1., 2. a) Mis kuulub meie vaimse varanduse hulka? b) Mida me selles artiklis arutame?

JEHOOVA on kogu universumi kõige rikkam isik. (1. Ajar. 29:11, 12.) Lahke isana jagab ta heldelt vaimseid rikkusi kõigiga, kes saavad aru nende ülimast väärtusest. Me oleme Jehoovale väga tänulikud, et ta on andnud meile vaimse varanduse, mille hulka kuuluvad 1) Jumala kuningriik, 2) meie elupäästev kuulutustöö ja 3) jumalikud tõed. Kui me pole aga hoolsad, võime aja jooksul unustada, kui väärtuslik on see varandus, ja sellest ilma jääda. Et nii ei juhtuks, tuleb meil seda varandust hästi kasutada ja oma armastust selle vastu kasvatada. Jeesus ütles: „Kus on teie varandus, seal on ka teie süda.” (Luuka 12:34.)

² Arutame nüüd, kuidas me saame kasvatada oma tänutunnet kuningriigi, kuulutustöö ja jumalike tõdede vastu ning neid ikka väärtuslikuks pidada. Seejuures mõtle, kuidas saaksid sina oma armastust vaimse varanduse vastu tugevdada.

3. Mida oli kaupmees Jeesuse mõistujutus valmis tegema, et üht erilist pärlit endale saada? (Vaata pilti artikli alguses.)

³ Loe Matteuse 13:45, 46. Jeesus rääkis mõistujutu kaupmehest, kes otsis pärleid. Aastate jooksul oli see kaupmees ilmselt ostnud ja müünud sadu pärleid. Siis aga leidis ta pärli, mis oli nii eriline, et selle nägemine pani ta silmad särama. Selle ostmiseks oli ta valmis müüma maha kõik, mis tal oli. Pole kahtlustki, et see pärl oli tema silmis väga väärtuslik.

4. Mida me oleme valmis tegema, kui peame Jumala kuningriiki nii kalliks, nagu kaupmees pidas pärlit?

⁴ Mis on selle mõistujutu õpetus meile? Jumala kuningriik on otsekui see eriline pärl. Kui peame seda nii kalliks, nagu kaupmees pidas pärlit, oleme valmis loobuma kõigest, et saada ja jääda selle kuningriigi alamaks. (Loe Markuse 10:28–30.) Vaatame kaht näidet inimestest, kes just nii tegid.

5. Millest oli näha, et Sakkeus mõistis Jumala kuningriigi väärtuslikkust?

⁵ Sakkeus oli maksukogujate ülem, kes oli saanud rikkaks teistelt raha välja pressides. (Luuka 19:1–9.) Kui ta aga kuulis Jeesust rääkimas kuningriigist, mõistis ta selle ülimat väärtust ja otsustas kohe midagi ette võtta. Ta ütles: „Poole oma varandusest, Isand, annan ma vaestele, ja kellelt ma olen midagi välja pressinud, sellele ma tagastan neljakordselt.” Sakkeus polnud enam ahne, vaid andis oma ebaausalt teenitud vara heal meelel ära.

6. Milliseid muudatusi tegi Rose, et saada Jumala kuningriigi alamaks, ja mis ajendas teda seda tegema?

⁶ Aastaid tagasi kuulis kuningriigi heast sõnumist naine, keda nimetame Rose’iks. Ta oli lesbi ning homoõiguste eest võitleva organisatsiooni juht. Ent kui ta õppis tundma Piiblit, mõistis ta Jumala kuningriigi ülimat väärtust. Rose sai aru, et peab tegema oma elus kannapöörde. (1. Kor. 6:9, 10.) Ta lahkus sellest organisatsioonist ja lõpetas oma lesbisuhte. Rose käis ristimisel aastal 2009 ning alustas järgmisel aastal pioneerteenistust. Tema armastus Jehoova ja kuningriigi vastu oli tugevam kui tema patused himud. (Mark. 12:29, 30.)

7. Mis võib jahutada meie armastust Jumala kuningriigi vastu?

⁷ Paljud meist on teinud oma elus märkimisväärseid muudatusi, et saada Jumala kuningriigi alamateks. (Rooml. 12:2.) Meie töö iseenda kallal aga jätkub. Me ei tohi lasta millelgi jahutada oma armastust kuningriigi vastu, ei materiaalsetel asjadel, ebamoraalsetel ihadel ega millelgi muul. (Õpet. 4:23; Matt. 5:27–29.) Et aidata meil hoida armastust kuningriigi vastu tugevana, on Jehoova andnud meile veel ühe kallihinnalise aarde.

8. a) Miks ütles Paulus, et meie teenistus on nagu aare savinõudes? b) Kuidas oli Pauluse puhul näha, et ta armastas kuulutustööd?

⁸ Jeesus andis meile ülesande kuulutada ja õpetada head sõnumit Jumala kuningriigist. (Matt. 28:19, 20.) Apostel Paulus mõistis, kui väärtuslik see töö on. Ta ütles, et teenistus, millega aitame teistel uuest lepingust kasu saada, on nagu aare savinõudes. (2. Kor. 4:7; 1. Tim. 1:12.) Kuna me oleme ebatäiuslikud, oleme otsekui savinõud. Kuid sõnum, mida me kuulutame,  on väga oluline: see võib anda igavese elu nii meile kui ka neile, kes meid kuulda võtavad. Seepärast ütles Paulus: „Seda kõike teen ma hea sõnumi pärast, et jagada seda teistega.” (1. Kor. 9:23.) Paulus armastas kuulutustööd ja õpetas teistele innukalt Jumala sõna. (Loe Roomlastele 1:14, 15; 2. Timoteosele 4:2.) Tema armastus hea sõnumi vastu aitas tal ka taluda ränka tagakiusamist. (1. Tess. 2:2.) Kuidas saame meie sellist armastust kuulutustöö vastu üles näidata?

9. Kuidas me saame näidata, et peame kuulutustööd kalliks?

⁹ Üks viis, kuidas saame järgida Pauluse eeskuju, on panna tähele võimalusi teistega heast sõnumist rääkida. Nii nagu apostlid ja esimese sajandi kristlased, teeme ka meie kuulutustööd eraviisil, avalikes kohtades ja majast majja. (Ap. t. 5:42; 20:20.) Me püüame oma teenistust laiendada sedamööda, kuidas meie olud võimaldavad. Võib-olla saame olla abipioneerid või alustada üldpioneerteenistust. Samuti võime õppida uut keelt, kolida teise paika oma kodumaal või lausa välismaale. (Ap. t. 16:9, 10.)

10. Kuidas on Jehoova õnnistanud Irene’i pingutusi hea sõnumi kuulutamisel?

¹⁰ Mõtle Irene’ile, vallalisele õele USA-st. Tal oli suur soov kuulutada vene keelt kõnelevatele immigrantidele. Kui ta selle tööga aastal 1993 alustas, oli New Yorgis üks venekeelne grupp, milles oli kõigest paarkümmend kuulutajat. Nüüdseks on Irene juba üle kahekümne aasta sellel territooriumil agaralt tegutsenud. „Ma ei räägi ikka veel vene keelt perfektselt,” tunnistab ta. Sellegipoolest on Jehoova teda ja teisi temasuguseid innukaid kuulutajaid õnnistanud. Praegu on New Yorgis kuus venekeelset kogudust. 15 inimest, kellega Irene on Piiblit uurinud, on läinud ristimisele. Mõned neist on nüüd peetellased, pioneerid või kogudusevanemad. Irene ütleb: „Kui ma mõtlen, mida kõike ma oleks võinud oma eluga peale hakata, siis ma ei suuda ette kujutada midagi, mis oleks võinud tuua mulle rohkem rõõmu.” Kristlik teenistus on talle tõesti kallihinnaline aare.

11. Millised tulemused on sellel, kui jätkata kuulutustööd hoolimata tagakiusamisest?

¹¹ Kui peame kuulutustööd kalliks, teeme Pauluse eeskujul seda tööd ka tagakiusamise ajal. (Ap. t. 14:19–22.) 1930-ndatel ja 1940-ndate alguses kogesid meie vennad USA-s äärmist vastupanu. Nii nagu Paulus, jäid nad kindlaks ja kuulutasid ikka edasi. Et kaitsta meie õigust seda tööd teha, pidasid  vennad mitmeid kohtulahinguid. Aastal 1943 ütles vend Nathan Knorr seoses ühe USA ülemkohtus saadud võiduga: „Need võidud on teie sitkuse tulemus. Kui kuulutajad poleks põllul püsinud, ei oleks ülemkohtus ühtki istungit olnud. Kuid tänu teile, kuulutajad, vennad kõikjal maailmas, kes te jätkate seda tööd ega anna alla, antakse tagakiusamisele vastulöök. See otsus langetati tänu Issanda teenijate kindlameelsusele.” Samasuguse hoiaku tõttu on saanud vennad kohtuvõite ka mujal maailmas. Jah, kui me armastame kuulutustööd, võime anda tagakiusamisele vastulöögi.

12. Mis on sinu soov seoses kuulutustööga?

¹² Kui peame kristlikku teenistust Jehoovalt saadud kallihinnaliseks aardeks, ei tee me kuulutustööd lihtsalt selleks, et meil oleks midagi aruandesse märkida. Me tahame teha kõik, mis meie võimuses, et „anda põhjalikult tunnistust heast sõnumist”. (Ap. t. 20:24; 2. Tim. 4:5.) Mida me aga teistele õpetame? Käsitleme nüüd veel üht meie vaimse varanduse osa.

13., 14. Mis on varakamber, mida Jeesus mainis tekstis Matteuse 13:52, ja kuidas me saame seda täita?

¹³ Meie vaimse varanduse kolmanda osa moodustavad kõik need tõed, mida oleme õppinud. Jehoova on tõe Jumal. (2. Saam. 7:28; Laul 31:5.) Lahke isana jagab ta jumalikke tõdesid nendega, kes temasse aukartusega suhtuvad. Alates sellest, kui kuulsime esimest korda head sõnumit kuningriigist, on meil olnud võimalus koguda neid tõdesid Jumala sõnast Piiblist, meie kristlikest väljaannetest, kokkutulekutelt ja iganädalastelt koosolekutelt. Ajapikku tekib meil „varakamber”, kus on nii vanu kui ka uusi tõdesid. (Loe Matteuse 13:52.) Kui otsime niisuguseid tõdesid nagu peidetud varandust, aitab Jehoova meil koguda uusi kallihinnalisi tõdesid meie varakambrisse. (Loe Õpetussõnad 2:4–7.) Kuidas neid aga otsida?

¹⁴ Meil on vaja uurida Piiblit ja meie väljaandeid korrapäraselt ja sügavuti. See aitab meil avastada uusi tõdesid ehk tõdesid, mida me veel ei tea. (Joosua 1:8, 9; Laul 1:2, 3.) Kõige esimeses Vahitorni numbris, mis ilmus juulis 1879, on öeldud: „Vale vohavad umbrohud on võtnud oma haardesse ja peaaegu lämmatanud tõe, mis on otsekui tagasihoidlik õieke elupadrikus. Et seda leida, tuleb sul pidevalt otsida. ... Et seda endale saada, tuleb sul kummarduda seda võtma. Ära rahuldu vaid ühe tõeõiekesega. ... Nopi neid üha juurde, otsi lisa.” Me peaksime tõesti innukalt soovima oma varakambrit jumalike tõdedega täita.

15. Miks võib mõnda tõde nimetada vanaks ja millised neist on sulle eriti väärtuslikud?

¹⁵ Kui hakkasime Piiblit uurima, õppisime kohe mõned väärtuslikud tõed. Neid võib nimetada vanadeks tõdedeks, kuna me teadsime ja pidasime kalliks neid juba oma kristliku elutee alguses. Mis tõed need näiteks on? Me õppisime, et Jehoova on meie looja ja eluandja ning et tal on inimkonnaga eesmärk. Samuti saime teada, et Jumal saatis oma kalli poja maa peale, et vabastada meid patust ja surmast. Veel õppisime, et Jumala kuningriik teeb lõpu kõigile kannatustele ning et meil on väljavaade elada igavesti rahulikku ja õnnelikku elu selle  valitsuse alluvuses. (Joh. 3:16; Ilm. 4:11; 21:3, 4.)

16. Mida on meil vaja teha, kui Jehoova rahva arusaamad muutuvad?

¹⁶ Aeg-ajalt võivad Jehoova rahva arusaamad Piibli prohvetiennustustest või mõnest kirjakohast muutuda. Kui nii juhtub, tuleks meil võtta aega, et seda infot hoolikalt uurida ja selle üle mõtiskleda. (Ap. t. 17:11; 1. Tim. 4:15.) Me ei taha mõista mitte ainult peamisi muudatusi, vaid ka väikseid erinevusi vana ja uue arusaama vahel. Niimoodi võime olla kindlad, et see uus tõde talletub meie varakambrisse. Miks on sellised pingutused vaeva väärt?

17., 18. Kuidas võib püha vaim meid aidata?

¹⁷ Jeesus ütles, et Jumala püha vaim võib tuletada meile meelde asju, mida oleme õppinud. (Joh. 14:25, 26.) Kuidas see aitab meid kui hea sõnumi õpetajaid? Vaatame üht seika vend Peteri elust. Aastal 1970 oli ta 19-aastane ja saanud hiljuti Inglismaa Peeteli pere liikmeks. Ühel päeval kohtas ta ukselt uksele kuulutustööl keskealist habemega meest. Peter küsis, kas ta sooviks saada paremini aru Piiblist. See mees oli aga juudi rabi ja ta oli mõnevõrra šokeeritud, et selline noor poiss arvab, et võib talle midagi Piiblist õpetada. Et Peterit proovile panna, küsis ta: „No nii, poja, ütle, mis keeles pandi kirja Taanieli raamat.” Peter vastas: „Osa sellest kirjutati aramea keeles.” „Rabi oli üllatunud, et ma vastust teadsin,” jätkab Peter, „mina ise olin aga veel rohkem üllatunud!” Kust ta seda siis teadis? Kui ta koju tagasi läks, vaatas ta viimaseid Vahitorni ja Ärgake! numbreid ning leidis artikli, kus oli öeldud, et Taanieli raamat kirjutati osaliselt aramea keeles. (Taan. 2:4, allmärkus.) Jah, püha vaim võib aidata meil meenutada mõtteid, mida oleme lugenud ja oma varakambrisse talletanud. (Luuka 12:11, 12; 21:13–15.)

¹⁸ Kui peame Jehoovalt saadud tarkust kallihinnaliseks, tahame, et meie varakamber oleks täidetud nii uute kui ka vanade tõdedega. Sedamööda, kuidas meie armastus ja tänutunne Jehoova tarkuse vastu kasvavad, saame üha oskuslikumateks hea sõnumi õpetajateks.

19. Miks tuleb meil oma vaimset varandust kaitsta?

¹⁹ Selles artiklis oleme õppinud, kui oluline on meil pidada kalliks oma vaimset varandust. Meil tuleb aga olla hoolikad, et Saatan ja see maailm ei kahandaks meie tänulikkust selle varanduse vastu. Muidu võib juhtuda, et meil tekib tahtmine teha tulusat karjääri, elada luksuslikku elu või uhkeldada oma varaga. Apostel Johannes hoiatas meid, et see maailm kaob koos oma ihadega. (1. Joh. 2:15–17.) Seepärast tuleb meil pingutada, et oma vaimseid rikkusi ikka hinnata ja kaitsta.

20. Mida oled sina otsustanud teha, et kaitsta oma vaimset varandust?

²⁰ Ole siis valmis loobuma kõigest, mis võiks jahutada sinu armastust Jumala kuningriigi vastu. Tee ikka innukalt kuulutustööd ning pea seda võimalust kalliks. Otsi agaralt jumalikke tõdesid. Seda kõike tehes järgid sa Jeesuse juhtnööri: „Koguge ammendamatu varandus taevasse, kuhu varas ligi ei pääse ja kus koi ei söö. Sest kus on teie varandus, seal on ka teie süda.” (Luuka 12:33, 34.)