak mejãnkajjik eo aõ ñan kal̦apl̦o̦k aõ iien ñan kõm̦m̦ani men ko rej kõkajoor kõtaan eo aõ ippãn. Ejjabto, aolep men rar jino em̦m̦anl̦o̦k. Iar jino jel̦ãl̦o̦k kain ice cream rot enno̦ ippãn kajtõm̦ar ro aõ im el̦apl̦o̦k aõ kar jel̦ã kõm̦m̦an ice cream. Kõn men in, aolep raan ear maat aõ ice cream kõn an armej ro wia wõt. Im ilo m̦ool el̦apl̦o̦k aõ kõm̦m̦an jããn jãn ke iar jerbal im kõm̦m̦ani kampiutõr ko rejorrããn. Kiiõ el̦apl̦o̦k aõ lo m̦õn̦õn̦õ im ejako aõ poub im inepata ãinwõt kar m̦okta. Im men eo eaorõktata ej bwe ij kile aõ epaakel̦o̦k Jeova kiiõ.”​—Riit Matu 5:6; Luk 11:28.

9. Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan jel̦ã el̦aññe ejim̦we wãween ad l̦õmn̦ak kõn jerbal eo ad?

⁹ Eaorõk bwe jen niknik ilo jerbal im men in ej kabuñbũruon Jeova. Bareinwõt ñe jej lukkuun kate kõj jerbal, jenaaj m̦õn̦õn̦õ im lo tokjãn jerbal ko an peid. (JK. 12:14) Bõtab, ãinwõt em̦m̦aan eo jeid im jatid me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, jen jab kõtl̦o̦k bwe jerbal eo ad en men eo eaorõktata ippãd. Jijej ear ba: “A kom̦win pukot m̦okta aelõñ in Anij, im kwõjarjar eo An; im naaj koorl̦o̦k men kein otemjej [menin aikuj ko] ñan kom̦.” (Matu 6:33) Ñan jipañ kõj lale el̦aññe ejim̦we wãween ad l̦õmn̦ak kõn jerbal eo ad im kõn men ko jej aikuj kõm̦m̦ani ñan kõkajoor kõtaan eo ad ippãn Jeova, em̦m̦an jen kajitũkin kõj make: ‘Ij ke watõk jerbal eo aõ bwe em̦m̦an im ekãitoktoklimo ak ñe men ko ij kõm̦m̦ani ilo aõ karejar ñan Jeova rej baj juon m̦anit wõt im rejalimo? Ilo ad l̦õmn̦ak im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween ad watõk jerbal eo ad im men ko jej kõm̦m̦ani ñan kõkajoor kõtaan eo ad ippãn Jeova, men in enaaj jipañ kõj ñan jel̦ã ta eo el̦apl̦o̦k ad yokwe im kaorõke.

10. Ta men eo eaorõk Jijej ear kwal̦o̦k bwe ej aikuj m̦oktata ilo mour ko ad, im ta eo jej katak jãn men in?

¹⁰ Jijej ear joñak eo em̦m̦antata kõn wãween an kar l̦õmn̦ak kõn jerbal im men ko ej aikuj kõm̦m̦ani ñan kõkajoor tõmak eo an. Juon iien, Jijej ear lol̦o̦k Meri im Marta ilo m̦weo im̦weerro. Marta ear ailparo kõn men ko jet im poub in kõpooji m̦õñã ko, ak Meri ear etal im jijet iturin neen Jijej im roñjake. Ke Marta ear kam̦bũl̦ein kõn an kõrã in jatin jab jipañe, Jijej ear ba ñane: “Meri ear kããlõt ãjinkõj eo em̦m̦an, im jãmin bõkl̦o̦ke jãne.” (Luk 10:38-42) Ilo ijin, Jijej ear katakin Marta kõn juon men ekanooj in aorõk. Innem, ñan kõjparok kõj bwe jen jab m̦ad kõn jerbal im men ko jet im ñan lukkuun kam̦ool bwe jej yokwe Kũraij, jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ad kããlõt “ãjinkõj eo em̦m̦an.” Mel̦el̦ein men in bwe kõtaan eo ad ippãn Jeova ej aikuj men eo eaorõktata ilo mour eo ad.

11. Ta eo Baibõl̦ ej ba kõn ad aikuj kakkije im kõm̦m̦ani men ko rekam̦õn̦õn̦õ?

¹¹ Kõn an l̦ap ad poub ilo jerbal im kõn men ko jet, jet iien jej aikuj kakkije im kõm̦m̦ani men ko rekam̦õn̦õn̦õ. Naanin Anij ej ba: “Eñin men eo em̦m̦antata bwe juon armej en kõm̦m̦ane: m̦õñã im idaak, im m̦õn̦õn̦õ kõn leen jerbal ko an.” (Ekl. 2:24, UBS) Jijej ear kile bwe jet iien elukkuun aorõk ñan bar kakkije. Ñan waanjoñak, juon iien ãlikin aer kar itoitak im kwal̦o̦k naan, ear jiroñ rũkal̦oor ro an im ba: “Jen etal ñan juon jikin ijo jemaroñ makel̦o̦k iaad ie bwe kom̦win kakkije jidik.”​—Mark 6:31, 32, UBS.

12. Ñe ej itok ñan menin kam̦õn̦õn̦õ ko, etke jej aikuj lukkuun kõjparok kõj? Jouj im kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹² Alikkar bwe menin kam̦õn̦õn̦õ ko remaroñ jipañ kõj ilo iien ad kakkije im kõm̦m̦ani men  ko relimo im em̦m̦an ippãd. Bõtab, jej aikuj lukkuun kõjparok bwe en jab men eo in el̦aptata ad kaorõke ilo mour ko ad. Ilo iien ko an kar rijjilõk ro, elõñ rar bõk l̦õmn̦ak in im ba: “Jen m̦õñã im idaak, bwe ilju jemej.” (1 Ko. 15:32) Rainin, elõñ armej ro ipel̦aakin lal̦ in rej bar bõk ejja l̦õmn̦ak in wõt. Ñan waanjoñak, jet iiõ ko remootl̦o̦k juon likao jãn jikin ko iturilik ilo Europe, ear jino etal ñan iien kweilo̦k ko ad. Bõtab, joñan an kar lukkuun itoklimo im em̦m̦an ippãn menin kam̦õn̦õn̦õ ko, ekar jako an kobal̦o̦k ippãn armej ro an Jeova. Ak tokãlik, ear kile bwe an kar jol̦o̦k el̦ap iien ñan menin kam̦õn̦õn̦õ ko, men in ear kõm̦m̦an an inepata im iioon elõñ apañ ko. Kõn men in, ear bar jino wõnm̦aanl̦o̦k im katak Baibõl̦ im ear erom juon rukwal̦o̦k naan. Ãlikin an kar peptaij, ear ba: “Men eo el̦ap aõ ajl̦o̦k kake ej bwe iar jab m̦õkaj im kile bwe el̦apl̦o̦k ad m̦õn̦õn̦õ ilo ad karejar ñan Jeova jãn ñe jej jol̦o̦k el̦ap iien ilo menin kam̦õn̦õn̦õ ko an lal̦ in.”

13. (1) Kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn ewi wãween an menin kam̦õn̦õn̦õ ko maroñ kauwõtata ñan kõj. (2) Ta eo emaroñ jipañ kõj bwe en pel̦an wãween ad watõk menin kam̦õn̦õn̦õ ko?

¹³ Lukkuun unin ad kõm̦m̦ani menin kam̦õn̦õn̦õ ko ej ñan kõm̦m̦an bwe jen bar kajoor im em̦m̦an ad mour. Ak ewi joñan ad aikuj jol̦o̦k iien ippãn men kein? Eokwe, l̦õmn̦ak m̦õk kõn waanjoñak in: Elõñ iaad, em̦m̦an ippãd m̦õñã tõñal im keek jet iien. Bõtab, jejel̦ã bwe el̦aññe jenaaj m̦õñã men kein aolep iien, enaaj ko̦kkure ãjmour ko ad. Eñin unin, men ko ekkã wõt ad kañi ej m̦õñã ko rõũne im em̦m̦an ñan ãjmour. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, el̦aññe aolep iien jej kõm̦m̦ani menin kam̦õn̦õn̦õ ko, men in enaaj etal im ko̦kkure jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. Innem bwe men in en jab wal̦o̦k, jej aikuj niknik im kõm̦m̦ani men ko rej kõkajoor tõmak eo ad. Ewi wãween ad maroñ jel̦ã el̦aññe epel̦an wãween ad l̦õmn̦ak kõn menin kam̦õn̦õn̦õ ko? Eokwe, aolep men ko jej kõm̦m̦ani ilowaan juon wiik, em̦m̦an jen kajjioñ je awa ko jej julo̦ki ñan kõm̦m̦ani men kein. Ñan waanjoñak, jemaroñ je aolep awa ko ke jaar kõm̦m̦ani men ko raorõkl̦o̦k ãinwõt kweilo̦k, kwal̦o̦k naan, im katak ippãd make ak ippãn baam̦le eo ad. Innem jemaroñ keidi awa kein ippãn joñan awa ko jej julo̦ki ñan kõm̦m̦ani menin kam̦õn̦õn̦õ ko ãinwõt basketball im volleyball, im bareinwõt alwõj TV im mijjin. Ñe jej keidi awa kein jej julo̦ki ñan men kein, ta eo men in enaaj kaalikkare? Jenaaj ke kile bwe jej aikuj kadikl̦o̦k ad m̦õñã tõñal ilo kõkkar ak kõm̦m̦ani menin kam̦õn̦õn̦õ ko?​—Riit Epesõs 5:15, 16.

14. Ta eo enaaj jipañ kõj bwe en jim̦we wãween ad kããlõt menin kam̦õn̦õn̦õ ko?

¹⁴ Jeova ej kõtl̦o̦k bwe kajjojo armej im bareinwõt bõran baam̦le ko, ren make kããlõt menin kam̦õn̦õn̦õ ko em̦m̦an ippãer. Bõtab, rej aikuj lale bwe menin kam̦õn̦õn̦õ kein ren ekkar ñan naanin tõl ko an Jeova ilo Baibõl̦. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Menin kam̦õn̦õn̦õ ko rem̦m̦an rej “menin letok an Anij.” (Ekl. 3:12, 13, UBS) Jejel̦ã bwe aolep armej eoktak menin kam̦õn̦õn̦õ ko renaaj kããlõti jãn doon. (Ga. 6:4, 5, UBS) Bõtab jekdo̦o̦n ta menin kam̦õn̦õn̦õ eo jenaaj kããlõte, jen jab kõtl̦o̦k bwe en eñin men eo eaorõktata ilo mour ko ad. Jijej ear ba: “Bwe ijo m̦weiõm̦ ej pãd, bareinwõt bũruom̦ enaaj pãd ie.” (Matu 6:21) Kõn men in, yokwe eo ad ñan Jijej enaaj kõm̦akũt kõj ñan kõm̦m̦an bwe wãween ad l̦õmn̦ak, kõnnaan, im kõm̦m̦an ren kaalikkar bwe Aelõñ eo an Anij ej men eo eaorõktata ilo mour ko ad jãn jabdewõt men.​—Pil. 1:9, 10, UBS.

15, 16. (1) Ilo wãween et arõk m̦weiuk ej juon men ekauwõtata ñan Kũrjin ro? (2) Ta naanin kakapilõklõk eo em̦m̦an Jijej ear kwal̦o̦k ikijjeen arõk m̦weiuk?

¹⁵ Elõñ armej rej l̦õmn̦ak bwe rej aikuj wiaik m̦weiuk ko rekããltata ãinwõt nuknuk ko, jeel̦boon ko im kampiutõr ko, im men ko ãierl̦o̦kwõt. Kõn men in, eaorõk bwe kajjojo Kũrjin ej  aikuj aolep iien etale kõn̦aan ko an make ilo an kajitũkin e make kajjitõk kein: ‘El̦ap wõt ke aõ jol̦o̦k iien ñan l̦õmn̦ak kõn wa ko rekããltata ak style in nuknuk ko ilo raan kein, jãn aõ kõppojakl̦o̦k im̦aan ñan kweilo̦k ko? Edikl̦o̦k ke aõ jar im riit Baibõl̦ kõn aõ lukkuun poub kõn m̦akũtkũt ko jet me ij kõm̦m̦ani jãn raan ñan raan?’ El̦aññe jej jino kile bwe el̦apl̦o̦k ad yokwe im kaorõk m̦weiuk ko jãn ad yokwe Kũraij, jej aikuj keememej naan kein an Jijej ke ear ba: “Kõjparok kom̦ jãn jabdewõt arõk m̦weiuk.” (Luk 12:15) Etke Jijej ear letok naanin kakkõl in?

¹⁶ Jijej ear ba bwe “ejjel̦o̦k armej emaroñ karejar ñan ruo irooj.” Ear bar ba: “Kom̦ bareinwõt ban karejar ñan Anij im m̦weiuk.” Alikkar bwe jejjab maroñ karejar ñan Anij im ilo ejja iien eo wõt kõttõpar bwe en lõñ m̦weiuk ko ippãd. Jijej ear ba bwe jenaaj “kõjdate juon im yokwe eo juon” im jenaaj “kautiej juon im kõttãik eo juon.” (Matu 6:24, UBS) Innem kõnke jejjab weeppãn, kõj aolep jej aikuj kate wõt kõj im tarin̦aeik “m̦õm̦ ko an kanniõk,” me ej kitibuj arõk m̦weiuk.​—Ep. 2:3.

17. (1) Etke armej ro me el̦ap wõt aer l̦õmn̦ak kõn men ko an kanniõk epen aer bõk l̦õmn̦ak eo ejim̦we kõn m̦weiuk ko? (2) Ta eo ej jipañ im kõjparok kõj jãn ad arõk m̦weiuk?

¹⁷ Armej ro me el̦ap wõt aer l̦õmn̦ak kõn men ko an kanniõk epen aer bõk l̦õmn̦ak eo ejim̦we kõn m̦weiuk ko. Etke? Kõnke rejjab mel̦el̦e kõn men ko an jetõb ak men ko Anij ekõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ani. (Riit 1 Korint 2:14, UBS.) El̦ak itok men in im penjakel̦o̦k l̦õmn̦ak eo aer, epen aer maroñ kõjerbal maroñ eo aer ñan jel̦ã ta eo em̦m̦an im ta eo enana. (Hi. 5:11-14, UBS) Kõn men in, ej jino wal̦o̦k juon kõn̦aan ippãer ñan arõk m̦weiuk im kũbbon̦, juon kõn̦aan me ejaje mat im ejjel̦o̦k jem̦l̦o̦kin an kõn̦aan wõt m̦weiuk ko. (Ekl. 5:10, UBS) Kõn̦aan in ej ãinwõt juon baijin, bõtab el̦ap ad kam̦m̦oolol bwe ewõr juon uno ñan jol̦o̦ke. Ta unokan? Ej ilo ad riiti Naanin Anij kajjojo raan. (1 Pi. 2:2) Kõn an kar Jijej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn Naanin Anij, men in ear jipañe ñan jum̦ae menin kapo ko an Setan. Ãindein, ñe jekõn̦aan jum̦ae kõn̦aan eo ñan arõk m̦weiuk, jej aikuj l̦oore naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦. (Matu 4:8-10) Ilo ad kõm̦m̦ane men in, jej kaalikkar ñan Jijej bwe el̦apl̦o̦k ad yokwe e jãn jabdewõt m̦weiuk ko ilo lal̦ in.

18. Ta eo kwõj jek ilo bũruom̦ ñan kõm̦m̦ane?

¹⁸ Ke Jijej ear kajjitõk ippãn Piter im ba, “Kwõj ke yokwe eõ el̦apl̦o̦k jãn men kein,” ear kakeememej Piter bwe ej aikuj likũt bwe an karejar ñan Jeova en men eo m̦oktata ilo mour eo an. Ãt eo etan Piter ej mel̦el̦ein “Ejm̦aan ak Dekã.” Elukkuun jejjet ãt in ñane kõnke wãween ko rem̦m̦an ear kwal̦o̦ki rar ãinwõt juon dekã ekajoor im pen. (Jrb. 4:5-20) Kõj ilo bar raan kein, jekõn̦aan kate kõj ñan kõm̦m̦an bwe yokwe eo ad ñan Kũraij en kajoor wõt. Ewi wãween? Ilo ad jab kõtl̦o̦k bwe jerbal eo ad, menin kam̦õn̦õn̦õ ko, im m̦weiuk ko ilo lal̦ in ren men ko raorõktata ilo mour ko ad. Jen kõm̦m̦an bwe kããlõt ko jej kõm̦m̦ani ren kaalikkar bwe jej ãinwõt Piter, eo im ear ba ñan Jijej: “Irooj, kwõjel̦ã bwe ij yokwe eok.”