Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Beka Ihliziywakho Emagugwini Avela KuZimu

Beka Ihliziywakho Emagugwini Avela KuZimu

“Lapha umnonwakho ukhona, ilapho nehliziywakho.”—LUK. 12:34.

IINGOMA: 153, 104

1, 2. (a) Ngimaphi amagugu amathathu uJehova asiphe wona? (b) Sizokufunda ngani esihlokwenesi?

AKUNAMUNTU ongaba namagugu njengoJehova ephasini nezulwini. (1 Kron. 29:11, 12) Okuhle ngoBabethu kukuthi unesandla esivulekileko, phela uphe boke abantu amagugu weliZwi lakhe, khulukhulu labo ababona ukuqakatheka kwawo. Simthokoza khulu uJehova ngamagugu asiphe wona. Amagugu la ahlanganisa (1) umBuswakhe, (2) umsebenzethu wokutjhumayela osindisa ukuphila kwabantu, (3) namaqiniso afumaneka eliZwini lakhe. Kunengozi engasidula phasi nasingakavuli amehlo, kazi singathoma ukungasawathokozeli amagugu la size siwalahle nokuwalahla. Yeke nasifuna ukuyibalekela ingozi le, kufuze siwasebenzise kuhle begodu sihlale sivuselela ithando lethu ngawo. UJesu watjho kufanele nakazakuthi: “Lapha umnonwakho ukhona, ilapho nehliziywakho.”—Luk. 12:34.

2 Kwanjesi akhesifunde ngokuthi singalakha njani ithando lethu ngomBuso kaZimu, ngesimu nangamaqiniso aseBhayibhelini, sibone nokuthi yini engasisiza sihlale siwathanda amagugu la. Njengombana sizabe sifunda, wena akhulinge ukuzindla ngawo, uzibuze ukuthi yini ongayenza bona uwathande khulu amagugu la.

UMBUSO KAZIMU UFANA NAMATJE ALIGUGU!

3. Umthengisi uJesu amsebenzisa emfanekiswenakhe, yini ebekazimisele ukuyidela ngebanga lelitje eliligugu alifumanako? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

3 Funda uMatewu 13:45, 46. UJesu wakhe watjela abantu ngomfanekiso womthengisi ofuna amatje aligugu. Akungatjazwa bona kiyo yoke iminyaka edlulileko umthengisi lo wathengisa amatje amanengi khulu. Njengombana aphasi phezulu afunana namatje ngapha nangapha, wathola elinye ilitje eliligugu ukudlula woke la ebekasolo awafumana. Kazi leli wathi nakalibonako ihliziywakhe yeqayeqa yodwa. Yeke nakafuna ukulithenga bekufuze athengise yoke into anayo. Lokho kuyasitjela bona ilitjeli beliqakatheke khulu kuye.

4. Yini esizoyenza nange sithanda umBuso kaZimu ngendlela umthengisi wamatje athanda ngayo ilitje eliligugu?

4 Alo thina sifundani la? UmBuso kaZimu singawufanisa nelitje elibizakwela. Yeke nathi nange siwuthanda umBuso kaZimu sizokudela nanyana yini engasithikameza ekutheni sibe zizakhamuzi zomBuso kaZimu. (Funda uMarkosi 10:28-30.) Akhesifunde nganapa ababili abenza njalo.

5. UZakewu yini ayenza etjengisa bona bekazimisele ukuthola umBuso kaZimu?

5 UZakewu bekamthelisi omkhulu begodu bekanjingile anjalo nje, kodwana bekanjingiswe kukhwabanisela abantu. (Luk. 19:1-9) Nanyana bekakhohlakele njalo, kodwana uJesu nakamtjela ngeendaba ezimnandi zomBuso kaZimu, wabona ukuthi akuzwakokho kuqakathekile. Lokho kwamsiza wenza namatjhuguluko. Wakutjho kwazala umlomo wathi: “Qala, Kosi! Nginikela abadududu isiquntu selifa lami khona nje, begodu nakube kukhona engimgalaje ngananyana yini, ngizakukhokhela ngokubuyelelwe kane kwalokho.” Walahla koke akufumana ngokukhwabanisela abantu begodu walisa nokuba marhamaru.

6. URose wenza maphi amatjhuguluko ukuze abe sisakhamuzi somBuso kaZimu, begodu kubayini enza njalo?

6 Eminyakeni embalwa eyadlulako omunye umuntu esimthiye ngoRose, ngesikhathi ezwa umlayezo womBuso bekathandana nomntazana ozenza umsana. Akupheleli lapho, kodwana bekabuye abe mrholi wehlangano elwela amalungelo wokutjhadana kwabantu bobulili obufanako. Bese wathi nakezwa umlayezo weBhayibheli, wabona ukuthi iqiniso liqakathekile, nokuthi kufuze enze amatjhuguluko ekuphileni kwakhe. (1 Kor. 6:9, 10) Wabe waqeda nehliziywakhe bona uyahlika esikhundleni sakhe, walisa nokuthandana nomntazana ozenza umsana loyo. Ezithabisako ngezithi ngo-2009 uRose wabhajadiswa bese kwathi ngomnyaka olandelako waba liphayona lesikhathi esizeleko. Indlela ebekathanda ngayo uJehova nomBuswakhe yamenza wahlula iinkanuko zenyama.—Mar. 12:29, 30.

7. Ngiziphi izinto okufuze silwisane nazo bona sihlale sithanda umBuso kaZimu?

7 Inengi lethu manengi amatjhuguluko esiwenzileko ekuphileni ukwenzela bona sizithobe ngaphasi komBuso kaZimu. (Rom. 12:2) Lokho akutjho ukuthi kufuze siphuthe imikhono sicabange bona siqedile. Ngombana kusafuze silwisane nokuthi kungabi nento esiyithanda ukudlula uZimu, lokho kungaba kuthanda izinto zakanokutjho namkha ukuziphatha kumbi ngokwamabhayi. (IzA. 4:23; Mat. 5:27-29) Kukhona okhunye na uJehova asiphe khona okungasisiza sihlale sithanda umBuswakhe ngeenhliziyo zethu zoke?

UMSEBENZETHU WOKUSINDISA AMAPHILO WABANTU

8. (a) Kubayini umpostoli uPowula athi isimu ‘injengamagugu ngezitjeni zomdaka’? (b) UPowula watjengisa njani bona uyayithanda isimu?

8 Angeze sawulibala ngitjho nanyana kungathiwa kwenze njani umsebenzi uJesu asiphathise wona, wokutjhumayeza nokufundisa abantu ngeendaba ezimnandi zomBuso kaZimu. (Mat. 28:19, 20) Umpostoli uPowula bekazi ukuthi isimu iqakathekile. Sikwazi njani lokho? Wathi umsebenzi wokutjhumayela lo wesivumelwano esitjha ‘unjengamagugu ngezitjeni zomdaka.’ (2 Kor. 4:7; 1 Thim. 1:12) Ngitjho nanyana sizizitja zomdaka nje, kodwana kufuze sihlale sazi bona umsebenzethu wokutjhumayela lo ungalethela thina nabantu abasilalelako ukuphila okungapheliko. Nakho lokho uPowula bekakwazi kuhle, ngikho athi: “Koke lokhu ngikwenzela ivangeli ukuze nami ngibe nesabelo eembusisweni zalo.” (1 Kor. 9:23) Kungakho bekayithanda kangaka isimu, lokho kwamenza wasebenza ngamandla esimini. (Funda beRoma 1:14, 15; 2 Thimothi 4:2.) Wabe wabekezelela nokuphikiswa kabuhlungu. (1 Thes. 2:2) Alo thina-ke singatjengisa njani ukuthi siyayithanda isimu?

9. Ngiziphi ezinye iindlela esingatjengisa ngazo bona siyawuthanda umsebenzi wokutjhumayela?

9 Enye indlela uPowula atjengisa ngayo ukuthi uyayithanda isimu, kusebenzisa woke amathuba awafumanako bona akhulume nabanye abantu. Yeke nathi njengabapostoli namaKrestu wakade, sitjhumayela singakahleli, eendaweni eziphithizelako besingene umuzi nomuzi. (IzE. 5:42; 20:20) Ubujamo bethu nabusivumelako sisebenzisa isikhathi esinengi sitjhumayela, abanye bethu baba maphayona wesikhatjhana, abanye babe maphayona wesikhathi esizeleko. Bese kuthi abanye bafunde amalimi amatjha, kube khona abaya kwezinye iinarha namkha kwezinye iindawo.—IzE. 16:9, 10.

10. U-Irene wabusiseka njani ngokuzidela kwakhe ngebanga leendaba ezimnandi?

10 Akhesibone ukuthi yini esingayifunda kudadwethu we-United States u-Irene. Bekakufuna ngehliziywakhe yoke ukutjhumayela esimini yabantu abavela eRussia abahlala e-United States. Nakathoma ukutjhumayela esimini leyo ngo-1993 bekunabatjhumayeli abama-20 edorobheni leNew York. U-Irene wasebenza iminyaka ema-20 yoke esimini yabantu abakhuluma isiRussia kodwana uthi, “ngitjho nanje angikakwazi ukulikhuluma kuhle ilimeli.” Okusithabisako kukuthi uJehova ukubusisile ukukhuthala kwakhe nokwabanye abafowethu nabodadwethu. Sikhuluma nje kunamabandla asithandathu wesiRussia edorobheni leNew York. U-Irene wafundela abalitjhumi nahlanu. Abanye basebenza eBethel, abanye maphayona abanye badala emabandleni. U-Irene uyayithanda isimu tle, uthi, “Kube ngakhetha eminye imigomo, angiboni ukuthi ukhona nowodwa ebewungangenza ngithabe njengalo engiwukhethileko.”

Uyakubona na ukuqakatheka kokutjhumayela? Nakunjalo lokho kuyabonakala na endleleni ohlela ngayo isikhathi sakho qobe veke? (Qala isigaba 11, 12)

11. Ibe yini imiphumela yabafowethu yokuragela phambili batjhumayela ngitjho nanyana batlhoriswa?

11 Nange siyithanda isimu sizokuba njengompostoli uPowula, sitjhumayele nanyana sitlhoriswa. (IzE. 14:19-22) Kusukela ngeminyaka yabo-1930 kuya kibo-1940, abafowethu be-United States baqalana nokutlhoriswa kabuhlungu khulu. Akhenge baphele amandla kodwana balingisa uPowula baragela phambili nokutjhumayela. Yeke ukwenzela bona nabafowethu bavikele ilungelo labo, kwafuze bakhambe amakhotho ngapha nangapha. Ngo-1943 uMfowethu uNathan H. Knorr wakhuluma ngemilandu eyathunjwa eKhotho ePhakemeko e-U.S. wathi: “Yoke imilandu le bengeze yathunjwa nakhibe abafowethu akhenge basebenze ngamandla. Khesithi akhenge kube nomtjhumayeli, bengeze kwaba nomlandu ozokudenjwa eKhotho ePhakemeko, kodwana ngebanga lokuthi abodadwethu nabafowethu ephasini loke abapheli amandla nanyana balingwa bayabekezela, namhlanjesi abantu bakaZimu banetjhaphuluko.” Ngilokho okwenzeke nakwezinye iindawo, isibindi sabo sabenza bathumba. Yeke kuyabonakala bona nange sithanda isimu akunanto ezasihlalisa phasi.

12. Yini ozimisele yona ngesimu?

12 Nange sibona ukuthi isimu iligugu elivela kuJehova, angeze sathatjiswa “kukwenza ama-awara” nje kwaphela. Godu sizokwenza koke esingakwenza bona sifakaze “[ngokuzimisela, NW] ivangeli lomusa kaZimu.” (IzE. 20:24; 2 Thim. 4:5) Alo kanti yini le okufuze siyifundise abantu? Akhesikhulume ngenye into eligugu elivela kuZimu.

AMAQINISO AFUMANEKA ELIZWINI LAKAZIMU

13, 14. Ngiliphi ‘ibulungelo lamagugu’ uJesu akhuluma ngalo kuMatewu 13:52, begodu singalizalisa njani?

13 Igugu lesithathu uJehova asiphe lona, maqiniso asambulele wona. UJehova unguZimu weqiniso. (2 Sam. 7:28; Rhu. 31:6, [31:5, NW]) Yeke ngebanga lokuthi unguBaba ophanako, usambulele amaqiniso lawo. Kusukela ngesikhathi esathoma ngaso ukufunda amaqiniso, saba nethuba lokuzitholela wona eliZwini lakaZimu, eencwadini zethu, emihlanganweni emincani nemikhulu nesifundweni saqobe veke. Isikhathi sakhamba njalo, saba nento uJesu ayibiza ngokuthi ‘libulungelo lamagugu’ lakade nelanje. (Funda uMatewu 13:52.) Yeke nange siwafuna kwanga sifuna amagugu afihliweko, uJehova uzosisiza bona sifumane namanye amagugu siwabuthelele siwafake ‘ngebulungelweni lethu.’ (Funda izAga 2:4-7.) Singakwenza njani lokho?

14 Kufuze sikwenze umkhuba ukufunda iBhayibheli nezinye iincwadi zehlangano, bese senze nerhubhululo eliZwini lakaZimu neencwadini zehlangano. Lokhu kungasenza sifunde amaqiniso ‘amatjha.’ Kubayini sithi matjha? Kungombana sizabe sithoma ukuwafunda. (Jotj. 1:8, 9; Rhu. 1:2, 3) NgoJulayi 1879 kwagadangiswa isiThala sokuthoma thomi! IsiThaleso sathi: “Iqiniso lifana neblomu elihle elisemangweni, ngapha nangapha kwalo kunekhula seze alisabonakali kuhle. Kusebaleni-ke bona nawuzalifumana kufuze ungadlali uliphenyisise tle. . . . Nange uthole linye angeze wajama khonapho, angeze waneliswa liblomu linye nje kwaphela. . . . Uzokuragela phambili ufuna amanye.” Yeke ngendlela efanako, nathi kufuze senze koke esingakwenza, sizalise ibulungelo lethu lamaqiniso aqakathekileko.

15. Sitjho ukuthi nasithi amanye amaqiniso ‘madala,’ begodu ngimaphi amanye wawo wena akuthinta khulu?

15 Sathi nasithoma ukwakha ubungani nabantu bakaZimu, sathola amaqiniso abiza khulu sawafunda begodu sawathanda, amaqiniso la singatjho sithi ‘madala.’ Ahlanganisani? Ahlanganisa ukwazi ukuthi uJehova Mdalethu noMuphikuphila, nokuthi kunengi okuhle asihlosele khona. Safunda nokuthi uJehova ngebanga lokuthi uyasithanda, wathumela iNdodanakhe ayithandako bona izokuba mhlabelo wethu, ukwenzela bona sisindiswe esonweni nekufeni. Safunda nokuthi umBuso kaZimu uzowuqeda woke umtlhago esiqalene nawo lo, nokuthi ephasini lakhe asithembise lona kuzokuba nokuthula nabantu abahlala ephasinelo bazokuthabela ukuphila. Koke lokho kuzokwenziwa mBuso kaZimu.—Jwa. 3:16; IsAm. 4:11; 21:3, 4.

16. Yini okufuze siyenze nakulungiswa indlela esizwisisa ngayo amaqiniso?

16 Iye khona ngasikhathi indlela esizwisisa ngayo iimphorofido zeBhayibheli namavesi athileko kutlhogeka ilungiswe. Nakwenzeka kube nezinto ezinjalo, asizipheni isikhathi sokufunda ilwazi elitjheli besizindle ngalo. (IzE. 17:11; 1 Thim. 4:15) Akukafuzi silwele ukuzwisisa amatjhuguluko amakhulu nje kwaphela kodwana kufuze silwele nokubona umahluko phakathi kwezinto ezincani, simadanise ilwazi lakade nelitjha. Nasenza njalo sizokuqiniseka bona amaqiniso amatjha siwafakile eenlulwini zethu. Kubayini kufanele sisebenze ngamandla kangaka?

17, 18. Ummoya ocwengileko usisiza njani?

17 UJesu wasithembisa ukuthi ummoya kaZimu ungasikhumbuza izinto esazifunda. (Jwa. 14:25, 26) Alo lokho kungasisiza njani njengombana sibafundisi beendaba ezimnandi? Akhucabange nganasi into eyenzeka kumnakwethu uPeter. Ngo-1970 bekaneminyaka eli-19 begodu bekasanda ukuthoma ukusebenza eBethel yeBritain. Ngelinye ilanga wathi asatjhumayela umuzi nomuzi, wahlangana nenye indoda yetjebekazi ekulu eseminyakeni ehlangana nama-45-65. UPeter wayibuza bona angeze yathanda na ukuzwisisa iBhayibheli. Indoda le yasilingeka, isilingwa kukuthi nangu umsana uzitjela bona angafundisa yona iBhayibheli, phela indoda le beyimfundisi wesondo lobuJuda. Yabuza uPeter ifuna ukubona ukuthi uyalazi iBhayibheli na, yathi: “Akhungitjele la msana, incwadi kaDanyela beyitlolwe ngaliphi ilimi?” UPeter wayiphendula wathi: “Ingcenye yayo beyitlolwe ngelimi lesi-Aramu.” Kwenzekani ngemva kwalokho? UPeter nakakhumbulako uthi, “umfundisi lo warareka khulu nakezwa bona ngiyayazi ipendulo, kodwana ngimi kuhlekuhle obekarareke khulu! Nami angazi bona ipendulo yombuzwakhe ngayikhumbula njani. Ngathi nangifika ekhaya ngathatha isiThala nePhaphama! ngafunda esinye isihloko esihlathulula yona indaba le yokuthi incwadi kaDanyela yatlolwa ngelimi lesi-Aramu.” (Dan. 2:4) Soke siyabona kwanjesi bona ummoya ocwengileko ungasikhumbuza izinto esazifunda besazifaka nebulungelweni lethu.—Luk. 12:11, 12; 21:13-15.

18 Nasithanda amagugu avela kuJehova, sizozizwa sibaseleka bona sizalise ibulungelo lethu ngamaqiniso amadala namatjha. Nasenza njalo indlela esithanda nesithokozela ngayo ukuhlakanipha kwakaJehova izokuthuthuka. Lokho kusenze sibafundise kuhle abantu.

AVIKELE AMAGUGU UJEHOVA AKUPHE WONA!

19. Kubayini kufuze sivikele indlela esithanda nesithokozela ngayo amagugu avela kuZimu?

19 USathana nabantu bakhe bahlala balinga ukusenza singawathokozeli amagugu esikhulume ngawo esihlokwenesi. Nasingakayeleli bangasidula phasi. Singathoma ukuthanda ibizelo elithileko ngombana libhadela khulu, mhlamunye sifise ipilo ephezulu, bese silingeke nokobana sizikhakhazise ngezinto esinazo. Kungebangelo umpostoli uJwanisi asikhumbuza bona iphaseli nezinto zalo kuyadlula. (1 Jwa. 2:15-17) Yeke asisebenzeni ngamandla, singavumeli indlela esithanda nesithokozela ngayo amagugu avela kuZimu ibogaboge.

20. Yini ozimisele ukuyenza bona uvikele amagugu avela kuZimu?

20 Asihlukaneni nayo yoke into ezokuthatha isikhundla sethando lethu ngomBuso kaZimu. Asirageleni phambili sitjhumayela ngekulu ikuthalo, singathomi siwunyaze umsebenzethu osindisa ukuphila lo. Sikhuthalele nokurhubhulula ngamaqiniso aphathelene noZimu. Nasenza koke lokhu sizabe sizibekela ‘umnono ezulwini ongekhe waphela. lye, lapha kungekhe kwangena khona isela nomvunya. Ngambala lapha umnonwakho ukhona, ilapho nehliziywakho.’—Luk. 12:33, 34.