Skip to content

Skip to table of contents

Waswe, “Iu Lovem Mi Winim Olketa Hia?”

Waswe, “Iu Lovem Mi Winim Olketa Hia?”

“Simon, son bilong John, hao, iu lovem mi winim olketa hia?” —JOHN 21:15.

SONG: 128, 45

1, 2. Wanem nao Peter lanem from Jesus bihaen hem fishing for full naet?

SEVENFALA long olketa disaepol bilong Jesus fishing long Sea long Galilee for full naet gogo hem morning nao. Bat olketa no kasem eni fish. Jesus wea laef bak finis hem standap long saedsea and hem lukluk go long olketa. Then hem sei long olketa: “‘Torowem net bilong iufala long raet saed long boat and bae iufala kasem samfala fish.’ Taem olketa duim olsem, net hia hem fulap long staka fish and olketa no savve pullim ap nao.”—John 21:1-6.

2 Jesus sharem fish and bred long olketa for olketa kaikaim. Then hem luk long Simon Peter and sei: “Simon, son bilong John, hao, iu lovem mi winim olketa hia?” Jesus savve Peter interest tumas for fishing. Masbi Jesus ask olsem bikos hem laek for savve sapos Peter lovem hem and tinghae long olketa teaching bilong hem winim fishing bisnis bilong hem. Peter sei long Jesus: “Lord, iu savve mi lovem iu.” (John 21:15) Start long datfala taem, Peter gohed duim wanem hem talem. Hem showimaot hem lovem Christ taem hem busy long preaching waka and duim bigfala waka long kongregeson.

3. Wanem nao olketa Christian mas careful long hem?

3 Wanem nao iumi savve lanem from toktok wea Jesus talem long Peter? Iumi mas no letem eni samting for spoelem love wea iumi garem for Christ. Jesus savve laef bilong iumi bae hem no isi and iumi savve wari and kasem olketa hard samting. Long datfala tokpiksa abaotem man wea plantim seed, Jesus sei samfala pipol bae gohed strong taem olketa acceptim “message abaotem Kingdom.” Bat gogo, “riches wea savve switim man” hem “satem datfala message” and olketa no gohed strong nao. (Matt. 13:19-22; Mark 4:19) Sapos iumi no careful, olketa samting wea iumi duim long laef evriday savve mekem iumi for no gohed gud long spiritual wei. Dastawe Jesus warnim olketa disaepol bilong hem olsem: “Iufala mas lukluk gud long iufala seleva nogud wei for kaikai tumas and drink tumas witim wei for wari abaotem olketa samting wea iufala needim hem mekem iufala for no garem stretfala tingting.”—Luke 21:34.

4. Hao nao bae iumi luksavve sapos love bilong iumi for Christ hem strong? (Lukim piksa long start bilong study.)

4 Olsem Peter, iumi tu savve showimaot iumi lovem Christ taem preaching waka hem important samting long laef bilong iumi. Wanem nao savve helpem iumi for gohed duim datwan? Hem gud for iumi tingim olketa kwestin hia: ‘Wanem samting nao hem important long laef bilong mi? Waswe, mi hapi taem mi duim waka bilong Jehovah or taem mi duim olketa nara samting?’ Iumi bae kasem ansa for olketa kwestin hia taem iumi storyim thrifala samting wea savve spoelem love wea iumi garem for Christ. Olketa samting hia nao, waka for selen, hapitaem, and olketa material samting.

GAREM BALANCE TINGTING ABAOTEM WAKA FOR SELEN

5. Wanem nao waka bilong hed long famili?

5 Peter hem laekem tumas for fishing, and hem duim datfala waka for sapotim famili bilong hem. Distaem tu, Jehovah markem hed long famili for provaedem wanem famili needim. (1 Tim. 5:8) Hem mas waka hard for lukaftarem famili bilong hem. Bat from iumi stap long olketa last day, waka for selen savve mekem man for wari tumas.

6. Wanem nao samfala hard samting man savve kasem taem hem waka for selen?

6 Staka pipol lukaotem waka for selen bat no inaf waka hem stap for olketa duim. From datwan, pipol mas barava traem best bilong olketa for kasem wanfala waka. Dastawe staka pipol tingse olketa mas waka ovataem nomata olketa no kasem big pei. Olketa company trae for wakem staka samting distaem, nomata olketa no garem staka wakaman. So datwan savve mekem olketa wakaman for stress, taed tumas, and sik tu. Staka wari nogud olketa lusim waka bilong olketa sapos olketa no duim wanem boss talem.

7, 8. (a) Hu nao main wan wea iumi shud faithful long hem? (b) Why nao wanfala brata long Thailand disaed for duim difren waka?

7 Iumi olketa Christian, wei for faithful long Jehovah hem important winim for faithful long eniwan or eni nara samting, nomata boss bilong iumi tu. (Luke 10:27) Iumi waka for selen for baem olketa samting wea iumi needim and for sapotim iumi long ministry. Bat sapos iumi no careful, waka bilong iumi savve affectim worship bilong iumi. Tingim wanem hem happen long wanfala brata long Thailand. Hem sei: “Mi barava enjoyim waka bilong mi for fixim computer bat mi savve spendem staka taem long datwan. So mi no garem taem nao for duim olketa spiritual samting. Gogo mi luksavve mi mas duim difren waka mekem Kingdom hem first samting long laef bilong mi.” Wanem waka nao hem duim?

8 Hem sei: “Bihaen wanfala year, mi disaed for salem ice cream long saed road. Taem mi start, mi kasem lelebet selen nomoa and datwan mekem mi wiki fogud. Taem olketa wea mi waka witim bifor lukim mi, olketa savve laf long mi and sei why nao mi laek for salem ice cream and les for waka long ples wea garem air-con. Mi prea long Jehovah for helpem mi deal witim datwan mekem mi kasem goal bilong mi for garem taem for duim olketa spiritual samting. No longtaem bihaen, mi start for savve long kaen ice cream wea pipol laekem and mi savve gud hao for wakem ice cream. Evriday olketa ice cream wea mi salem mas finis. Distaem, selen wea mi kasem hem winim wanem mi kasem taem mi duim waka for fixim olketa computer. Mi barava hapi bikos mi no savve stress olsem taem mi duim waka for fixim computer. Bat important samting nao, mi fren gud witim Jehovah.”—Readim Matthew 5:3, 6.

9. Wanem nao savve helpem iumi for gohed garem balance tingting abaotem waka for selen?

9 Jehovah tinghae long man wea waka hard, and hem savve kasem gud samting from hard waka bilong hem. (Prov. 12:14) Bat iumi mas mek sure waka for selen hem no important winim olketa spiritual samting. Jesus sei olsem taem hem story abaotem olketa samting wea iumi needim. Hem sei: “Evritaem Kingdom and olketa samting wea God sei hem stret mas first samting long laef bilong iufala. Sapos olsem, God bae givim iufala olketa samting hia wea iufala needim.” (Matt. 6:33) Bat wanem nao savve helpem iumi for luksavve sapos iumi garem balance tingting abaotem waka for selen? Hem gud for iumi tingim disfala kwestin: ‘Waswe, waka bilong mi for selen nao mi enjoyim bat for duim wanem Jehovah laekem hem boring long mi?’ Taem iumi ting raonem disfala kwestin, datwan bae helpem iumi for luksavve wanem nao hem barava important long iumi.

10. Wanem important samting nao iumi savve lanem from toktok wea Jesus talem long Martha?

10 Jesus storyim samting wea hem shud important long iumi. Wanfala taem hem go long haos bilong Mary and sista bilong hem, Martha. Stretawe Martha start for redyim kaikai for hem, bat Mary sidaon klosap long Jesus for herehere long story bilong hem. Martha hem komplen bikos Mary no helpem hem. Jesus sei long Martha: ‘Mary hem chusim stret samting, and bae no eniwan tekem diswan from hem.’ (Luke 10:38-42) Iumi savve lanem important samting from toktok wea Jesus talem long Martha. Hem nao for iumi lovem Christ and no tingim nomoa wanem iumiseleva needim taem iumi chusim “stret samting.” Diswan hem minim wei wea iumi fren witim Jehovah nao shud important long iumi winim eni nara samting.

GAREM BALANCE TINGTING ABAOTEM HAPITAEM

11. Wanem nao Bible talem abaotem wei for rest and relax?

11 Iumi savve busy long staka samting, so samfala taem iumi need for rest and relax. Bible sei: “Hem barava gud for man kaikai, drink, and enjoyim samting wea kamaot from hard waka bilong hem.” (Eccl. 2:24) Jesus luksavve olketa disaepol bilong hem need for rest. Olsem example, bihaen olketa waka hard long preaching waka, Jesus sei long olketa: “Kam iumi go long wanfala kwaet ples and rest lelebet.”—Mark 6:31, 32.

12. Wanem nao iumi mas careful long hem saed long hapitaem? Storyim example.

12 Hapitaem wea iumi duim shud helpem iumi for rest and for iumi relax. Bat iumi mas careful nogud datwan kamap main samting long laef bilong iumi. Long first century, staka pipol garem diskaen tingting: “Iumi kaikai and drink nomoa bikos tumoro bae iumi dae.” (1 Cor. 15:32) Staka distaem tu garem kaen tingting olsem. Olsem example, wanfala young man long Western Europe hem start for attendim olketa meeting. Bat hem stop for associate witim Olketa Jehovah’s Witness bikos hem laekem tumas hapitaem. Gogo hem luksavve datwan mekem hem kasem staka problem. Hem studyim Bible moa, and no longtaem hem start for duim preaching waka. Bihaen hem baptaes hem sei: “Mi sorre tumas from mi weistim tumas taem bilong mi bifor mi just luksavve wei for worshipim Jehovah nomoa savve mekem man hapi, winim wei for enjoyim hapitaem.”

13. (a) Storyim example wea showimaot why iumi shud no spendem staka taem long hapitaem. (b) Wanem nao savve helpem iumi for garem balance tingting abaotem hapitaem?

13 Hapitaem wea iumi duim shud strongim iumi and for iumi relax. So haomas taem nao iumi shud spendem long hapitaem? For kasem ansa, tingim disfala example. Staka pipol laek for kaikaim cake and olketa swit samting. Bat iumi savve sapos iumi kaikaim olketa samting olsem evritaem, datwan bae spoelem health bilong iumi. Sapos iumi laek for healthy, iumi mas kaikaim gudfala kaikai. Long sem wei, sapos iumi spendem staka taem long hapitaem, datwan bae spoelem wei wea iumi fren witim Jehovah. Wanem nao savve helpem iumi for luksavve sapos iumi garem balance tingting abaotem hapitaem? For savve long datwan, iumi savve raetem haomas hour insaed long week nao iumi spendem long olketa samting olsem preaching, meeting, and for duim study seleva. Then iumi savve raetem haomas hour insaed long datfala sem week iumi spendem long olketa samting olsem for pleim sports, lukluk long television, or pleim olketa video game. Taem iumi comparem olketa hour hia, wanem nao datwan showimaot? Waswe, iumi mas changem samfala samting?—Readim Ephesus 5:15, 16.

14. Wanem nao savve helpem iumi for chusim gudfala hapitaem?

14 Jehovah letem iumi for disaedem wanem kaen hapitaem for iumi duim, and hed long famili tu savve chusim hapitaem for famili bilong hem. Bible garem olketa principle wea helpem iumi for savve long tingting bilong Jehovah abaotem hapitaem. Olketa principle hia bae helpem iumi for mekem olketa gudfala disison abaotem datwan. * Gudfala hapitaem hem “wanfala present from God.” (Eccl. 3:12, 13) Olketa hapitaem wea pipol laekem hem no semsem. (Gal. 6:4, 5) Nomata wanem hapitaem nao iumi chusim, iumi mas careful. Jesus sei: ‘Samting wea man tinghae long hem nao bae hem interest long hem.’ (Matt. 6:21) Love wea iumi garem for Jesus, wea hem King bilong iumi, bae helpem iumi for talem, duim, and tingim samting wea showimaot Kingdom nao hem first samting long laef bilong iumi.—Phil. 1:9, 10.

STAP KLIA LONG WEI FOR LAEKEM TUMAS MATERIAL SAMTING

15, 16. (a) Why nao wei for tingting tumas abaotem olketa material samting savve affectim wanfala Christian? (b) Wanem nao Jesus talem abaotem olketa material samting?

15 Staka pipol distaem laekem tumas for garem olketa niu stael kaleko, mobile phone, computer, and kaen samting olsem. So important samting long laef bilong olketa hem selen and for garem staka material samting. Iumi olketa Christian, wanem nao important long iumi? Tingim olketa kwestin hia: ‘Waswe, iumi spendem staka taem for faendem information abaotem olketa niu samting saed long technology or tingting for garem big haos and iumi no garem inaf taem for prepare for olketa meeting? Waswe, evriday iumi busy tumas gogo iumi no garem inaf taem for prea or readim Bible?’ Sapos iumi no careful, olketa material samting savve kamap important long iumi winim love wea iumi garem for Christ. Iumi shud ting raonem wanem Jesus talem. Hem sei: “Keakea nogud iufala greedy.” (Luke 12:15) Why nao Jesus talem datfala toktok?

16 Jesus hem sei: “No eniwan savve waka for tufala boss.” Hem sei tu: “Iufala no savve worshipim God and long semtaem busy for kasem staka selen.” Iumi no savve duim best bilong iumi long olketa spiritual samting and long semtaem iumi busy for aftarem olketa material samting. Jesus storyim hem hard for iumi duim olsem bikos iumi bae “heitim narawan and lovem narawan” or “faithful long narawan and ting daonem narawan.” (Matt. 6:24) From iumi no perfect, iumi mas gohed againstim “olketa nogud samting wea body laekem,” and wanfala long olketa samting hia nao hem for laekem tumas material samting.—Eph. 2:3.

17. (a) Why nao hem no isi for samfala garem balance tingting abaotem olketa material samting? (b) Wanem nao savve helpem iumi for stap klia long wei for laekem tumas material samting?

17 Staka pipol tingting tumas abaotem olketa samting wea olketa seleva laekem and for duim olketa hapitaem, wea datwan mekem olketa for no garem balance tingting abaotem olketa material samting. (Readim 1 Corinth 2:14.) From olketa no garem stretfala tingting abaotem olketa material samting, datwan maet mekem hem hard for olketa luksavve long wanem hem stret and no stret. (Heb. 5:11-14) From feeling for laek garem staka material samting hem kamap strong, olketa laek for kasem staka samting moa nomata olketa kasem finis. (Eccl. 5:10) Bat for aotem datfala feeling, iumi mas readim Bible evriday mekem hem helpem iumi for stap klia long wei for laekem tumas material samting. (1 Pet. 2:2) Jesus ting raonem olketa Holy Raeting and datwan helpem hem for againstim Satan. Distaem tu, for iumi stap klia long wei for laekem tumas material samting, iumi mas followim olketa Bible principle. (Matt. 4:8-10) Taem iumi duim olsem, datwan showimaot iumi lovem Jesus winim olketa material samting.

Wanem nao olketa important samting long laef bilong iu? (Paragraf 18 storyim diswan)

18. Wanem nao iu barava laek for duim?

18 Taem Jesus askem Peter, “Hao, iu lovem mi winim olketa hia?” Jesus laekem Peter for luksavve hem barava important for olketa spiritual samting mas first samting long laef bilong hem. Hem interesting hao nem bilong Peter hem minim “Ston.” Iumi savve comparem olketa gudfala wei bilong Peter olsem wanfala ston. (Acts 4:5-20) Distaem tu, iumi laek for strongim love wea iumi garem for Christ. So iumi laek for mek sure iumi garem balance tingting abaotem waka for selen, hapitaem, and olketa material samting. Taem iumi duim olsem, iumi tu savve talem sem toktok wea Peter talem: “Lord, iu savve mi lovem iu.”

^ par. 14 Lukim article “Waswe, Iu Chusim Gudfala Hapitaem?” long Wastaoa bilong October 15, 2011, page 9-12, paragraf 6-15.